2-24-105527/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Merike Varusk

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. august 2024, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-105527

Tsiviilasi

osaühingu GS Core hagi A. V. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2166.87 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

osaühing GS Core (registrikood 16183586, asukoht Jõe tn

2a, 10151 Tallinn);

hageja lepinguline esindaja Riho Siil (osaühing GS Core,

asukoht Jõe tn 2a, 10151 Tallinn, e-post

riho.s@gscore.ee);

kostja A. V. (isikukood xxxx, rahvastikuregistrijärgne

elukoht xxxx, lisa-aadress xxxx).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt A. V.lt (isikukood xxxx) hageja osaühingu GS Core (registrikood

16183586) kasuks välja laenulepingust nr xxxx tulenev põhivõlg 1582.34 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 76.62 eurot.

3. Mõista kostjalt A. V.lt (isikukood xxxx) hageja osaühingu GS Core (registrikood

16183586) kasuks välja viivis tasumata põhinõudelt 1582.34 eurot kuni selle kohase

tasumiseni alates 09.05.2024 vastavalt VÕS § 94 sätestatud määras.

4. Jätta osaühingu GS Core (registrikood 16183586) hagi A. V. (isikukood xxxx) vastu

rahuldamata sissenõutavaks muutunud viivise 310.12 eurot osas.

5. Jätta menetluskulud 16% ulatuses osaühingu GS Core (registrikood 16183586)

kanda ja 84% osas A. V. (isikukood xxxx) kanda.

2-24-105527

6. Mõista kostjalt A. V.lt (isikukood xxxx) hageja osaühingu GS Core (registrikood

16183586) kasuks välja menetluskulud 84% ulatuses s.o summas 310.80 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt hageja menetluskuludelt tuleb kostjal A. V.l (isikukood

xxxx) tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel

lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 21 kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult

teatavakstegemisest.

I Asjaolud

1. OÜ GS Core esitas 07.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võla

nõudes. Kohus tegi 08.02.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku

aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 24.04.2024 kohtumäärusega anti nõue üle

Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas 08.05.2024 hagiavalduse, milles palub kohtul mõista kostjalt välja põhivõlg

1582.34 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 386.74 eurot, viivis tasumata põhinõudelt

1582.34 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 09.05.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras, riigilõiv 350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot ning väljamõistetud menetluskuludelt viivis

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täies ulatuses hüvitamiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks kostja ja B AS vahel 25.03.2020 sõlmitud

laenuleping nr xxxx, mille alusel väljastati laen 5653 eurot. Kostja ei tagastanud laenu

nõuetekohaselt, mistõttu ütles B AS lepingu 26.11.2021 üles. B AS loovutas lepingust nr

xxxx tuleneva nõude OÜ-le GS Core. Hageja esitab nõude vastutustundliku laenamise

kohustuse rikkumisest lähtuvalt, nõudes sissenõutavaks muutunud laenu tagastamist.

Harju Maakohus võttis 19.06.2024 kohtumäärusega hagiavalduse menetlusse ning kohustas

kostjat esitama kohtule kirjalik vastus hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagimaterjalide

kättetoimetamisest.

19.06.2024 kohtumäärus on kostjale kätte toimetatud postkasti jätmise teel TsMS § 326

alusel 01.08.2024.

Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud.

2

2-24-105527

II Kohtu põhjendused

2. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või

seadusele.

VÕS § 76 lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise

vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil.

VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja

milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab

seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma

siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS §

232 lg 1 kohaselt.

TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on

tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete kohta

esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku omavalitsuse

asutuse seisukoha.

TsMS § 444 lg-s 2 on sätestatud, et kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta

kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on

rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

3. Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS §

405 lg-le 1. TsMS § 444 lg 4 järgi võib kohus TsMS § 444 lg-s 3 nimetamata otsusest

kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui menetlusosalised on andnud selleks nõusoleku

või kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Sel juhul tuleb otsuses märkida, et kohus

täiendab otsust TsMS § 448 lg-s 4¹ sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne

päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale

apellatsioonkaebus. Kohus selgitab otsuses apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatamata

jätmise tagajärgi.

Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võtab ringkonnakohus lihtmenetluses tehtud otsuse peale

esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

4. Kohus on tuvastanud, et hagiavalduses ja selle täienduses on välja toodud faktilised

asjaolud järgmiste eelduste osas:



krediit on võetud tarbija poolt (VÕS § 402 lg 1);



krediidiandja tegutseb majandus- ja kutsetegevuses (VÕS § 402 lg 1);



leping on vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;



tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ei ületa krediidi

andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

3

2-24-105527

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui

kolm korda (VÕS § 4062);



tarbija sai laenu kätte või hakkas krediiti kasutama (VÕS § 408 lg 1 ja 2) ja lepingus

on toodud kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatavad andmed ja

eeldused (VÕS § 404 lg 21);



lepingus on andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse

esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu

kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta;



lepingus on andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta (kui neid

nõutakse või on võlaarvestuses arvestatud);



krediidikulukuse määr on lepingus õigesti märgitud;



viivis on lepingus väljendatud aasta- ja päevamäärana;



kui nõuded on loovutatud, on tarbijat sellest teavitatud (VÕS § 412 lg 1);



kohustused on õiges järjekorras täidetuks loetud (VÕS § 415 lg 2): esimeses

järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks, teises järjekorras võlgnetava

põhisumma katteks, kolmandas järjekorras intressi katteks, neljandas järjekorras

muude kohustuste katteks;



lepingus kasutatud tüüptingimused on kehtivad;



tehing ei ole heade kommetega vastuolus (TsÜS § 86);



krediidiandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ja veendunud

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6 ja 7).

5. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud ulatuses õiguslikult põhjendatud

osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

Hageja nõuab viivist vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata

põhinõudelt alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, mis on alates 27.11.2021 kuni

hagiavalduse esitamiseni 08.05.2024. Lisaks nõuab hageja viivist tasumata põhinõudelt

1582.34 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 09.05.2024 vastavalt VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras. Laenulepingu üldtingimuste punkti 9.1. kohaselt rahalise

kohustuse täitmisega viivitamisel (v.a intress) võib laenuandja nõuda laenuvõtjalt viivist

eritingimustes kokku lepitud intressimäärale vastavas määras.

Tulenevalt vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest loetakse VÕS § 4034 lg 7

alusel tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, mille

suuruseks oli intressi tasumise perioodil 0,0% ning alates 01.01.2023 2,5%-4,50%.

Eelnevast tulenevalt on põhjendatud hageja viivisenõue summas 76.62 eurot, vastavalt

järgnevale arvestusele:

-

summa 1582.34 eurot, periood 01.01.2023 - 30.06.2023, viivisemäär 2,5%, viivis

19.61 eurot;

-

summa 1582.34 eurot, periood 01.07.2023 - 31.12.2023, viivisemäär 4%, viivis

31.91 eurot;

-

summa 1582.34 eurot, periood 01.01.2024 - 08.05.2024, viivisemäär 4,5%, viivis

25.10 eurot;

6. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevus 1582.34

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 76.62 eurot ning viivis tasumata põhinõudelt

1582.34 eurot kuni selle kohase tasumiseni alates 09.05.2024 vastavalt VÕS §-s 94

sätestatud määras. Kohus jätab rahuldamata hageja viivise nõude summas 310.12 eurot.

4

2-24-105527

III Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised:

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist (TsMS § 174 lg 2).

8. Hageja nõude suurus kokku oli 1969.08 eurot. Kohus mõistis kohtuotsusega kostjalt välja

põhivõla 1582.34 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 76.62 eurot. Seega rahuldas kohus

hageja nõuetest ligi 84%. Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jätta 16% ulatuses

hageja kanda ning 84% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude suuruseks hagiavalduse kohaselt on tasutud riigilõiv summas kokku

350 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot.

Vastavalt TsMS § 138 lg-le 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Hageja on hagi esitamisel tasunud

riigilõivu maksekäsu kiirmenetluses 210.74 eurot ning täiendavalt hagiavalduse esitamisel

139.26 eurot, ehk kokku 350 eurot. Nimetatud summas tasutud riigilõiv on seotud käesoleva

tsiviilasjaga. Kohus leiab, et tegemist on põhjendatud kohtukuluga, mis tuleb kostjalt välja

mõista.

Vastavalt TsMS § 4842 tuleb kostjalt välja mõista 20 eurot kindlaksmääratud menetluskulu,

mis on tekkinud maksekäsu kiirmenetluses.

Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud seega (350+20) 370 eurot, millest kostja kanda

jääb 84% ehk 310.80 eurot.

TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud

juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et lahendi jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda

hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

5

2-24-105527

TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/digitaalselt allkirjastatud/

Merike Varusk

kohtunik

6