2-23-151301/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. august 2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-151301

Tsiviilasi

OK Incure osaühingu hagi H. K. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

660.74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

OK Incure osaühing (registrikood 11542046, asukoht

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn);

hageja lepinguline esindaja Anu Volmer (OK Incure

osaühing, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn, e-post

xxxx);

kostja H. K. (isikukood XXX, elukoht xxxx, e-post xxxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt H. K.-lt (isikukood XXX) hageja OK Incure osaühingu

(registrikood 11542046) kasuks välja laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus

summas 344.28 eurot, sissenõudmiskulu 45 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

26.70 eurot.

3. Jätta OK Incure osaühingu (registrikood 11542046) hagi H. K. (isikukood XXX)

vastu rahuldamata põhinõude 176.62 eurot, intressi 54.45 eurot ja viivise 13.69 eurot

osas.

4. Jätta menetluskulud 37% ulatuses OK Incure osaühingu (registrikood 11542046)

kanda ja 63% ulatuses H. K. (isikukood XXX) kanda.

2-23-151301

5. Mõista kostjalt H. K.-lt (isikukood XXX) hageja OK Incure osaühingu

(registrikood 11542046) kasuks välja menetluskulud 63% ulatuses, s.o summas

110.25 eurot.

6. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal H. K.’al (isikukood

XXX) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. OK Incure osaühing (OÜ) esitas 19.12.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võla nõudes. Kohus tegi 21.12.2023 võlgnikule makseettepaneku ning saatis selle

e-posti aadressile XXX. Makseettepaneku kättesaamist ei ole võlgnik kohtule kinnitanud.

Kohus loeb makseettepaneku võlgnikule kättetoimetatuks vastuväite esitamisega

30.12.2023. Võlgnik H. K. esitas 30.12.2023 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohtu

05.01.2024 kohtumäärusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

Hageja esitas 25.01.2024 hagiavalduse, milles palub kohtul mõista välja kostjalt hageja

kasuks põhivõlg 520.90 eurot, intress 54.45 eurot, viivis 40.39 eurot ja võla

sissenõudmiskulud 45 eurot, riigilõivu 175 eurot ja menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg

1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja B OÜ vahel 22.09.2022 sõlmitud

laenuleping xxxx, mille alusel sai kostja laenu 550.45 eurot. Kuna kostja ei tasunud kohaselt

graafikujärgseid osamakseid ütles B OÜ lepingu 29.09.2023 üles ning loovutas olemasoleva

nõude kostja vastu hagejale.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et krediidiandaja

kontrollis kostja sissetulekute õigsust Maksu- ja Tolliametist saadud andmete alusel.

Analüüsi aluseks võeti kostja nelja kuu (mai – august 2022) netosissetulek, milleks saadi

1046.01 eurot. Kohustustes lähtus krediidiandja kostja poolt esitatud andmetest, eeldades

esitatud andmete õigsust ning tegi päringud avalikesse andmebaasidesse (Taust.ee,

Krediidiinfost, Ametlikud Teadaanded). Kostjal puudusid lepingu sõlmimise seisuga

mistahes maksehäired ning võlgnevused. Kostja krediidilimiidiks ehk maksevõimeks

2-23-151301

määrati 260 eurot (netosissetulek 1046.01 eurot – finantskohustused 500 eurot – muud

minimaalsed kohustused 234 eurot – puhver 52 eurot), milles lähtuti järgnevatest andmetest:

keskmine nelja kuu netosissetulek 1046,01 eurot (lähtuti Maksu- ja Tolliametist saadud

andmetest, kuna antud sissetuleku summa oli väiksem kostja poolt märgitust);

finantskohustused 500 eurot (lähtuti kostja esitatud finantskohustuste andmetest, eeldades

esitatud andmete õigsust); muud minimaalsed kulud 234 eurot (lähtuti lepingu sõlmimisel

kehtinud sise-eeskirjas kehtestatud piirmäärast, kuna kostja esitatud muude kohustuste

summa jäi alla krediidiandaja poolt kehtestatud piirmäära); puhver 52 eurot (sise-eeskirjas

kehtestatud varu 5% netosissetulekust, arvestatud ootamatult suurenenud rahaliste

kohustuste katmiseks). Eelneva ja vastavalt lepingu sõlmimisel kehtivale sise-eeskirjale

teostatud andmete hindamise tulemusel kogumis jõudis krediidiandja veendumusele, et

kostja on krediidivõimeline ning lepingust tulenev igakuine osamakse 20.09 eurot, oli

krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane.

16.05.2024 jättis kohus hagiavalduse käiguta ning andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

11.06.2024 esitas hageja vastuse kohtunõudele. Hageja toob välja, et juhul kui kohus jõuab

järeldusele, et krediidiandja ei ole krediidi väljastamisel käitunud vastutustundliku laenamise

põhimõtetega kooskõlas, siis on hageja nõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt

344.28 eurot, võla sissenõudmiskulud 45 eurot, viivis põhivõlalt 344.28 eurolt alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast 30.09.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 25.01.2024

kokku summas 48.71 eurot. Arvestades, et kostja sai laenu summas 505 eurot ning tegi

lepingu katteks tagasimakseid kokku summas 160.72 eurot, see tähendab tasus uue

tagasimaksegraafiku kohaselt osamakseid (20.09 eurot) täielikult kuni 15.06.2023

osamakseni kujuneks lepingu xxxx põhiosa jäägiks 344.28 eurot. Antud juhul on hageja

seisukohal, et lepingu ülesütlemise eeldused on täidetud. Kostja jäi uue tagasimaksegraafiku

kohaselt täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse, see on 15.07.2023,

15.08.2023 ja 15.09.2023 osamakse tasumisega. Lepingu ülesütlemise teatis edastati kostjale

14.09.2023 ja leping öeldi krediidiandaja poolt üles 29.09.2023.

Harju Maakohus võttis 19.06.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

19.06.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud TsMS § 326 alusel 01.08.2024.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

2-23-151301

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

2-23-151301

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);



krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

5. Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Kohtu hinnangul ei ole hageja hagiavalduses väljatoodud selgituste ja tõenditega

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist piisavalt kirjeldanud, millest tulenevalt leiab

kohus, et hageja nõue ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud.

Krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena,

et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7). Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise kohta selgitab hageja, et krediidiandaja kontrollis kostja sissetulekute

õigsust Eesti Väätpaberi Keskregistrist saadud pensionikonto (EVK) sissemaksete alusel.

Kohustustes lähtus krediidiandja kostja poolt esitatud andmetest, eeldades andmete õigsust

ning tegi päringud avalikesse andmebaasidesse (Taust.ee, Krediidiinfost, Ametlikud

Teadaanded). Krediidiandja lähtus kohustuste kontrollimisel laenutaotleja esitatud ankeedist

ning tegi päringu maksehäireregistritesse, mida ei saa lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Laenuandja lähtus ka piirmääradest, kuid

reaalselt kostja kohustusi ei kontrollitud. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele

tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja

regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7).

Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et laenuandja ei ole veendunud kostja krediidivõimelisuses

ning on rikkunud VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatud kohustust. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud määr.

Muid tasusid tarbija ei võlgne. Sellisel juhul peab krediidiandja tagasimaksed uuesti

määrama.

Hageja nõue VÕS § 4034 lg 7 ümberarvestuse kohaselt on 344.28 eurot, võla

sissenõudmiskulud 45 eurot, viivis põhivõlalt 344.28 eurolt alates lepingu ülesütlemisele

järgnevast päevast 30.09.2022 kuni hagiavalduse esitamiseni 25.01.2024 kokku summas

48.71 eurot. Arvestades, et kostja sai laenu summas 505 eurot ning tegi lepingu katteks

tagasimakseid kokku summas 160.72 eurot, see tähendab tasus uue tagasimaksegraafiku

kohaselt osamakseid (20.09 eurot) täielikult kuni 15.06.2023 osamakseni kujuneks lepingu

xxxx põhiosa jäägiks 344.28 eurot. Antud juhul on hageja seisukohal, et lepingu

ülesütlemise eeldused on täidetud. Kostja jäi uue tagasimaksegraafiku kohaselt täielikult

viivituses vähemalt kolme järjestikuse osamakse, see on 15.07.2023, 15.08.2023 ja

15.09.2023 osamakse tasumisega. Lepingu ülesütlemise teatis edastati kostjale 14.09.2023 ja

leping öeldi krediidiandaja poolt üles 29.09.2023.

Hageja on uue viivisearvestuse puhul märkinud ülesütlemisele järgnevaks päevaks

30.09.2022, kuid leping öeldi üles 29.09.2023. Seega on hageja põhjendatud viiviseks 26.70

eurot, vastavalt järgnevale arvestusele: summa 344.28 eurot, periood 30.09.2023 -

25.01.2024, viivisemäär 24% aastas.

2-23-151301

6. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus summas

344.28 eurot, sissenõudmiskulud 45 eurot ja viivis 26.70 eurot. Kohus jätab rahuldamata

hageja põhinõude 176.62 eurot, intressi 54.45 eurot ja viivise 13.69 eurot.

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

8. Hageja nõude suurus kokku oli 660.74 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja

põhivõla 344.28 eurot, sissenõudmiskulud 45 eurot ja viivise 26.70 eurot. Seega rahuldas

kohus hageja nõuetest ligi 63%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 37%

ulatuses hageja kanda ning 63% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku

175 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel 110

eurot, ehk kokku 175 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva

tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja

mõista.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega 175 eurot, millest kostja kanda jääb 63%

ehk 110.25 eurot.

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

2-23-151301

Merike Varusk

kohtunik