2-24-102487/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Mai Grauberg

Kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

30. august 2024, Tallinn, tsiviilkantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-24-102487

Tsiviilasi

OÜ Europark Estonia hagi A. P. (P.) vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

85 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ Europark Estonia (10811490, Solaris

bürooplokk, III korrus, Estonia pst 9, Tallinn)

Lepinguline esindaja Elari Arjakas, e-post: xxx

Kostja: A. P. (xxxxxxxxxxx, xxx) e-post: xxx

Menetluse liik

Lihtmenetlus

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista A. P.lt Europark Estonia OÜ kasuks leppetrahvi 70 eurot,

sissenõudmiskulusid 30 eurot, menetluskulude katteks 340 eurot ning

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Jätta A. P. menetluskulud tema enda kanda ning tema kulude suurus kindlaks

määramata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale apellatsioonkaebuse esitamise aeg on 30 päeva arvates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuud avalikult teatavaks tegemisest.

Apellatsioonkaebus esitatakse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7

Tallinn. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu

otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Kostjale kuuluv sõiduk registrimärgiga nr XXXXXX (edaspidi sõiduk) oli pargitud

17.02.2022 Tallinna Kristiine keskuse parklas ja 20.10.2023 Tallinnas Tähesaju 5, asuvas

parklas. Hageja opereerib nendel alal parkimist. Asudes parkima, sõlmis kostja hagejaga

parkimislepingu ülalviidatud kohas, ajal ja tingimustel. Kostja rikkus parkimistingimusi,

kuna Kristiine keskuse parklas oli parkimise algusaeg tähistamata ja Tähesaju 5 asuvas

parklas oli parkimise eest tasumata. Hageja esitas esimesel korral leppetrahvi nõude 15

eurot, mille kviitungi nr 1351 7022 2155 2325 asetas sõiduki esiklaasi kojamehevahele.

Leppetrahvi tasumise tähtaeg oli 03.03.2022 (Lisa 1). Kostja ei tasunud leppetrahvi. Hageja

esitas teisel korral kostjale leppetrahvi 55 euro kohta kviitungi nr 1412 0102 3114 3180,

trahvi tasumise aeg oli 27.10.2023 (Lisa 2). Kviitung pandi sõiduki kojamehe vahele. Kostja

ei tasunud leppetrahvi.

Hageja saatis kostjale enne kohtumenetlust nõude kostja e-posti aadressile xxx, mis oli

märgitud rahvastikuregistris. Kostja ei tasunud leppetrahve. Hagejal on õigus nõuda VÕS §

113.2. lg 2 p 1 alusel kostjalt sissenõudmiskulusid 15 eurot. Sissenõudmiskulud on seotud

Transpordiametile ja Rahvastikuregistrile saadetud päringuga selleks et saada sõiduki

omaniku/vastutava kasutaja andmeid ning et saata nõue kostjale. Kostja võlgneb leppetrahvi

70 eurot ja sissenõudmiskulusid 15 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõudmiskulud 15 eurot, leppetrahvi kokku 70 eurot,

menetluskuludena riigilõivu 100 eurot (maksekäsu kiirmenetluse lõiv 65 € ja hagimenetluse

täiendav lõiv 35 eurot), maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning esindaja kulusid 2 tunni

eest 220 eurot. Lisaks soovib saada menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 II lause järgi.

Hageja ei nõustunud kostja vastuväitega. Nõue pole põhjendamatu. Hageja esitas

22.01.2024 maksekäsu avalduse, kohus tegi 11.03.2024 maksekäsu. Hageja esitas

20.03.2024 kohtutäiturile täitmisavalduse. Kostja esitas 25.03.2024 määruskaebuse, mille

kohus rahuldas. Hageja esitas 17.05.2024 hagiavalduse. Kohtutäiturilt ei ole laekunud nõude

katteks midagi. Isegi juhul, kui kohtutäituri vahendusel laekuks maksekäsus viidatud nõue,

on hagiavalduses nõude suurus muutunud täiendava riigilõivu ja menetluskulude tõttu.

Nõue ei saa olla täietud. Kui tasu laekub kohtutäituri vahendusel, võib hageja selle tagastada

kostjale kuniks maakohus teeb oma otsuse.

Kostja vastuväited

Kostja vaidles hagile vastu, leidis, et tegemist on rikastumisega, sest kõik on tasutud täiturile

(dtl 107).

Kohtu põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus menetleb hagi

lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse

ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kuivõrd käesoleval juhul on

tegemist lihtmenetluse vaidlusega TsMS § 405 järgi, siis teeb kohus otsuse lihtsustatud

vormis kooskõlas TsMS § 444 lg 2.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 kohaselt võib võlasuhe tekkida lepingust. VÕS § 8 lg 1, 2

kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool

kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 8 lg 1, §

76 lg 1, 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik ja kohustust tuleb täita

vastavalt kokkulepitule ja seadusele. VÕS § 100 järgi kohustuse täitmata jätmine, osaline

täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus

ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele

lepingus määratud rahasumma. Parkimisleping on VÕS § 271 mõttes üürileping, mille

kohaselt tuleb ühel isikul tasuda teise isiku poolt kasutamiseks antud asja, õiguse, eseme eest

kasutamise tasu. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine kohustuse täitmata jätmine,

osaline täitmata jätmine, täitmisega viivitamine. VÕS § 113. 2 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu

lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga

sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe

kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Vaidlus puudus selles, et kostja sõiduk registrimärgiga XXXXXX oli pargitud:

1)17.02.2022 Tallinnas Kristiine keskuse parkimisalal, kus kostjal oli märkimata parkimise

aeg ja hageja tegi kostjale leppetrahvi 15 eurot numbriga 1351 7022 2155 2325, trahvi

maksetähtaeg oli 03.03.2022, (Lisa 1);

2) 20.10.2023 Tallinnas Tähesaju 5 asuval parkimisalal, kus kostjal oli parkimise eest i

kostjal tasumata, hageja tegi kostjale leppetrahvi 55 eurot numbriga 1412 0102 3114 3180,

trahvi maksetähtaeg oli 27.10.2023,

3) hageja opereerib ülalviidatud kohtades parkimist,

c) kostja jättis ülalviidatud leppetrahvid kokku 70 € hagejale tasumata,

d) hageja sissenõudmiskulud on 15 €, mis on kostja poolt hagejale tasumata.

Ülaltoodu tõttu ei hinda kohus täiendavalt hagiavalduse lisades 1- 7 olevaid tõendeid nagu

väljatrükid leppetrahvidest, fotod, parkimistingimustest fotod, nõudekiri kostjale 13.11.23 ja

väljavõtted päringutest Transpordiametile (dtl 61-98).

Seega oli poolte vahel sõlmitud VÕS § 8 lg 1-2, § 271 järgi ülalviidatud parklates ja

märgitud aegadel sõiduki parkimislepingud, kus kostja pidi 17.02.22 parkimise korral

fikseerima parkimise algusaja ning 20.10.23 parkimise korral tasuma parkimistasu ning

nende kohustuste rikkumise korral oli hagejal õigus nõuda leppetrahvi. Vaidlustamata

asjaolude kohaselt jättis kostja ülalviidatud parklates esimesel juhul parkimisaja märkimata

ja teisel korral tasu maksmata ning hageja esitas kostjale leppetrahvinõuded kokku 70 €.

Kostja ei ole tõendanud oma väiteid, et leppetrahvid on tasutud ja seda väidetavalt

kohtutäituri vahendusel. Seega on ebaõige tema väide, et hageja on nõudeid esitades

alusetult rikastunud.

Eeltoodu aluse on kostja rikkunud VÕS § 100 mõttes VÕS § 271 järgset parkimislepingu

tingimusi: jätnud esimesel juhul fikseerimata algusaja ja teisel juhul tasu maksmata. Hageja

asetas leppetrahvi nõuete kviitungid sõiduki esiklaasi kojamehe vahele, mida tõendavad

hageja esitatud fotod (dtl 68, 69, 72, 73). Kuna leppetrahvi tasumise tähtaeg oli vastavalt

leppetrahvi kviitungitele 03.03.22 (15 eurot) ja 27.10.23 (55 eurot), siis rikkus kostja VÕS §

100 mõttes leppetrahvi kui kõrvalnõude tasumise kohustust. Hagejal on õigus nõuda VÕS §

76 lg 1, 2, § 8 lg 2, § 101 lg 1 p 1, 108 lg 1, § 158 lg 1 järgi kostjalt kohustuse täitmist -

leppetrahvi tasumist.

Hagejal tekkisid sõiduki ja kostja andmete saamisega sissenõudmiskulud 15 € selleks, et

esitada kostjale nõue enne kohtumenetlusust. Vaidlust pole selles, et kostjal

sissenõudmiskulud hagejale hüvitamata. Kostja rikub VÕS § 100 mõttes ka VÕS § 113.2 lg

2 p 1 tulenevat sissenõudmiskulude tasumise kohustust. Hagejal on õigus nõuda VÕS § 101

lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 113.2 lg 2 p 1 alusel kostjalt kohustuse täitmist -15 euro tasumist.

Hageja leppetrahvide nõue kokku 70 € ja sissenõudmiskulude nõue 15 eurot on tõendatud ja

põhjendatud. Hagi kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista

leppetrahvi 70 eurot ja sissenõudmiskulusid 15 eurot.

Menetluskulude jaotamine, rahaline suurus

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2, § 139 lg 1,2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud ja § 484.2 järgi maksekäsu kiirmenetluse avaldaja kulud 20 €.

Kohtuvälised kulud on lepingulise esindaja kulud TsMS § 144 p 1 järgi. TsMS § 175 lg 1

sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi

kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu

kohaselt.

TsMS § 162 lg 1, 2 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi tuleb rahuldada, jäävad poolte menetluskulud kostja kanda. Kostja

menetluskulud jäävad tema enda kanda ning kohus jätab nende suuruse kindlaks määramata.

Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses lõivu kokku 100 eurot.

Kuna asjas toimus maksekäsu kiirmenetlus, on selline TsMS § 484.2 järge ehk seadusjärge

kulu 20 eurot põhjendatud. Lisaks on põhjendatud kulu tasutud lõiv 100 eurot.

Kostjalt tuleb välja mõista TsMS § 162 lg 1, 2 § 138, § 139 lg 1, 2, § 484.2 järgi lõivu 100

eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Hageja esitas hagiavalduses esindaja kulude nõude 2 tunni töö eest 220 eurot. Kostja on

kinnitanud hagiavalduse kättesaamist, hagile vastanud, seega on ta hagiavalduses märgitud

kulude nimekirja kätte saanud. Kohus hindab esindaja tehtud töö vajalikkust ja põhjendatust

TsMS § 175 lg 1 järgi. Kohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 järgi on hageja esindaja tööaeg 2

tunni eest põhjendatud. Tasu määr 110 eurot tunnis on kooskõlas kohtupraktika. Eeltoodu

alusel leiab kohus, et hageja põhjendatud lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1

järgi 220 eurot, mille kostja peab hagejale hüvitama.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude katteks kokku 340 € (100

+20+220). TsMS § 177 lg 4 järgi tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

280 eurot. TsMS § 178 lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik