3-24-1960/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.08.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1960

Haldusasi

X (kaebaja I) ja Xi (kaebaja II) kaebus Tallinna

Haridusameti 20.05.2024 käskkirja osaliseks tühistamiseks

ja Tallinna linna koolikohtade määramise uueks

otsustamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebajad – Kaebajad – X (kaebaja I) ja X (kaebaja II),

seaduslikud esindajad C ja Y, lepinguline esindaja

v.adv. Margus Reiland

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Liisa

Feldmann

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

3. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebajate ja nende seaduslike esindajate nimed

ning nende elukoha aadressi andmed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 30.09.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkirjaga nr T-7-1/24/199 määrati

kaebajate I ja II elukohajärgseks kooliks Tallinna Südalinna Kool. Käskkirja

põhjendused olid järgmised:

3-24-1960

1)

Lähim eesti õppekeelega kool laste elukohale on Gustav Adolfi Gümnaasium (GAG, 715

m).

2)

Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga määratakse GAG 2024/2025 õppeaastal,

arvestades kooli ruumiressurssi ja õppekorraldust ning kooli klassikomplektide üldarvu,

elukohajärgseks kooliks 96 lapsele. GAGi on enda taotluses soovinud oma lapse

elukohajärgseks kooliks 207 lapsevanemat.

3)

Kui kooli on soovijaid rohkem kui koolis õppekohti, arvestatakse elukohajärgse kooli

määramisel lisaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 10 lg-le 1 ka isikute

elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades neid, kelle registrikanne on

varasem. Arvestades õppekohtade arvu GAGi esimestes klassides ning laste arvu, kellele see

kool on lähim, samuti GAGi määramiseks esitatud taotluste arvu, ei ole kõigile lastele GAGi

määramine elukohajärgseks kooliks võimalik. Tulenevalt eeltoodust tegi elukohajärgse

munitsipaalkooli taotluste läbivaatamise komisjon ettepaneku määrata GAG elukohajärgseks

kooliks lastele, kellele see kool on elukoha lähedal ja kelle elukohaandmed on

rahvastikuregistrisse kantud enne 20.02.2020.

4)

Rahvastikuregistri andmetel on laste elukohaks Xxxx xx xx-x, Tallinn alates 01.08.2021.

Nende elukohale järgmine lähim kool, mida määratakse elukohajärgseks kooliks, on Tallinna

Südalinna Kool (1159 m). Tallinna Südalinna Kool asub elukohast mõistlikus kauguses.

5)

Arvestades ülaltoodud asjaolusid ja PGS § 10 lg-s 1 sätestatud linna kohustust tagada

koolikohustuslikule isikule võimalus omandada põhiharidus ja elukohajärgse kooli määramise

eesmärki ning laste elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kuupäeva, määrata laste

elukohajärgseks kooliks Tallinna Südalinna Kool.

2. Kaebajad esitasid käskkirja peale 27.05.2024 vaide, leides, et käskkiri tuleb

vaidlustatud osas tühistada ning uue otsuse tegemisel tuleb kaebajate elukohajärgseks

kooliks määrata GAG.

Tallinna Linnavalitsus jättis 18.06.2024 korraldusega nr 630 (vaideotsus) vaide rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebajad esitasid 03.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna

Haridusameti käskkirja osaliseks tühistamiseks ja linna kohustamiseks määrata nende

elukohajärgseks kooliks GAG (täiendavad seisukohad 21.08.2024). Põhjendused on

järgmised.

1) Kaebajate ema palus 01.03.2024 taotluses määrata kaebajate elukohajärgseks

kooliks GAGi, kuna see on kaebajate elukohale lähim kool.

2) Vaideotsuses on vastustaja selgitanud, et kaebajate elukoht asub GAGist 715 m

kaugusel. Vastustaja on elukohajärgse kooli määramisel õigusvastaselt arvesse võtnud

üksnes GAGi algklasside maja asukohta, kuid GAGis toimub õppetöö kahes

õppehoones – Vana-Kalamaja 9 asuvas I ja II kooliastme õppehoones (Kotzebue maja)

ja Suur-Kloostri 16 asuvas õppehoones (peamaja). Peamaja asukoht on kooli ametlik

aadress ja see asub kaebajate elukohast 228 m kaugusel – 5 korda lähemal kui Tallinna

Südalinna Kool. 1. klassi klassiruume võidakse muuta, kinnistute vahel võivad

muutuda klasside asukohad. Peahoonest mittelähtumine paneb ebakindlasse olukorda

lapsevanemad, kes aastaid enne lapse kooli minekut soetavad kinnistu just kooli

peahoone vahetusse lähedusse, et saada lapsele soovitud koolikoht, kuid siis otsustab

2(16)

3-24-1960

kool natuke enne kooli määramist liigutada algklassid hoopis kuhugi mujale, mis võib

anda eelise lastele, kes elukoht muutub uuele algklasside hoonele lähemaks

juhuslikult. Lapsevanemad teevad väga tihti elukohavaliku just lapse koolikohta

planeerides. Nt Tallinna 21. Kooli puhul ei arvestatud samuti selle abihoonet, kuigi osa

klasse asub seal õppima. 1.-6. klassi vältel toimuvad peamajas ja selle ümbruses

mitmed tunnid, tegevused ja sündmused. Näiteks on vanalinna hoonetekompleksis

GAGi keeltemaja ja võimla. Õpilased on seega alati seotud põhihoonega, sest seal

toimuvad teatud tunnid, aktused, seal asub kooli juhtkond ja

õppekorraldusspetsialistid, koolipsühholoog jne.Tallinna Haridusamet tegi vea, kui

arvestas teist õppehoonet. Isegi kui lähtuda Kotzebue majast, tuleks arvesse võtta

mõlema hoone keskmine kaugus kaebajate elukohast (471,5 m). Kuna koolikoha

määramisega otsustatakse elukohajärgne kool järgmiseks 9 aastaks, tuleks

elukohajärgse kooli määramisel ja kooli kauguse kindlakstegemisel arvesse võtta

kaebajate elukoha kaugust mõlemast GAGi õppehoonest, kuivõrd õppetöö järgmise 9

aasta vältel toimub nii Kotzebue majas kui ka peamajas. Arvestada oleks tulnud

vähemalt õppehoonete vahele jäävat keskpunkti.

3) Vastustaja on koolikohtade määramisel kasutanud õigusvastast metoodikat. Nii PGS

§ 10 lg 1 kui ka Tallinna Linnavalitsuse 21.12.2011 määruse nr 132 „Elukohajärgse

munitsipaalkooli määramise tingimused ja kord“ § 6 järgi on elukohajärgse kooli

määramisel peamine ja olulisim asjaolu lapse elukoha lähedus koolile. Taotletud

eesmärkideks on tagada lapsele võimalikult lühike ja turvaline koolitee, võimaldada

vanematel oma pere- ja tööelu paremini ühildada ning tagada, et laste kooli viimine ja

toomine ei tekitaks täiendavat ebavajalikku liiklust. Eeltoodud eesmärkide jälgimine ja

turvalisuse tagamine on eriti oluline suurlinna keskkonnas, mis on olemuslikult

suurema liiklusõnnetuste riskiga piirkond. Riik ja kohalik omavalitsus peavad eelkõige

tagama koolilaste õiguse tervisele, vältides ohtu, mis tuleneb pikast kooliteest.

Kaebajate elukoha kaugus Tallinna Südalinna Koolist on 1159 m. Vastustaja kasutatav

metoodika tähendab, et identses olukorras on lapsed, kelle elukohale on kool 40 m ja

3000 m kaugusel (vt vaideotsus p 7.2). Selline samastamine ei ole kooskõlas PGS § 10

lg-ga 1, kuivõrd PGS § 10 lg 1 näeb ette, et nimekiri tuleb koostada sõltuvalt elukoha

lähedusest koolile. Õige oleks koostada pingerida lähtuvalt lapse elukoha kaugusest

koolile ja alles seejärel arvestada õdede-vendadega. Selline süsteem ei suurendaks

halduskoormust ega vähendaks läbipaistvust. See oleks ka loogilisem, kuna võib

eeldada, et laste puhul, kelle elukohast asub kool kaugemal (nt üle 2 km), leidub

sarnases kauguses ka teisi koole. Olukorras, kus elukoha kaugus koolist ületab nt 2

km, kasutavad lapsed koolini jõudmiseks tõenäoliselt niikuinii ühistransporti või

toimub kooli minek autoga. Kaebajate puhul on selge, et kui GAGi oleks võimalik

liikuda jalgsi, siis Tallinna Südalinna Kooli määramisega muutuvad kaebajate

võimalused/vahendid kooli jõudmiseks oluliselt. Vastustaja ei arvesta seda, kui lähedal

koolile laps tegelikult elab. Laste ebavõrdset kohtlemist ei tekiks, kuna võrreldavas

olukorras ei ole lapsed, kes elavad koolist nt 40 m ja 2 km kaugusel. Vastustaja

tõlgenduse korral satuvad ebavõrdsesse olukorda lapsed, kes elavad koolile väga

lähedal, eelduslikult pikeneb nende koolitee muu kooli määramise puhul palju rohkem.

Asjakohatu on näide samas majas elavate laste kohta, kuna kaebajatele teadaolevalt ei

ole Tallinnas selliseid suuri maju, kus elaks 96 samas vanuses kooliminekueas last.

PGS § 10 lg-st 1 tuleneb, et kaks võrdset tingimust, mille alusel elukohajärgne kool kindlaks

teha, on elukoha kaugus koolist ning vanemate õdede-vendade õppimine samas koolis. Seega

tuleb esmalt elukohajärgse kooli õpilaste nimekiri kindlaks teha, tuginedes nimetatud kahele

kriteeriumile. Riigikohus on selgitanud, et muid asjaolusid võib elukohajärgse kooli

3(16)

3-24-1960

määramise kriteeriumiks seada üksnes juhul, kui PGS § 10 lg 1 kolmandas lauses nimetatud

asjaolusid on juba arvestatud (vt RKPJK otsust asjas 3-4-1-16-16, p 21). Vastustaja on aga

võtnud rahvastikuregistri kande kasutusele enne seda, kui õpilased on elukoha kauguse järgi

pingeritta pandud. Kaebajate suhtes on rahvastikuregistri kande tegemise ajast lähtumine eriti

põhjendamatu, sest nad elasid enne 01.08.2021 rahvastikuregistri kande tegemist välismaal

ning neil puudus registreeritud elukoht Eestis. Antud juhul pole tegemist fiktiivse

elukohakande muutmisega parema koolikoha saamise eesmärgil. Kaebajad on elanud samal

aadressil hetkest, millal nad Eestisse kolisid.

Elukoha lähedus on kõige olulisem faktor ja seda tuleb arvestada koolikoha määramise igas

etapis, mitte ainult algselt, lapse elukohale lähimat kooli määrates.

4) Vastustaja on enda rakendatud metoodikast kõrvale kaldunud, võttes vastu 4 isikut,

kelle rahvastikuregistri kanne on tehtud pärast 20.02.2020. Erandite kohaldamine peab

olema kõigile taotlejatele läbipaistev ja õiguspärane. Lisaks nähtub vastusest

teabenõudele, et real 79 on välja toodud GAGi vastu võetud laps, kellel ei ole samas

koolis vanemat õde-venda ning kelle rahvastikuregistri kanne on tehtud hiljem kui

20.02.2020.

5) Seadus ei võimalda arvestada varasemat sissekirjutust. 15.08.2024 tabelist nähtub

kokku 8 last, kelle puhul on arvestatud varasemaid registrikandeid (read 5, 48, 57, 58,

63, 88, 95 ja 99). PGS ega määrus nr 132 ei sätesta võimalust arvestada varasemate, st

viimase ja sellest eelmise registrikande ajaga. Selline õiguslik alus vastustajal puudus.

Selleks, et kõik lapsed oleks koheldud võrdselt, oleks vastustaja pidanud arvestama

ainuüksi viimase registrikandega, nagu on sõnastatud määruse nr 132 §-s 6. Seega

isegi kui registrikande arvestamine oli õiguspärane, oleks kaebajate positsioon pidanud

olema vähemalt 7 koha võrra eespool. Tuleb tuvastada, milline oleks pingerida, kui

arvestataks vaid viimast rahvastikuregistri kuupäeva.

6) Vastustaja ei ole õiguspäraselt kohaldanud õe-venna kriteeriumit, mille eesmärk on

aidata vanemate töö- ja pereelu ühildamisele kaasa. Kaalutud ei ole seda, millises

klassis õde-vend käib. GAGi puhul on rikkumine eriti oluline, sest alates 7. klassist

toimub õppetöö peamajas ja kui õde-vend õpib 7. või vanemas klassis, on lapsed

faktiliselt samas olukorras. GAGi õppehooned asuvad teineteisest 700 m kaugusel ehk

nii pikk vahe kahe maja vahel ei aita kuidagi vanemate töö- ja pereelu ühildamisele

kaasa. Õe ja venna kriteeriumi arvestamisel peab lähtuma samast õppehoonest.

Kohtupraktikas on leitud, et õe ja venna kriteeriumi eesmärk on peresidemete tugevdamine ja

vanemate töö- ja pereelu ühitamine. Kui sama pere lapsed käivad samas koolis, saavad nad

kooliteed läbida koos, vanematel on lihtsam neid kooli viia/tuua jne. GAGi õppehooned

asuvad teineteisest 700 m kaugusel selline vahemaa kahe maja vahel ei aita vanemate töö- ja

pereelu ühildamisele kaasa. Koolikoha määramisel ei tohtinud seega arvestada GAGis

õppivaid õdesid ja vendi, kes õpivad 7. või vanemas klassis. Õe ja venna kriteeriumi

õiguspärane kohaldamine muudab tõenäoliselt oluliselt kaebajate kohta GAGi pingereas.

Tuleb tuvastada, milline oleks pingerida, kui arvestataks vaid samas õppehoones õppivaid

õdesid-vendi.

7) Kaebajate koolitee on liiga pikk ja ohtlik. Kaebajad peaksid kooli jõudmiseks

kõndima minimaalselt 1,6 km pika tee, mis võttis lastel aega 34:47 minutit. Busside nr

16 või 3 puhul peaksid lapsed kõndima vähemalt 14 minutit (950 m) ja Keskhaigla

bussipeatusest veel 130 m. Lapsed peaksid igapäevaselt kulutama ca 35 minutit, et

iseseisvalt läbida kooliteed jalgsi, või 18 minuti ühistranspordiga, mis ei vasta sellises

vanuses lapse võimetele. Nad peaksid kulutama keskmiselt üle ühe tunni kooli ja

4(16)

3-24-1960

tagasi liikumisele, kusjuures talvel ja sügisel raskendavad ja aeglustavad liikumist

erinevad ilmastikunähtused. Kooliteele jääb mitmeid ristmikke, reguleeritud ja

reguleerimata ülekäigukohti, sh ohutussaartega. Nii keeruline koolitee ei vasta

kaebajate eale ega võimetele ning nad vajaksid igapäevaselt vanemate abi selle

läbimiseks. Algkoolis õppiva lapse kohustamine veeta 1h oma päevast kooliteel ei ole

tema võimeid arvestav ega taga kättesaadavat haridust. Kaebajate teekond GAGi

peamajja oleks ca 5 minutit, st 6 korda lühem. Isegi kui lähtuda Tallinna Haridusameti

ekslikust metoodikast ning arvutada teekonna pikkust laste elukohast Kotzebue majja,

on see ikka 3 korda lühem, kui nende teekond Tallinna Südalinna Kooli. Tallinna

Südalinna Kool asub seega kaebajate elukohast niivõrd kaugel, et laste vanust ning

õiguskantsleri arvamusi ja kohtupraktikat arvestades ei ole õiguspärane kohustada

lapsi vastavat vahemaad igapäevaselt läbima.

8) Vastustaja on rikkunud uurimiskohustust. Vastustaja ei ole tuvastanud

rahvastikuregistri kannete õigsust ning on jätnud välja selgitamata, kas kõik GAGi

vastu võetud lapsed elavad rahvastikuregistrijärgsel aadressil. Kui elukohajärgse kooli

määramise menetluses tekib haldusorganil kahtlus, et mõni laps ei saa mingil selgel

põhjusel elada rahvastikuregistri järgses elukohas, saab ta oma kahtlusest anda teada

kohaliku omavalitsusüksuse pädevale asutusele (Tallinna Ringkonnakohtu lahend 3-

19-1394/56). Vastustajal pidi tekkima kahtlus eelkõige teabenõude vastuse ridade 54-

57 puhul, kuivõrd on ebausutav, et GAGi Kotzebue majast täpselt 492 m kaugusel

asuvast elumajast on ühel aastal esimesse klassi minemas 4 last. Kotzebue majast

täpselt 492 m kaugusel asub ainult üks elumaja – Vana-Kalamaja 33a. Tegemist on 7

korteriga elumajaga, kuhu on 3 rahvastikuregistri kannet tehtud 2017. a lõpus kolme

kuu jooksul ning neljas aasta varem. Nii väikese vahega rahvastikuregistri kannete

tegemine on kahtlust tekitav mh seetõttu, et tegemist on väikese majaga, mis ei ole

uusarendus, ning ei ole usutav, et pooltes korteris vahetuksid elanikud 3 kuu jooksul.

Vastustaja ei selgitanud välja, kas tegu pole fiktiivsete sissekirjutustega. Kahtlus oleks

pidanud tekkima ka teabenõude vastuse ridadel 5-7, 73-75 ja 87-89 esitatud

rahvastikuregistri kannete õigsuse osas, kuivõrd ka nendel ridadel esitatud laste

rahvastikuregistri järgsed elukohad asuvad meetri täpsusega sama ühel kaugusel GAGi

Kotzebue hoonest. GAGi vastuvõtu raadiuses asub elumaju, millele lähimaks kooliks

on Kalamaja Põhikool. Kaebajatel on põhjendatud kahtlus, et GAGi vastu võetud 96st

lapsest vähemalt osad elavad alal, kus lähimaks kooliks on hoopis Kalamaja Põhikool

ja vastustaja on jätnud selle välja selgitamata.

Vastustaja on 09.08.2024 vastuse p-s 12 jäänud seisukohale, et 4 last on kahest erinevast

majast ja erinevatest piirkondadest, kuid kaardirakenduse analüüsi järgi ei ole see võimalik,

sest täpselt 492 m kaugusel asub ainult üks elumaja (Vana-Kalamaja tn 33a; uue rakenduse

andmetel aga ainult Jahu tn 14). Nii vana kui uuendatud kaardirakenduse kohaselt on kaks

erinevat aadressi võimalik tuvastada ainult siis, kui kaardi lähtepunkte on elukohajärgse kooli

määramisel manuaalselt liigutatud. See aga tähendab, et elukohajärgne kool on määratud

erinevate laste osas erinevalt. Tuleb tuvastada, kuidas saab GAGi Kotzebue õppehoonest

täpselt 492 m kaugusel asuda kaks elumaja.

Kaebajad on avastanud kaardirakenduses vea: kaardirakenduse andmebaasi järgi on Jahu 14 ja

GAG Kotzebue vahemaa 492,03 m. Kui aga kaardirakendusse sisestada 500-meetrine raadius

Jahu 14 hoonest, on näha, et selle vahemaa sees ei asu ühtegi kooli – 500 m Jahu 14 hoonest

ei ulatu isegi GAGi Kotzebue õppehoone lähtepunktini. Kui kaardirakenduses on juba

varasemalt sarnane viga olnud, pole võimalik garanteerida, et kõikidel GAGi määratud

isikutel oli GAG tegelikult lähim kool. Pole teada, kas selline viga esines ka varem.

5(16)

3-24-1960

9) Vastustaja on rikkunud kaalumiskohustust. Lisaks PGS loetelule tuleb arvestada ka

muid asjaolusid, nt vanemate avaldatud täiendavat teavet (konkreetse juhtumi

eripärasid). Kaebaja I terviseseisundit arvestades on põhjendatud lähimasse kooli

määramine (tal on diagnoositud gastroösofageaalne reflekshaigus, mille sümptomeid

raskendab just liigne füüsiline aktiivsus hommikuti). Eelnevalt viidatud pikk koolitee

on lapse diagnoosi kohaselt mittesoovitatav ning võib põhjustada sümptomite

süvenemist. See omakorda kahjustab oluliselt lapse õpivõimet ja -tahet.

Kaebajatel on eriline side GAGiga. Kaebajad elasid enne Eestisse kolimist Rootsis ning neil

on eriline side Rootsi keele ja kultuuriga. Lapsed tegelevad Rootsi-Mihkli Koguduses

koorilauluga, ollakse ka koguduse liikmed. Laste teine emakeel on rootsi keel ja sügisest

alustavad nad õpet MTÜ Haridusselts Svenska Skolföreningen i Estland ehk Soome ja Rootsi

riigilt toetust saava asutuse juures, mille eesmärk on pakkuda Eestis elavatele rootsi keelt

kõnelevatele lastele ja noortele süvendatud rootsi keele õpet, mis toimub GAGi ruumides

rootsi keele klassis. Ainsa Tallinna koolina pakub GAG rootsi keele õppesuunda, tähistab

olulisemaid Rootsi traditsioone, kool on kontaktis Rootsi saatkonnaga. Seega valiti elukoht

just GAGi lähedale. On mõeldamatu, et kaebajate elukohajärgseks kooliks määratakse

Tallinna Südalinna Kool, mis asub kaebajate elukohast vastassuunas võrreldes GAGiga, kui

on juba ette teada, et kaebajatel toimub kooliväline huvitegevus GAGi ruumides. Vastasel

juhul kaotab elukohajärgse kooli määramise eesmärk oma tähenduse, kuivõrd kaebajad

peavad läbima peaaegu 3 korda pikema vahemaa, kui vajalik oleks. Vastustaja ei ole neid

asjaolusid kaalunud.

10) Vastustaja on kohtumenetluse ajal muutnud kooli määramisel kasutatavat

kaardirakendust. Käskkirjas toodi kaebajate elukoha kaugusena välja 715 m.

Vastustaja 09.08.2024 seisukohast nähtuvalt on kaardirakendust muudetud. Kaebajate

elukoha kaguseks on rakenduse järgi nüüd 729 m. Teiste koolide osas muutust

toimunud ei ole. Kuivõrd GAGi Kotzebue õppehoone asukoht kaardil on

kohtumenetluse kestel n-ö tõstetud edasi läänesuunas, on GAG lähim kool mitmetele

uutele aadressidele Kalamaja piirkonnas, kus varem oli lähimaks kooliks Kalamaja

Põhikool. Sellised aadressid on näiteks Vibu 8, Vibu 5, Uus-Kalamaja 10/2, Uus-

Kalamaja 13b jne. 13.08.2024 kohtumääruse punktis 6 on kohus leidnud: „Kohus on

vastustaja esitatud andmete alusel kontrollinud, et kõigi vastuvõetud laste puhul oli

GAG kõige kodulähedasemaks kooliks.“ On määrava tähtsusega, kas kohus on

esitatud tabelit kontrollinud uuendatud kaardirakenduse või 20.05.2024 toiminud

kaardirakenduse kaudu, kuivõrd kaardirakenduste tulemused erinevad oluliselt. Kohtul

ei ole võimalik vastustaja 09.08.2024 esitatud tabeli andmeid kontrollida uuendatud

kaardirakendusega, kuivõrd need andmed ei saanud olla aluseks 20.05.2024 käskkirja

väljastamisel. Andmete muutmine tähendab, et elukohajärgse kooli määramine ei ole

olnud kooskõlas PGS-i kriteeriumitega. Kohus ei saa kontrolli teostamisel kasutada

uuendatud kaardirakendust.

Tuleb tuvastada, millal ja miks muudeti kaardirakendust, mis põhjusel asub kaardisüsteemi

lähtepunkt eri hoonetel erinevas asukohas.

11) Vastustaja on jaganud vastuolulist teavet ja andmeid. Vastustaja kinnitas

09.08.2024 vastuses, et on 10.07.2024 lisana 1 esitanud nimekirja GAGi koolikoha

mittesaanud 65 lapsest, kellele GAG on kõige lähim kool, kuid 09.08.2024 tabel

(puhastatult esitatud 15.08.2024) erineb oluliselt 10.07.2024 esitatust.

Määruskaebemenetluses viitasid kaebajad asjaolule, et lähtudes enda osas märgitud

teabele, järeldasid nad 10.07.2024 tabelist, et selles oli toodud ära elukoha kaugus

koolist, GAGi mitte vastu võetud lapsed suunati. 15.08.2024 tabelit on võrreldes

6(16)

3-24-1960

10.07.2024 lisaga oluliselt muudetud: elukoha kaugus on muutunud kuue kande osas –

vrdl 10.07.2024 lisa 1 read 13, 14, 16, 17, 34 ja 37 ning 15.08.2024 tabeli read 10, 11,

13, 14, 31, ja 34. 10.07.2024 lisas 1 on 6 kannet, mida 15.08.2024 tabelis ei ole, vt

read 1, 5, 12, 25, 57, 61. 15.08.2024 esitatud tabeli rida 15 on kanne, mida 10.07.2024

lisas 1 ei ole. Vastuolulised andmed koos kaardirakenduse uuendamisega näitavad, et

vastustaja tegevus koolikohtade määramisel on olnud õigusvastane ning võis

tõenäoliselt mõjutada kaebajate kohta pingereas. Kuivõrd esitatud andmed on

vastuolulised ning neid arvestades on kaardirakenduse muudatust raske kontrollida,

siis on alust jätta vastustaja tõendid käesoleva asja lahendamisel arvestamata, kuivõrd

need ei ole usaldusväärsed.

12) Vastustaja on kinnitanud, et on teinud koolikohtade määramisel vigu, tuues välja

viis last, kes oleksid pidanud kohe koha saama. See kinnitab, et vastustaja metoodika

võimaldab eksimusi. 15.08.2024 vastustaja tabelis kajastub ka leht „GAG määratud“,

mille viimased viis kannet peaksid olema vaidemenetluse teel koolikoha saanud

lapsed. Kanded 98–101 on identsed 10.07.2024 lisas 1 kajastatud ridadega (vastavalt

read 1, 5, 25 ja 57), kanne real 97 10.07.2024 lisas 1 aga ei kajastu. Vastustaja poolne

kriteeriumite sisustamine jääb arusaamatuks. Vastustaja väidab, et vaidemenetluste

tulemusena said 5 last kohad 05.06.2024 käskkirjaga. 10.07.2024 lisa 1 (tabel lastest,

kes GAGi ei saanud) esitati kaebajatele ja kohtule juba 10.07.2024. Seal kajastusid 4

tegelikult selleks ajaks juba koolikoha saanud last, mis tähendab, et vastustaja esitas

ekslikku infot. Vastustaja viitab, et kuivõrd 5 õpilast loobusid neile määratud

koolikohast, sai vabanenud kohad määrata uutele õpilastele, kes tegelikult oleks

pidanud koolikohad saama 20.05.2024 käskkirjaga. Tekib küsimus, et kui 5 õpilast ei

oleks koolikohast loobunud, siis kas vastustaja ei oleks 05.06.2024 käskkirjaga vastu

võetud laste osas uut otsust teinud, kuivõrd vastustaja väidab kohtumenetluses läbivalt,

et koolikohti väidetavalt rohkem ei ole. Vastustaja on koolikohtade suurendamise osas

võtnud antud kaasuses põhjendamatult jäiga positsiooni.

13) Kaebajatele teadaolevalt on GAGis koolikohti rohkem kui 96, hoolekogu on seda

oma praktikas ka kinnitanud. Tõendamata ning ebausutav on vastustaja väide, et

koolikohti ei ole võimalik ka ajutiselt juurde luua. Klassiruumide pindala ei saa olla

aastaga muutnud. Arvestades, et kokku on Kotzebue hoones lubatud koolikohti 720

õpilasele ning 2.–6. klassides on õpilasi 579, peaks 2024/2025 õ/a esimestesse

klassidesse võetama 141 õpilast, s.o 45 õpilast rohkem kui vastustaja välja toodud neli

paralleeli ja 96 õpilast. Hoolekogu on praktikas igal aastal koolikohtade arvu

suurendanud. Seega on täiendavate õppekohtade loomine võimalik. Tuleb tuvastada,

kui palju õpilasi GAGi Kotzebue õppehoone mahutab, arvestades tervisekaitsenõuded

koolidele ning varasemaid hoolekogu otsuseid, ning kui palju õpilasi saaks vastu võtta

esimestesse klassidesse, arvestamata PGS § 26 lg 1 kohast piirmäära.

14) Kaebajad paluvad vastustajalt välja mõista riigilõivudena 80 eurot ning lepingulise

esindaja kulud 4701 eurot (ilma käibemaksuta). Kaebajate menetluskulud on kandnud

Videblom OÜ, kes on käibemaksukohuslane.

2. Tallinna linn palub 09.08.2024 vastuses jätta kaebus rahuldamata, leides

järgmist.

1)

Tallinna Haridusamet lähtus käskkirja andmisel asjaolust, et lähim eesti õppekeelega kool

kaebajate elukohale on GAG. Kaebajate varasema sissekirjutuse alusel (10.02.2021–

31.07.2021) oleks kaebajate elukohale lähim eesti õppekeelega kool olnud Tallinna 21. Kool.

Sellest varasema sissekirjutuse alusel ei olnud kaebajate elukoht Eestis. Käskkirjas on välja

7(16)

3-24-1960

toodud, et GAGi on enda taotluses soovinud oma lapse elukohajärgseks kooliks 207

lapsevanemat. Samuti tuleneb käskkirjast, et Tallinna Haridusamet sai kooli ruumiressurssi ja

õppekorraldust ning kooli klassikomplektide üldarvu arvesse võttes määrata 2024/2025

õppeaastal GAGi elukohajärgseks kooliks 96 lapsele. Arvestades maksimaalset õppekohtade

arvu ning laste arvu, kellele see kool on lähim, ja ka GAGi määramiseks esitatud taotluste

arvu, ei olnud kõigile lastele GAGi määramine elukohajärgseks kooliks võimalik.

2)

Esmajoones pakutakse koolikohti neile lastele, kellele on GAG elukohale kõige lähedam

asuv kool ning kelle õde või vend selles koolis juba õpib. Kaebajate õde ega vend GAGis ei

õpi.

3)

Kui kooli soovijaid on rohkem kui õppekohti, arvestatakse Tallinna Linnavalitsuse

määruse nr 132 § 6 viimase lause kohaselt laste elukohaandmete rahvastikuregistrisse

kandmise aega, eelistades neid, kelle registrikanne on varasem. Elukohajärgse

munitsipaalkooli taotluste läbivaatamise komisjon tegi ettepaneku määrata GAG

elukohajärgseks kooliks lastele, kellele see kool on elukohale lähim (kuid kellel pole GAGis

õde ega venda) ja kelle elukohaandmed on rahvastikuregistrisse kantud kõige varem. Selle

põhjal tekkis nimistu lastest, kes olid rahvastikuregistrisse kantud enne 20.02.2020. See on

kuupäev, millest hilisema registrikandega lastele määratakse eriotsusega koht läheduselt

järgmisesse kooli.

4)

Vastustaja metoodika rakendamine ei ole vastuolus PGS § 10 lõikega 1. Lisatingimusena

rahvastikuregistri kande arvestamine on objektiivne ning läbipaistev kriteerium, mida

koolikohtade määramisel arvesse võtta. Tiheasustusalal on lisatingimuste arvestamine

möödapääsmatu. Vastustajal ei ole võimalik koolikohti jagada selliselt, et rivistab taotlejad

lähtuvalt nende elukoha kaugusest koolimajast, kuna lapsi peab kohtlema võrdselt. Samuti ei

oleks võimalik sellisel viisil koolikohti üheselt ja kontrollitavalt jaotada. Näiteks kui kooli

kõrval asuvas ühes ja samas kortermajas elaks rohkem lapsi, kui selles koolis on vabu

koolikohti, ei saaks KOV elukohajärgseid koolikohti määrata, kuna kohtleks lapsi ebavõrdselt.

Mõeldamatu oleks koolikoht määrata näiteks sõltuvalt, mis korrusel laps selles kortermajas

elaks (nt arvestada elukoha kaugust meetodil, et kõrgemalt korruselt on pikem tee vms). Kui

kaebajad rivistada pingeritta lähtuvalt elukoha kaugusest koolist, oleksid nad 153. ja 154.

positsioonil.

5)

Vastustaja on esitanud nimekirja GAGi koolikohta mitte saanud 65 lapsest. Õppekoha

saanud laste nimekiri esitati juba vastusena teabenõudele (kaebuse lisa 1). Vastustaja selgitas

ka, et nimetatud kuupäev (20.02.2020) kujunes lähtuvalt koolikohta taotlevate laste reaalsetest

andmetest ning õpperuumide suurusest lähtuvalt vastuvõetavate õpilaste arvust, seda ei

määratud ette ära. Õppekohtade vähesuse tõttu ei saanud 20.05.2024 käskkirja andmisel GAGi

1. klassi õppekohta kokku 65 last, kellele GAG oli lähim kool. Vastustaja kinnitab, et kõigi

GAGi koolikoha saanud laste jaoks oli GAG elukohale lähim kool.

6)

Vastustaja esitab kohtule eraldisesivalt tabeli kõikide taotlejate andmetega, kõikide

koolikoha saanud laste andmetega ja koolikohast ilma jäänud laste andmetega. See 09.08.2024

tabel kajastab ka menetluses toimunud muutusi – näiteks 5 last loobusid neile määratud

koolikohast ning Tallinna Haridusamet määras need vabanenud kohad 05.06.2024

käskkirjadega teistele taotlejatele, kusjuures ka nende 5 uue koolikoha saanud lapsele oli

GAG lähim kool. Nimetatud viis last oleks pidanud kohad saama kohe esialgse 20.05.2024

käskkirjaga. Vead ilmnesid vaidemenetluste jooksul: 4 lapsele oli GAG elukohale kõige lähim

kool ning neil käis GAGis ka õde/vend; ühe lapse elukoha kauguse mõõtmisel esines

ebatäpsus, GAG oli elukohale lähim kool.

8(16)

3-24-1960

7)

Vastustaja ei ole rikkunud uurimiskohustust ega jätnud kontrollimata fiktiivseid

sissekirjutusi. Vastustaja selgitas ka vastuses esialgse õiguskaitse taotlusele, et kaebajate

viidatud vahemaa puhul on tegu kahe erineva majaga erinevates piirkondades ning kõik neli

last on erinevasse eluruumi sisse kirjutatud (lisaks on kahe lapse osas nende õde/vend juba

GAGis õppimas).

8)

Vastustaja ei ole kaldunud kõrvale enda rakendatavast metoodikast. Nimekirjast GAGi

koolikoha saanud lastest nähtub, et kõikide koolikoha saanud laste (sh lapsed, kelle õde/vend

GAGis õpib) jaoks oli GAG lähim kool ning rahvastikuregistri kannet kontrolliti vaid nende

laste osas, kellel ei olnud GAGis õppimas õde või venda. Ükski laps, kellel õde/venda koolis

ei õppinud ja kelle osas kanne oli tehtud peale 20.02.2020, ei saanud GAGis koolikohta.

Kaebajate viidatud laps (kaebuse lisa 1.1 rida 79), kelle rahvastikuregistri kande aeg oli

19.04.2021, oli piirkonnas kolinud ning ka tema eelmise sissekirjutuse kohaselt oli GAG

temale lähimaks kooliks.

9)

Eeltoodust tulenevalt määrati kaebajate elukohajärgseks kooliks Tallinna Südalinna Kool.

Kuigi GAG (715 m) asus kaebajate elukohale küll 444 m võrra lähemal kui kaebajatele

määratud Tallinna Südalinna Kool (1159 m), oli Tallinna Südalinna Kool läheduselt järgmine

kool, mis asus laste elukohast mõistlikul kaugusel. Lapsel ei ole igal juhul õigust saada

koolikohta lähimas koolis, küll aga elukoha läheduses asuvas koolis.

10) Arvestama ei pidanud peamaja aadressiga Suur-Kloostri 16. GAGi esimese ja teise

kooliastme õppehoone on juba 2017. aastast Kotzebue maja, mis asub aadressil Vana-

Kalamaja 9. Vastustaja on kõikide Tallinna linnas asuvate elukohajärgsete koolide 1. klasside

õppekohad määranud tulenevalt sellest, kus 1. klassi õppetöö toimub. Peamajas toimub

põhihariduse omandamine vaid 7.-9 klassides. Vastustajal ei ole võimalik elukohajärgse kooli

määramisel võtta arvesse kõikide GAGi õppehoonete kaugust lapse elukohast.

11) Koolikohustusliku õpilase jalgsikäimise koolitee ei tohi olla pikem kui 3 km

(tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja õppekorraldusele, § 7 lg 1). Tallinna linnas on 58

üldhariduskooli ning toimiv ühistranspordivõrk. Käesoleval juhul on kaebajatel võimalus

Tallinna Südalinna Kooli jõudmiseks kasutada ühistransporti. Google Mapsi rakenduse alusel

tuleks jalgsi läbida 900 m pikkune maa ning kasutada seejärel busse nr 16 või nr 3. Ka kohus

on esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel välja toonud, et GAGi oleks jalgsitee pikkuseks

850 m, mistõttu on jalgsi läbitava tee pikkus mõlema kooli puhul väga sarnane. Vastustaja

hinnangul ei ole tõendatud, et koolitee Tallinna Südalinna Kooli oleks ohtlik. Teede ületamine

oleks lisaks Tallinna Südalinna Kooli jõudmisele vajalik ka GAGi Kotzebue majja

jõudmiseks.

12) Väär on hinnang, et õe-venna kriteeriumi eesmärki ei võetud arvesse, jättes kaalumata,

mis klassis õde-vend käib. PGS sellist kohustust ei sätesta.

13) Tuginedes kaebaja I tervisetõendile on vastustaja kaebajatele andud teada võimalusest

saada õppekoht Tallinna Ühisgümnaasiumis, kuhu minemisel saaks kasutada erinevaid

ühistranspordi liinivõrke, kusjuures trammipeatuseni „Viru“ on 650 m, bussipeatuseni

„Vabaduse väljak“ 700 m, bussipeatuseni „Viru“ 700 m.

14) Vastustaja on lastevanemate taotlusi (soove) arvesse võtnud, kuid paraku ei olnud

võimalik kõikide vanemate soove täita, kuna selleks ei ole GAGis piisavalt koolikohti (207

taotlust vs 96 koolikohta). Vastustaja ei kohalda PGSis ega määruses nimetamata

kriteeriumeid (nt ei võeta nimekirja koostamisel arvesse, millises eelkoolis on laps käinud, kas

laps on osalenud või kavatseb osaleda koolis asuvas huviringis, keeleõppes jms).

9(16)

3-24-1960

15) Kohus ei saa kohustada Tallinna Haridusametit määrama kaebajate elukohajärgseks

kooliks GAGi, kuna vabu õppekohti ei ole ning Tallinna Haridusameti andmete alusel ei ole

õppekohtade suurendamise eeldused (õpperuumi pindala suurus) täidetud. Lisaks tuleb

täheldada, et kaebajad oli 20.05.2024 käskkirja tegemise ajal koolikohast ilma jäänud laste

nimekirjas 13. ja 14. positsioonil (tänase päeva seisuga on 10. ja 11. positsioonil). Kaebuse

rahuldamine rikuks kaasamata kolmandate isikute ehk laste õigusi, kellele samuti on GAG

kõige lähem kool ning kes sinna koolikohta ei saanud tulenevalt rahvastikuregistri kande

hilisemast ajast. Õppekohtade vähesuse tõttu ei saanud 20.05.2024 käskkirja kohaselt GAGi 1.

klassi õppekohta kokku 65 last, kellele GAG oli lähim kool.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

4. Kaebajad on vaidlustanud Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkirja osas,

milles nende elukohajärgseks kooliks määrati laste kodust 1159 m kaugusel asuv

Tallinna Südalinna Kool. Kaebajate sooviks on nende elukohajärgseks kooliks GAGi

määramine, mis on ühtlasi elukohale lähim eesti õppekeelega kool – kaebajad viitavad

asjaolule, et GAGi põhimaja asub nende elukohast ainult 228 m kaugusel.

Kokkuvõtlikult leiavad kaebajad, et Tallinna linna uuendatud kaardirakenduse järgi ei

ole võimalik vastustaja tegevuse üle kontrolli teostada ning andmed on vastuolulised ja

ebausaldusväärsed, nende hinnangul tekitab rahvastikuregistri kande alusel reastamine

laste ebavõrdset kohtlemist ning on vastuolus PGS § 10 lg-ga 1, vastustaja on enda

metoodikat rakendanud vigaselt. Samuti on vastustaja kaebajate arvates õigusvastaselt

arvestanud nende elukoha kaugust GAGi Kotzebue õppehoonest, mitte kooli

peamajast ning esimesse klassi astujate arvu oleks nende hinnangul võimalik

suurendada.

5. PGS § 10 lg 1 sätestab, et vald või linn tagab koolikohustuslikule isikule, kelle

elukoht asub selle valla või linna haldusterritooriumil, võimaluse omandada

põhiharidus. Samas on Riigikohus selgitanud, et kui kohalik omavalitsus on taganud

munitsipaalkoolide kaudu kõigile elukohajärgsetele koolikohustuslikele isikutele

võimaluse omandada põhiharidus, on kohalik omavalitsus oma avaliku ülesande

täitnud (Riigikohtu 28.10.2014 otsus nr 3-4-1-26-14, p 59). Kaebajate seaduslik

esindaja taotles koolikohti küll konkreetselt GAGi, ent vanema jaoks on

koolikohustuslikule isikule kooli valik vaba vaid siis, kui soovitud koolis on vabu

õppekohti (vt PGS § 27 lg 1 teine lause). Seega ei olnud kohalik omavalitsus seotud

lapsevanema poolt taotluses märgitud eelistusega. Ka PS § 37 lg-st 1 ei tulene

subjektiivset õigust nõuda koolikohta endale meelepärases munitsipaalkoolis. Õigus

haridusele ei tähenda, et laps või lapsevanem saaks nõuda hariduse andmist kindlas

koolis, mida nad ise subjektiivsetest kaalutlustest (nt eriline side konkreetse kooli, riigi

või kultuuriga, konkreetses koolimajas või selle läheduses toimuvas huvitegevuses

osalemine) lähtuvalt eelistavad, ning seda ka juhul, kui pere elukoht on teadlikult

valitud konkreetse kooli lähedusse.

PGS-ist tuleneb seega kohaliku omavalitsuse üksusele kohustus tagada igale

koolikohustuslikule lapsele kvaliteetne ja kättesaadav põhiharidus, kuid see ei tähenda

üldjuhul siiski lapse ega lapsevanema subjektiivset õigust nõuda kohta mingis konkreetses

koolis.

6. Eelnevast olenemata on kaebajatel õigus nõuda, et elukohajärgse kooli

määramine toimuks õigusaktides kehtestatud korda, sh seaduse eesmärgiga kooskõlas

10(16)

3-24-1960

olevaid valikukriteeriume järgides ning neid kriteeriume õigesti ja

mittediskrimineerivalt rakendades. Seda kohus asja lahendamisel järgnevalt

kontrollibki.

7. Elukohajärgse kooli määramise tingimused on reguleeritud PGS § 10 lg-s 1.

Selle sätte kolmandas lauses on elukohajärgse kooli määramisel arvestamisele

kuuluvate kaalutluste osas sätestatud järgmist: valla- või linnavalitsus arvestab

elukohajärgse kooli määramisel oluliste asjaoludena (1) esmajärjekorras õpilase

elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja (2) võimaluse

korral vanemate soove. PGS § 10 lg 1 teine lause kohustab põhihariduse omandamise

võimaluse tagamiseks valla- või linnavalitsust kehtestama elukohajärgse

munitsipaalkooli määramise tingimused ja korra.

8. PGS § 10 lg 1 teise ja kolmanda lause sõnastusest nähtuvalt ei ole oluliste

asjaolude loetelu, millega valla- või linnavalitsus peab seaduse kohaselt arvestama,

ammendav, vaid seadusandja on jätnud kohalikule omavalitsusele teatava

kaalutlusruumi elukohajärgse kooli määramise tingimuste ja korra kehtestamisel.

Valla- või linnavalitsus võib elukohajärgse kooli määramise tingimuste ja korra

kehtestamisel seega otsustada, et elukohajärgse kooli väljaselgitamisel tuleb peale

seaduses nimetatud kolme asjaolu kaaluda ka muid asjaolusid (vt Riigikohtu

31.03.2017 otsus nr 3-4-1-16-16, p 21). Tallinna Linnavalitsus on oma 21.12.2011

määruse nr 132 §-s 6 vastava valiku teinud, nähes sellise seaduses sätestamata

lisaargumendina ette isikute elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aja

arvestamist, eelistades neid, kelle elukoha registrikanne on varasem.

9. Sellise täiendava argumendi kasutamist elukohajärgse kooli väljaselgitamisel ei

ole alust pidada meelevaldseks. Ka Tallinna Ringkonnakohus on käesolevas asjas

tehtud esialgset õiguskaitset puudutavas määruses selgitanud, et olukorras, kus kool on

lähimaks kooliks rohkematele lastele, kui see kool õpilasi vastu võtta saab, tuleb

kohalikul omavalitsusel leida ühelt poolt võimalikult õiglane ja seaduse eesmärgiga

kooskõlas olev, teisalt aga ka võimalikult selgetel kriteeriumitel põhinev ja

arusaadavat rakendamist võimaldav kord, mille alusel õppekohti kui piiratud ressurssi

jagatakse (Tallinna Ringkonnakohtu 30.07.2024 määrus nr 3-24-1960, p 14).

10. Kui PGS § 10 lg 1 kolmandas lauses nimetatud tingimustele vastavaid lapsi on

rohkem kui koolis kohti, ei ole kõigile lastele nende elukohale lähima kooli määramine

elukohajärgseks kooliks võimalik. Puudub vaidlus, et praegusel juhul oli GAG

lähimaks kooliks rohkematele lastele, kui oli koolis kohti ning seetõttu tekkis

vastustajal vajadus õppekohtade jaotamisel täiendavaid kriteeriume kasutada.

11. Kohtu arvates ei saa pidada meelevaldseks või ebaõiglaseks vastustaja valitud

lahendust, kus taolises olukorras on linn otsustanud kaalumisel võtta arvesse seda, kui

kaua on laps konkreetses piirkonnas elanud, ning eelistada äsja kooli lähedusse

kolinud lastele neid, kes on piirkonnas elanud pikka aega. Vastustaja on seejuures

asjakohaselt viidanud, et kui kaebajad rivistada pingeritta ainuüksi lähtuvalt elukoha

kaugusest koolist, oleksid nad asetunud 153. ja 154. positsioonile ja seega enda

soovitud õppekohtadest ikkagi ilma jäänud.

12. Kohtu arvates võimaldab täiendava kriteeriumina elukoha rahvastikuregistrisse

kandmise aja arvestamine jätkuvalt esmajärjekorras väärtustada lapse elukoha lähedust

koolile. Vastustaja selgitustest nähtuvalt ei lähtutud seejuures rahvastikuregistri

kandest formaalselt, vaid arvestati seda, kui laps on piirkonnas kolinud, kuid talle

lähim kool on kogu aeg jäänud samaks. Erinevalt kaebajatest ei leia kohus, et

11(16)

3-24-1960

varasema rahvastikuregistri kande arvestamine sellisel viisil oleks õigusvastane.

Tallinna Linnavalitsuse määruse nr 132 § 6 mõttega ei ole vastuolus ka see, kui laste

elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aja hindamisel vaadatakse mitte

üksnes viimast elukohaandmete kannet, vaid elukoha kandeid ajalises järjestuses, et

kindlaks teha, kui kaua on vastav kool olnud lapse elukohale lähim. Kohus ei nõustu

seega kaebajatega, et pingerea koostamisel oleks tulnud lähtuda ainult viimasest

elukoha kandest, kui lapse jaoks lähim kool ei ole faktiliselt kordagi muutunud.

Varasem välismaal elamine ei saa seevastu olla asjaoluks, mis annaks aluse

elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aja kui täiendava kriteeriumi

arvestamata jätmiseks.

13. PGS ei nõua laste vahel valiku tegemisel ka alternatiivse koolitee kaalumist,

tegu on seadusandja poolt vastustaja kaalumisruumi jäetud küsimusega.

14. Kokkuvõttes ei nähtu kohtule praegusel juhul alust vastustaja tehtud valikuid

ümber hinnata. Vastustaja poolt rakendatav kord põhineb selgetel ja läbipaistvatel

kriteeriumitel ning võimaldab nende arusaadavat ja ühetaolist rakendamist

elukohajärgse kooli määramisel.

15. Seega taandub asjas vaidlus küsimusele, kas vastustaja on vaidlustatud

käskkirja andmisel järginud enda kehtestatud korda ega ole valikukriteeriume

rakendanud vääralt või kaebajate suhtes diskrimineerivalt.

16. Nõustuda ei saa kaebajate arvamusega, justkui oleks elukohajärgse kooli

määramisel tulnud arvesse võtta GAGi peamaja asukohta. Isegi kui osa tegevusi

toimub või tugiteenuseid osutatakse peamajas, ei tulene PGS-st, et koolina tuleks

arvestada üksnes kooli juriidilist aadressi, jättes arvestamata tegeliku õppetegevuse

koha. Vastustaja on õiguspäraselt arvestanud 1. klassi õpilasele elukohajärgse kooli

määramisel seda õppehoonet, kus valdav osa õppetööst tegelikult toimub, mitte seda,

kus toimuvad aktused, asub juhtkond, õppekorraldusspetsialistid või koolipsühholoog.

Vastustaja selgitustest nähtuvalt on kõikide Tallinna linnas asuvate elukohajärgsete

koolide 1. klasside õppekohad määratud tulenevalt sellest, kus toimub 1. klassi

õppetöö. Olukorras, kus valdav osa algklasside õppetegevusest ei toimu GAGi

peamajas, vaid Kotzebue majas, oleks just peamaja aadressist lähtumine kooli

asukohana vastuolus PGS § 10 lg 1 eesmärgiga. Kuigi elukohajärgne kool määratakse

järgmiseks 9 õppeaastaks, on lapse elukoha kaugus hoonest, kus toimub õppetöö,

eelkõige oluline algklassi õpilaste puhul, kes alles asuvad iseseisvalt kooliteele, samas

kui vanemate laste puhul ei pruugi erinevate õppehoonete kaugusel sedavõrd olulist

tähendust olla. Samuti ei oleks PGS § 10 lg 1 eesmärgiga kooskõlas erinevate

õppehoonete abstraktsest keskmisest kaugusest lähtumine.

17. Vastustaja ei ole lähtunud õigusvastasest metoodikast ega eksinud enda

kehtestatud korra rakendamisel. Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkirjast nr T-7-

1/24/199 nähtub, et vastustaja arvestas kaebajate elukohajärgse kooli määramisel

nende elukoha lähedust koolile (kaebajate elukohale lähim on GAG, 715 m),

rahvastikuregistri elukohakande aega (elukoht aadressil Xxxx xx xx-x alates

01.08.2021) ning läheduselt järgmist kooli (Tallinna Südalinna Kool, 1159 m), pidades

ka seda elukohast mõistlikus kauguses asuvaks. Käskkirjas on välja toodud, et GAG

määrati elukohajärgseks kooliks 96 lapsele, ent kooli soovis enda taotluses lapse

elukohajärgseks kooliks 207 lapsevanemat.

12(16)

3-24-1960

18. Käskkirjas on nimetatud kriteeriumid, mida vastustaja arvestas. Muuhulgas

sisaldub käskkirjas viide PGS-i ja Tallinna Linnavalitsuse määruse nr 132 kohaselt

arvestatud asjaoludele.

20.1

Kuigi käskkirjast ei selgu otsesõnu, millise täpsema metoodika alusel kujunes

nimekiri lastest, kellele määrati elukohajärgseks kooliks GAG, s.o kes jäid nimekirjas

kaebajatest ettepoole, on vastustaja kohtumenetluses selgitanud, et kõigepealt määrati

GAG elukohajärgseks neile nimekirjas olevatele lastele, kelle sama pere teine laps

õpib selles koolis, arvestades ka nende puhul esmajärjekorras seda, et tegu oleks

elukohale lähima kooliga; alles seejärel määrati GAG elukohajärgseks kooliks lastele,

kelle elukohale see kool oli lähim, eelistades neid, kelle rahvastikuregistri kanne oli

varasem (antud juhul kuni 20.02.2020). Seega nähtub vastustaja selgitustest, et

rahvastikuregistri kande aega arvestati alles kaalumise viimases etapis ehk

elukohajärgse kooli õpilaste nimekirja määramisel tugineti esmalt PGS § 10 lg-s 1

nimetatud kahele kriteeriumile.

20.2

Põhjendatud ei ole kaebajate etteheide, et esmajärjekorras arvestatava

kriteeriumi puhul (õe või venna õppimine samas koolis) jättis vastustaja arvesse võtma

rahvastikuregistri kande aja ja kaldus seeläbi enda rakendatavast metoodikast kõrvale.

PGS § 10 lg 1 kohane muude asjaolude arvestamise võimalus ongi lubatud vaid siis,

kui seaduse normis toodud asjaoludega (õpilase elukoha lähedus koolile ja pere teiste

laste õppimine samas koolis) on juba arvestatud. Täiendava kriteeriumi kohaldamine

alles kaalumise viimases etapis on olnud õiguspärane ja läbipaistev. Seoses kaebajate

viidatud lapsega teabenõudele vastuseks esitatud tabeli real 79, kelle rahvastikuregistri

kande aeg oli tabeli kohaselt 19.04.2021, on vastutaja selgitanud, et tegu oli piirkonnas

kolinud lapsega, kelle eelmise sissekirjutuse kohaselt alates 2016. a oli samuti GAG

temale lähimaks kooliks.

20.3

Käskkirjast nähtuvalt lähtus vastustaja kaebajate puhul sellest, et kuna nende

elukohale lähima kooli määramine elukohajärgseks kooliks ei olnud tulenevalt

soovijate ja õppekohtade arvust võimalik, määrati laste elukohajärgseks kooliks

geograafilise kauguse järgi läheduselt järgmine kool. Vastustaja on selgitanud, et

lähtub tingimusest, et koolikohustusliku õpilase jalgsikäimise koolitee ei tohi olla

pikem kui 3 km (sotsiaalministri 27.03.2001 määrus nr 36 „Tervisekaitsenõuded kooli

päevakavale ja õppekorraldusele“, § 7 lg 1). Käskkirjas toodud järeldust, et Tallinna

Südalinna Kool asub laste elukohast mõistlikus kauguses, ei saa geograafilist

vahemaad arvestades pidada põhjendamatuks.

19. Põhjendamatu on ka kaebajate etteheide, et vastustaja pidanuks enne

rahvastikuregistri kande arvestamist seadma lapsed pingeritta lähtuvalt nende elukoha

kaugusest koolist selleks, et PGS § 10 lg 1 kolmandas lauses nimetatud asjaoludega

oleks korrektselt arvestatud. PGS §-s 10 ja Tallinna Linnavalitsuse määruse nr 132 §-s

6 kasutud väljend „õpilase elukoha lähedus koolile“ ei ole sisustatav selliselt, et kool

tuleks elukohajärgseks kooliks määrata neile lastele, kes elavad sellele kõige lähemal.

Vastustaja märgib õigesti, et see tooks kaasa laste ebavõrdse kohtlemise. Kohus leiab,

et sätete lähtepunktiks peaks olema lapsekeskne käsitlus, st elukohajärgseks kooliks

tuleks määrata kool, mis asub lapse elukohale võimalikult lähedal. PGS sõnastust

arvestades ei pruugi elukohajärgne kool alati tähendada faktiliselt kõige lähemat kooli,

küll aga elukoha läheduses asuvat kooli. Hüpoteetiline näide sellest, kuidas koolile

väga lähedal (40 m) elavad lapsed võivad läheduselt järgmisesse kooli määramise

korral sattuda mõne teise lapsega võrreldes eriti ebavõrdsesse olukorda, ei ole

praegusel juhul asjakohale, kuna kaebajate elukoha kaugus GAGist on üle 700 m.

13(16)

3-24-1960

20. Kohus ei nõustu kaebajate arvamusega, et pingerida tuleks esmalt koostada

lähtuvalt lapse elukoha kaugusest koolile ja alles seejärel saaks arvestada õdede-

vendadega õppimisega samas koolis. Nii saaks see olla juhul, kui tegu oleks kooliga,

mis ei ole lapse elukohale lähedal. PGS nõuab, et esmatähtsaks elukohajärgse kooli

määramisel peavad olema lapse elukoha kaugus ja sama pere teiste laste õppimine

samas koolis. Ka Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et PGS § 10 lg-st 1, aga ka

Tallinna Linnavalitsuse määruse nr 132 §-st 6 tulenevalt tuleb elukohajärgse kooli

määramisel Tallinnas kindlasti arvestada kahte kriteeriumi: lapse elukoha lähedust

koolile ja pere teiste laste õppimist samas koolis ning mõlemat kriteeriumit on

arvestatud maksimaalselt siis, kui konkreetses koolis saavad koolikoha need lapsed,

kellele see on lähim kool ning kelle õed ja vennad juba käivad samas koolis (Tallinna

Ringkonnakohtu 19.11.2020 otsus nr 3-20-026, p 11).

21. Kaalumisvigu nn õe-venna kriteeriumi kohaldamisel ei nähtu. Praegusel juhul

on vastustaja ära näidanud, et kõigile GAGi määratud lastele (sh nendele, kelle puhul

võeti lisaks arvesse ka sama pere teiste laste õppimist koolis) oli see elukohale kõige

lähemal asuv kool. Seega ei ole käskkirja andmisel nn õe-venna kriteeriumi

rakendamisel rikutud kohustust lähtuda esmajärjekorras ka lapse elukoha lähedusest

koolile. Sama pere teiste laste eelistamise ainsa ega peamise eesmärgina ei saa

elukohajärgse kooli määramise menetluses näha pelgalt pere mugavust laste kooli

transportimisel või laste võimalust koos kooli minna ja koolist tulla. Laste tundide

algus- ja lõpuajad ei pruugi ka samas koolis käies ühtida ning õpilase elukoha lähedus

koolile peaks toetama seda, et õpilastel on võimalik kooli ja koju liikuda iseseisvalt.

Samas võimaldab õdede-vendade õppimine ühes koolis ka vanematel osaleda

ülekoolilistel sündmustel (lapsevanemate koosolekud, teabepäevad, kooli

traditsioonilised üritused) ning vanemate- ja hoolekogu töös, mis ei sõltu sellest,

millises konkreetses õppehoones laps õpib, kuid mis laste õppimisel erinevates

koolides võib olla oluliselt raskendatud. Seega ei saa väita, et antud kriteeriumi

rakendamine vanemate töö- ja pereelu ühitamise eesmärgil saaks olla põhjendatud

ainult juhul, kui on kontrollitud, kas tegu on lastega, kes õpivad samas õppehoones.

22. Väited uurimiskohustuse rikkumisest seoses rahvastikuregistri kannete õigsuse

tuvastamata jätmisega ei ole asjakohased. Nagu ka kaebajad ise viitavad, selgitas

Tallinna Ringkonnakohus 01.07.2020 otsuses nr 3-19-1394, et rahvastikuregistri

andmete tegelikkusele vastavust peab kontrollima elukoha rahvastikuregistris

registreerimise menetluses, mitte elukohajärgse kooli määramise menetluses. Kui

elukohajärgse kooli määramise menetluses tekib haridusametil kahtlus, et mõni laps ei

saa mingil selgel põhjusel elada rahvastikuregistris märgitud elukohas, saab ta oma

kahtlustest anda teada linna pädevale asutusele. See ei tähenda aga, et elukohajärgse

kooli määramisel saaks lapse elukoha tuvastamisel lähtuda mingitest teistest

andmetest, kui on kirjas rahvastikuregistris. Samuti ei tähenda see vastava iga-aastase

rutiinse kontrolli läbiviimise kohustust (vt viidatud otsuse p 19). Vastustaja on

kaebajate poolt esile toodud kahtlust äratava asjaolu osas selgitanud, et teabenõude

25.06.2024 vastuse ridade 54-57 puhul on tegu kahe erineva elumajaga erinevates

piirkondades ja kõik neli last on sisse kirjutatud erinevasse eluruumi. Seda kinnitavad

ka vastustaja poolt kohtule esitatud laste aadressiandmed. Seega ei pidanud

haridusametil tekkima kahtlust, et mõni neist lastest ei saanud elada rahvastikuregistris

märgitud elukohas. Arusaamatust ning kaebajate kahtlusi võis tekitada asjaolu, et

nendest ühe maja puhul oli ümardamisel tehtud viga. Vahemaa kooliga ümardati

varasema kaardirakenduse järgselt 490,49 meetrilt tabelis 492 meetrile, mis aga ei

14(16)

3-24-1960

saanud mõjutada asja otsustamist (kohtuotsuse tegemise ajal veebis kättesaadava

kaardirakenduse kohaselt on nende majade vahemaad GAGiga 476 m ja 469 m).

23. Nagu märgitud 13.08.2024 määruses, on kohus üle kontrollinud, et kõigi

vastuvõetud laste puhul oli GAG kõige kodulähedasemaks kooliks. Seejuures ühtisid

kohtu tuvastatud vahemaad valdavas osas kaebajate teabenõudele 25.06.2024

vastusena esitatud kaugustega ning üksikuid erisusi esines vaid sarnaselt ülalviidatud

olukorrale seoses väiksemate vigadega ümardamisel, mis samas ei muutnud seda, et

lapsele lähimaks kooliks oli kõigil juhtudel GAG, mitte mõni teine kool. Kaebajate

kahtlus, et GAGi vastu võetud 96 lapsest vähemalt osade rahvastikuregistrijärgne

elukoht asub alal, kus lähimaks kooliks on hoopis Kalamaja Põhikool, ei ole seega

põhjendatud. Asjaolu, et kaardirakendust on praeguseks muudetud, ei mõjuta

vaidlustatud käskkirja õiguspärasust. Kuigi mitme GAGi õppekoha saanud lapse puhul

saab möönda, et neile läheduselt järgmiseks kooliks olev Kalamaja Põhikool asuks

nende elukohast vaid vähesel määral (alla 100 m) kaugemal kui GAG (25.06.2024

vastus teabenõudele read nr 48, 51, 81, 82, 87, 88, 89, 93, 95), ei nähtu, et

kaardirakendusel mõõtepunkti asukoha muutmine saanuks mõjutada fakti, et GAG oli

neile lähimaks kooliks, arvestades, et kõik need lapsed elavad samal suunal, kuhu

poole mõõtepunkti nihutati ja tsentreerimisega on nende elukoha vahemaa GAGiga

veelgi vähenenud. Käskkirja õiguspärasust ja kaebajate kohta nn pingereas ei saa

eelnevat arvestades mõjutada ka see, et vastustaja on 09.08.2024 tabelis (puhastatult

esitatud 15.08.2024) korrigeerinud osade GAGi koolikoha mittesaanud laste andmeid

(täpsemalt nende elukoha kaugust GAGist, sest teabenõudele vastuseks esitatud tabelis

oli osade laste, sh kaebajate osas välja toodud hoopis kaugus nendele läheduselt

järgmisest koolist).

24. Ülaltoodust nähtuvalt ei ilmne, et koolikoha saanud laste nimekiri oleks

vastuolus vaidlustatud käskkirjas toodud põhjendustega või et nimekirja koostamisel

oleks tehtud ilmselgeid kaalutlusvigu. Asjaolust, et vastustaja on tunnistanud

vaidemenetluste käigus parandatud vigu, ei saa järeldada, et rakendatud metoodika ja

kogu elukohajärgse kooli määramise menetlus on olnud õigusvastane. Küsimus sellest,

kuidas oleks vead parandatud juhul, kui ükski laps poleks koolikohast loobunud, ei

puuduta kaebajate õigusi ega ole asja lahendamisel asjakohane.

25. Kuigi kaebajate koolitee GAGi oleks lühem ja seega eelduslikult turvalisem, ei

ole kohtu hinnangul praegusel juhul alust väita, et laste koolitee Tallinna Südalinna

Kooli ei vastaks õigusnormide nõuetele või see oleks laste jaoks liiga pikk või ohtlik.

Sotsiaalministri 27.03.2001 määruse nr 36 „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale ja

õppekorraldusele“ § 7 lg-s 1 on sätestatud, et koolikohustusliku õpilase jalgsikäimise

koolitee ei või olla pikem kui 3 km. Teekond kodust Tallinna Südalinna Kooli ei

kahjusta praegusel juhul kaebajate õigusi ja huve ülemäära. Tallinna linnas

liiklemiseks on võimalik ja tavapärane kasutada ühistransporti ning kaebajad ei pea

kogu teed läbima jalgsi: kaebajate elukoha ja Tallinna Südalinna Kooli vahel on

võimalik osaliselt ühistransporti kasutades liikuda nii, et teekond, mis tuleb läbida jala,

on pikkuselt väga sarnane kaebajate elukoha ja GAGi Kotzebue õppehoone vahelise

jalgsiteekonnaga (850 m–900 m, vt ka käesolevas asjas tehtud 12.07.2024 esialgse

õiguskaitse määruse p-i 12). Võib eeldada, et koolivalmiduse saavutanud lapsed on

suutelised sellise teekonna läbima, algul vajadusel vanema abiga. Väide, et kaebajate

teekond GAGi peamajja oleks märkimisväärselt lühem (ca 5 minutit), ei ole

asjakohane, sest GAG 1. klassid käivad koolis Kotzebue õppehoones. Käskkirjas

toodud järeldust, et Tallinna Südalinna Kool asub laste elukohast mõistlikus kauguses,

ei saa seega pidada põhjendamatuks.

15(16)

3-24-1960

26. Ka kaebajate etteheited nende perega seotud spetsiifiliste asjaolude arvestamata

jätmisest ei ole põhjendatud. Esiteks ei nähtu kohtule, et kaebaja I terviseprobleem,

millele kaebuses tuginetakse, oleks olnud vastustajale taotluse lahendamisel teada.

Vastav arstitõend (dtl 16) on väljastatud 23.05.2024, st pärast vaidlustatud käskkirja

andmist. Teiseks ei nähtu toimiku materjalidest, et kaebaja I jaoks oleks tervisest

tingituna kodu ja Tallinna Südalinna Kooli vahelise tee läbimine (sh osaliselt

ühistranspordiga) ebamõistlikult koormav või tervist kahjustav, kuivõrd eelnevast

nähtus, et sellisel juhul ei oleks jalgsitee pikkus Tallinna Südalinna Kooli

märkimisväärselt pikem kui teekond GAGi. Kohalikule omavalitsusüksusele ei ole

etteheidetav ka see, et ta ei arvestanud elukohajärgse kooli määramisel kaebajate

erilise seosega Rootsi keele ja kultuuriga või nende huvihariduse toimumise

asukohaga. Selliste kaalutluste arvestamist PGS ega Tallinna Linnavalitsuse määrus nr

132 ette ei näe ning see ei oleks Tallinna suuruses linnas eelduslikult ka mõistlikult

võimalik.

27. Kaebajad peavad ebausutavaks ning GAGi hoolekogu praktikaga vastuolus

olevaks vastustaja väidet, et koolikohti ei ole võimalik juurde luua. Kohus selgitab, et

täiendava õppekoha loomine PGS § 26 lg-s 3 sätestatud erandjuhu alusel on kooli

pidaja, kooli direktori ja hoolekogu kaalutlusotsus, mis peab arvesse võtma kõiki

asjassepuutuvaid väärtusi ja huve. Kellelgi pole subjektiivset õigust nõuda ülemise

piirnormi suurendamist. Sellist subjektiivset õigust ei tulene ka asjaolust, et piirnormi

on varasematel aastatel suurendatud. Ka Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud, et

PGS § 26 lg 3 näol on tegemist erandiga, mille kohaldamiseks peab olema väga

kaalukas põhjus, ning asjaolu, et tervisekaitse- ja ohutusnõuded on täidetud, on küll

erandi lubatavuse üks eeldus, mitte aga tingimus, mille täitmisel kaotab piirnormi

ületamise võimalus oma erandliku laadi (Tallinna Ringkonnakohtu 30.07.2024 määrus

nr 3-24-1960, p 13). Kui kooli pidaja peakski direktori ettepanekul ja hoolekogu

nõusolekul otsustama õpilaste arvu üle piirnormi suurendada, saaks selliselt tekkivaid

õppekohti eelduslikult täita koolikohta soovinud õpilaste nimekirja alusel ning

jätkuvalt lapse elukoha kauguse ja rahvastikuregistri kande alusel moodustatud

järjekorrast lähtudes.

28. Neil põhjustel leiab kohus, et vaidlustatud käskkirja osaliseks tühistamiseks

puudub alus. Käskkiri ja vaideotsus on õiguspärased. Kuna tühistamisnõue jääb

rahuldamata, ei ole alust ka kohustamisnõude rahuldamiseks.

29. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kuna kohus teeb otsuse kaebajate kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebajate

kanda. Vastustaja ei ole menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud,

mistõttu jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1

ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

16(16)