3-24-2097/3 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-2097

Määruse kuupäev

30.08.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X-i kaebus Tartu Vangla vastu seoses ravimi andmisega

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi

tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest

arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, §

204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik X (kaebaja) esitas 16.07.2024 Tartu Halduskohtule

venekeelse kaebuse, mille juurde on lisatud kolm dokumenti (24.04.2024 Tartu Vanglale

esitatud venekeelne kahjunõue nr 1-13/24/301-1, Tartu Vangla 08.07.2024. a otsus nr 1-

13/24/301-4 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta ja nõusolek

kahjunõude nr 1-13/24/301-1 tõlketeenuse eest tasumise kohta). Kohus tõlkis kaebuse eesti

keelde.

2. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine

alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb

tagastada HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.

3. Kohus leiab, et X on käesolevat kaebust esitades oma kaebeõigust olulisel määral

kuritarvitanud. Kaebajal on olemas aastatepikkune halduskohtusse pöördumise kogemus,

mille jooksul on talle kohtu poolt erinevates haldusasjades korduvalt selgitatud, et kohtule

esitatav kaebus peab vastama HKMS §-des 37–39 sätestatud nõuetele ning peab olema

sõnastatud võimalikult selgelt ja lühidalt. Samuti on kaebajale selgitatud, et kohtule esitatud

avalduses on keelatud end väljendada sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes

lugupidamatult (HKMS § 52 lg 1). Kaebajale on selgitatud ka seda, et vastavalt HKMS § 28

lg-tele 1 ja 2 on menetlusosaline kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Kohus

ei luba menetlusosalisel oma õigusi kuritarvitada, menetlust venitada ega kohut eksitusse viia.

Asja õiget, kiiret ja võimalikult väikeste kuludega menetlemist pahatahtlikult takistavat või

kirjalikus avalduses end sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes

3-24-2097

lugupidamatult väljendanud menetlusosalist võib kohus trahvida (vt nt haldusasjad nr 3-23-

236, 3-23-2361, 3-21-2891).

4. Vaatamata eeltoodule on X ka praeguses asjas esitanud kohtule kaebuse, mis ei vasta

kaebusele esitatavatele elementaarsetele nõuetele. Kaebusest ei ole selgelt tuvastatav, millisel

eesmärgil on kaebaja kohtu poole pöördunud ning mida ta oma kaebusega täpselt saavutada

soovib. Kaebuse tekst on äärmiselt ebaselge ning jääb paljuski arusaamatuks. Lisaks ei puudu

kaebusest teise menetlusosalise ja kohtu suhtes lugupidamatust väljendavad sõnad (nt hitlerlik

fašistlik kohus). Kuigi kohtul on halduskohtumenetluses uurimis- ja selgitamiskohustus

(HKMS § 2 lg-d 4 ja 5), siis ei ole need kohustused kohtu hinnangul piiramatud – kohus ei

pea aastate jooksul kaebajat kohtu ja menetlusosalistega suhtlemisel pidevalt korrale kutsuma

ega kaebajale korduvalt meelde tuletama, millistele elementaarsetele nõuetele peab kohtule

esitatav kaebus vastama, et seda saaks sisuliselt menetleda. Eelnevat arvestades on kohus

seisukohal, et esitades haldusasjas nr 3-24-2097 registreeritud kaebuse, kuritarvitab kaebaja

oma menetlusõigusi ja kaebeõigust.

5. Kohus leiab, et praegusel juhul on täidetud ka HKMS § 121 lg 2 p-s 22 nimetatud kaebuse

tagastamise teine eeldus – õiguste väheintensiivne riive. Kaebus on ebaselge ja äärmiselt

laialivalguv. Kaebuse juurde lisatud Tartu Vangla 08.07.2024. a otsusest nr 1-13/24/301-4

nähtub, et kaebaja on nõudnud vanglalt kahjuhüvitist eelkõige seoses sellega, et olles käinud

18.04.2024 Tartu Ülikooli Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliinikus meditsiinilistel

protseduuridel, ei saanud ta samal päeval vanglasse tagasi tulles kella 14:00 ajal temale arsti

poolt määratud operatsioonijärgset valuravimit Aclexa, vaid selle asemel võimaldati talle

saada valuvaigisteid paratsetamool ja ibuprofeen ning ta sai ravimit Aclexa alles kella 20:00

paiku. Nimetatud otsuses kajastatud Tartu Vangla poolt kohtueelses menetluses tuvastatud

asjaolusid arvestades (sh arvestades ka seda, et kaebajale oli kogu vaidlusaluse päeva jooksul

tagatud võimalus saada valuraviks paratsetamooli ja ibuprofeeni) ei saanud kõnealuse

retseptiravimi andmisega seonduvalt olla kaebaja õigused intensiivselt riivatud. Samuti on

vangla põhjalikult selgitanud, miks ei esinenud antud juhul vangla tegevuses õigusvastasust.

6. Tartu Vangla tuvastas kohtueelses menetluses, et kaebaja käis 18.04.2024 Tartu Ülikooli

Kliinikumi traumatoloogia ja ortopeedia kliinikus meditsiinilistel protseduuridel, lahkudes

reaalselt vanglast sama päeva hommikul kell 08:40 ajal ja saabudes tagasi vanglasse kella

13:00 ajal. Kaebajale kirjutati Tartu Ülikooli Kliinikumi doktori L. Otsmaa poolt

operatsioonijärgselt välja valuraviks Aclexa (tselekoksiib) 200 mg kaks korda päevas

(manustamiseks hommikuti ja õhtuti) nädalaks ajaks ning vajadusel paratsetamool 1 g kuni

kolm korda päevas. Tartu Vangla meditsiiniosakonna õendusjuhi A. Ruubeli sõnul pandi

nimetatud ravim kaebaja ravimipinalisse tema vanglasse saabumise järgselt viivitamata ning

kaebaja pidi hakkama ravimit saama alates 18.04.2024 õhtust. Vangla selgituste kohaselt sai

kaebaja operatsioonijärgset ravimit 18.04.2024 kell 20:00. Valuvaigistid paratsetamool ja

ibuprofeen olid aga kogu aeg valveruumis olemas ja mõeldud kinnipeetavatele vajadusel

jagamiseks.

7. Tartu Vangla kodukorra punkti 20.7 kohaselt annavad ravimeid kinnipeetavatele vangla

poolt ettenähtud aegadel osakonna valvurid. Kaebaja kirjeldas vanglale esitatud kahju

hüvitamise taotluses, et kuigi ta küsis kell 14:00 valvurilt operatsioonijärgset ravimit, mis talle

haiglas välja kirjutati ja vangla meditsiinitöötaja poolt ravimipinalisse pandi, siis seda talle

kell 14:00 ei võimaldatud ja valvur andis kaebajale selle asemel ibuprofeeni ja paratsetamooli.

Kaebaja paiknes 18.04.2024 E7 osakonnas kambris number 2085. Vangla on selgitanud, et E7

ja E12 osakondade päevakava järgi suletakse vastavad osakonnad vahetult enne õhtust

loendust, mis algab kell 20:00, ja õhtused ravimid jagatakse samuti ära enne kella 20:00

(kaasa arvatud). Tartu Vangla õendusjuhilt saadud seletuste kohaselt pidi kaebaja arsti

ettekirjutusel manustama talle haiglas välja kirjutatud ravimit kaks korda päevas —

3-24-2097

hommikuti ja õhtuti. Lisaks oli kaebajale lubatud anda paratsetamooli. Kaebajale välja

kirjutatud ravimi näol ei olnud tegemist vajadusel manustatava ravimiga, vaid valuraviks

määratud ravimit Aclexa võis kaebaja manustada vaid hommikuti ja õhtuti. Ravimipinalisse

pandi vangla meedikute poolt ravim Aclexa 18.04.2024 õhtuks ja alates 19.04.2024

hommikuks ja õhtuks. Kaebaja kirjeldab enda vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluses,

kuidas ta küll nõudis valvurilt kaht keelt (vene ja inglise keelt) kasutades karmi sõnaga just

„arsti poolt määratud ravimit“, kuid valvur talle kell 14:00 nõutud ravimit ei andnud. Valvur

andis kaebajale hoopis ibuprofeeni ja paratsetamooli ning selgitas lisaks, et arsti poolt

määratud operatsioonijärgset ravimit võib ta kaebajale anda alles õhtul, sest meedikud on

pannud selle ravimipinalis õhtuks. Kuivõrd vangla meditsiinitöötajate seletuste kohaselt pidigi

kaebaja saama ravimit Aclexa esimest korda 18.04.2024 õhtul, siis nõustub kohus vanglaga,

et valvur käitus õiguspäraselt, kui ei andnud kaebajale ravimit Aclexa 18.04.2024 kell 14:00

ja andis talle selle asemel tavalisi valuvaigisteid. Arvestades ka seda, et kaebaja sai sel korral

siiski ravimit valu vaigistamiseks, ei saa pidada tema praeguses asjas kaitstava õiguse riivet

intensiivseks.

8. Kohus märgib, et kuna kaebaja on teadlik enda kui menetlusosalise kohustustest kohtusse

pöördumisel ning siiski eirab neid, ei näe kohus vajadust jätta kaebust nõuete ja eesmärgi

täpsustamiseks käiguta. Kaebaja võttis ise riski, et eirates järjekordselt kaebuse esitamise

reegleid, võib kohus sellise kaebuse tagastada ka eelnevalt kaebust käiguta jätmata.

9. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel. Kohus

selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti

kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

10. Kohus asendab avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga, sest see sisaldab kaebaja

terviseandmeid (HKMS § 175 lg 3 ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Reelika Kitsing