3-24-2109/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Ragne Piir

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.08.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2109

Haldusasi

Xi kaebus Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkirja

osaliseks

tühistamiseks

ja

Tallinna

linna

koolikoha

määramise uueks otsustamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X, seaduslik esindaja Y, lepinguline esindaja

v.adv. Kristel Viru

Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Liisa Feldmann

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada

haldusasja

menetlus

kinniseks

Tallinna

linna

15.08.2024

menetlusdokumendi lisaks oleva „selgitus.msg“ osas, mis asub digitaalse toimiku

lehel 141. Rahuldada vastustaja taotlus ning piirata kaebaja ja tema esindaja õigust

nimetatud dokumendiga tutvuda ja sellest ärakirju saada

2. Jätta kaebus rahuldamata.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja ja tema seadusliku esindaja nimed ning

nende elukoha aadressi andmed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 30.09.2024 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkirjaga nr T-7-1/24/199 määrati kaebaja

elukohajärgseks kooliks Kadrioru Saksa Gümnaasium (KSG).

3-24-2109

2(11)

Käskkirja põhjendused olid järgmised:

1) Lähim eesti õppekeelega kool lapse elukohale on Tallinna 21. Kool (849 m).

2) Tallinna Haridusameti juhataja käskkirjaga määratakse Tallinna 21. Kool 2024/2025

õppeaastal, arvestades kooli ruumiressurssi ja õppekorraldust ning kooli klassikomplektide

üldarvu, elukohajärgseks kooliks 76 lapsele. Tallinna 21. Kooli on enda taotluses soovinud oma

lapse elukohajärgseks kooliks 178 lapsevanemat.

3) Kui kooli on soovijaid rohkem kui koolis õppekohti, arvestatakse elukohajärgse kooli

määramisel lisaks põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 10 lg-le 1 ka isikute

elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise aega, eelistades neid, kelle registrikanne on

varasem. Arvestades õppekohtade arvu Tallinna 21. Kooli esimestes klassides ning laste arvu,

kellele see kool on lähim, samuti Tallinna 21. Kooli määramiseks esitatud taotluste arvu, ei ole

kõigile lastele Tallinna 21. Kooli määramine elukohajärgseks kooliks võimalik. Tulenevalt

eeltoodust tegi elukohajärgse munitsipaalkooli taotluste läbivaatamise komisjon ettepaneku

määrata Tallinna 21. Kooli elukohajärgseks kooliks lastele, kellele see kool on elukoha lähedal

ja kelle elukohaandmed on rahvastikuregistrisse kantud enne 26.01.2018.

4) Rahvastikuregistri andmetel on lapse elukohaks xxxxxxxx alates 04.10.2023. Tema

elukohale järgmine lähim kool, mida määratakse elukohajärgseks kooliks, on Kadrioru Saksa

Gümnaasium (KSG, 960 m). KSG asub elukohast mõistlikus kauguses.

5) Arvestades ülaltoodud asjaolusid ja PGS § 10 lg-s 1 sätestatud linna kohustust tagada

koolikohustuslikule isikule võimalus omandada põhiharidus ja elukohajärgse kooli määramise

eesmärki ning lapse elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise kuupäeva, määrata lapse

elukohajärgseks kooliks KSG.

2. Tallinna Linnavalitsus jättis Xi 06.06.2024 vaide rahuldamata 18.06.2024 korraldusega nr

655 (vaideotsus), leides selles järgmist:

1) Praktikas reastab haridusamet eKooli moodulis kõik lapsed lähima kooli alusel ning iga kooli

kohta tekivad nimekirjad lastest, kellele see kool on lähim. Koolikohad määratakse nendele

lastele, kellele kool on lähim ja kellel käib seal koolis õde või vend, so rakenduvad mõlemad

seadusest tulenevad kriteeriumid. Järgnevalt kasutatakse elukoha läheduse printsiipi. Lapsi

koheldakse võrdselt (sõltumata sellest, kas kool asub lapse elukohast näiteks 40 või 3000 m

kaugusel), kõigile lastele määratakse kool, mis on tema elukohale lähim. Kui laste arv, kellele

konkreetne kool on lähim, on suurem kui õppekohtade arv koolis, rakendatakse lisatingimusena

linna määruse kohast rahvastikuregistri kande tegemise aega. See tähendab, et elukohale

lähimasse kooli määratavad lapsed reastatakse rahvastikuregistri kande aja järgi. Selline

praktika tagab, et elukohajärgse kooli määramine on läbipaistev ja tagab isikute võrdse

kohtlemise.

2) Soovitud Tallinna 21. Kool (849 m) asub vaide esitaja elukohale küll lähemal kui KSG

(960 m), kuid on läheduselt järgmine kool, mis asub lapse elukohast mõistlikul kaugusel. Lapsel

ei ole igal juhul õigust saada koolikohta lähimas koolis, küll aga elukoha läheduses asuvas

koolis.

3) Kuna Tallinna 21. Kooli esimesse klassi soovib õppima asuda rohkem lapsi, kui koolil on

õppekohti, tuli lisakriteeriumina arvestada laste elukohaandmete rahvastikuregistrisse kandmise

aega. Tallinna 21. Kooli said koha lapsed, kelle elukohaandmed on rahvastikuregistrisse kantud

enne 26.01.2018. Vaide esitaja elab rahvastikuregistri andmetel aadressil xxxxxxx alates

04.10.2023 ning sellest tulenevalt koolikohta ei saanud. Antud juhul ei ole võimalik

lapsevanema soovi arvestada, sest Tallinna 21. Kooli on soovijaid rohkem kui on koolikohti.

3-24-2109

3(11)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Kaebaja esitas 18.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Haridusameti

käskkirja osaliseks tühistamiseks ja linna kohustamiseks määrata tema elukohajärgseks kooliks

Tallinna 21. Kool (täiendavad seisukohad 21.08.2024). Kaebuse põhjendused on järgmised.

1) Vastustaja ei ole järginud PGS § 10 lg-s 1 sätestatud nõudeid. Esmajärjekorras ei lähtutud

õpilase elukoha lähedusest. Kaebajal on tekkinud põhjendatud kahtlus, et tegelikult ei ole

lähtutud kooli elukohalähedusest, vaid mingitest muudest kriteeriumitest.

2) Ei lähtutud tegelikust kõnni- või sõiduteest, vaid vahemaad arvestati linnulennu põhimõttel.

Selliselt ei saa elukoha lähedust mõõta. Kauguse puhul tuleb arvestada, kui kiiresti, kuidas ja

kui turvaliselt on lapsel võimalik kooli jõuda ja kas kooli on võimalik minna ka jalgsi. Selles

peaks olema kogu elukohajärgse kooli määramise mõte, et kool oleks valitud ja määratud

põhiliselt lapse elukoha järgi. Lapsed ei saa kooli minna linnulennul, vaid peavad minema kas

jalgsi või ühistranspordiga. Kaebaja saaks Tallinna 21. Kooli minna 13 minutiga ja tema

koolitee oleks 950 m pikk (Google Maps). KSG-sse peaks minema 1,4 km ja see võtaks aega

20 minutit. 7-aastane laps ei saa üksi 1,4 km kõndida ja liiati esineb eksimise risk, kuna tavaliselt

ei liigu Kadriorus elav laps Lasnamäe suunal, seal ei asu ühtegi huviringi ega ela ka tema

tuttavaid. Lisaks peaks laps minema mööda tiheda liiklusega Gonsiori tänavat, ületama Laagna

tee, liikuma mööda tühermaad Kivimurru tänavale ja sealt edasi minema mööda tiheda

liiklusega Kivimurru tänavat. See liikumistrajektoor ei ole ratsionaalne ja turvaline, arvestades

lapse elukohta xxxx tänaval. Eeltoodu tähendab, et lapsevanemad peaks hakkama last kooli

viima ja sealt tooma. Järelikult ei ole KSG kaebaja elukohale lähim kool.

3) Kaebaja on alates 30.11.2017 elanud aadressil xxxxxxxx. Ka varasemal aadressil oli

kaebaja elukohale lähim kool Tallinna 21. Kool, seega oleks pidanud arvestama kaebaja puhul

kuupäeva 30.11.2017. Eelmisest elukohast oli Tallinna 21. Kool 9-minutilise autosõidu

kaugusel või ühistranspordiga minnes 19 minuti kaugusel (jalgsi 2,7 km). KSG asus 10-

minutilise autosõidu kaugusel või ühistranspordiga minnes 36 minuti kaugusel (jalgsi 2,8 km).

Vastustaja ei ole neid andmeid kahtluse alla seadnud ega esitanud argumente, miks ta luges

varasemale aadressile lähimaks kooliks KSG. Seega oli Tallinna 21. Kool ka varasema aadressi

järgi lähim, sh auto ja ühistranspordiga kõige kiiremini kohalejõutav kool. Alates 30.11.2017

oli Tallinna 21. Kool kaebaja elukoha lähedal asuv kool, kuhu lapsel on kõige turvalisem ja

ratsionaalsem koolitee, mida vastustaja ei arvestanud, jättes varasema registreeringu

tähelepanuta. Küsimus taandub sellele, kuidas tuleks mõõta õpilase elukoha lähedust koolile.

Elukoha lähedust ei saa formaalselt mõõta linnulennu arvestusest lähtudes, sest inimesed ei

lenda ning selline arvestus ei oleks kooskõlas päriseluga, oleks formaalne ja moonutaks

tegelikku elu. Kaebaja mõistab, et vastustajal on lihtne seada lapsed linnulennu arvestuse

põhimõttel järjekorda, kuid selline lähenemine on eluvõõras ega taga tegelikult seda, et laps

saaks elukohajärgsesse kooli. Inimesed ei liigu mööda sirgjoont, vaid mööda kõnniteid. Ka

vastustaja möönab, et kaardirakendus ei ole täiuslik ja kaebaja nõustub sellega. Küsimus ei ole

aga rakenduses, vaid kauguse mõõtmise metoodikas. Lapsele tuleb leida parim, kiireim ja kõige

turvalisem viis kooli jõudmiseks. Piritalt Lasnamäele koolis käimine ei oleks olnud neile

kriteeriumitele vastav. Õigusaktid ei näe ette, et elukohalähedust tuleb mõõta joonlauaga, jättes

tegeliku võimaliku liikumistee tähelepanuta.

Kohatud on väited, et tegelikku elu ei saa arvesse võtta, sest koolil võib olla kolm erinevat

sissepääsu, elukohal võib olla mitu trepikoda vmt. Vastustajal on võimalik võtta kasutusele

ühtsed arvestuspõhimõtted ja lähtuda objektiivsetest, läbinähtavatest ja arusaadavatest

kriteeriumitest – näiteks kaugust mõõdetakse tegeliku liikumistrajektoori alusel kuni kooli

peaukseni vmt. Sellised kriteeriumid on võimalik kehtestada ja tagada seeläbi ka vanematele

3-24-2109

4(11)

õigusselgus. Praegusel juhul selgus alles vaidemenetluses, et vastustaja arvates ei olnud xxxxxx

asuv elukoht Tallinna 21. Koolile lähim elukoht, kuigi telefoni teel on vastustaja kaebaja

vanematele vastupidist kinnitanud ja kaebaja on sellest teadmisest lähtunud. Nimelt elukohta

vahetades võtsid kaebaja vanemad vastustajaga ühendust ja palusid infot, kas elukoha vahetus

mõjutab nende võimalusi saada just Tallinna 21. Kooli ning vastustaja vastas, et tegemist on

piirkonnasisese kolimisega ja see ei halvenda kaebaja võimalusi Tallinna 21. Kooli saada.

Vastustaja viide, et kaebaja on koolikohast ilma jäänud laste nimekirjas 56. positsioonil, lähtub

ekslikult arvestusmetoodikast, eeldusest, et lapsed oskavad lennata ja ei ole õige.

4) Senine kohtupraktika ei toeta vastustaja formaalset käsitlust elukohajärgse kooli

määramisel (haldusasi nr 3-20-926). Selles asjas viitas ringkonnakohus kaalutlusvigadele ning

neid vigu ei saa välistada ka antud juhul. Puudub informatsioon, milliste kriteeriumite alusel on

lapsed kooli vastu võetud ja kui palju neist lastest elab tegelikult koolist kaugemal kui kaebaja

või kui paljud lapsed on kooli vastu võetud seetõttu, et nende õde või vend õpib samas koolis.

Kaebaja sai enda päringule vastuseks tabeli, kuid selle alusel tekkisid kaebajal täiendavad

küsimused laste osas, kes asusid tabelis järjekorranumbriga 11, 16, 18, 28, 30, 46, 47, 51, 57,

63, 66, 70, 76, 77, st kas nad on kogu perioodi elanud Tallinna 21. Kooli lähedal, kui kaugel oli

nende eelmine elukoht ja kuidas said koha linnulennult mõõdetuna kaugema elukohaga lapsed,

kui kaebaja kohta ei saanud. Vastavale päringule kaebaja vastust ei saanud. Seega palub kaebaja

kohtul vastavate laste elukohaandmed välja nõuda.

5) Kaaluma oleks pidanud ka asjaolusid, mida kaebaja vanemad on vastustajale avaldanud.

Laps on pigem argliku loomuga ja harjub pigem aeglaselt uue keskkonnaga. Enamus kaebaja

lasteaiakaaslastest on saanud koha Tallinna 21. Kooli erinevates esimestes klassides. Kaebaja

peab põhjendamatult minema teise linnaosa kooli, kuhu ta ise jalgsi või ühistranspordiga

mõistlikult ei saa ja kus tal ühtegi tuttavat ei ole. Arvestada tulnuks tuttavate lastega koolitee

jätkamisega ja sellega kaasneva kogukonna laste turvatunde ja ühtekuuluvustundega.

6) Kaebajal ei ole 2024/2025 õppeaastaks kooli valitud. Kaebaja mõistab, et selleks, et vastu

võtta kõik soovijad Tallinna 21. Kooli, on vaja teha ümberkorraldusi ja avada uusi klasse.

Samasugune olukord on ka mõnes teises koolis (nt Gustav Adolfi Gümnaasium). Samas on

kohaliku omavalitsuse kohustus korraldada koolivõrk selliselt, et koolikohustuslik laps saaks

käia elukohajärgses koolis. Vastustaja teab, kui palju lapsi elab piirkonnas ja vastustajal on

andmed selle kohta, mitu last peaks piirkonnas kooliteed alustama. Seeläbi on vastustajal

võimalik planeerida kooliõpet nii, et lapsed ei peaks hakkama teises linnaosas koolis käima.

Lapsed saavad õppida ka erinevates vahetustes ning vastustajal on võimalus avada ka uusi

klasse, mida vastustaja peakski tegema siis, kui lapsi piirkonnas on mõnel aastal rohkem kui

kohti. Liiati tuleks seda teha siis, kui piirkonnas on lapsi iga aasta rohkem kui koolikohti. Laps

ei peaks läbi kohtu taotlema võimalust, et käia oma eakaaslastega samas kodu lähedal asuvas

koolis.

7) Kaebaja palub vastustajalt välja mõista riigilõivudena 40 eurot ning lepingulise esindaja

kulu 2501 eurot (koos käibemaksuta). Menetluskulu on kaebaja eest kandnud Vetikas OÜ.

4. Tallinna linn palub 12.08.2024 vastuses jätta kaebus rahuldamata (seisukohad esitatud ka

25.07.2024 vastuseks esialgse õiguskaitse taotlusele), leides järgmist.

1) Arvestades vaba pinna olemasolu, moodustati Tallinna 21. Koolis 1 ülelinnalise

vastuvõtuga klass ja kolm elukohajärgset esimest klassi ja määrati see elukohajärgseks kooliks

76-le lapsele. Väärib märkimist, et ka kõnealune õpilaste arv (2 klassi 25 ja 1 klass 26 õpilasega)

ületab PGS § 26 lg-s 1 sätestatud piirnormi, mistõttu peab kooli pidaja pärast hoolekogu

kokkutulekut ja hoolekogu nõustumist suurema õpilaste arvuga selle veel käskkirjaga

3-24-2109

5(11)

kinnitama. Õppekohtade arvu klassides ei ole rohkem võimalik suurendada, kuna selle eeldused

(õpperuumi pindala suurus) ei ole täidetud. Ka ei ole koolis ruumi täiendava klassi

moodustamiseks.

2) Esmajoones pakuti koolikohti lastele, kellele on Tallinna 21. Kool elukohale kõige lähedam

kool ning kelle õde või vend selles koolis juba õpib. Kaebaja õde ega vend Tallinna 21. Koolis

ei õpi. Kui kooli soovijaid on rohkem kui koolil õppekohti, arvestatakse Tallinna Linnavalitsuse

määruse nr 132 § 6 viimase lause kohaselt ka isikute elukohaandmete rahvastikuregistrisse

kandmise aega, eelistades neid, kelle registrikanne on varasem. Tulenevalt eeltoodust määras

elukohajärgse munitsipaalkooli taotluste läbivaatamise komisjon Tallinna 21. Kooli

elukohajärgseks kooliks lastele, kellele see kool on elukohale, mille andmed on

rahvastikuregistrisse kantud kõige varem, lähim. Selle põhjal tekkis nimistu Tallinna 21. Kooli

kui elukohajärgsesse kooli määratud lastest, kelle elukohaandmed olid rahvastikuregistrisse

kantud enne 26.01.2018. Kuupäeva ei määratud suvaliselt ette ära. See kujunes, lähtudes

reaalsetest andmetest. Seega arvestati rahvastikuregistri kande aega alles menetluse viimases

etapis ehk peale seda, kui olid fikseeritud lapsed, kellele see oli lähim kool, ning lapsed, kellel

lisaks sellele õppis selles koolis õde/vend.

3) Viimases astmes võib arvestada ka muid asjaolusid. Vastustaja poolt lisatingimusena

rahvastikuregistri kande arvestamine on objektiivne ning läbipaistev kriteerium, mida

koolikohtade määramisel arvesse võtta. Tiheasustusalal on lisatingimuste arvestamine

möödapääsmatu. Vastustajal ei ole võimalik koolikohti jagada selliselt, et rivistab taotlejad

lähtuvalt nende elukoha kaugusest koolimajast, kuna lapsi peab kohtlema võrdselt. Samuti ei

oleks võimalik sellisel viisil (arvestada koolikohtade määramisel vaid meetreid koolimajast)

koolikohti üheselt ja kontrollitavalt jaotada. Näiteks kui kooli kõrval asuvas ühes ja samas

kortermajas elaks rohkem lapsi, kui selles koolis on vabu koolikohti, oleks mõeldamatu

koolikohti määrata sõltuvalt sellest, mis korrusel laps selles kortermajas elaks.

Rahvastikuregistri kande alusel moodustatud aegreas on kaebaja 56. positsioonil. Kui kaebaja

rivistada pingeritta lähtuvalt elukoha kaugusest koolist, oleks ta 144. positsioonil.

4) Vastustaja on 25.07.2024 esitanud kohtule nimekirja koolikoha saanud lastest. Nimekirjas

on koolikoha kaugus elukohast meetrites, laste õdede/vendade olemasolu, lapsevanema taotluse

olemasolu ning rahvastikuregistri kannete ajad. Isikuandmete kaitse eesmärgil ei ole

nimekirjades laste nimesid ega nende elukohtade aadresse, selliselt koostatud nimekiri esitati

vaid kohtule. Kohtul on võimalik kontrollida ja veenduda, et linn ei ole teinud kaalutlusvigu.

Tabelites kajastuvad ka piirkonnas kolinud laste aadressid ning rahvastikuregistri kande ajad.

Samuti kajastuvad tabelis Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkirjaga nr T-7-1/24/199

elukohajärgseks kooliks määratud laste nimekirjas toimunud muutused. Tallinna 21. Kooli

1. klassi õppekohast on loobunud 5 last, kelle asemele on omakorda määratud 5 last, kellele see

kool oli lähim ning kelle õde või vend seal õppis. Need 5 last oleks pidanud juba algse

käskkirjaga saama koolikohad Tallinna 21. Kooli, kuna see kool oli neile lähim ning neil õppis

koolis õde/vend, ent vastustajale teadmata põhjusel tekkinud vea tõttu neile algselt õppekohta

ei määratud, viga ilmnes alles vaidemenetlustes.

5) PGSi kohaselt arvestatakse võimaluse korral vanemate soove. Vastustaja on lastevanemate

taotlusi (soove) arvesse võtnud, kuid paraku ei olnud võimalik kõikide vanemate soove täita,

kuna selleks ei ole Tallinna 21. Koolis piisavalt koolikohti. Vastustaja ei kohalda PGS-s ega

määruses nimetamata kriteeriume ega võta arvesse iga lapse subjektiivseid kaalutlusi. Näiteks

ei võeta arvesse, millises eelkoolis on laps käinud, kas lapse lasteaiakaaslased asuvad õppima

samasse kooli jne. Vastustaja hinnangul ei oleks sellisel juhul elukohajärgse kooli määramise

protsess läbipaistev ega kontrollitav.

3-24-2109

6(11)

6) Elukoha lähedus PGS ja määruse mõttes ei tähenda tingimata lähimat kooli. Vastustaja

kasutas ühtset Maa-ameti Maainfo kaardirakendust, mille mõõtmismeetodiks on kahe

aadressipunkti vaheline sirgjoon. Seda kasutati kõikide laste osas, kellele elukohajärgset kooli

määrati (ühegi lapse osas ei kasutatud mõnda teist meetodit) ja kõiki lapsi koheldi seega

võrdselt. Ükski kaardirakendus ei ole täiuslik. Ka Google Maps rakendus ei arvesta kaugust

õigesti, kui maja välisuks on sisehoovis või kortermajal on mitu trepikoda või õpilased saavad

kooli territooriumile siseneda kolmest erinevast väravast vms. Elukohajärgse kooli määramisel

võetakse arvesse elukoha kaugus koolist ning eraldi ei hinnata ühistranspordi tihedust, tunnelite

olemasolu, liikluskiirust vms.

7) Kaebaja varasema sissekirjutuse kohaselt ei olnud Tallinna 21. Kool kaebaja elukohale

lähim eesti õppekeelega kool (varasema sissekirjutuse alusel oleks lähim elukohajärgne kool

olnud KSG).

8) Kui lapse elukohale lähimas koolis ei ole piisavalt õppekohti, kasutab vastustaja läheduselt

järgmise kooli välja selgitamiseks samuti ühtset Maa-ameti Maainfo kaardirakendust. Kaebaja

elukohale oli lähim kool Tallinna 21. Kool (849 m). Kaebaja elukohale läheduselt järgmine kool

KSG asus tema elukohast 960 m kaugusel (ehk 111 m kaugemal kui Tallinna 21. Kool) ning oli

lapse elukohast mõistlikul kaugusel. Vastustaja ei arvesta eraldi iga elukohajärgse kooli

määramise puhul, kui mitu meetrit pikeneks lapse koolitee. Küll aga lähtub vastustaja

tingimusest, et koolikohustusliku õpilase jalgsikäimise koolitee ei tohi olla pikem kui 3 km.

Kaebaja koolitee KSG-sse jalgsi seda piirnormi ei ületanud. Tallinna linnas on 58

üldhariduskooli ning toimiv ühistranspordivõrk. Käesoleval juhul ei olnud kaebajal vaja

kasutada ühistransporti KSG-sse jõudmiseks, kuid tal oli selleks võimalus. Linnakeskkonnas

elades ei ole ühistranspordi kasutamine kooli jõudmiseks Eestis tavapäratu ning seda ei saa

pidada jõukohatuks ka koolikotiga liikuvale algklassi lapsele. Lisaks toimub alates 7. klassist

põhihariduse omandamine KSG õppehoones aadressil Gonsiori 38 (kaebaja elukohast jalgsi

450 m kaugusel).

9) Määratud elukohajärgses koolis õppekohast loobumise korral on vanemal õigus valida

kool, kus on vaba õppekoht (määruse § 8 lg 2). Kuivõrd kaebaja ei võtnud 1. klassi õppekohta

vastu KSG-s, ei ole tal võimalik tänasel hetkel enam sinna õppima asuda, kuna kõik KSG

õppekohad on komplekteeritud ja rohkem vabu õppekohti ei ole. Asjaolu, et kaebajal ei ole

hetkel õppekohta üheski koolis, ei ole antud juhul tingitud vaidlustatud käskkirjast või

vastustaja tegevusest, vaid kaebaja vanema otsusest. Kui laps ei ole saanud koolipikenduse

soovitust, tuleb lapsel koolikohustust täita. Tallinna Haridusameti 12.08.2024 andmete kohaselt

on 1. klassi vabu kohti lähipiirkondades veel näiteks Tallinna Ühisgümnaasiumis, Pelgulinna

Gümnaasiumis ja Tallinna Kristiine Gümnaasiumis. Vastustaja hinnangul võiks kaebaja

ühistranspordiga kõige kiiremini jõuda Tallinna Ühisgümnaasiumisse – nt trammipeatusesse

„Kadriorg“ on jalgsi vaid 450 m ning bussipeatusesse „J. Poska“ on jalgsi 700 m.

10) Tallinna 21. Koolis on kohad komplekteeritud ja kohtade vabanemine sellisel arvul, et

järjekord jõuaks kaebajani, ei ole võimalik. Tallinna Haridusameti andmete alusel ei ole

õppekohtade suurendamise eeldused (õpperuumi pindala suurus) täidetud. Lisaks tuleb

täheldada, et kaebaja on koolikohast ilma jäänud laste nimekirjas 56. positsioonil ehk kaebuse

rahuldamine rikuks ka kaasamata kolmandate isikute ehk laste õigusi, kellele samuti on Tallinna

21. Kool kõige lähem kool ning kes sinna koolikohta ei saanud tulenevalt rahvastikuregistri

kande hilisemast ajast. Õppekohtade vähesuse tõttu ei saanud 20.05.2024 käskkirja kohaselt

Tallinna 21. Kooli 1. klassi õppekohta kokku 67 last, kellele Tallinna 21. Kool oli lähim kool.

3-24-2109

7(11)

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Esmalt lahendab kohus veel lahendamata menetlusliku taotluse (I) ning seejärel kaebuse

sisuliselt (II).

I

6. Vastustaja esitas 15.08.2024 Tallinna Haridusameti vanemspetsialisti selgituse vastuseks

13.08.2024 määrusele, milles kohus palus teavet kaebajale saadetud tabeli kirje nr 66 kohta,

kuna sellele vastavaid andmeid 25.07.2024 kohtule esitatud tabelis ei leidunud. Kohus palus

vastustajal seega selgitada, kas ja millisele kirjele see 25.07.2024 tabelis vastab. Vastustaja

esitas Tallinna Haridusameti vanemspetsialisti selgituse, mille kohaselt oli kohtule saadetud

25.07.2024 isikuandmetega tabeli real nr 66 viga ja sinna olid ekslikult märgitud teise lapse

andmed. Vastustaja teatas kirjas selle lapse aadressi, kes 25.07.2024 tabelis sellel real nimetatud

lapse asemel koha sai ja aadressi järgi nähtub, et ka sellele lähimaks kooliks on Tallinna

21. Kool. Vastustaja taotleb Tallinna Haridusameti vanemspetsialisti selgitusele juurdepääsu

piiramist HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 kohaselt, kuna see sisaldab isikuandmeid.

7. Tulenevalt HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 38 lg 1

p-ga 3 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise

taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja vm isiku eraelu

kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Kohus leiab, et

haldusasja menetlus tuleb viidatud alusel Tallinna Haridusameti vanemspetsialisti 15.08.2024

selgituse osas (digitaalse toimiku lehel 141) kuulutada kinniseks. Dokument sisaldab kahe

alaealise lapse eraelulisi andmeid ja vastustaja on taotlenud nendele juurdepääsu piiramist

HKMS § 88 lg 2 alusel, mis on kohaldatav kinniseks kuulutatud menetluses.

8. Vastustaja palus ka piirata kirjale juurdepääsu HKMS § 88 lg 2 ja § 79 lg 1 kohaselt, kuna

see sisaldab isikuandmeid. HKMS § 88 lg-st 1 tulenevalt on menetlusosalisel õigus tutvuda

toimikuga ja saada seal olevatest ning selle juurde kuuluvatest, kuid mujal säilitatavatest

menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 2 kohaselt võib seda õigust piirata HKMS § 79

lg-s 1 loetletud alustel (sh menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks – HKMS

§ 79 lg 1 p 3) ning tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on kaalukam menetlusosalise

õigusest tutvuda toimikuga ja saada menetlusdokumentidest ärakirju. HKMS § 88 lg 3 kohaselt

tuleb menetlusosalisel võimaldada tutvuda toimikus olevate ja selle juurde kuuluvate

menetlusdokumentidega maksimaalses ulatuses ning tutvumisloa andmisest keeldutakse vaid

minimaalses ulatuses, mis on toimikuga tutvumise õiguse piiramise eesmärki kahjustamata

võimalik. Kohus leiab, et taotlus kirjale juurdepääsuõiguse piiramiseks on põhjendatud, et

kaitsta menetlusväliste alaealiste laste eraelulisi andmeid (laste elukoha aadressid). Kohus

arvestab seejuures, et kirjas põhjendatakse ühel tabelireal vea tekkimist ning kohtule on esitatud

koolis õppekoha saanud lapse andmed, mille alusel kohus on saanud kontrollida, et selle lapse

puhul oli Tallinna 21. Kool kõige kodulähedasemaks kooliks.

II

9. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

10. Kaebaja on vaidlustanud Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkirja osas, milles tema

elukohajärgseks kooliks määrati tema kodust 960 m kaugusel asuv KSG. Kaebaja sooviks on

elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kooli määramine, mis on ühtlasi tema elukohale lähim

eesti õppekeelega kool (849 m). Kaebaja leiab kokkuvõtvalt, et vastustaja kasutatud metoodika

vahemaade mõõtmiseks on vale ning seega on vastustaja valesti leidnud, et kaebaja eelmisele

elukohale lähimaks kooliks ei olnud Tallinna 21. Kool vaid KSG, niisiis on vastustaja valesti

3-24-2109

8(11)

lähtunud kaebaja elukohaandmete kandest seisuga 04.10.2023, mitte aga 30.11.2017. Samuti

leiab kaebaja, et tema koolitee KSG-sse on ohtlik ning vastustaja on kooli määramisel lähtunud

teadmata kriteeriumitest, jättes ühtlasi arvestamata lapsega seonduvad olulised asjaolud.

11. PS §-st 37 ei tulene kaebajale subjektiivset õigust nõuda koolikohta endale meelepärases

munitsipaalkoolis. Õigus haridusele ei tähenda, et laps või ka lapsevanem saaks nõuda hariduse

andmist kindlas koolis või koolikeskkonnas, mida nad ise eelistavad. PGS § 10 lg 1 sätestab, et

vald või linn tagab koolikohustuslikule isikule, kelle elukoht asub selle valla või linna

haldusterritooriumil, võimaluse omandada põhiharidus. Kui kohalik omavalitsus on taganud

munitsipaalkoolide kaudu kõigile elukohajärgsetele koolikohustuslikele isikutele võimaluse

omandada põhiharidus, on kohalik omavalitsus oma avaliku ülesande täitnud (Riigikohtu

28.10.2014 otsus nr 3-4-1-26-14, p 59). Vanema jaoks on koolikohustuslikule isikule kooli valik

vaba, kuid vaid juhul, kui soovitud koolis on vabu õppekohti (vt PGS § 27 lg 1 teine lause).

12. Seega ehkki PGS-ist tuleneb kohaliku omavalitsuse üksusele kohustus tagada igale

koolikohustuslikule lapsele kvaliteetne ja kättesaadav põhiharidus, ei tähenda see üldjuhul

õigust nõuda kohta konkreetses koolis. Kaebajal on aga õigus nõuda, et elukohajärgse kooli

määramine toimuks õigusaktides kehtestatud korda, sh seaduse eesmärgiga kooskõlas olevaid

valikukriteeriume järgides ning neid kriteeriume õigesti ja mittediskrimineerivalt rakendades.

13. Elukohajärgse kooli määramise tingimused on reguleeritud PGS § 10 lg-s 1. Selle sätte

kolmandas lauses on elukohajärgse kooli määramisel arvestamisele kuuluvate kaalutluste osas

sätestatud järgmist: valla- või linnavalitsus arvestab elukohajärgse kooli määramisel oluliste

asjaoludena (1) esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste

õppimist samas koolis ja (2) võimaluse korral vanemate soove. Sätte teine lause kohustab

põhihariduse omandamise võimaluse tagamiseks valla- või linnavalitsust kehtestama

elukohajärgse munitsipaalkooli määramise tingimused ja korra.

14. PGS § 10 lg 1 teise ja kolmanda lause sõnastusest saab järeldada, et oluliste asjaolude

loetelu, millega valla- või linnavalitsus peab arvestama, ei ole ammendav, vaid seadusandja on

jätnud kohalikule omavalitsusele kaalutlusruumi elukohajärgse kooli määramise tingimuste ja

korra kehtestamisel. Valla- või linnavalitsus võib elukohajärgse kooli määramise tingimuste ja

korra kehtestamisel otsustada, et elukohajärgse kooli väljaselgitamisel tuleb peale seaduses

nimetatud kolme asjaolu kaaluda muid asjaolusid (vt ka Riigikohtu 31.03.2017 otsus nr 3-4-1-

16-16, p 21). Tallinna Linnavalitsus on oma 21.12.2011 määruse nr 132 §-s 6 vastava valiku

teinud, nähes sellise seaduses sätestamata lisaargumendina ette isikute elukohaandmete

rahvastikuregistrisse kandmise aja arvestamist, eelistades neid, kelle registrikanne on varasem.

15. Puudub vaidlus, et praegusel juhul oli Tallinna 21. Kool lähimaks kooliks rohkematele

lastele, kui oli koolis kohti ning seetõttu tekkis vajadus õppekohtade jaotamisel täiendavat

kriteeriumi rakendada. Kaebaja ei vaidlusta rahvastikuregistrikande ajast kui täiendavast

kriteeriumist lähtumist, leides aga, et vastustaja oleks pidanud arvestama tema varasemat

rahvastikuregistrikannet.

16. Seega taandub praeguses asjas vaidlus küsimusele, kas vastustaja on vaidlustatud käskkirja

andmisel enda kehtestatud korda õigesti rakendanud, sh kas vastustaja on kaebaja puhul õigesti

lähtunud käsitusest, et Tallinna 21. Kool on tema elukohale lähim kool alates 04.10.2023.

17. Kõigepealt tuleb arvestada, et PGS §-s 10 ja Tallinna Linnavalitsuse määruse nr 132 §-s 6

kasutud väljend „õpilase elukoha lähedus koolile“ ei ole sisustatav selliselt, et kool tuleks

elukohajärgseks kooliks määrata neile lastele, kes elavad sellele kõige lähemal. Sätete

lähtepunktiks peaks olema lapsekeskne käsitlus, st elukohajärgseks kooliks tuleks määrata kool,

mis asub lapse elukohale võimalikult lähedal. Seega on põhjendamatu kaebaja etteheide, et koha

3-24-2109

9(11)

tema soovitud koolis said linnulennult mõõdetuna temaga võrreldes koolist kaugema elukohaga

lapsed, kuid kaebaja kohta ei saanud. Praegusel juhul on vastustaja ära näidanud ja kohus samuti

vastustaja esitatud andmete alusel üle kontrollinud, et kõigi vastuvõetud laste puhul oli Tallinna

21. Kool kõige kodulähedasemaks kooliks.

18. PGS sõnastust arvestades ei pruugi elukohajärgne kool alati tähendada faktiliselt kõige

lähemat kooli, küll aga elukoha läheduses asuvat kooli, kus lapsel on mõistlikult võimalik käia.

19. Tallinna Haridusameti 20.05.2024 käskkirjast nr T-7-1/24/199 nähtub, et vastustaja

arvestas kaebajale elukohajärgse kooli määramisel tema elukoha lähedust koolile (kaebaja

elukohale lähim on Tallinna 21. Kool, 849 m), rahvastikuregistri elukohakande aega (elukoht

xxxxxxxx alates 04.10.2023) ning läheduselt järgmist kooli (KSG, 960 m), pidades ka seda

elukohast mõistlikus kauguses asuvaks. Käskkirjas on välja toodud, et Tallinna 21. Kool määrati

elukohajärgseks kooliks 76 lapsele, ent kooli soovis enda taotluses lapse elukohajärgseks

kooliks 178 lapsevanemat. Käskkirjas on nimetatud kriteeriumid, mida vastustaja arvestas.

Kuigi sellest ei selgu, millise täpsema metoodika alusel kujunes nimekiri lastest, kellele määrati

elukohajärgseks kooliks Tallinna 21. Kool, s.o kes jäid nimekirjas kaebajast ettepoole, on

vastustaja vaide- ja kohtumenetluses selgitanud, et kõigepealt reastati kõik lapsed eKooli

moodulis lähima kooli alusel, mille tulemusel tekkis kooli kohta nimekiri lastest, kellele see

kool on lähim. Seejärel määrati Tallinna 21. Kool elukohajärgseks neile nimekirjas olevatele

lastele, kelle sama pere teine laps õpib selles koolis. Viimaks rakendati lisatingimusena

rahvastikuregistri kande aega, et tagada läbipaistvus ja isikute võrdne kohtlemine. Käskkirjast

nähtuvalt lähtus vastustaja sellest, et kuna lapse elukohale lähima kooli määramine

elukohajärgseks kooliks ei olnud tulenevalt soovijate ja õppekohtade arvust võimalik, määrati

tema elukohajärgseks kooliks geograafilise kauguse järgi läheduselt järgmine kool.

20. Seega arvestati rahvastikuregistri kande aega kaalumise viimases etapis. Esmatähtsaks

elukohajärgse kooli määramisel olid lapse elukoha kaugus ja sama pere teiste laste õppimine

samas koolis, nagu ka PGS nõuab. Eelnevast nähtuvalt ei ole põhjendatud kaebaja väide, et

vastustaja ei ole järginud PGS § 10 lg-s 1 sätestatud nõudeid ega lähtunud esmajärjekorras

õpilase elukoha lähedusest, vaid mingitest muudest kriteeriumitest.

21. Kaebuse keskseks argumendiks on väide, et kaebaja puhul oleks tulnud lähtuda mitte

rahvastikuregistrikandest, mis on tehtud 04.10.2023, vaid eelmisest kandest kuupäevaga

30.11.2017. Kuna asja materjalidest nähtuvalt ei lähtu vastustaja rahvastikuregistri kande

kriteeriumist formaalselt, vaid arvestab ka seda, kui laps on piirkonnas kolinud, kuid talle lähim

kool on kogu aeg jäänud samaks, oleks tulnud juhul, kui kaebaja varasemale aadressile olnuks

lähimaks kooliks Tallinna 21. Kool, määrata praegusel juhul tema elukohajärgseks kooliks

Tallinna 21. Kool. Kaebaja viitab, et vastustaja on ka varasemalt talle andnud selgitusi, et

piirkonnasisene kolimine ei halvenda võimalusi saada koht Tallinna 21. Koolis.

22. Kohtu arvates ei ole alust kaebaja etteheitel, et vastustaja ei ole millegagi põhjendanud,

miks ta luges varasemale aadressile lähimaks kooliks KSG. Vastustaja on selgitanud, millise

metoodika alusel vahemaid arvestatakse. Vastustaja on selgitanud, et kasutab kooli ja lapse

elukoha vahelise kauguse arvestamiseks Maa-ameti Maainfo kaardirakendust, mille

mõõtmismeetodiks on kahe aadressipunkti vaheline sirgjoon ning sama meetodit kasutati kõigi

laste osas, kellele elukohajärgset kooli määrati. Vastustaja on välja toonud, et kaebaja varasema

sissekirjutuse kohaselt ei olnud Tallinna 21. Kool tema elukohale lähim eesti õppekeelega kool,

vaid varasema sissekirjutuse alusel oleks lähim elukohajärgne kool olnud KSG. Maa-ameti

3-24-2109

10(11)

Maainfo kaardirakenduse1 järgi on kaebaja varasemale aadressile lähimaks kooliks KSG

(2248,6 m). Tallinna 21. Kool asub järgmisel kohal 2422,65 m-ga.

23. Kaebaja ei nõustu vastustaja kasutatud metoodikaga, leides, et vahemaa mõõtmise asemel

linnulennult tulnuks arvestada seda, kui kiiresti oli lapsel tegelikult võimalik kodust kooli jõuda

(jala, auto ja ühistranspordiga). Kuigi võib möönda, et põhimõtteliselt võiks kodu ja kooli

vahemaa arvestamisel kasutada ka teistsuguseid mõõtmismeetodeid, ei saa ainuüksi sellest

järeldada, et vastustaja kasutatud Maa-ameti kaardirakendusest lähtumine ei oleks õigus- või

eesmärgipärane. Vastustaja on selgitanud, et ükski kaardirakendus ei ole täiuslik. Samas peavad

kasutatud kriteeriumid olema selged ja nende rakendamine võimalik ühetaoliselt ning ka hiljem

kontrollitavalt. Vastustaja on põhjendatult selgitanud, et Google Maps ei pruugi alati mõõta

vahemaid õigesti, nt kui maja välisuks asub sisehoovis, kui kortermajal on mitu trepikoda või

kui õpilased saavad kooli territooriumile siseneda mitmest erinevast väravast või uksest. Lisaks

võib Google Maps sõltuvalt ajahetkest kuvada ajutisi teetõkkeid/-remonte või jätta kuvamata

otseteed või tunnelid, mida praktikas pidevalt kasutatakse. Seega ei pruugi see anda ühetaolisi

ja hiljem tõhusalt kontrollitavaid tulemusi ning leitud liikumistrajektoor võib otseselt sõltuda

mõõtmise ajahetkest. Nii ei pruugi ka selliselt vanemate jaoks õigusselgus paremini tagatud

olla.

Vastustaja poolt kasutatud elukoha läheduse määramise viis võimaldab arusaadavalt ja

ühetaoliselt teha kindlaks kooli ja kodu vahelise kauguse. Arvestades kaebaja poolt esile toodud

vahemaid (Google Mapsi järgne jalgsiteekonna pikkus kaebaja eelmisest kodust KSG-sse

2,8 km ning Tallinna 21. Kooli 2,7 km), ei ole Maa-ameti kaardirakendusest lähtumine viinud

praegusel juhul ka selgelt ebaproportsionaalse tulemuseni. Kohtule ei nähtu eelnevast tulenevalt

alust vastustaja tehtud valikuid selles osas ümber hinnata. Seega on vastustaja põhjendatult

leidnud, et kaebaja varasema sissekirjutuse alusel oleks tema elukohale lähim eesti õppekeelega

kool olnud KSG, mistõttu ei esinenud alust lähtuda kaebaja rahvastikuregistrikande osas

kuupäevast 30.11.2017, vaid arvestada tuli kuupäeva 04.10.2023. Seejuures ei ole kolimine

halvendanud kaebaja võimalusi saada koht Tallinna 21. Koolis. Asja tehioludest tulenevalt saab

olla veendunud, et ka ilma elukohta vahetamata ei oleks kaebaja elukohajärgseks kooliks

määratud Tallinna 21. Kooli, vaid selleks oleks määratud KSG.

24. Kaebaja kooliteed tema praegusest elukohast KSG-sse ei olnud alust pidada tema jaoks

ebaproportsionaalselt koormavaks või ebaturvaliseks ning see vastanuks ka õigusaktide

nõuetele. Sotsiaalministri 27.03.2001 määruse nr 36 „Tervisekaitsenõuded kooli päevakavale

ja õppekorraldusele“ § 7 lg-s 1 on sätestatud, et koolikohustusliku õpilase jalgsikäimise koolitee

ei või olla pikem kui 3 km. Kuigi kaebaja on viidanud, et 7-aastane laps ei saa üksi 1,4 km

kõndida ja esineb eksimise risk, on kohtu arvates koolitee läbimise koormavust üle hinnatud.

Võib eeldada, et koolivalmiduse saavutanud laps on suuteline, vajadusel esimestel nädalatel või

kuudel koos vanemaga, sellise teekonna selgeks õppima ning seda läbima. Kaebajal olnuks

kooli minekuks võimalik kasutada ka ühistransporti ning kogu teed ei pidanud läbima jalgsi.

Vajadus ületada kooliteel ristmikke ei ole asjaolu, mis lubaks väita, et koolitee KSG-sse olnuks

ohtlik või et vastustaja rikkus seetõttu turvalise koolitee tagamise kohustust. Käskkirjas toodud

järeldust, et KSG asub lapse elukohast mõistlikus kauguses, ei saa pidada põhjendamatuks.

Vastustaja täitis seega olemasoleva koolivõrgu kaudu enda kohustuse tagada kaebajale

kvaliteetne ja kättesaadav põhiharidus. Asjaolu, et kaebaja vanemad ei ole koolikohta valinud,

käskkirja õiguspärasust ei mõjuta.

1 https://gis.tallinn.ee/portal/apps/webappviewer/index.html?id=0659424e440340e3b50f8de344a294b7

3-24-2109

11(11)

Kohus märgib täiendavalt, et vastustaja on selgitanud, et ehkki KSG õppekohad on praeguseks

komplekteeritud, on kaebajal võimalik õppekoht saada Tallinna Ühisgümnaasiumis, Pelgulinna

Gümnaasiumis või Tallinna Kristiine Gümnaasiumis.

25. Viide haldusasjas nr 3-20-926 kohtu poolt osundatud kaalumisvigadele ei ole praegusel

juhul asjakohane, kuna see haldusasi ei kajasta käesoleva vaidluse olukorda. Viidatud

haldusasja puhul oli tegemist olukorraga, kus eelistati õdesid-vendi sõltumata laste elukohast

ning elukoha läheduse kriteerium jäi seega tagaplaanile. Praegusel juhul see nii ei olnud. Kohus

käsitles juba eelnevalt küsimust, milliste kriteeriumite alusel on lapsed kooli määratud ja

selgitas, miks ei oma tähtsust see, kui paljud vastu võetud lastest elavad koolist kaugemal kui

kaebaja (p-d 17, 19, 20).

26. Kaebaja väited tema vanemate poolt avaldatud asjaolude arvestamata jätmisest ei ole

põhjendatud. Kohalikule omavalitsusüksusele ei ole etteheidetav see, et kooli määramisel ei

arvestata lasteaiakaaslastele määratud kooli või lapse huviringide asukohaga. Tegemist on

asjaoludega, mille arvestamist PSG elukohajärgse kooli määramisel ei võimalda. 1. klassi

mineva lapse puhul on võimalik ja üldjuhul mõistlik lähtuda huviringide valimisel lapsele

määratud kooli asukohast. Koolitee alustamisel on uue keskkonnaga harjumine paratamatu ja

on mõistetav, et see võib lapse jaoks olla keeruline. Muutustega kohanemisel saavad last

abistada vanemad ning vajadusel tuleb koolis tagada lapsele vajalik tugi. Lisaks puudub ka

sõprade ja tuttavatega samasse kooli õppima asumisel kindlus, et õppima satutakse samasse

klassi.

27. Neil põhjustel leiab kohus, et vaidlustatud käskkirja osaliseks tühistamiseks puudub alus.

Käskkiri ja vaideotsus on õiguspärased. Kuna tühistamisnõue jääb rahuldamata, ei ole alust ka

kohustamisnõude rahuldamiseks.

28. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)