4-24-2175/15 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Väärteoasi nr 4-24-2175

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

30. august 2024. a, Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-24-2175 Kohtunik Kristiina Laas Väärteoasi Ahto Sannamehe (Sannamees) kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 04.06.2024.a otsusele väärteoasjas nr 2780,24,007289 Menetlusosalised

Menetlusalune isik: Ahto Sannamees (isikukood: 36705062794; elukoht:xxxxxx xxxxxxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxxx ) Kohtuväline menetleja: Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuur (registrikood 70008747, asukoht: Riia 132, Tartu linn, Tartu maakond, e-post: louna@politsei.ee)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Ahto Sannamehe kaebus.

2. Tühistada Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 04.06.2024. a otsus väärteoasjas nr 2780,24,007289 osaliselt, s.o mõistetud karistuse osas.

3. Teha uus otsus, millega karistada Ahto Sannameest LS § 224 lg 2 alusel rahatrahviga

50 trahviühikut s.o 200 eurot.

4. Rahatrahv tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE932200221023778606 (Swedbank) või EE891010220034796011 (SEB pank) või EE701700017001577198 (Luminor Bank) või EE777700771003813400 (LHV Pank). Viitenumber rahatrahvi tasumisel on 4100081886. Selgitusse tuleb märkida „4-24-2175, rahatrahv, Ahto Sannamees“. Rahatrahvi tähtajaks tasumata jätmisel suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Käesolev määrus toimetada kätte menetlusalusele isikule Ahto Sannamehele ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 04.06.2024. a otsusega väärteoasjas nr 2780,24,007289 määrati Ahto Sannamehele liiklusseaduse (LS) § 224 lg 2 alusel karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine 2 kuuks. Otsusest nähtuvalt juhtis A. Sannamees 06.05.2024. a 18:41 Jõhvi-Tartu-Valga maantee 92. kilomeetril mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,49 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,54 mg/l (+/-0,05 mg/l).

2. Tartu Maakohtusse saabus 19.06.2024. a menetlusaluse isiku Ahto Sannamehe kaebus Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 04.06.2024. a otsusele väärteoasjas nr 2780,24,007289. Kaebuse kohaselt soovib A. Sannamees karistuse vaidlustada, sest tema tervislik seisund ei võimalda tal ilma autota liikuda. Talle on määratud liikumispuue, millega kaasnevate liikumispiirangute tõttu ei saa ta ilma autota käia arstil ega toidupoes. A. Sannamees palub kaaluda tema karistuse asendamist rahatrahviga.

3. Tartu Maakohtu 20.06.2024. a määrusega jäeti kaebus käiguta ning anti A. Sannamehele kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg kuni 22.07.2024. a.

4. Menetlusalune isik A. Sannamees saatis 25.06.2024. a kohtule kaebuse lisana Töötukassa otsuse töövõime hindamise kohta ja Sotsiaalkindlustusameti kirja. Ühtlasi nõustus A. Sannamees kirjaliku menetlusega.

5. Kohtuväline menetleja esitas kaebuse kohta kirjaliku seisukoha 08.08.2024. a, milles nõustus kirjaliku menetlusega. Kohtuvälise menetleja hinnangul on LS § 224 lg 2 objektiivne ja subjektiivne koosseis täidetud ning puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud. Seoses karistusega märkis kohtuväline menetleja, et otsuse tegemise ajaks ei olnud A. Sannamees ühtki täiendavat dokumenti esitanud. Liikumispuude olemasolu peab üldjuhul tõendama menetlusalune isik. LS § 224 lg 2 näeb ette ka võimaluse karistada isikut rahatrahvi või arestiga. A. Sannamees ei tööta ja seega töötasu ei saa, mistõttu ei pea kohtuväline menetleja põhjendatuks kohaldada karistusena rahatrahvi. Kohtuväline menetleja peab põhjendatuks A. Sannameest karistada arestiga, mida saaks asendada üldkasuliku tööga. KOHTU SEISUKOHT

6. VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

7. Kohus leiab, et käesoleval juhul on võimalik lahendada kaebus kirjalikus menetluses. Kohus on kohtuvälisele menetlejale Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuurile saatnud kaebuse koopia, selgitanud välja kohtuvälise menetleja seisukoha esitatud kaebuse osas ning mõlemad kohtumenetluse pooled on nõustunud asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

8. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

9. Kohus, tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimikuga, A. Sannamehe esitatud dokumentidega ning kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukohaga, leiab, et Politseija Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 04.06.2024.a otsus väärteoasjas nr 2780,24,007289 tuleb tühistada ja teha uus otsus.

10. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt heidetakse A. Sannamehele ette seda, et juhtis A. Sannamees 06.05.2024. a 18:41 Jõhvi-Tartu-Valga maantee 92. kilomeetril mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,49 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,54 mg/l (+/-0,05 mg/l).

11. Rikkumine on tõendatud väärteotoimiku materjalidega, milleks on väärteoprotokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, menetlusaluse isiku A. Sannamehe ülekuulamise protokoll, tunnistaja J.J ülekuulamise protokoll ja tõendusliku alkomeetri väljatrükk. Eeltoodud tõenditest nähtub selgelt, et A. Sannamees on talle etteheidetava väärteo toime pannud. Menetlusalune isik ei ole esitatud kaebuses väärteo toimepanemisele ka vastu vaielnud.

12. Käesolevas väärteoasjas on vaidlusaluseks küsimuseks A. Sannamehele mõistetav karistus. Kohtuväline menetleja on teda karistanud juhtimisõiguse äravõtmisega kaheks kuuks.

13. Karistusseadustiku (KarS) § 481 lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. A. Sannamees on kohtule esitanud Töötukassa otsuse töövõime hindamise kohta ja Sotsiaalkindlustusameti kirja. Töötukassa otsusest nähtuvalt on A. Sannamehele määratud puuduv töövõime perioodiks 10.10.2023. a kuni 09.10.2024. a. Isikul on raske tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on artroos. Sotsiaalkindlustusameti kirja kohaselt on A. Sannamehel 18.09.2023. a otsusega tuvastatud keskmine puue.

14. Eeltoodust nähtuvalt on A. Sannamehel tuvastatud keskmine puue ja tema liikumine on piiratud. Menetlusalune isik elab maapiirkonnas ning ilma autota ei saa ta käia arsti juures ega toidupoes. Järelikult on A. Sannamees isik, kellelt KarS § 481 lg 2 kohaselt juhtimisõigust ära võtta ei saa.

15. Kohtuväline menetleja on oma kirjalikus seisukohas teinud ettepaneku karistada A. Sannameest arestiga, mida saaks tema nõusolekul asendada üldkasuliku tööga. Rahatrahvi määramist ei pea kohtuväline menetleja põhjendatuks.

16. Menetlusalune isik A. Sannamees on esitatud kaebuses palunud kaaluda talle rahatrahvi määramist.

17. VTMS § 132 p 2 kohaselt võib maakohus tühistada kohtuvälise menetleja otsuse täies ulatuses või osaliselt ja teha uue otsuse, kui see ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda. Menetlusaluse isiku olukorra raskendamisega on tegemist muuhulgas juhul, kui kergem karistusliik asendatakse raskemaga. Kuna arest on kõige raskem väärteo eest kohaldatav karistus, ei saa A. Sannamehele sellist karistust mõista. Seega tuleb kohtuvälise menetleja ettepanek A. Sannamehe karistamiseks arestiga jätta tähelepanuta.

18. Küll aga on A. Sannamehele võimalik karistuseks mõista rahatrahv. LS § 224 lg 2 kohaselt võib mõista põhikaristuseks rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 12 kuuni. Kohtuväline menetleja on A. Sannamehele määranud karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 2 kuuks ehk kolmandiku juhtimisõiguse keskmisest määrast. Kohus karistab A. Sannameest samas määras rahatrahviga ehk kolmandikuga keskmisest määrast.

19. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KarS § 56 lg 1, teeb kohus uue otsuse ja mõistab A. Sannamehele karistuseks rahatrahvi 50 trahviühikut, s.o 200 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristiina Laas Kohtunik