2-24-108825/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.08.2024, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-108825

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi F.S vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

1937,21 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OK Incure OÜ (registrikood: 11542046;

asukoht: Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn);

Hageja lepinguline esindaja: Anu Volmer (e-post:

XXX);

Kostja: F.S (isikukood: XXX; elukoht xxx; e-post:

XXX).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt F.S hageja OK Incure OÜ kasuks välja põhivõlgnevuse 898,07 eurot,

sissenõudmiskulu 50 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivise 44,78 eurot.

3. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta kõik menetluskulud kostja F.S kanda.

6. Mõista kostjalt F.S hageja OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulu summas 315

eurot.

7. Mõista kostjalt F.S hageja OK Incure OÜ kasuks välja viivis väljamõistetud

menetluskuludelt VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Kaja esitamine

2-24-108825

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on OK Incure OÜ hagi F.S vastu võlgnevuse nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja 19.09.2022 laenulepingu

2102243873, mille alusel anti kostjale laenu summas 2000 eurot.

Lepingu personaalsete tingimuste punktis 4 lepiti kokku intressimääras 43,24% aastas,

krediidi kulukuse määras 48,49% aastas ning krediidi kogukuluga tarbijale 3304,50 eurot

3. Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.

Esialgne võlausaldaja omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja

teiste varaliste kohustuste kohta taotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh

avalikest andmebaasidest.

4. Laenulepingu üldtingimuste punktist 8.1 tulenevalt oli kostjal kohustus tagastada laenu

kooskõlas maksegraafiku ja punktidega 13.1 ja 13.2.

5. Lepingu katteks on kostja poolt tagasimakseid tehtud kokku summas 1101,93 eurot,

millest maksegraafikujärgse põhiosa katteks on arvestatud 448,99 eurot,

maksegraafikujärgse intressi katteks 652,51 eurot, viivise katteks 0,43 eurot.

6. Tulenevalt osamaksete tasumisega viivitusse jäämisest, edastati kostjale 27.09.2023,

27.10.2023 ja 20.11.2023 võlateatised tekkinud võlgnevuse osas.

2-24-108825

7. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, ei tasunud kokkuleppelisi osamakseid,

jäädes täielikult viivitusse vähemalt kolme järjestikuse 20.09.2023, 20.10.2023 ja

20.11.2023 osamakse tasumisega, edastas krediidiandja kostjale 20.11.2023

kliendikeskkonna kaudu kostja poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile

XXX lepingu ülesütlemise teatise. Antud teatisega andis krediidiandaja kostjale võimaluse

täiendava tähtaja jooksul võlgnevuse likvideerimiseks või võla tasumise osas kokkuleppe

saavutamiseks.

Kuna kostja võlgnevust hiljemalt 04.12.2023 ei likvideerinud, olles täielikult viivituses

vähemalt kolme järjestikuse osamakse tasumisega, ütles krediidiandja lepingu

üldtingimuste punkti 17.1 alusel ja kooskõlas VÕS § 416 üles 05.12.2023 seisuga.

8. Krediidiandaja loovutas tulenevalt VÕS § 164 tema ja kostja vahel sõlmitud lepingust

tuleneva nõude hagejale, edastades kostjale 06.12.2023 kliendikeskkonna kaudu kostja

poolt lepingu sõlmimisel deklareeritud e-posti aadressile XXX teatise nõude loovutamise

kohta.

9. Hageja palus mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 1551,01 eurot (laenusumma

2000,00 eurot - lepingu põhiosa katteks järjestikuste so. kuni 20.08.2023

maksegraafikujärgsete põhiosamaksete katteks tagasimaksed kokku summas 448,99 eurot.

10. Hageja palus mõista kostjalt välja tasumata intressi perioodi 01.08.2023-04.12.2023 eest

kokku summas 186,62 eurot.

Vastavalt üldtingimuste punktile 10.2.2 ja 10.2.3 arvestatakse Laenusaaja kasutuses

olevalt Laenu jäägilt intressi igapäevaselt võttes aluseks kalendrikuus sisalduvate päevade

tegeliku arvu ja aasta pikkuse 360 päeva ning lepingu personaalsete tingimuste

põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga 43,24% aastas.

11. Hageja palus mõista kostjalt välja viivise 149,58 eurot. Hageja on arvestanud viivist alates

lepingu ülesütlemisest kuni hagiavalduse esitamiseni põhivõlgnevuselt 24% aastas,

päevamääraga 0,067%.

12. Hageja palus mõista kostjalt välja vastavalt VÕS § 1132 lg 1 ja lepingule lisatud Euroopa

tarbijakrediidi standardinfo tebelehe punkti 3 (kaasnevad kulud) alusel võla

sissenõudmiskulu summas 15 eurot.

Tasuta meeldetuletuskirjad on kostjale krediidiandaja poolt edastatud läbi

kliendikeskkonna e-posti aadressile XXX 21.09.2023, 24.10.2023, 20.11.2023 ning

tasumata tasulised võlateatised 27.09.2023 (5,00 eurot), 27.10.2023 (5,00 eurot),

20.11.2023 (5,00 eurot).

13. Hageja palus mõista kostjalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel välja võla sissenõudmiskulu

summas 35 eurot.

Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti

kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist kostjale nii e-

posti aadressile XXX, kui ka posti teel aadressile xxx, XXX järgnevad tasulised

nõudekirjad: 08.01.2024 (25,00 eurot), 17.01.2024 (lisa 5), 01.02.2024 (5,00 eurot).

2-24-108825

14. Hageja nõuab alternatiivselt võlgnevuse 898,07 euro, sissenõudmiskulu 50 euro ning

sissenõutavaks muutunud viivise 44,78 euro väljamõistmist juhul, kui kohus leiab, et

krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid.

Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja poolt on uue nõude ümberarvestuse

kohaselt osamakseid tasutud täielikult kuni 20.08.2023 osamakseni, see on kokku summas

1101,50 eurot ja osaliselt 20.09.2023 osamakse katteks summas 0,43 eurot, mistõttu on

kostja jäänud osaliselt võlgnevusse alates 20.09.2023 osamakse tasumisega ning täielikult

20.10.2023 ja 20.11.2023 osamaksete tasumisega. Lepingu ülesütlemise teatis on kostjale

edastatud 20.11.2023 ning leping on krediidiandaja poolt üles öeldud 05.12.2023 seisuga

Arvestades, et lepingu alusel oli kostjale väljamakstavaks laenusummaks 2000,00 eurot

ning lepingu katteks on kostja poolt tagasimakseid tehtud kokku summas 1101,93 eurot,

kujuneks hageja põhinõudeks 898,07 eurot.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine ei välista hüvitise nõudmist

sissenõudmiskulude eest, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasu(de)ga, vaid

õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks. Muuks tasuks ei loeta ka viivist.

Kohtu seisukoht

15. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud 28.07.2024. Kostja,

kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus hagi põhjendatud osas

tagaseljaotsusega.

16. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi

alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

Kohtu põhjendused

17. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on

füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid BB Finance OÜ ja kostja lepingu, mille alusel

andis krediidiandja kostjale krediiti. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et

kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega.

18. Kohtu hinnangul vastab leping nr 2102243873 tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS §

402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad

tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale

pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7

2-24-108825

ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des

4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

19. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet

ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses

ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja. Eelnev kehtib ka hageja kohta, kellele

laenuandja on oma nõuded kostja vastu loovutanud.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et BB Finance OÜ ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja

poolt kohtule esitatud asjaolusid, jättis BB Finance OÜ kontrollimata kostja igakuiste

sissetulekute ja kohustuste suuruse.

Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate

seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet

kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi).

Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole

piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta.

Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt

hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

Käesoleval juhul BB Finance OÜ kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei

tuginenud sellele, et BB Finance OÜ oleks kostjalt nõudnud dokumente oma

krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust

tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud sisuliselt kostja krediidivõimelisuse

tuvastamata.

20. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse § s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

2-24-108825

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata

krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus VÕS § 4034 lg 6.

21. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

22. Hageja palus alternatiivselt mõista kostjalt välja

võlgnevuse 898,07 eurot,

sissenõudmiskulu 50 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivist 44,78 eurot, kui kohus

leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtteid.

23. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et esialgne võlausaldaja ei järginud

kostja suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus lähtub TsMS §

5 lg 1 kohaselt hageja nõudest ning rahuldab hageja alternatiivse nõude.

Hageja ütles lepingu üles 05.12.2023 seisuga. Hagiavaldusest nähtuvalt oli lepingu

ülesütlemise eeldused (VÕS § 416 lg-d 1 ja 2) täidetud, kuivõrd kostja oli täielikult

viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ning lepingu ülesütlemisele

eelnes lepingu ülesütlemise hoiatus ja täiendava tähtaja määramine.

Hageja väidete kohaselt sai kostja krediiti 2000 eurot ning lepingu kehtivuse ajal tasus

1101,93 eurot. Seega võlgnevuse suurus on 898,07 eurot.

Ringkonnakohtud on avaldanud seisukohta, et vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkunud krediidiandjal säilib sissenõudmiskulude ja viivise tasumise nõue (TlnRnKo

05.02.2020, nr 2-18-134930, p 10; TrtRnKo 17.06.2021, nr 2-21-125271, p 9 ja

29.05.2020, nr 2-18-12417, p 11).

Viivise nõue on VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 teise lause alusel põhjendatud, kuna

kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega.

Hageja võib vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu nõuda viivist vastavalt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt summas 898,07 alates

05.12.2023 kuni hagi esitamiseni, st 29.04.2024.

Alates 01.07.2023 kuni 29.04.2024 oli VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

viivisemäär 12% ja 12,50%. Viivise suurus on 44,78 eurot.

2-24-108825

Sissenõudmiskulu on põhjendatud, kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse

täitmisega ning hagiavaldusest nähtuvalt oli sissenõudmiskulu nõude eeldused (VÕS §

1132 lg 1 ja lg 2 p 2) täidetud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

24. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

Kohus jätab hagi alternatiivse nõude rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda.

25. TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud.

Vastavalt hagiavaldusele on hageja menetluskuluks riigilõiv 315 eurot. Riigilõiv on vajalik

ja põhjendatud menetluskulu.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, milleks on 315 eurot ning

vastavalt hageja taotlusele menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik