2-24-102889/6 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. august 2024, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-102889

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi S.X vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

144 eurot ja 62 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806, asukoht XXX), lepinguline esindaja U.V (e-post

XXX)

Kostja S.X (isikukood XXX, elukoht XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi S.X-i vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Mõista S.X-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus kokku 130,21 eurot,

millest põhivõlg 60,74 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis

11. aprilli 2024 seisuga 44,47 eurot.

3. Mõista S.X-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhinõudelt 60,74 eurolt

alates 12. aprillist 2024 kuni põhinõude tasumiseni 0,065% päevas.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte hageja lepingulisele esindajale ja kostjale.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud S.X-i kanda.

7. Mõista S.X-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud kokku summas 364

eurot.

8. Mõista S.X-ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 11. aprillil 2024 hagi S.X-i (kostja) vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

60,74 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot, kuni 11. aprilli 2024 sissenõutavaks muutunud

viivise 44,47 eurot ja edasiulatuva viivise kuni põhinõude tasumiseni.

2. Hageja nõue tuleneb Elisa Eesti AS-i ja kostja vahel 28. septembril 2020 sõlmitud

liitumislepingust nr 9929545. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi ning ei

tasunud Elisa Eesti AS-i esitatud arveid. 28. aprillil 2021 ütles Elisa Eesti AS kostjaga

sõlmitud lepingu üles ning loovutas 31. mail 2023 kostja vastu nõude hagejale.

3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 30. aprilli 2024 määrusega, andes kostjale 20

päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohus luges menetlusdokumendid kostjale

kättetoimetatuks 4. juunil 2024, kuivõrd kostja keeldus dokumentide vastuvõtmisest

aadressil XXX. Menetlusdokumendid jäeti kostja postkasti. Viimane päev hagile kirjaliku

vastuse esitamiseks oli 25. juunil 2024. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega muul

viisil hagile reageerinud.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

5. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

6. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.

7. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1

p-st 2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

9. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse esitamisel

tasutud riigilõivu 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 427

eurot (sh käibemaks), kokku 547 eurot. Kostja ei ole hagile vastanud, seega kostjal

eelduslikult hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

10. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist

põhjendatud menetluskuluga. TsMS § 4842 alusel on põhjendatud maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot.

11. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab,

et käesoleva tsiviilasja puhul ei ole tegemist keskmisest keerulisema vaidlusega, samuti

arvestab kohus sellega, et kostja ei ole kirjalikku vastust esitanud ning kohus lahendab asja

kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata.

12. Esindaja tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavad tasu. Kohus leiab, et esindajatasu 350 eurot

(käibemaksuta) ei ole käesolevas asjas põhjendatud. Kohtu hinnangul, arvestades

menetlustoimingute ja –dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud

lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 200 eurot. Kohus

leiab, et hageja esindajal ei peaks käesoleva asja materjalidega tutvumisel ja hagi

koostamisel kokku kuluma enam kui 2 tundi. Kohus arvestab seejuures, et koostatud

hagiavaldus on standardne ning asi ise ei ole õiguslikult keeruline.

13. TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks

peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel

tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Hageja kinnitab, et hageja on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud

käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.

Seega on lepingulise esindaja kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 244 eurot

(2 t x 100 + käibemaks).

14. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 364 eurot.

15. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik