2-21-16454/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Margo Klaar ja Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.08.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-16454

Kohtuasi

A.N-i hagi T.B ja E.C vastu elatise vähendamise

nõudes

A.N-i hagi T.U vastu elatise vähendamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.12.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

A.N-i apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

T.B osas 1620 eurot

E.C osas 1620 eurot

T.U osas 1920,96 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja A.N (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Janek Ranniste

Kostja I T.B (isikukood XXX)

Kostja II E.C (isikukood XXX)

Kostjate I–II seaduslik esindaja G.E , lepinguline esindaja

vandeadvokaat Tiina Mare Hiob

Kostja III T.U (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Kristina Lahe

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 07.12.2023 otsus osas, millega jäeti rahuldamata A.N-i

hagi T.B ja E.C vastu väljamõistetud elatise vähendamiseks. Teha tühistatud

osas uus otsus, millega rahuldada A.N-i hagi T.B ja E.C vastu väljamõistetud

elatise vähendamiseks osaliselt vastavalt kohtuotsuse tervikresolutsiooni

sõnastuses märgitule. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon

muutmata.

2. A.N-i apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

2-21-16454

3. Jaotada ringkonnakohtus kantud menetluskulud vastavalt otsuse

tervikresolutsioonis märgitule.

4. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada osaliselt A.N-i hagi T.B , E.C ja T.U vastu väljamõistetud

elatise vähendamiseks.

4.2. Muuta Harju Maakohtu 08.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-111204

väljamõistetud elatise suurust ning mõista A.N-ilt välja T.B kasuks igakuine

elatis alates 01.01.2022 kuni T.B täisealiseks saamiseni 71,14 eurot kuus

(baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44

eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ja lapse viibimist

kümme päeva hagejaga). Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt

perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele 3 ja 4. Seaduses sätestatud lapsetoetuse

muutumise korral muutub ka PKS § 101 lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks

olev lapsetoetuse suurus.

4.3. Muuta Harju Maakohtu 08.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-111204

väljamõistetud elatise suurust ning mõista A.N-ilt välja E.C kasuks igakuine

elatis alates 01.01.2022 kuni E.C täisealiseks saamiseni 60,47 eurot kuus

(baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44

eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ja lapse viibimist

kümme päeva hagejaga, vähendades seda 15% T.B-le makstava elatise

summaga võrreldes). Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS

§ 101 lg-tele 3 ja 4. Seaduses sätestatud lapsetoetuse muutumise korral

muutub ka PKS § 101 lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse

suurus.

4.4. Muuta Harju Maakohtu 15.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-108514

väljamõistetud elatise suurust ning mõista A.N-ilt välja T.U kasuks igakuine

elatis alates 01.01.2022 kuni T.U täisealiseks saamiseni 213,44 eurot kuus

(baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44

eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot), kuid mitte alla

PKS §-s 101 sätestatud määra. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4. Seaduses sätestatud lapsetoetuse muutumise

korral muutub ka PKS § 101 lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev

lapsetoetuse suurus.

4.5. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

2-21-16454

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. A.N (hageja) esitas 20.10.2021 Harju Maakohtule T.B (kostja I) ja E.C (kostja II) vastu

hagi elatise vähendamise nõudes (tsiviilasi nr 2-21-16454). Hageja esitas 09.12.2021 Harju

Maakohtule T.U (kostja III) vastu hagi elatise vähendamise nõudes (tsiviilasi nr 2-21-

19302). Harju Maakohus liitis 26.08.2022 määrusega tsiviilasjad ühte menetlusse ning jätkas

menetlust tsiviilasja nr 2-21-16454 all.

2. Hagiavalduse kohaselt mõisteti Harju Maakohtu 08.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-

111204 hagejalt kostjate I ja II kasuks välja elatis 180 eurot kuus alates 01.11.2019, kuid

mitte vähem kui 2/6 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, kuni

kostjate I ja II täisealiseks saamiseni. Harju Maakohtu 15.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-

19-108514 mõisteti hagejalt kostja III kasuks välja alates 16.11.2019 kuni kostja III

täisealiseks saamiseni elatis summas, mis vastab igakordsele PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

elatise määrale. Tallinna Ringkonnakohtu 29.06.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-11670

määrati muuhulgas kindlaks hageja suhtluskord kostjatega I ja II. Selle kohaselt saavad

kostjad I ja II olla hagejaga koos kuus ööpäeva kuus. Lisaks veel kuus nädalat aastas

koolivaheaegadel, kokku seega umbes kümme päeva kuus.

3. Pärast elatise välja mõistmise otsuseid on hageja sissetulek töövõime vähenemise tõttu

langenud. Hageja saab alates 2021 aprillist töövõimetoetust ca 258 eurot kuus. Hageja on

müünud oma vara, lisaks on hageja perre sündinud 2020 sügisel veel üks laps. Hageja

hinnangul on kostjate tegelikud kulud vähenenud. Elatise vähendamine on põhjendatud ka

seetõttu, et kostjatele makstakse peretoetust, samuti maksab kostjate I ja II seaduslikule

esindajale toetust eestkosteasutus. Elatise vähendamisel tuleks arvestada ka kostjate I ja II

ülalpidamiseks tehtud kulutustelt saadavat tulumaksutagastust. Kostja III seadusliku esindaja

sissetulek on kordades suurem kui hageja oma. Hageja palus vähendada elatist null euroni

kuus.

Kostjate vastuväited

4. Kostjad I ja II vaidlesid hagile vastu. Kostjate I ja II vajadused ei ole vähenenud, vaid on

kostjate kasvades hoopis suurenenud. Hageja on end ise varatuks muutnud, et vältida

kostjatele elatise maksmist.

5. Kostja III vaidles hagile vastu. Kostja III vajadused ei ole vähenenud. Kostja III õpib alates

2021 sügisest Tallinnas X. keskkoolis, kuna kostja III kodukohas gümnaasiumi ei ole ja

kodust eemale õppima minek on kostja III kulusid suurendanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus jättis 07.12.2023 otsusega hageja hagi kostjate I ja II vastu rahuldamata,

maakohus rahuldas hageja hagi kostja III vastu osaliselt. Maakohus muutis Harju Maakohtu

15.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-108514 väljamõistetud elatise suurust ning vähendas

alates 01.01.2022 kostja III kasuks väljamõistetud elatise suurust 213,44 euroni kuus

(baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest

on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot (otsuses ekslikult märgitud 50 eurot)), kuid mitte

alla PKS §-s 101 sätestatud määra. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS §

101 lg-tele 3 ja 4. Seaduses sätestatud lapsetoetuse suuruse muutumise korral muutub ka PKS

2-21-16454

§ 101 lg 5 järgi elatise arvutamise aluseks olev lapsetoetuse suurus. Menetluskulud jättis

maakohus poolte endi kanda.

7. Maakohus tuvastas, et Harju Maakohtu 08.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-111204

mõisteti hagejalt kostja I ja kostja II kasuks välja kummalegi elatis 180 eurot, kuid mitte

vähem kui 2/6 Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuus, alates 01.11.2019

kuni kostjate I ja II täisealiseks saamiseni. Samuti tuvastas maakohus, et Tallinna

Ringkonnakohtu 29.06.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-11670 määrati mh kindlaks hageja

suhtluskord kostjatega I ja II, mille kohaselt on kostjad I ja II hagejaga koos umbes kümme

päeva kuus.

8. Maakohus tuvastas, et Harju Maakohtu 15.11.2019 otsusega tsiviilasjas nr 2-19-108514

mõisteti hagejalt kostja III kasuks välja elatis summas, mis vastab igakordsele PKS § 101 lg-s

1 sätestatud elatise määrale alates 16.11.2019 kuni kostja III täisealiseks saamiseni.

9. Kuni 31.12.2021 kehtinud PKS § 101 lg 1 järgi ei võinud igakuine elatis ühele lapsele olla

väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

13.12.2018 määruse nr 117 alusel on alates 01.01.2019 töötasu alammäär 540 eurot kuus,

millest ½ on 270 eurot. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 alusel oli alates

01.01.2020–31.12.2021 töötasu alammäär 584 eurot kuus, millest ½ on 292 eurot. Alates

01.01.2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem

kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 alusel võib kohus elatise välja

mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse

arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks

baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1.

aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 järgi lisandub baassummale

kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga

muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist

ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

PKS § 101 lg 6 kohaselt juhul, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul

keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt

kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. PKS § 101 lg 7 kohaselt juhul, kui isik on

kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul

elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei

vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

10. PKS § 102 lg 1 alusel vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi vanemad ei

vabane lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lg-s 1

nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101

alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud

ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

2-21-16454

11. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole elatise nõude aluseks olevad asjaolud

sedavõrd muutunud, et oleks põhjendatud jõustunud kohtuotsustega väljamõistetud elatise

suurust muuta alates hagide esitamisest kuni 31.12.2021.

12. Kuigi hageja ülalpidamisel on täiendavalt 14.11.2020 sündinud tütar, siis on hageja poeg

X saanud 23.02.2020 täisealiseks, mistõttu sisuliselt hageja ülalpeetavate arv ei ole muutunud.

Harju Maakohtu 08.11.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-111204 on elatise väljamõistmisel

arvesse võetud, et hageja peab kostjaid I ja II vahetult üleval umbes kümnel päeval kuus.

Samuti on Harju Maakohus 08.11.2019 otsuses tsiviilasjas nr 2-19-111204 ja 15.11.2019

otsuses tsiviilasjas nr 2-19-108514 elatise väljamõistmisel arvestanud kostjatele makstavate

peretoetustega. Kostjate I ja II suhtes elatise summa vähendamise mastaabisäästu võrra ei ole

põhjendatud, sest kostjate kasuks välja mõistetud elatise summa on niigi alla elatise

miinimummäära. Kuigi hageja hinnangul on kostjate vajadused liiga suured, siis ei ole hageja

konkreetselt esile toonud missugused kostjate vajadused on pärast 2019. aastal tehtud otsuseid

üle paisutatud või vähenenud.

13. Hageja ajutine töövõime vähenemine ei saa olla aluseks väljamõistetud elatise

vähendamiseks. Hageja on pärast elatise väljamõistmist kostjatele võõrandanud kinnistu,

äriühingud T OÜ ja Q OÜ ning mootorratta, kuid hageja ei ole tõendanud ega usutavalt

selgitanud, kuidas ei ole võimalik saadud raha arvel kostjaid üleval pidada. Vanem on

kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva.

Lapse ülalpidamise kohustus ei tähenda üksnes vanema kohustust olemasolevat sissetulekut ja

vara lapsega jagada, vaid vanemal on ka kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste

rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes

selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike.

14. Alates 01.01.2022 tuleb lähtuda PKS § 217² lg-st 2, mille kohaselt, kui kohustatud vanem

või laps ei nõustu PKS § 217² lg-s 1 nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda elatise

suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele. PKS § 217² lg 1

kohaselt, kui enne 01.01.2022 tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma

alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatisraha miinimummäära või poole töötasu

alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 01.01.2022 on vanem kohtulahendi kohaselt

kohustatud tasuma elatist 292 eurot kuus. PKS § 217² lg 2 kohaselt, kui kohustatud vanem või

laps ei nõustu sama sätte esimeses lõikes nimetatud elatise summaga, on tal õigus pöörduda

elatise suuruse muutmiseks kohtusse, tuginedes õigusliku olukorra muutumisele.

15. Lähtudes PKS § 217² lg-st 1 tuleks hagejal alates 01.01.2022 tasuda elatist kostjale I

194,67 eurot kuus, kostjale II 194,67 eurot kuus ja kostjale III 292 eurot kuus ning hagejal on

õigus nõuda kostjate kasuks väljamõistetava elatise suurust vähendada.

Perioodil 01.01.2022–31.03.2022 on miinimumelatis kostja I osas 71,14 eurot kuus

(baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest

on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot (otsuses ekslikult märgitud 50 eurot) ja lapse

viibimist kümme päeva hagejaga). Perioodil 01.04.2022–31.01.2023 on miinimumelatis

kostja I osas 75,21 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot (otsuses

ekslikult märgitud 50 eurot) ja lapse viibimist kümme päeva hagejaga). Perioodil 01.02.2023–

31.03.2023 on miinimumelatis kostja I osas 71,87 eurot kuus (baassumma 209,20 eurot,

millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha arvatud pool

lapsetoetust 30 eurot ja lapse viibimist kümme päeva hagejaga). Alates 01.04.2023 on

miinimumelatis kostja I osas 86,77 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3%

2-21-16454

keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot,

ja lapse viibimist kümme päeva hagejaga).

Perioodil 01.01.2022–31.03.2022 on miinimumelatis kostja II osas 60,47 eurot kuus

(baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest

on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot (otsuses ekslikult märgitud 50 eurot) ja lapse

viibimist kümme päeva hagejaga, arvestades mastaabisäästu 15% võrreldes esimese lapsega).

Perioodil 01.04.2022–31.01.2023 on miinimumelatis kostja II osas 63,93 eurot kuus

(baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja

millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot (otsuses ekslikult märgitud 50 eurot), ja

lapse viibimist kümme päeva hagejaga, arvestades mastaabisäästu 15% võrreldes esimese

lapsega). Perioodil 01.02.2023-31.03.2023 on miinimumelatis kostja I osas 61,09 eurot kuus

(baassumma 209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja

millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ja lapse viibimist kümme päeva hagejaga,

arvestades mastaabisäästu 15% võrreldes esimese lapsega). Alates 01.04.2023 on

miinimumelatis kostja I osas 73,75 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3%

keskmisest brutokuupalgast 50,55 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot,

lapse viibimist kümme päeva hagejaga, arvestades mastaabisäästu 15% võrreldes esimese

lapsega).

Perioodil 01.01.2022–31.03.2022 on miinimumelatis kostja III osas 213,44 eurot kuus

(baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest

on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot (otsuses ekslikult märgitud 50 eurot)). Perioodil

01.04.2022–31.01.2023 on miinimumelatis kostja III osas 225,64 eurot kuus (baassumma

209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha

arvatud pool lapsetoetust 30 eurot (otsuses ekslikult märgitud 50 eurot)). Perioodil

01.02.2023–31.03.2023 on miinimumelatis kostja III osas 215,64 eurot kuus (baassumma

209,20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46,44 eurot ja millest on maha

arvatud pool lapsetoetust 30 eurot). Perioodil 01.04.2023–03.07.2023 on miinimumelatis

kostja III osas 260,33 eurot kuus (baassumma 249,78 eurot, millele lisandub 3% keskmisest

brutokuupalgast 50,55 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot).

16. Kostja I on esile toonud ja tõendanud, et tema igakuised vajadused on järgmised: toit 250

eurot, vitamiinid, puuviljad, maiustused, mahl, jäätis 50 eurot, majapidamiskulud sh elekter

ning TV ja internet 118,33 eurot, riided ja jalatsid 72,50 eurot, hügieenitarbed 6,25 eurot,

koolitarbed 5,30 eurot, kultuuriüritused sh sünnipäev 32 eurot, sporditarbed 5,75 eurot,

õppemaks 40 eurot, mööbel ja voodipesu 5 eurot, arvutitarvikud 24,50 eurot, ravimid 5 eurot,

telefon 12,99 eurot, transport 8 eurot. Eeltoodud kostja I vajadused ei ole ülepaisutatud ning

jäävad teismelise poisslapse tavavajaduste määra. Kostja II on esile toonud ja tõendanud, et

tema igakuised vajadused on järgmised: toit 250 eurot, vitamiinid, puuviljad, maiustused,

mahl, jäätis 50 eurot, majapidamiskulud sh elekter ning TV ja internet 118,33 eurot, riided ja

jalatsid 72,60 eurot, hügieenitarbed 6,25 eurot, koolitarbed 5,30 eurot, kultuuriüritused sh

sünnipäev 26 eurot, sporditarbed 5,75 eurot, õppemaks 40 eurot, mööbel ja voodipesu 5 eurot,

arvutitarvikud 21,37 eurot, ravimid 5 eurot, telefon 11 eurot, transport 8 eurot. Sellises määras

ei ole kostja II vajadused ülepaisutatud ning jäävad teismelise tütarlapse tavavajaduste määra.

Seega on kostja I vajadused on vähemalt määras 389,23 eurot, millest hageja kanda jääb ½,

s.o 194,67 eurot ja kostja II vajadused on vähemalt määras 389,23 eurot, millest hageja kanda

jääb ½, s.o 194,67 eurot, ning ei ole põhjendatud vähendada hagejalt kostjate I ja II kasuks

juba välja mõistetud elatise suurust.

2-21-16454

17. Kostja III on esile toonud, et tema vajadused ei ole viimaste aastate jooksul vähenenud,

vaid suurenenud seoses hinnatõusu ja kasvamisega. Kostja III on tõendanud igakuiseid

eluasemekulusid 200–240 eurot, kuid kostja III osas ei ole tõendanud, et tema vajaduste määr

ületaks PKS § 101 lg-s 3 sätestatud baassummat.

Apellatsioonkaebus

18. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Harju Maakohtu 07.12.2023

otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta poolte endi

kanda.

19. Maakohus on esitatud tõendeid hinnates jõudnud ebaõigele järeldusele, et hageja

terviseseisund ei anna alust elatise vähendamiseks. Maakohus on jätnud arvestamata, et

kohtuvaidluse ajal oli hagejal ühe aasta jooksul puuduv töövõime. Maakohus on eiranud

hageja rasket haigust, mis nähtuvalt esitatud tõenditest on olnud järjest süvenev ja seetõttu ei

ole hageja olnud võimeline sissetulekut teenima.

20. Maakohus oleks pidanud hageja elatise vähendamise nõuet alates hagiavalduse esitamisest

kuni 31.12.2021 ja alates 01.01.2022 analüüsima 01.01.2022 kehtima hakanud

perekonnaseaduse alusel.

21. Maakohus on vastuoluliselt leidnud, et elatise vähendamine kostja I ja kostja II suhtes on

alates 01.01.2022 põhjendatud PKS § 101 lg-te 5–7 alusel, kuid samas jätnud sellega

arvestamata. Maakohus ei ole arvestanud, et jättes hageja nõude selliselt rahuldamata on

töövõimetult hagejalt väljamõistetav elatis suurem, kui seadusjärgne elatis.

Vastustajate seisukohad

22. Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu, paluvad selle jätta rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus jättis rahuldamata hageja hagi kostja I ja kostja II vastu väljamõistetud

elatise vähendamiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab

hagi osaliselt. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt.

TsMS § 654 lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse.

24. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles hageja hagi jäeti kostja I ja kostja II vastu täies

ulatuses ja kostja III vastu osaliselt rahuldamata. Sellest tulenevalt kontrollib ringkonnakohus

apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust täies ulatuses (TsMS §

651 lg 1).

25. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse läbivaatamisel

aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud, välja arvatud osas, milles

2-21-16454

ringkonnakohus vähendab kostjatele I ja II väljamõistetud elatise suurust alates 01.01.2022

kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Ülejäänud osas ei ole ringkonnakohtul põhjust kohaldada

materiaalõigust teisiti, anda tõenditele teistsugust hinnangut ega asuda nõude põhjendatuse

osas maakohtu järeldustega võrreldes erinevale seisukohale. Kuna ringkonnakohus nõustub

selles osas esimese astme kohtu otsusega, siis ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6

juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele

märgib ringkonnakohus järgmist.

26. Hageja on esitanud käesolevas asjas TsMS § 459 lg 1, § 497 koosmõjus PKS §-ga 102 ja

217² lg 2 elatise vähendamise nõude.

27. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus põhjendatult, et hageja puuduva ja osalise

töövõime ning hagejal 14.11.2020 sündinud tütre tõttu ei olnud alust kostjate kasuks välja

mõistetud elatise suuruse muutmiseks. Kostjate I ja II kasuks välja mõistetud elatise suuruse

muutmiseks ei andnud alust ka kostjate muutunud vajadused. Elatise vähendamine kuni

01.01.2022 ei olnud põhjendatud ka õigusliku olukorra muutumise tõttu. Olukorras, kus

perekonnaseaduses elatise arvutamise aluseks olevad sätted muutusid alles 01.01.2022, ei

saanud maakohus nendele tugineda enne asjakohaste sätete jõustumist, s.o 01.01.2022.

28. Maakohus leidis õigesti, et alates 01.01.2022 on hagejalt välja mõistetud elatise suuruse

muutmine õigustatud seoses õigusliku olukorra muutumisega. Samas on maakohus

vastuoluliselt jätnud hageja hagi kostjate I ja II vastu elatise vähendamiseks rahuldamata.

Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga, et hagejalt kostjate I ja II kasuks varasemalt

välja mõistetud elatise suurust ei peaks vähendama alates 01.01.2022. Kuna alates 01.01.2022

jõustunud PKS § 101 järgi arvutatav tasumisele kuuluv miinimumelatis kostjatele I ja II on

väiksem kui varasemalt hagejalt välja mõistetud elatis, siis on põhjendatud elatise muutmine

seoses õigusliku olukorra muutumisega.

29. Maakohus palus kostjatel esitada tõendeid, et tuvastada mh kostjate I ja II vajadused

selleks, et teha kindlaks kas alates 01.01.2022 tuleks kostjatele elatise tasumisel arvestada

kostjate vajadusi suuremas määras, s.o endisest miinimumelatisest lähtudes. Maakohus

tuvastas, et kostja I ja kostja II vajadused esitatud tõenditele tuginedes ei ole ülepaisutatud,

need on tavavajaduste piires ning on kummagi kostja osas vähemalt määras 389,23 eurot.

Kostjad maakohtu eeltoodud järeldust ei vaidlustanud.

30. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et tuvastades kostja I ja kostja II esitatud tõenditele

tuginedes kostjate vajadused kui tavapärased vajadused, tuleb hagejal tasuda kostjatele elatist

alates 01.01.2022 suuremas määras kui seaduses sätestatud miinimum. Olukorras, kus

maakohus on tuvastanud, et kostja I ja kostja II vajadused on kostjate esitatud tõenditele

tuginedes kummalgil vähemalt 389,23 eurot, ei ole põhjendatud järeldada, et kostjate

vajadused on suuremad kui seaduses sätestatud miinimumvajadused (PKS § 101 lg 3 kohasel

on indekseerimisele kuuluv elatise baassummaks ühe lapse kohta 200 eurot). Põhjendatud ei

ole ka hageja seisukoht, et kostjate vajaduste katteks tehtavad kulutused kostjate esitatud

tõendeid hinnates peaksid olema väiksemad kui seaduses sätestatud kahekordne elatise

baasmäär, mida on igal aastal indekseeritud (PKS § 101 lg 3).

31. Kuna hageja oli kohtusse pöördunud elatise muutmiseks mh PKS § 217² lg 2 alusel, siis ei

saanud maakohus jätta hagejalt juba välja mõistetud elatist ümber arvestamata alates

01.01.2022 kehtiva perekonnaseaduse redaktsiooni alusel. Alates 01.01.2022 kehtima

hakanud PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui sama

paragrahvi alusel arvutatud summa ning PKS § 102 lg-st 3 tulenevalt võib elatise välja mõista

2-21-16454

PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas summas lisaks PKS § 99 toodud

alusele muu hulgas lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisust või lapsega seotud kulutuste

jaotusest vanemate vahel. Maakohus on jätnud arvesse võtmata, et alates 01.01.2022 kehtima

hakanud PKS § 101 lg 1 järgi arvutatud miinimumelatist tuleb vähendada PKS § 101 lg-te 5–

7 alusel, s.o arvesse võttes kostjatele tasutavat lapsetoetust, et kostjate ülalpidamiskohustuse

saab lugeda täidetuks arvestades nende viibimist hageja juures ning arvesse tuleb võtta ühe

pere laste mastaabisäästu. Igal juhul on põhjendamatu maakohtu eeldus, et olukorras, kus

hageja on osaliselt töövõimetu, võiks hagejal olla ka kohustus leida vahendid kostjate

ülalpidamiseks suuremas ulatuses, kui on ette näinud seadusandja.

32. Õiguslikust olukorrast tulenevalt on kostjatele 01.01.2022 jõustunud perekonnaseaduse

järgi arvutatav miinimumelatis tunduvalt väiksem, mistõttu on seadusandja tahe olnud

määratleda, et ka laste miinimumvajadused oleksid alates 01.01.2022 arvestuslikult

väiksemad. Samas ei saa nõustuda hagejaga, et seetõttu oleks võimalik iseenesest tuvastada, et

kostjate miinimumvajadused, millest tulenevalt on kostjate I ja II kasuks välja mõistetud

hagejalt elatis ja millega kostjad I ja II on arvestanud oma vajaduste kandmisel, oleksid

varasemalt väiksemad või muutunud võrreldes ajaga, mil on tehtud kohtuotsused elatise

väljamõistmiseks. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et miinimumi ulatuses ei ole vaja

tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe

vanema tehtavate kulutuste suurus ning tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi

vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ja mõlemad

vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vaid

juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (RKTKo

09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 27). Kostjad on kinnitanud ning põhistanud, et nende vajadused ei

ole muutunud, need on arvestuslikult miinimumsuuruses ja suuremadki. Hageja ei ole

tõendatud oma väidet, et kostjate vajadused on peale elatise väljamõistmise otsuseid kuni

01.01.2022 seisuga muutunud. Põhjendatud on arvata, et ka alates 01.01.2022 tuleb kostjate

vajadusi arvestada kostjate miinimumvajadustest lähtudes nagu maakohus õigesti tuvastas.

33. Juhul kui vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline

mõjuval põhjusel andma lapsele miinimummääras ülalpidamist, võib kohus PKS § 102 lg 2

alusel mõjuval põhjusel mõista vanemalt lapse kasuks välja miinimumist väiksema elatise.

PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg-st 2 tuleneb, et vanemad

ei vabane ls 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lg-s 1

nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse

ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101

alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või

olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud

ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

34. Riigikohus on märkinud, et PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu,

mistõttu kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv

põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Mõjuvaks põhjuseks

miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab olla lisaks seaduses nimetatule ka

igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel. Seda juhul, kui asjaolu

on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse õigustatud huve. PKS § 102 lg 2 teises

lauses sätestatust tuleb arvestada kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on

lapse vajadused, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, et

2-21-16454

lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud,

ning ka kohustatud vanemale tagatakse elatise maksmise järel toimetulek ühetaoliselt lapsega,

st võrdväärselt (RKTKo 25.04.2018, 2-16-100215, p-d 14 ja 20).

35. Maakohtu otsusest nähtub, et maakohus hindas hageja muutunud varandusliku seisundi

kindlaks tegemisel seda, kas peale elatise väljamõistmise otsuseid hagejal tuvastatud osaline

töövõime annab alust elatise vähendamiseks. Kuigi maakohus on tuvastanud hageja osalise

töövõime ning jätnud ebaõigesti tuvastamata, et alates 11.04.2022–11.04.2023 oli hagejal

Eesti Töötukassa 19.04.2022 otsuse nr TVH/22/016427 kohaselt puuduv töövõime, siis ei saa

nõustuda hagejaga, et hageja aja jooksul süvenevast haigusseisundist saaks järeldada ka

tagantjärgi puuduvat võimet tööd teha kuni 01.01.2022.

36. Maakohus hindas hageja varandusliku seisundi kindlaks tegemisel hageja võimalust anda

ülalpidamist oma vara müügist saadud rahast. Kolleegium nõustub ka maakohtu seisukohaga,

et vanema väikene sissetulek ei vabasta teda lapse ülalpidamiskohustuse täitmisest ning

vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka kõigi oma laste vajaduste rahuldamiseks

vajalikud vahendid. Hagejal osalise töövõime tuvastamine pärast elatise väljamõistmise

otsuste tegemist ei too käesoleval juhul kaasa olukorda, kus hageja varalisest seisundist

tulenevalt on olukord sedavõrd muutunud, et hagejalt varasemalt väljamõistetud elatist tuleks

vähendada. Hagejal oli elatiste väljamõistmise ajal sissetulek ja vara. Vaidlust ei ole, et

käesoleval hetkel ei ole hagejal ei sissetulekut (v.a töövõimetushüvitis) ega vara ning hageja

seisukoht on, et ta ei saa ega peakski kostjate ülalpidamiseks elatist andma. Kuivõrd hageja on

pärast kohtuotsuste tegemist, millega on temalt välja mõistetud elatised kostjate kasuks,

võõrandanud kogu oma vara, siis on maakohus põhjendatult järeldanud, et hageja on jätkuvalt

võimeline andma kostjatele ülalpidamist ja seda hoolimata hageja olematust sissetulekust, sest

ka oma vara müügist saadud raha arvelt tuli ja tuleb hagejal täita mitte vaid enda vajadusi ja

kohustusi, vaid täita ka kõigi oma laste ülalpidamiskohustust. Kuna vaidlust ei ole, et hageja

ei ole täitnud kostjate ülalpidamiskohustust ja seda hoolimata jõustunud kohtuotsustest, kuid

on võõrandanud peale kohtuotsuste tegemist temale kuulunud vara umbes 100 000 euro

väärtuses (mille üle pooled ei vaidle), siis on maakohus õigesti sedastanud, et ei ole mingit

mõistlikku põhjendust, miks hageja ei ole kasutanud tema käsutuses olevaid rahalisi

vahendeid oma laste ülalpidamiseks. Kolleegium märgib, et ka hageja võimalikud muud

kohustused ei saa õigustada seadusest tulenevat laste ülalpidamiskohustuse täitmata jätmist.

37. Kohtupraktika kohaselt on vanemal lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus

teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et

tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Vanema osa arvestamisel lapsele

elatise andmisel tuleb hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada

tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike (RKTKo 24.10.2012,

3-2-1-118-12, p 15).

38. Asjaoluga, et maakohus märkis otsuses ekslikult, et hageja ajutine töövõime vähenemine

ei saa olla aluseks väljamõistetu elatise vähendamiseks olukorras, kus töövõime on taastunud,

ei anna alust maakohtu järelduste muutmiseks, et hagejal on võimalus endiselt täita kostjate

ülalpidamise kohtustust. Maakohtule esitatud tõenditele tuginedes on maakohus pidanud

silmas, et kui hageja ajutine puuduv töövõime on osaliselt taastunud, siis ei ole põhjust arvata,

et hageja osalist töövõimet arvestades poleks hageja võimeline tööd tegema ja sissetulekut

teenima ning tasuma kostjatele elatist miinimummääras. Maakohtule esitatud Eesti

Töötukassa tõendite kohaselt on hagejal 07.04.2021–11.04.2022 osaline töövõime ja

12.04.2022–11.04.2023 puuduv töövõime ja 12.04.2023–11.04.2024 osaline töövõime.

Ringkonnakohtule esitatud Eesti Töötukassa tõendist nähtub, et Eesti Töötukassa 23.04.2024

2-21-16454

otsuse kohaselt on hageja töövõimet jätkuvalt hinnatud perioodil 12.04.2024–11.04.2026

osaliseks (dtl 644–646).

39. Kolleegium leiab, et vaatamata hageja osalisele töövõimetusele ning vaatamata asjaolule,

et aasta jooksul on tuvastatud hagejal puuduv töövõime, siis on hageja siiski oma varalisest

seisundist tulenevalt (hageja on saanud oma vara müügist raha) võimeline andma kostjatele

ülalpidamist. Arvestades kostjate õigustatud huve saada hagejalt kui oma isalt ülalpidamist

vähemalt seaduses sätestatud miinimummääras kuni nende täisealiseks saamiseni, et oleks

tagatud kostjate miinimumvajaduste rahuldamine, ei ole põhjendatud vähendada hageja

poolset kostjate ülalpidamiskohustust null euroni põhjusel, et hageja on ajutiselt (aasta) olnud

töövõimetu või, et hagejal on tuvastatud osaline töövõime. Selleks ei anna põhjust ka hageja

haigusseisund, millest tulenevalt on hagejale määratud osaline töövõime. Asjaolu, et hageja ei

ole seni kasutanud oma vara müügist saadud raha kostjate ülalpidamiseks ning hageja

soovimatus leida tööd, et oleks tagatud hageja ja tema laste ülevalpidamine miinimummääras,

ei õigusta jätta kostjaid ilma ülalpidamisest. Kolleegiumi arvates ei ole võimalik kostjate I ja

II apellatsioonimenetluses esitatud tõendist, et hageja 15.12.2023 asutatud MTÜ Y, milles

kasusaajaks on märgitud hageja, teha konkreetseid järeldusi hageja varandusliku seisundi ja

võimalike sissetulekute kohta (dtl 624–632). Samas on sellisest hageja tegevusest põhjendatud

järeldada, et hageja osaline töövõimetus ei takista hagejal siiski soovi korral tegutseda ning ka

sissetulekut teenida. Hagejal on oma seni müüdud vara arvelt võimalus anda kostjatele

ülalpidamist ning põhjendatud on arvata, et kui hageja otsib, siis ta ka leiab töö ja sissetuleku,

et tagada edaspidi nii hageja enda kui kõigi hageja laste ühetaoline ülalpidamine vähemalt

seaduses sätestatud miinimumelatise suurusest lähtudes.

40. Lähtudes eeltoodust tuleb hagejal tasuda ka kostjate I ja II ülalpidamiseks PKS § 101

alusel arvutatavat miinimumelatist alates 01.01.2022 muutuva suurusena, määrates kindlaks

elatissumma suuruse arvutamise alused. Pooled ei vaielnud selle üle, et Tallinna

Ringkonnakohtu 29.06.2018 määruse alusel tsiviilasjas nr 2-17-11670 on hageja ja kostja I ja

kostja II suhtluskord selline, mille kohaselt peavad kostjad hagejaga suhtlema keskmiselt

kümme päeva kuus. Kuna jõustunud kohtumääruse alusel on kindlaks määratud kostjate I ja II

suhtlemine keskmiselt kümme päeva kuus ning vanemad peavad jõustunud kohtulahendit

täitma, siis tuleb hagejalt kostjate I ja II kasuks välja mõistetavat elatist vähendada

suhtlemispäevade arvu arvestades. Kuna vaidlust ei ole, et kostjatel I ja II on õigust

perehüvitise seaduse (PHS) § 16 lg 1 p 1 ja § 17 lg 1 ja 2 alusel saada lapsetoetust, mis

01.01.2022 on PHS § 17 lg 3 järgi 60 eurot kuus, siis on kostjate vajadusi võimalik katta

poole kehtiva PHS § 17 lg 3 alusel makstava lapsetoetuse arvelt. Vaidlust ei ole selle üle, et

kostja I ja kostja II on ühe pere lapsed, kelle vanusevahe on väiksem kui kolm aastat, mistõttu

tuleb kostjale II tasutavat elatise summat vähendada 15% kostja I elatise summaga võrreldes.

41. Lähtudes eeltoodust tuleb hageja hagi kostjate I ja II vastu elatise vähendamiseks

rahuldada osaliselt ning muuta hagejalt kostja I kasuks Harju Maakohtu 08.11.2019 otsusega

tsiviilasjas nr 2-19-111204 väljamõistetud elatise suurust seoses õigusliku olukorra

muutumisega alates 01.01.2022 kuni kostja I täisealiseks saamiseni, mõistes välja 71,14 eurot

kuus (baassumma 200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja

millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ja lapse viibimist kümme päeva hagejaga).

Samuti tuleb muuta hagejalt kostja II kasuks Harju Maakohtu 08.11.2019 otsusega tsiviilasjas

nr 2-19-111204 väljamõistetud elatise suurust seoses õigusliku olukorra muutumisega alates

01.01.2022 kuni kostja II täisealiseks saamiseni, mõistes välja 60,47 eurot kuus (baassumma

200 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 43,44 eurot ja millest on maha

arvatud pool lapsetoetust 30 eurot ja lapse viibimist kümme päeva hagejaga ning

mastaabisäästu arvestades 15% võrreldes kostjaga I). Vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 tuleb

2-21-16454

kostja I ja kostja II välja mõistetud elatise suuruseid indekseerida iga aasta 1. aprillil ning

seaduses sätestatud lapsetoetuse muutumise korral tuleb muuta ka PKS § 101 lg 5 järgi elatise

arvutamise aluseks olevat lapsetoetuse suurust.

Menetluskulude jaotus

42. Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb TsMS § 164 lg 1 alusel jätta poolte

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 29.10.2025 otsusega

RIIGIKOHUS OTSUSTAB

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. augusti 2024. a otsus tsiviilasjas nr 2-

21-16454 osas, milles ringkonnakohus tühistas Harju Maakohtu 7. detsembri

2023. a otsuse ja vähendas alates 1. jaanuarist 2022 hagejalt T.B -le makstava

elatise 71,14 euroni kuus ja E.C -le makstava elatise 60,47 euroni kuus, sidudes

elatise suuruse PKS § 101 lg-tes 3 ja 4 sätestatuga.

2. Saata asi tühistatud osas Tallinna Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

3. Rahuldada T.B ja E.C kassatsioonkaebused.