2-23-17488/40 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtunik

Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. august 2024

Tsiviilasja number

2-23-17488

Tsiviilasi

Elisabeth

Kulli

maksejõuetusavaldus

võlgade

ümberkujundamise menetluse algatamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 10. mai 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Swedbank AS-i määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (võlausaldaja): Swedbank AS

(registrikood 10060701)

Võlgnik: Elisabeth Kull (isikukood XXXXXXXXXXXX),

usaldusisik pankrotihaldur Svetlana Pilden

Puudutatud isikud (võlausaldajad):

-

Aktiva

Finance

Group

OÜ

(registrikood

10746479)

-

Bondora AS (registrikood 11483929)

-

OK Incure OÜ (registrikood 11542046)

-

Modena Estonia OÜ (registrikood 14820592)

-

Svea Finance AS (registrikood 11200943)

-

Holm Bank AS (registrikood 14080830)

-

Aktsiaselts

PlusPlus

Capital

(registrikood

11919806)

-

kohtutäitur Elin Vilippus

-

kohtutäitur Kristiina Feinman

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 10. mai 2024. a määrus

tsiviilasjas nr 2-23-17488 ja saata tsiviilasi tagasi

maakohtule uueks läbivaatamiseks.

2. Rahuldada Swedbank AS-i määruskaebus.

3. Maakohus määrab menetluskulude jaotuse kindlaks

ja lahendab Swedbank AS-i taotluse määruskaebuselt

tasutud

riigilõivu

tagastamiseks

asjas

tehtavas

lõpplahendis.

4. Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade Viru

Maakohtu 10. mai 2024. a määruse, millega kinnitati

Elisabeth Kulli võlgade ümberkujundamise kava,

tühistamise kohta.

Edasikaebamise kord

Võlgnikul

ja

Swedbank

AS-il

on

õigus

esitada

määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest (FIMS § 28 lg 2).

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Elisabeth Kull (võlgnik) esitas 12. detsembril 2023 Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse

võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on võlgnikul 13

kohustust üheksa võlausaldaja ees, tasumisele kuuluvate teadaolevate kohustuste jääk kokku on

ca 55 687,76 eurot (nelja võlausaldaja kohustused on märkimata). Võlgniku sissetulekuallikaks

on töötasu 1500 eurot, keskmine jooksev sissetulek on 1500 eurot kuus, kulud 280 eurot

(ülejäänud osas on kulud elukaaslase kanda), võlgnevuste tasumiseks jääb 1220 eurot kuus.

Maakohus kuulas võlgniku 11. jaanuari 2024. a eelistungil ära. Võlgnik jäi esitatud avalduse

juurde. Võlgnik oli nõus tasuma usaldusisiku tasu osamaksetena.

2. Võlgnikule määratud usaldusisik Svetlana Pilden esitas 15. aprillil 2024 kohtule taotluse

ümberkujundamiskava kinnitamiseks. Kava kohaselt on võlgnikul kohustusi kümne

võlausaldaja ees kokku 62 460 eurot 10 senti. Kohustused täidetakse 65,61% ulatuses

osamaksetena 60 kuu jooksul.

Võlausaldajad Holm Bank AS ja OK Incure OÜ olid kavaga nõus. Kohtutäitur Elin Vilippus,

Aktiva Finance Group OÜ ja Swedbank AS esitasid kavale vastuväiteid. Ülejäänud

võlausaldajad vastuväiteid ei esitanud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Viru Maakohus kinnitas 10. mai 2024. a määrusega võlgniku võlgade ümberkujundamise

kava esitatud kujul, kohustades võlgnikku tasuma võlausaldajatele ümberkujundamiskava

summa 40 978 eurot 80 senti 60 osamaksega 60 kuu jooksul 682 eurot 98 senti kuus, hiljemalt

kuu viimasel kuupäeval. Väljamakseid tehakse proportsionaalselt nõuetega vastavalt kavas

toodud jaotise protsendile. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teeb usaldusisik

Svetlana Pilden. Võlgnik on kohustatud iga kuue kuu järel esitama usaldusisikule aruande oma

varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Usaldusisik on kohustatud esitama

kohtule aruande võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuks. Maakohus määras

usaldusisiku tasuks 1769 eurot (sh käibemaks), sh järelevalvetasu, millest 820 eurot maksti

välja võlgniku kohtu deposiidina tasutud summa arvelt ja võlgnikult mõisteti välja usaldusisiku

menetluskulude hüvitamiseks 949 eurot osamaksetena 17 kuu jooksul. Maakohus kohustas

kohtutäitureid, kes on algatanud võlgniku suhtes täitemenetluse, vabastama arestist kõik kontod

ja töötasunõuded ning tagastama võlgnikule kõik peale 12. jaanuarit 2024, mil kohus peatas

FIMS § 16 lg 3 alusel kõik täitemenetlused, laekunud summad.

FIMS § 26 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade

ümberkujundamisega on nõustunud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest,

kelle

nõuetega

on

esindatud

vähemalt

pool

pandiga

tagamata

nõuetest,

ning

ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat

oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja

eelistamiseks on mõjuv põhjus.

Maakohus leidis, et ümberkujundamiskava on võimalik kinnitada. Kõiki võlausaldajaid

koheldakse võrdselt, kõikide võlausaldajate nõudeid on vähendatud kõrvalnõuete (intress ja

viivis) võrra.

Maakohus kavale esitatud vastuväidetega ei nõustunud. Ümberkujundamiskava alusel ei

kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes

teiste võlausaldajatega.

MÄÄRUSKAEBUS

4. Võlausaldaja Swedbank AS esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

tühistada maakohtu määruse, saata tsiviilasi maakohtule uueks lahendamiseks või

alternatiivselt teha uus määrus, millega muuta ümberkujundamiskava selliselt, et võlgnik tasub

võlausaldajatele tagasi kogu põhiosa. Määruskaebuse esitamisega kaasnenud kulud palub

Swedbank AS jätta võlgniku kanda ja mõista võlgnikult enda kasuks välja või määruskaebuse

rahuldamise korral tagastada riigilõiv 10 eurot.

Kohus on määruse tegemisel rikkunud materiaal- ja menetlusõigusnorme, mis on viinud

ebaõige lahendi tegemiseni, mh on kohus rikkunud põhjendamiskohustust ja kohaldanud

ebaõigesti FIMS § 26 lg-t 2.

Maakohtu määrus on põhjendamata ja vastuolus asja materjalidega, maakohus ei ole piisava

põhjalikkusega tuvastanud asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja on seega jõudnud

ebaõigetele seisukohtadele. Maakohus ei ole asja lahendamisel arvestanud Riigikohtu

praktikaga (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098). Maakohus leidis, et ümberkujundamiskavas

koheldakse kõiki võlausaldajaid võrdselt, kuid jättis hindamata, kas kõik võlausaldajad on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maakohtu määrusest ei nähtu, millele

põhinevalt on kohus jõudnud järeldusele, et võlausaldajaid on koheldud võrdselt. Kaebuse

esitaja hinnangul on võlgade ümberkujundamisel võimalik kohelda erinevalt neid

võlausaldajaid, kes on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Maakohus ei ole vaatamata võlausaldaja poolt avaldatule võtnud seisukohta vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgmise osas ega teinud võlausaldajatele ettepanekut vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimise osas tõendite esitamiseks ega ole palunud usaldusisikul neid

koguda. Maakohus ei kontrollinud nimetatud asjaolusid sisuliselt ja on kõikide võlausaldajate

osas eeldanud, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud. Asjaolusid kontrollimata

ja tõendeid kogumata ning hindamata, on kohus võlausaldajaid ebavõrdselt kohelnud.

Võlausaldaja peab tarbijale krediidi väljastamisel alati teostama klientide maksevõime analüüsi

ning Swedbank AS on teinud seda ka käesoleval juhul. Küll aga ei ole välistatud, et võlgniku

maksevõime halvenemine võib olla tekkinud põhjusel, et mõned võlausaldajad ei ole tema

maksevõimet piisavalt kontrollinud või ei ole võlgnik ise avaldanud õiget infot oma

maksekohustuste kohta.

Kuivõrd vastutustundliku laenamise asjaolusid ei ole tuvastatud, ei ole võlausaldajate nõuete

suurused selged. Vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud võlausaldajate nõuete

suurused (sh põhiosad), peaksid olema väiksemad, sest tarbija poolt tasutu tuleb arvestada

esmalt põhiosa nõude katteks (VÕS § 415 lg 2). Sellest tulenevalt muutuks

ümberkujundamisele minevate nõuete kogusumma ja kohustusi kohaselt täitnud võlausaldajate

nõuded saaksid praegusega võrreldes rahuldatud suuremas ulatuses.

Kohtu kinnitatud võlgade ümberkujundamise kava kohtleb halvemini neid vastuväite esitanud

võlausaldajaid, kes on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kohus on jätnud välja

selgitamata, mis osas on igal võlausaldajal õigus ja võimalus saada teise võlausaldaja ees

eelistatud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine on seadusest tulenev mõjuv põhjus,

miks üks võlausaldaja peaks olema eelistatud seisundis teise võlausaldaja ees.

Maakohtu määrusest ei nähtu, millistele asjaoludele tuginedes on kohus pidanud põhjendatuks

kinnitada kava, mille kohaselt võlausaldajate nõudeid, sh põhinõudeid vähendatakse.

Kohus peab nõuete ümberkujundamisel hindama ja kaaluma asjakohaseid võlgade

ümberkujundamise viise. Võlausaldajad peaksid üldreeglina saama oma põhiosa nõuded

täidetud. Praegusel juhul on piisavaks meetmeks kõrvalnõuete kustutamine ja põhiosa tasumise

tähtaja pikendamine.

Maakohtu määrusest ei nähtu, millistele asjaoludele tuginedes on kohus pidanud põhjendatuks

kinnitada kava, mille kohaselt kava periood on viis aastat. Põhinõude vähendamata jätmisel on

võimalik, et võlgniku ümberkujundamiskava tuleks pikendada. Põhjendatud ei ole piirata

menetluse pikkust viie aastaga (kuni 30. juunini 2022 kehtinud PankrS § 175 lg 1). See ei oleks

kooskõlas võlgade ümberkujundamise eesmärgiga. Isik ei ole püsivalt maksejõuetu ning isikul

on tekkinud vaid osalised makseraskused.

Seadus ei näe võlgade ümberkujundamise menetluses ette miinimum- ega maksimumtähtaega

kohustuste täitmise tähtaja pikendamisel. Võlausaldaja hinnangul on analoogia korras võimalik

ja põhjendatud kohaldada täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaega kümme aastat.

Olukorras, kus võlgnik omab igakuist sissetulekut 1500 eurot, suudaks võlgnik 682 euro

98 sendi suuruse maksega tasuda kogu põhivõla 7 aasta ja 7 kuu jooksul. Tegemist ei ole

ebamõistlikult või põhjendamatult pika perioodiga, arvestades võetud kohustuste hulka,

võlgniku vanust ja eeldatavat töötamise aega ning võlausaldajate huve.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Holm Bank AS on nõus Swedbank AS-i määruskaebuses toodud seisukohtadega ja palub

määruskaebuse rahuldada. Modena Estonia OÜ nõustus samuti määruskaebuses toodud

seisukohtadega.

6. Svea Finance AS nõustub määruskaebuses esitatud seisukohtadega kava täidetavuse ja

ümberkujundamiskava pikkuse osas, kuid jääb määruskaebuses toodust erinevale arvamusele

selles, et kava tuleks tühistada põhjusel, et võlausaldajaid võib olla koheldud ebavõrdselt nende

poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisest lähtuvalt.

Isegi kui mõni võlausaldajatest ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, on

võlgnikul VÕS § 4034 lg 7 kohaselt kohustus tagastada võlausaldajale väljastatud krediidi

põhiosa. Võlgade ümberkujundamiskavaga on juba nagunii võlausaldajate kõrvalnõuded

rahuldamata jäetud ning vähendatud ka nõuete põhiosa. Võlgnik on oma kohustusi tunnistanud

ja aktsepteerinud. Menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt on praeguses olukorras

ebamõistlik ja ebaproportsionaalne koormata osapooli aja- ja ressursimahuka andmete

koondamise ja analüüsimisega.

Tingimused, mida krediidiandja peab vastutustundliku laenamise kohustuse järgimiseks täitma,

on võrreldes krediidi väljastamise ajaga oluliselt karmistunud. Võlausaldajad ei saanud sellega

krediidi väljastamise ajal etteulatuvalt arvestada.

Svea Finance AS-i nõue on võlgnikult välja mõistetud jõustunud kohtulahendiga (9. novembri

2023. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-142299) ning see ei vaja täiendavat tunnustamist

7. Usaldusisik palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud Swedbank AS-i kanda.

Määruskaebusest võib järeldada, et Swedbank AS on enda hinnangul järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Kavaga hõlmatud võlausaldajatest väljastas Swedbank AS võlgnikule

laenu kõige viimasena. Jääb arusaamatuks, mis ajendil tekkis Swedbank AS-il kahtlus, et

ülejäänud võlausaldajad ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning miks võis kohus

kohelda teda ja teisi eelnevaid laenuandjaid ebavõrdselt. Swedbank AS-i käsutuses olid kõik

andmed võlgniku maksevõimelisuse hindamiseks, sh ülevaade eelnevatest finantskohustustest,

kuna kõik laenud ja laenude tagasimaksed on toimunud läbi võlgniku konto Swedbank AS-is.

Võlgnikule krediiti andnud asutused tegutsevad Finantsinspektsiooni loal ning järelevalve all,

nende puhul tuleks vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist eeldada.

Kohus on põhjendatult märkinud, et ümberkujundamismenetlus ei ole võrreldav

pankrotimenetlusega. Antud menetluses ei ole ette nähtud nõuete tunnustamise protseduuri

nagu pankrotimenetluses. Kui eeldada vastavalt määruskaebusele, et kohtul on absoluutne ja

automaatne kohustus hinnata vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist igas menetluses,

siis ümberkujundamise menetluses puuduks sellel lõplik toime (FIMS § 32 lg 3).

Määruskaebuse seisukoht, et võlausaldajate põhiosa nõuded peaksid üldreeglina saama

täidetud, ei tugine seadusele ja läheb sellega vastuollu.

Ümberkujundamiskava üheks peamiseks hindamiskriteeriumiks on just võrdlus võimaliku

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetlusega, kus nõuded tunnustatakse kogu,

mitte ainult põhinõude ulatuses. Sellest tulenevalt on alusetu Swedbank AS-i etteheide, et

ümberkujundamiskava võib kesta näiteks 10 aastat. See läheks ka vastuollu füüsilise isiku

maksejõuetuse

seaduse

eesmärkidega,

lühendada

menetlusaegasid

ja

vähendada

menetluskulusid selleks, et motiveerida võlgnikku rahuldama võlausaldajate nõudeid

maksimaalselt võimalikus ulatuses. Antud juhul puudub põhjus eeldada, et sõiduauto

säilitamine motiveeriks võlgnikku eelistama rohkem kui kolm korda kauem kestvat

ümberkujundamist pankrotimenetlusele ja kohustustest vabastamise menetlusele.

Vaidlus puudub selle üle, et kinnitatud kava järgi saavad võlausaldajate nõuded oluliselt

suuremas ulatuses rahuldatud võrreldes pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise

menetlusega.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 3, § 659 ja § 667 lg 2 alusel menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada

ja saata asi samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.

Swedbank AS vaidles võlausaldajana ümberkujundamiskava kinnitamisele vastu, mistõttu

maakohus kinnitas kava FIMS § 26 lg 2 alusel, mis võimaldab kohtul ümberkujundamiskava

kinnitada ka siis, kui kava kinnitamisega ei ole nõustunud kõik võlausaldajad. Kohus võib

ümberkujundamiskava kinnitada juhul, kui võlgade ümberkujundamisega on nõustunud

vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud

vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, kuid seda tingimusel, et ümberkujundamiskava

alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini

võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv

põhjus. Seega tuleb ringkonnakohtul arvestades Swedbank AS-i väiteid kontrollida, kas

ümberkujundamiskava alusel koheldakse teda oluliselt halvemini võrreldes teiste

võlausaldajatega.

9. Ringkonnakohus nõustub AS-i Swedbank etteheitega, et asjas ei ole kontrollitud kavaga

hõlmatud

võlausaldajate

tarbijakrediidilepingutest

tulenevate

nõuete

suuruse

kindlaksmääramisel vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist. Olukorras, kus osade

võlausaldajate (sh määruskaebuse esitaja) nõuete põhjendatud suurused ei ole kindlaks tehtud,

ei saanud maakohus tugineda ümberkujundamiskava kinnitamisel FIMS § 26 lg-le 2, sest

puudub kindel veendumus, et ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele

vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega.

Tegemist on menetlusnormi olulise rikkumisega, sest maakohus on jätnud välja selgitamata

menetluse seisukohalt olulised asjaolud.

FIMS § 4 lg 1 alusel kohaldatakse maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele ning

võlgade ümberkujundamise menetlusele TsMS-is hagita menetluse kohta sätestatut. Hagita

menetluses on kohtul suurem aktiivsus ja asjaolude selgitamise kohustus (TsMS § 5 lg 3

esimene lause). Lisaks näeb FIMS § 4 lg 2 eraldi ette, et kohus peab omal algatusel

maksejõuetusavalduse

esitamisest

kuni

avalduse

läbivaatamiseni

ning

võlgade

ümberkujundamise menetluses võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on

menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest

ei tulene teisiti.

10. Kavaga

hõlmatud

võlausaldajate

(v.a

kohtutäiturid)

nõuded

tulenevad

tarbijakrediidilepingutest. Ringkonnakohus tuvastas, arvestades avalduses (dtl 575) ja sellele

lisatud laenulepingute ülevaates (dtl 580) märgitud ja Kohtute Infosüsteemi kaudu

kättesaadavaid andmeid, et kavaga hõlmatud Holm Bank AS-i, Svea Finance AS-i, Modena

Estonia OÜ ja Bondora AS-i nõuete osas on jõustunud kohtulahendid (26. aprilli 2024. a

tagaseljaotsus tsiviilasjas nr 2-23-146900; 9. novembri 2023. a määrus (maksekäsk) tsiviilasjas

nr 2-23-142299; 30. oktoobri 2023. a määrus (maksekäsk) tsiviilasjas nr 2-23-139326; 25.

augusti 2023. a määrused (maksekäsud) tsiviilasjades nr 2-23-126332 ja 2-23-126331).

Võlausaldajate Swedbank AS-i, OK Incure OÜ, Aktiva Finance Group OÜ ja Aktsiaseltsi

PlusPlus Capital nõuete osas ei ole tehtud jõustunud kohtulahendit. Asja materjalidest ei nähtu,

et usaldusisik ja kohus oleksid nende nõuete osas hinnanud kava koostamisel ja kinnitamisel

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist. Riigikohus on selgitanud, et kohtul on

sõltumata menetlusliigist kohustus (algselt) tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete puhul mh

kontrollida, kas krediidiandja on järginud võlaõigusseaduse (VÕS) § 4034 lg-st 1 tulenevat

vastutustundliku laenamise põhimõtet (vt RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p-d 11, 17, 25, 29).

FIMS

§

lg

järgi

hindab

usaldusisik

ümberkujundamiskava

koostamisel

ümberkujundatavate nõuete tõendatust ja õiguspärasust ning annab hinnangu nõude kohta, mida

tegelikult ei ole, mille suurus on ebaselge või mille õiguspärasust ega tõendatust ei saa hinnata.

FIMS § 53 lg 3 p-st 3 tulenevalt peab usaldusisik sellisest nõudest ka kohut teavitama.

Seega saab kohus hinnata ümberkujundatavate nõuete puhul vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgmist eelkõige usaldusisiku esitatud ja kogutud andmete ja tõendite põhjal.

Usaldusisiku vastusest määruskaebusele nähtub, et usaldusisik ei kontrollinud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist, ning toimiku materjalidest ei nähtu, et seda oleks teinud ka

kohus.

Ringkonnakohus märgib, et vastutustundliku laenamise põhimõte ja kohustus kontrollida selle

järgmist kehtis ka enne viidatud Riigikohtu lahendi tegemist.

VÕS § 4034 lg 7 esimese ja teise lause alusel loetakse vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise korral tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Sama lõike kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

Seega puudub vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud võlausaldajal alus lugeda

makstust tasutuks ja/või nõuda mh lepingutasu ja haldustasu, samuti intressi rohkem kui

VÕS §-s 94 sätestatud määras lepingu sõlmimise ajal (perioodil 1. juuli 2016 kuni 31.

detsember 2022 sõlmitud lepingute puhul oleks intressimäär 0%). VÕS-i muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (152 SE) seletuskirja kohaselt tuleks tarbija

juba tehtud makseid, milles ei ole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu need on

olnud suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses (lk 28).

Ringkonnakohus juhib tähelepanu sellele, et Aktsiaseltsi PlusPlus Capital nõude aluseks on

kompromissileping/võlatunnistus (dtl 467), millest nähtub, et kavas märgitud põhiosa

võlgnevuse (28 271 eurot 36 senti) puhul on tegemist kompromissisummaga, mis koosneb

ligikaudu võrdsetes osades põhiosa nõudest ja viivisenõudest (lepingu p 1.1). Kui nõue tuleneb

algselt tarbijakrediidilepingust, on kohtul omal algatusel kohustus mh kontrollida, kas

võlatunnistus võib olla tühine VÕS § 421 või VÕS § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 11 alusel (RKTKm

12.06.2024, 2-23-116386, p 14, RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098, p 28). Kokkuvõttes ei ole

vahet, kas (algselt) tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude korral tugineb võlausaldaja oma

nõude alusena laenulepingule või võlatunnistusele, mis on sõlmitud laenulepingu

asendamiseks. Mõlemal juhul peab kohus kontrollima, kas tarbijakrediidileping ja selles

sisalduvad kokkulepped muude kulude, sh intressi kohta kehtivad (RKTKm 24.11.2023,

2-21-13098, p-d 28-29).

Ringkonnakohus leiab vastuseks usaldusisikule, et kohtu kohustus kontrollida vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist ei sõltu sellest, et määruskaebuse esitaja sõlmis võlgnikuga

lepingu kõige viimasena.

11. Kuna asjas ei ole kontrollitud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist, ei ole selge

kõigi võlausaldajate õiguspäraste nõuete suurus. Seda teadmata ei ole võimalik hinnata, kas ja

millises ulatuses peaks võlausaldajate nõudeid vähendama või milline peaks olema

ümberkujundamiskava täitmise tähtaeg.

12. FIMS § 27 lg 2 alusel võib kohus määrata usaldusisikule kas enne ümberkujundamiskava

kinnitamise otsustamist või ümberkujundamiskava kinnitamata jätmisel täiendava tähtaja

ümberkujundamiskava muutmiseks või uue ümberkujundamiskava esitamiseks võlausaldajate

esitatud seisukohtade alusel või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas, kui see võib olla vajalik

kokkuleppe saavutamiseks võlausaldajatega. Muudetud ümberkujundamiskava saadetakse

esmalt puudutatud võlausaldajatele seisukoha võtmiseks FIMS §-s 24 sätestatud korras.

Kuna edasine menetlus eeldab olulisel määral uute asjaolude tuvastamist (sh võlausaldajate

nõuete kontrollimist) ja vajadusel usaldusisiku poolt uue kava koostamist, tuleb asi saata

läbivaatamiseks tagasi maakohtule. Maakohtul tuleb anda usaldusisikule tähtaeg kontrollida

võlausaldajate poolt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ja sellest tulenevalt hinnata

nõuete tõendatust, õiguspärasust ja võlgniku makseraskusi ning vajadusel muuta

ümberkujundamiskava, järgides FIMS § 24 ja § 25.

13. FIMS 54 lg 3 teise lause alusel määrab kohus usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste

hüvitise võlgade ümberkujundamise menetluses kava kinnitamisel. Kuna ringkonnakohus

tühistab maakohtu kava kinnitamise määruse ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks,

tuleb määrus tühistada ka usaldusisikule määratud tasu osas ning saata asi ka selles osas samuti

uueks läbivaatamiseks maakohtule.

14. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis

(TsMS § 173 lg 2 teine lause).

Kuigi määruskaebus kuulub rahuldamisele, ei lahenda ringkonnakohus Swedbank AS-i taotlust

määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 1 p 5 alusel kuulub kaebuse

rahuldamisel määruskaebuselt tasutud riigilõiv tagastamisele üksnes juhul, kui menetluses ei

osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise menetlusosalise kanda.

Kuivõrd menetluses osaleb teisi menetlusosalisi ja menetluskulude jaotuse otsustab maakohus

asja uuel läbivaatamisel, siis sõltub ka vastavalt menetluskulude jaotusest riigilõivu tagastamise

võimalikkus.

(allkirjastatud digitaalselt)