2-22-113595/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-22-113595

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. august 2024, Tallinn

Kohtuasi

OK Incure OÜ hagiavaldus S. P. vastu rahalises

nõudes

Tsiviilasja hind

5164,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Anu Volmer

Kostja: S. P. (isikukood xxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamise viis

kirjalik (liht)menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OK Incure OÜ hagiavaldus S. P. vastu osaliselt. Jätta rahuldamata OK

Incure OÜ intressinõue ja võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.

2. Mõista S. P.lt OK Incure OÜ kasuks välja põhivõlg 2436,80 eurot ja 11.07.2024 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 689,49 eurot.

3. Jätta menetluskuludest 61% kostja kanda ja 39% hageja kanda.

4. Mõista S. P.lt OK Incure OÜ OÜ kasuks välja menetluskulud 387,25 eurot. Kostjal

tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus

võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

2-22-113595

2/6

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ferratum Bank plc ja kostja sõlmisid 27.07.2020 laenulimiidilepingu nr CLS-EE-15940,

mille alusel tekkis kostjal õigus võtta kasutusele kuni 2500 eurot ja 14.02.2021

laenulimiidilepingu lisa, millega suurendati laenulimiiti 3500 euroni. Kostja on kasutanud

laenuandja poolt võimaldatud krediiti perioodil 27.07.2020 kuni 10.09.2021 summas 4103

eurot. Kostja kohustus igakuiselt tasuma vähemalt krediidiandja poolt väljastatud arvel

näidatud miinimumosamakse. Miinimumsumma moodustas kas 5% laenuvõtja poolt

laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või 10 eurot, sõltuvalt sellest,

kumb on suurem.

2. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis miinimumosamaksed tegemata.

Krediidiandja edastas kostjale 29.06.2021 ja 07.07.2021 meeldetuletuskirjad võlgnevuse

kohta ning 26.08.2021 ülesütlemisavalduse. Leping loeti üles öelduks 10.09.2021.

Krediidiandja loovutas nõude hagejale, nõude loovutamisest on kostjat teavitatud

05.04.2022.

3. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 3000 eurot, intressi 719,38 eurot, võla

sissenõudmise kulusid 50 eurot, hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud viivist 1394,94 eurot ning viivist seadusjärgses määras alates 24.08.2022.

4. Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile ei vastanud.

5. Maakohus selgitas menetlusosalistele kohalduvat õigust ning tegi 16.03.2023 hagejale

ettepaneku selgitada ja tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kostjale

krediidi väljastamisel.

6. Hageja 24.03.2023 selgituse kohaselt lähtus krediidiandja limiidi avamisel kostja taotlusest

ja veendus, et kostjal puudusid maksehäired.

7. Hageja esitas 11.07.2024 nõude alternatiivse arvestuse juhuks, kui kohus peaks asuma

seisukohale, et kostjale krediidi võimaldamisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kostja on saanud krediiti kokku 4103 eurot ja on teinud tagasimakseid summas 1666,20

eurot. Seega alternatiivselt nõuab hageja põhivõla tasumist 2436,80 eurot, viivist põhivõlalt

(2436,80 eurot) VÕS § 113 lg 1 kohases seadusjärgses viivisemääras alates lepingu

ülesütlemisele järgnevast päevast 11.09.2021 kuni haginõude täpsustuseni 11.07.2024 kokku

summas 689,49 eurot ning sissenõudmiskulu summas 45 eurot.

2-22-113595

3/6

8. Hagiavalduse kohaselt koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust 595 eurot ja ning

kohtutäituri tasust menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 40 eurot. Hageja taotleb

kostja kohustamist tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist alates lahendi

jõustumisest. Kohtu poolt 18.07.2024 määratud lõplikuks tähtajaks hageja täiendavat

menetluskulude nimekirja ei esitanud.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 2436,80

eurot ning viivise seadusjärgses määras alates lepingute ülesütlemisele järgnevast päevast.

Kostjale krediidi andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal

õigust nõuda kostjalt intressi. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jääb rahuldamata

tõendamatuse tõttu.

10. Ferratum Bank plc ja kostja sõlmisid 27.07.2020 laenulimiidilepingu nr CLS-EE-15940

(dtl 43-56). Lepingut muudeti 14.02.2021 (limiiti suurendati 3500 euroni, dtl 57).

11. Tegemist on tarbijakrediidilepingutega VÕS § 402 lg 1 tähenduses, kuna füüsilisest

isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

12. Kostja on võtnud kasutusele krediidi summas 4103 eurot (dtl 62-63). Laenulepingu

üldtingimuste p 10.2 kohaselt tuli tagasimakseid teha vastavalt krediidiandja arvetele

miinimumsummas. Miinimumsumma moodustab 5% kliendi poolt krediidiandjale võlgnetav

summa (laen + teenustasu) või 10 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem.

13. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2020 seisuga krediidiasutuste

poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 20,52%

(kohaldus alates 01.07.2020 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses

kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 20,52% = 61,56%. Kostjale antud

laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt

61,51% aastas. Sama tulemuse (61,51%) annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee

tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi

kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära 14. Kostja

on teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 1666,20 eurot (dtl 113). Hageja

nõuab esmajärjekorras põhivõla tasumist summas 3000 eurot, intressi 719,38 eurot,

sissenõudmiskulusid 50 eurot ning hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks

muutunud viivist 1394,94 eurot.

15. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). 16.

Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline

(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi

tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS

§ 4034 lg 13).

2-22-113595

4/6

17. Kohus selgitas 16.03.2023 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest

nähtub, et krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud

kohustused ning neid asjaolusid tõendada.

18. Hageja 24.03.2024 ja 11.07.2024 seisukohtadest ilmneb, et lepingu sõlmimise

otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

18.1. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja kostja taotlusest, mille kohaselt

oli kostja igakuine netosissetulek 1400 eurot ja keskmised kohustused 90 eurot

kuus. Hageja väitel kontrollis krediidiandja teabe õigsust ning lepingu sõlmimise

ajal puudusid kostjal

mis tahes maksehäired ja võlgnevused. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja

kostja taotlustest ning tegi päringu maksehäireregistrisse. Krediidiandja veendus selles,

et kostjal maksehäired puudusid.

18.2. Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi

lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

18.3. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist

välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema

teised

varalised

kohustused

ning

muud

hinnatavad

regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub,

et krediidiandja ei teinud kindlaks taotleja sissetulekute ega kohustuste suurust.

18.4. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija

esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse

korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna

sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest

nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg

4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi taotleja

sissetuleku ja kohustuste suuruse kohta.

18.5. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS §

4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse

määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi

kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS

§ 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr

2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

2-22-113595

5/6

19. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

20. Hageja esitas 11.07.2024 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt on kostja teinud

tagasimakseid kokku summas 1666,20 eurot. Kui kohus asub seisukohale, et kostjale krediidi

võimaldamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, nõuab hageja põhivõla tasumist

summas 2436,80 eurot, viivist seadusjärgses määras alates lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast kuni 11.07.2024 ning sissenõudmiskulude hüvitamist summas 45 eurot.

21. Kostja sai lepingu alusel krediiti 4103 eurot ning on teinud hageja kinnitusel (dtl 113)

tagasimakseid kokku summas 1666,20 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tõttu arvestab maakohus kõik tagasimaksed põhivõla katteks (lepingu kehtivuse ajal oli

seadusjärgne intressimäär null). Sellisel juhul on tasumata põhivõla jääk 2436,80 eurot.

22. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja

tasumata põhivõla 2436,80 eurot.

23. Hageja viivisenõude rahuldab kohus 11.07.2024 esitatud arvestuse alusel (dtl 115).

Maakohus ei tuvastanud asjaolusid, mille alusel väita, et laenulepingu ülesütlemine 26.08.2021

avaldusega olnuks tagajärjetu. Pooltevahelise lepingu üldtingimuste punkti 10.2 kohaselt tekkis

krediidiandjal õigus leping üles öelda, kui kostja viivitas kolme järjestikuse osamaksega.

Seetõttu lähtub maakohus 26.08.2021 avaldusest ja sellest, et leping öeldi 10.09.2021 seisuga

üles ning võlausaldajal on õigus nõuda viivist alates 11.09.2021. Hageja nõuab viivist alates

11.09.2021 kuni 11.07.2024 (haginõude täpsustamiseni), s.o 1035 päeva eest. Seadusjärgne

viivisemäär perioodil 11.09.2021 kuni 31.12.2022 oli 8% aastas, perioodil 01.01.2023 kuni

30.06.2023 10,5% aastas, perioodil 01.07.2023 kuni 31.12.2023 12% aastas, perioodil

01.01.2024 kuni 30.06.2024 12,5% aastas ja perioodil 01.07.2024 kuni 11.07.2024 12,25%

aastas. Maakohus ei tuvastanud hageja viivisearvestuses vigu ja mõistab 689,49 eurot kostjalt

VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel välja.

24. Hageja intressinõue jääb vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu

rahuldamata (VÕS § 4034 lg 7).

25. Täiendavalt nõuab hageja VÕS § 1132 lg 2 alusel pärast lepingu ülesütlemist saadetud

nõudekirjade eest sissenõudmiskulude hüvitamist summas 45 eurot (esialgses hagiavalduses 50

eurot). Hagiavalduse punkti 2.4 kohaselt on kostjale saadetud korduvalt meeldetuletus- ja

nõudekirju nii SMSi, posti kui elektronposti teel (täpsemalt saadeti kirjad 13.10.2021,

27.10.2021, 10.11.2021, 19.11.2021, 03.12.2021, 28.12.2021, 17.01.2022, 02.02.2022,

09.02.2022, 03.03.2022 ja 06.04.2022). Kohtule on esitatud vaid kolm kirja (29.06.2021,

07.07.2021 ja 26.08.2021, dtl 81-83) ning need pärinevad lepingu ülesütlemisele eelnevast

ajaperioodist. Seetõttu on tõendamata hagiavalduse punktis 2.4 esitatud väide, et pärast lepingu

ülesütlemist saadeti kostjale tasulisi nõudekirju. Sel põhjusel jääb hageja sissenõudmiskulude

hüvitamise nõue rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

26. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline

nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

2-22-113595

6/6

27. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

põhivõla tasumist 3000 eurot, intressi 719,38 eurot võla sissenõudmise kulusid 50 eurot ning

hagiavalduse esitamise päeva seisuga sissenõutavaks muutunud viivist 1394,94 eurot.

Maakohus mõistab kostjalt välja põhivõla 2436,80 eurot ja viivise summas 689,49 eurot.

28. Nõude rahuldamise ulatus on 61%, arvestuse aluseks olev tehe on järgmine: 3126,29 /

5164,32 * 100% = 60,54%. Seega jäävad menetluskulud 61% ulatuses kostja kanda ning 39%

ulatuses hageja kanda.

29. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 635 eurot

(riigilõiv 595 eurot, kohtutäituri tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 40 eurot).

Maakohus lähtub 23.08.2022 hagiavalduses sisaldunud nimekirjast, kuna 04.07.2024 määratud

lõplikuks tähtajaks ei esitanud hageja täiendatud menetluskulude nimekirja

30. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud suuruses (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 koosmõjus).

Kohus mõistab selle kostjalt hageja kasuks välja (TsMS § 138 lg 2, § 139).

31. Lisaks nõuab hageja 40 euro hüvitamist dokumentide kättetoimetamise kuluna, mis on

TsMS § 143 p 4 alusel põhjendatud.

32. Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 595 + 40 = 635 eurot. Kohus jättis

menetluskuludest 61% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 0,61 *

635 = 387,25 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud tekkida

menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi välja ei

mõista.

33. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik