2-22-129087/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geidi Sile

Kohtuasja number

2-22-129087

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. august 2024, Tallinn

Kohtuasi

OK Incure OÜ hagiavaldus J. Š. vastu rahalises

nõudes

Tsiviilasja hind

641,30 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja A. V.

Kostja: J. Š. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

kirjalik (liht)menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada OK Incure OÜ hagiavaldus J. Š. vastu osaliselt. Jätta rahuldamata

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue osas, mis ületab 15 eurot ja intressi tasumise

nõue.

2. Mõista J. Š.lt OK Incure OÜ kasuks välja põhivõlg 390,20 eurot, 16.07.2024 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 89,34 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot.

3. Jätta maakohtu menetluskuludest 77% kostja kanda ja 23% hageja kanda.

4. Mõista J. Š.lt OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulud 134,75 eurot. Kostjal tuleb

välja mõistetud menetluskuludelt tasuda hagejale viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus

võtab kaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

2-22-129087

2/6

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. BB Finance OÜ ja kostja sõlmisid 07.12.2021 laenulepingu nr 2102143670, mille alusel sai

kostja laenu 485,05 eurot (summa sisaldab lepingutasu 40,05 eurot). Laenusumma 445 eurot

maksti 07.12.2021 kostjale välja. Kostja kohustus tasuma igakuiseid makseid vastavalt

kokku lepitud maksegraafikule.

2. Kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ning jättis osamaksed tegemata. Krediidiandja

saatis 14.03.2022, 13.04.2022 ja 07.05.2022 teatised võlgnevuse kohta ning ütles lepingu

22.05.2022 seisuga üles. Krediidiandja loovutas nõude hagejale, nõude loovutamisest on

kostjat kirjalikult teavitatud 23.05.2022.

3. Hageja nõuab põhivõla tasumist summas 464,48 eurot, intressi 48,77 eurot, hagiavalduse

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivist 83,05 eurot ja sissenõudmiskulusid 45 eurot,

Viivisemääraks on hageja arvestanud 0,12% päevas. Kostja on teinud lepingu alusel

tagasimakseid summas 54,80 eurot.

4. Kohus toimetas hagi kostjale avalikult kätte. Kostja hagile ei vastanud.

5. Maakohus selgitas menetlusosalistele kohalduvat õigust ning tegi 16.03.2023 hagejale

ettepaneku selgitada ja tõendada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist kostjale

laenu väljastamisel.

6. Hageja 17.03.2023 selgituse ja tõendite kohaselt lähtus esialgne krediidiandja kostja esitatud

ankeedist ja kontrollis järgimise andmebaase: krediidiregister, politsei finantssanktsioonid,

Krediidinfo (maksehäired puudusid), Ametlikud Teadaanded, EVK pensionikonto,

rahvastikuregister, riikliku taustaga inimesed (PEP). EVK andmetel saadi kostja viie kuu

keskmiseks sissetulekuks 963 eurot. Kostja kohustuste suuruse kindlaksmääramisel lähtuti

kostja esitatud andmetest, mille kohaselt oli tal 100 euro eest finantskohustusi ja 300 euro

ulatuses muid kohustusi.

7. Hageja esitas 16.07.2024 andmed ja taotluse juhuks, kui kohus peaks asuma seisukohale, et

kostjale laenu andmisel rikuti vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja sai laenu 445

eurot ja on lepingu katteks teinud tagasimakseid kokku 54,80 eurot. Kui see arvestada

põhivõla katteks, on nõude jääk 390,20 eurot. Sellest tulenevalt nõuab hageja alternatiivselt

põhivõla tasumist summas 390,20 eurot, seadusjärgset viivist alates lepingu ülesütlemisele

2-22-129087

3/6

järgnevast päevast kuni hagiavalduse täpsustuse esitamiseni summas 89,34 eurot ning

sissenõudmiskulusid 45 eurot.

8. Hageja 16.07.2024 menetluskulude nimekirja kohaselt koosnevad hageja menetluskulud

riigilõivust (175 eurot). Hageja taotleb kostja kohustamist tasuma väljamõistetud

menetluskuludelt viivist. Kostja menetluses ei osalenud ning tal menetluskulusid tekkinud ei

ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 390,20

eurot, hagiavalduse täpsustuse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 89,34 eurot ja

sissenõudmiskulu 15 eurot. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõue jääb ülejäänud osas

tõendamatuse tõttu rahuldamata. Kostjale laenu andmisel rikuti vastutustundliku laenamise

põhimõtet, mistõttu ei ole hagejal õigust nõuda kostjalt intressi.

10. BB Finance OÜ ja kostja sõlmisid 07.12.2021 laenulepingu nr 2102143670, mille alusel

sai kostja 445 eurot laenu (dtl 125-128). Tegemist on tarbijakrediidilepinguga VÕS § 402 lg 1

tähenduses, kuna füüsilisest isikust kostja sai krediiti väljaspool majandustegevust.

11. Laen on kostjale välja makstud (dtl 129). Laenulepingu personaalsete tingimuste p 4 ja

5 kohaselt tuli laen tagastada vastavalt kokku lepitud maksegraafikule (dtl 126-127).

12. Eesti Panga poolt 29.06.2021 avaldatud andmete kohaselt oli 31.05.2021 seisuga

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse

määr 18,68% (kohaldus alates 01.07.2021 väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses

lauses kehtestatud piirmääraks laenu väljastamise ajal oli seega 3 * 18,68% = 56,04%. Kostjale

antud laenu krediidi kulukuse määr oli Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe kohaselt

55,97% (dtl 122). Sarnase tulemuse annab Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee

tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator. Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi

kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

13. Kostja on teinud tagasimakseid vastavalt lepingule kogusummas 54,80 eurot (dtl 168),

millest põhivõla kattes on arvestatud 20,57 eurot. Hageja nõuab esmajärjekorras põhivõla

(464,48 eurot), intressi (48,77 eurot), sissenõudmiskulude (45 eurot) ja viivise tasumist (83,05

eurot).

14. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKm 24.11.2023.a, nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). 15.

Eesti õiguses kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne

lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku

teabe ja seda ka hindama (VÕS § 4034 lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt

võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline

(VÕS § 4034 lg 6). Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi

tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS

§ 4034 lg 13).

16. Kohus selgitas 16.03.2023 hagejale, et tal lasub kohustus tuua välja asjaolud, millest

nähtub, et krediidiandja täitis vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud

kohustused ning neid asjaolusid tõendada.

2-22-129087

4/6

17. Hageja 17.03.2023 ja 16.07.2024 vastustest ja lisatud tõenditest ilmneb, et laenu

andmise otsustamise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

17.1. Hageja selgituse kohaselt lähtus krediidiandja EVK andmetest, mille kohaselt

oli kostja viie kuu keskmine sissetulek 963 eurot, finantskohustused ja muud

kohustused määrati kindlaks kostja esitatud andmete alusel (vastavalt 100 ja 300

eurot kuus) Hageja väitel kontrollis krediidiandja teabe õigsust ning lepingu

sõlmimise ajal puudusid kostjal mis tahes maksehäired ja võlgnevused. Hageja

selgituse kohaselt lähtus krediidiandja kostja taotlustest ning tegi päringu

maksehäireregistrisse. Krediidiandja veendus selles, et kostjal maksehäired

puudusid, samuti ei olnud kostjal ülalpeetavaid.

17.2. Kirjeldatut ei saa pidada piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud

omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi

lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija

krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet.

17.3. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist

välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema

teised

varalised

kohustused

ning

muud

hinnatavad

regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause

koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7). Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub,

et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja

väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust.

17.4. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija

esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse

korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto väljavõtte alusel, kui muu kogutud

teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et

adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Piisavaks ei saa lugeda laenu

taotlemisel täidetavast küsimustikust saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna

sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest

nähtuv. Hageja ei ole toonud esile, mis oli „muu kogutud teave“ KAVS § 50 lg

4 tähenduses, mis võimaldas krediidiandjal teha objektiivseid järeldusi tarbija

kohustuste suuruse kohta.

17.5. Kuigi hageja on 16.07.2024 seisukohas õigesti märkinud, et kostja sõlmitud

leping jääb väljapoole hüpoteekkrediidi direktiivi kohaldamisala, ei muuda see

maakohtu lõppjäreldust. Kohus kohaldab siseriiklikke õigusnorme (KAVS,

VÕS) ning siseriiklikult ei ole seaduse tasandil ette nähtud, et väiksema

summaga

krediiditoodete

puhul

rakenduks

taotleja

krediidivõime

kontrollimisele madalam lävend. Krediidiandjal oli KAVS § 50 lg-st 4 tulenev

kohustus küsida kostja kontoväljavõtet või hinnata muu objektiivse teabe alusel

tarbija väljaminekute suurust, kuid seda ei tehtud.

17.6. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud

tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS §

2-22-129087

5/6

4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse

määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi

kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS

§ 4034 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi

rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr

2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

18. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

19. Hageja esitas 16.07.2024 vastuse kohtunõudele, mille kohaselt on kostja teinud

tagasimakseid kokku 54,80 eurot. Kui kõik tagasimaksed arvestada põhivõla katteks, on

põhivõla jääk 390,20 eurot ning sellisel juhul nõuab hageja lisaks seadusjärgset viivist ja

sissenõudmiskulude hüvitamist.

20. Kostja sai lepingu alusel krediiti 445 eurot ning on teinud tagasimakseid kokku summas

54,80 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu arvestab maakohus kõik

tagasimaksed põhivõla katteks (lepingu kehtivuse ajal oli seadusjärgne intressimäär null).

Sellisel juhul on tasumata põhivõla jääk 390,20 eurot.

21. Maakohus mõistab VÕS § 108 lg 1 ja pooltevahelise lepingu alusel kostjalt välja

tasumata põhivõla 390,20 eurot.

22. Hageja viivisenõude rahuldab kohus 16.07.2024 esitatud arvestuse alusel (dtl 234).

Maakohus ei tuvastanud asjaolusid, mille alusel väita, et laenulepingu ülesütlemine 07.05.2022

avaldusega olnuks tagajärjetu. Seetõttu lähtub maakohus 07.05.2022 avaldusest ja sellest, et

leping öeldi 22.05.2022 seisuga üles ning võlausaldajal on õigus nõuda viivist alates

23.05.2022. Hageja nõuab viivist alates 23.05.2022 kuni 16.07.2024 (hagiavalduse täpsustuse

esitamiseni), s.o 786 päeva eest. Maakohus ei tuvastanud hageja viivisearvestuses (dtl 234) vigu

ja mõistab kostjalt VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel välja viivise 89,34 eurot.

23. Hageja nõuab VÕS § 1132 lg 1 alusel enne lepingu ülesütlemist saadetud nõudekirjade

eest sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot. Kostjale edastati 10.03.2022 tasuta

meeldetuletuskiri (dtl 135) ja kolm tasulist meeldetuletuskirja (14.03.2022, 13.04.2022 ja

07.05.2022, dtl 130-132). Maakohus rahuldab selle nõude VÕS § 1132 lg 1 alusel.

24. Täiendavalt nõuab hageja VÕS § 1132 lg 2 alusel pärast lepingu ülesütlemist saadetud

nõudekirjade eest sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot. Hagiavalduse punkti 2.5

kohaselt on kostjale saadetud korduvalt meeldetuletus- ja nõudekirju nii SMSi, posti kui

elektronposti teel (täpsemalt saadeti kirjad 08.06.2022, 01.07.2022, 12.07.2022 ja 19.07.2022).

Kohtule ei ole neid kirju esitatud. Seetõttu on tõendamata hagiavalduse punktis 2.5 esitatud

väide, et pärast lepingu ülesütlemist saadeti kostjale tasulisi nõudekirju. Sel põhjusel jääb

hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue osaliselt rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

25. Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled TsMS § 163 lg 1 kohaselt

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hagi esemeks on rahaline

nõue ning seega on hagi rahuldamise ulatus täpselt välja arvutatav.

2-22-129087

6/6

26. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel järgmistest asjaoludest. Hageja nõudis kostjalt

põhivõla tasumist summas 464,48 eurot, intressi 48,77 eurot, viivist 83,05 eurot ja

sissenõudmiskulusid 45 eurot. Maakohus mõistab kostjalt välja tasumata põhivõla 390,20

eurot, viivise 89,34 eurot ja sissenõudekulud 15 eurot. Nõude rahuldamise ulatus on ligikaudu

77% (arvestuse aluseks olev tehe: 494,54 / 641,30 * 100% = 77,12%). Seega jäävad

menetluskulud 77% ulatuses kostja kanda ning 23% ulatuses hageja kanda.

27. Hageja on taotlenud menetluskulude rahalist kindlaksmääramist summas 175 eurot

(hagi esitamisel tasutud riigilõiv).

28. Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja lisa 1

koosmõjus). Kohus määrab hageja menetluskulude suuruseks 175 eurot.

29. Kohus jättis menetluskuludest 77% kostja kanda. Seega mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja 0,77 * 175 = 134,75 eurot. Kuna kostja menetluses ei osalenud, ei ole tal saanud

tekkida menetluskulusid, mida hagejalt välja mõista ning kohus hagejalt kostja kasuks midagi

välja ei mõista.

30. Kostjal tuleb hageja taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tasuda välja mõistetud

menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geidi Sile kohtunik