3-23-2728/13 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-23-2728

Määruse kuupäev

30. august 2024

Kohtunik

Maria Lõbus

Kohtuasi

F.F-i kaebus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada kaebus haldusasjas nr 3-23-2728.

2. Jätta läbi vaatamata kaebaja taotlus riigilõivu tasumisest

vabastamiseks kaebuse esitamisel.

3. Jätta kaebaja riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1 ja 3 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates.

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kätte kaebajale.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Halduskohtusse saabus 1. detsembril 2023 Tartu Vanglas kinni peetava F.F-i kaebus.

Kaebaja osutab, et tegemist on vaidega Eesti Töötukassale ning viitab 26. oktoobri 2023. a

vaideotsusele nr VO/23/2695. Kaebaja palub vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest ning

anda talle advokaat, kes koostaks nõuetekohase kaebuse.

2. Vastuseks Tartu Halduskohtu 21. juuni 2024. a kohtunõudele edastas Eesti Töötukassa 2.

juulil 2024 kohtule Eesti Töötukassa 2. augusti 2023. a töövõime hindamise otsuse nr

TVH/23/029135, F.F-i 5. oktoobri 2023 vaide, Eesti Töötukassa 26. oktoobri 2023. a

vaideotsuse nr VO/23/2695 ning muud vaidemenetlusega seotud dokumendid.

3. Tartu Halduskohus jättis 2. juuli 2024. a määrusega kaebaja kaebuse käiguta ning andis talle

puuduste kõrvaldamiseks tähtaja seitse päeva määruse kättesaamisest arvates. Kohus osutas, et

mõistab kaebust nii, et kaebaja tahe kaebuse esitamisel on suunatud Eesti Töötukassa 26.

oktoobri 2023. a vaideotsuse nr VO/23/2695 vaidlustamisele. Kohus selgitas, et olukorras, kus

vaideotsusega on jäetud kaebaja vaie rahuldamata, on asjakohane suunata kaebus esialgse

haldusakti vastu. Kohtuasja materjalidest nähtuvalt on mainitud haldusaktiks Eesti Töötukassa

2. augusti 2023. a töövõime hindamise otsus nr TVH/23/029135, millega Eesti Töötukassa

tuvastas kaebajal puuduva töövõime. Kaebajal tuli kaebuse puuduste kõrvaldamiseks teatada

kohtule, millise nõude(d) ta kohtule esitab ning kaebust põhjendada. Kohus osutas, et kui

kaebaja esitab kohtu poolt soovitatud ja põhivaidluse esemega seotud nõuded, siis tuleb tal

3-23-2728

selgitada, kuidas rikub Eesti Töötukassa 2. augusti 2023. a töövõime hindamise otsus nr

TVH/23/029135 kaebaja subjektiivseid õigusi. Ühtlasi tuli kaebajal teatada menetlusvormi

eelistus. Kaebaja sai halduskohtu 2. juuli 2024. a määruse kätte 5. juulil 2024.

4. Tartu Halduskohtusse saabus 17. juulil 2024 kaebaja pöördumine (vanglale üle antud 16.

juulil 2024), milles kaebaja ei nõustu Eesti Töötukassa 26. oktoobri 2023. a vaideotsuses nr VO/

23/2695 tema terviseseisundi kohta antud hinnangutega.

KOHTU SEISUKOHT

5. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib

kaebuse saanud alluvusjärgne kohus ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta

jätmiseks. HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle

esitajale, kui kaebus ei vasta HKMS §-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud

tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

6. Tartu Halduskohus jättis 2. juuli 2024. a määrusega kaebaja kaebuse käiguta ning kohustas

teda seitsme päeva jooksul alates määruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinevad

puudused, s.o selgitama, millise nõudega ta kohtu poole pöördub, esitama kaebuse põhjendused

ning märkima, millises vormis ta asja läbivaatamist soovib. Kaebaja sai 2. juuli 2024. a määruse

kätte 5. juulil 2024. Seega puuduste kõrvaldamise 7-päevane tähtaeg hakkas kulgema 6. juulil

2024 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli 12. juuli 2024.

7. Vaatamata sellele, et kaebaja on esitanud hilinemisega 16. juulil 2024 kohtule täiendava

pöördumise, väljendades rahulolematust Eesti Töötukassa 26. oktoobri 2023. a vaideotsuses nr

VO/23/2695 kirjeldatu osas, leiab kohus, et esitatud kaebus ei vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele

ning kaebust ei ole võimalik menetleda. HKMS § 2 lõike 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes

kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses. Avalduse esitamise otsustab

menetlusosalineomal äranägemisel. HKMS § 41 lõikest 1 tulenevalt määravad vaidluse eseme

halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus

ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada

nõude piire. Kaebaja ei ole senini täpsustanud kaebuse nõudeid ega esitanud kaebuse

põhjendust, nagu ta HKMS § 38 lõike 1 punktide 5 ja 7 kohaselt tegema peab. Kohus ei saa

hakata kaebust kaebaja eest sisustama, vaid kohtule esitava(d) nõude(d) ja kaebuse faktilised

asjaolud peab kaebaja ise esile tooma. Kui kaebaja seda ei tee, ei ole kohtul võimalik asja edasi

menetleda. Kohus ei saa asuda kaebaja asemel vaidluse eset määratlema.

8. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebaja kaebuse HKMS § 121 lõike 1 punkti 2 alusel.

9. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust

riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning see taotlus jääb läbi vaatamata.

10. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses

olnud.

11. Kaebaja on palunud ka anda talle advokaat. Kohus mõistab, et kaebaja on esitanud riigi

õigusabi taotluse esindaja määramiseks käesolevas haldusasjas (riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4

lõige 3 punkt 5). Kohus leiab, et kaebaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta rahuldamata.

3-23-2728

11.1.

RÕS § 6 lõike 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku

seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab

seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast

õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 lõike 1 punkt 1 aga sätestab, et riigi

õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lõikes

1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, siis sellisel juhul isiku majanduslik

seisund asja otsustamist ei mõjuta.

11.2.

Kohtu hinnangul on kaebaja võimeline ise oma õigusi kaitsma. Kohtute infosüsteemi

kohaselt on kaebaja korduvalt pöördunud kaebuste ja muude avaldustega iseseisvalt kohtusse.

See kinnitab kohtu hinnangul tema võimekust ise oma õigusi kaitsta. Samuti saab sellest

järeldada, et kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu isik.

Tulenevalt

halduskohtumenetluses kehtivast uurimispõhimõttest on kohtul haldusasjades kohustus kaebajat

suunata ja abistada. Seetõttu ei ole esmatähtis, et kaebajal oleksid juriidilised teadmised.

Halduskohtule esitatavas kaebuses piisab nõude esitamisest ning asjaolude ja kaebaja

seisukohtade arusaadavast kirjeldamisest. Kohus jätab vajadusel kohtule esitatud kaebuse või

muu avalduse käiguta ning selgitab seal esinevaid puudusi, andes ühtlasi tähtaja puuduste

kõrvaldamiseks. Kohus selgitab kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud ja õigusnormid ning

asjakohase kohtupraktika välja enda initsiatiivil.

11.3.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et riigi õigusabi andmine ei ole vajalik ega

põhjendatud. Kaebaja suudab ise oma õigusi kaitsta, mistõttu tuleb tema taotlus riigi õigusabi

saamiseks jätta RÕS § 7 lõike 1 punkti 1 alusel rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)