3-24-75/11 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.08.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-75

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Monika

Raiendik

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X kaebus osaliselt ning mõista Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja mitte-

varalise kahju hüvitis summas 1200 eurot.

2. Mõista Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja menetluskulud summas 35,70 eurot. Muud

võimalikud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 30.09.2024 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) külastas Tallinna Vanglas pikaajalisel kokkusaamisel oma kinnipeetavast ema

kokku üheteistkümnel korral järgmistel kuupäevadel: 25.01.2022, 15.02.2022. 17.03.2022,

03.05.2022, 09.06.2022, 23.08.2022, 22.09.2022, 27.10.2022, 29.11.2022, 29.12.2022 ja

31.01.2023. Kõikidel nimetatud kuupäevadel toimunud pikaajalistel kokkusaamistel rakendas

Tallinna Vangla kaebaja suhtes läbiotsimist lahtiriietumisega.

2. Kaebaja esitas 12.10.2023 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise nõude mittevaralise kahju

hüvitamiseks summas 5000 eurot. Taotluse kohaselt toimusid kaebajal 25.01.2022, 15.02.2022,

17.03.2022, 03.05.2022, 09.06.2022, 23.08.2022, 22.09.2022, 27.10.2022, 29.11.2022, 29.12.2022

ja 31.01.2023 pikaajalised kokkusaamised tema Tallinna Vanglas viibiva emaga. Iga kord enne

pikaajalist kokkusaamist teostati kaebajale läbiotsimine, mille käigus ta pidi lahti riietuma ja seljaga

ametniku poole olles kükitama.. Kaebaja leidis, et tema alasti läbiotsimine oli kõikidel juhtudel

ebaproportsionaalne ja põhjendamatu ning Tallinna Vangla õigusvastane tegevus alandas tema

väärikust, tekitas stressi ja kujutas endas füüsilise ning vaimse tervise puutumatuse riivet.

3. Tallinna Vangla jättis 12.12.2023 vastusega nr 2-2/23/18938-2 jättis kaebaja kahju hüvitamise

taotluse rahuldamata, leides, et vangla ei ole põhjustanud kaebajale mittevaralist kahju, mis tuleks

3-24-75

2(11)

talle riigivastutuse seaduses sätestatud korras hüvitada. Tallinna Vangla edastas 14.12.2023

12.12.2023 vastuskirja nr 2-2/23/18938-2 Omnivale kaebajale tähtkirjana kättetoimetamiseks

kahjunõudes märgitud aadressile: xxxxxxxxxx. 08.01.2023 tagastas Omniva 12.12.2023 vastuskirja

nr 2-2/23/18938-2 (tähtkirja nr RR677622008EE) seoses hoiutähtaja möödumisega Tallinna

Vanglale. Tallinna Vangla edastas 09.01.2024 12.12.2023 vastuskirja nr 2-2/23/18938-2 lihtkirjana

kaebajale kahjunõudes märgitud aadressile: xxxxxxxxx

4. Kaebaja esitas 09.01.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla vastu vangla poolt

teostatud läbiotsimistega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 3500 eurot.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

5. Kaebaja leiab, et Tallinna Vangla teostatud alati läbiotsimised kaebaja suhtes olid

õigusvastased.

5.1. Kaebaja alasti läbiotsimised ei olnud vajalikud ega ka proportsionaalsed. Kaebaja otsiti alasti

läbi 11 korral pikaajalisele kokkusaamisele tulles. Läbiotsimise protsess oli kaebaja jaoks alandav,

kuivõrd kaebaja pidi võõras keskkonnas võõra isiku juuresolekul alasti võtma ning kükitama

ametniku poole seljaga seistes. Samas vanglasse sisenemisel kontrolliti teda kompamisega, kaebaja

läbis metallidetektori ja kehaskänneri ning teda vaadati üle teenistuskoeraga, mis olnuks tema

pikaajalisele kokkusaamisele lubamiseks piisav.

5.2. Kui kaebaja oleks alasti läbiotsimisest keeldunud, oleks ta kohtumisõigusest ilma jäänud.

Kaebaja arvas, et kuna riigiametnik talle kohtumisõigusest ilmajäämist selgitas alasti läbiotsimise

keeldumisel, et alasti läbiotsimine on alati õiguspärane. Kaebajale on saanud teatavaks, et tema

läbiotsimine on õigustatud aga vaid põhjendatud juhtudel. Õigusvastase läbiotsimisega on vastustaja

riivanud kaebaja enesemääramisõigust.

Vastustaja seisukoht

6. Vastustaja ei pea kaebust põhjendatuks ning vaidleb sellele vastu.

6.1. Vastustaja jääb 12.12.2023 vastuskirjas nr 2-2/23/18938-2 (dtl 29-32) esitatud seisukohtade

juurde ning palub kohtul nendega käesoleva kaebuse lahendamisel arvestada. Kokkuvõtvalt on

vastustaja seisukohal, et ei ole põhjustanud kaebajale mittevaralist kahju, mis tuleks talle

riigivastutuse seaduses sätestatud korras hüvitada. Puuduvad igasugused tõendid, millest nähtuks,

et kaebaja õigust riivati läbiotsimisega rohkem, kui see õigustatud oleks olnud.

6.2. Vangla vastustab julgeoleku eest vanglas ning vanglal tuleb tagada, et kinnipeetavate kätte ei

satuks keelatud ained ja esemed, mis võivad ohustada vangla julgeolekut ja korda, kasutades selleks

vastavaid meetmeid. Kinnipeetavad on alati üritanud vangla territooriumile keelatud esemeid ja

aineid toimetada, samuti on nõudlus erinevate keelatud ainete järele suur, mistõttu on kinnipeetavad

keelatud ainete ja esemete vanglasse toomisel leidlikud. Üks võimalik viis keelatud esemete

üleandmiseks on pikaajalised kokkusaamised, mis toimuvad vangla territooriumil pideva

järelevalveta ja kaamerateta privaatsetes ruumides, luues kokkusaajale soodsa võimaluse keelatud

ainete/esemete üleandmiseks. On ilmne, et keelatud eseme/aine vanglasse toimetada üritav isik teeb

kõik võimaliku, et seda võimalikult hästi varjata. Seepärast kujutab iga pikaajaline kokkusaamine

potentsiaalset ohtu vangla julgeolekule. Vangla püüab läbiotsimisega vältida vanglasse keelatud

esemete/ainete sattumist ning keelatud ainete üleandmist kokkusaajalt kinnipeetavale.

6.3. Vanglal reeglina puudub enne isiku läbiotsimist teave selle kohta, kas isikul on keelatud

esemed või vastupidiselt neid ei ole ning teabe väljaselgitamise võimalused on piiratud, seetõttu ei

saa vangla kindlaks teha isikuid, kelle kokkusaamise raames keelatud esemeid ja aineid vanglasse

toimetada planeeritakse. Üksnes konkreetse põhjendatud kahtluse korral läbiotsimise tegemisega

võib kaasneda oht, et just korda järgiva käitumisega kinnipeetavaid ning nende lähendasi hakatakse

ära kasutama keelatud esemete vanglasse toimetamiseks, kuna nende puhul on konkreetset

põhjendatud kahtlust keeruline leida. Olenemata asjaolust et kokkusaamisele tulijad üldjuhul

3-24-75

3(11)

õigusrikkumise eest karistatud ei ole, ei välista see täielikult võimalust, et erinevate mõjutuste tõttu,

soovivad/on sunnitud nad vanglasse keelatud esemeid ja aineid toimetama. Kuivõrd vanglaametnik

puutub enne kokkusaamist külastajaga kokku vaid põgusalt, ei ole see piisav kujundamaks

adekvaatset hinnangut sellele, kas kokkusaaja külge võib olla peidetud mingit, vaid täielikul

läbiotsimisel tuvastatavat ainet.

6.4. Läbiotsimine on toiming, millele ei kohaldu haldusaktile kohane põhjendamise kohustus.

Toimingu põhjendused tuleb esitada isiku nõudmisel või toimingu õiguspärasuse kontrollimisel

vaide- või kohtumenetluses. Toimingu tegemist ei tule otsustada eelneva haldusakti andmisega ning

toimingul puudub regulatiivsus, sest see pole suunatud õiguste ja kohustuste tekitamisele,

muutmisele või lõpetamisele. Vangla dokumendihaldusregistrist ei nähtu, et kaebaja oleks lahti

riietumisega läbiotsimistega ning nendega kaasnenud üleelamistega seonduvalt vangla poole

pöördunud (sh pöördumised selliste läbiotsimiste lõpetamiseks). Läbiotsimise tegemisel lähtub

vangla kehtivatest õigusaktidest. Õigusaktidest ei tulene, millisel konkreetsel viisil tuleb teostada

läbiotsimist, v.a nõue, et läbiotsimist teostavad läbiotsitavaga samast soost isikud. Üldjuhul ei otsita

kokkusaajat läbi pärast kokkusaamise lõppu.

6.5. Ükski teine alternatiivne meede ei ole keelatud esemete leidmiseks efektiivne, mistõttu on

ainuvõimalikuks lahenduseks pikaajalisele kokkusaamisele tulnud külastajate suhtes läbi viidav

lahtiriietumisega kontroll. Teenistuskoer suudab tuvastada vaid talle tuttavad ained, st veel

tundmatu narkootiline aine jääb leidmata. Samuti on narkootiline aine muutunud järjest

sünteetilisemaks ning joovet tekitavad doosid järjest väiksemaks, mis teeb ainete avastamise

komplitseerituks. Metalliotsija abil on võimalik leida teatud kriitilist massi ületavat metallilist ainet

sisaldavaid esemeid, kusjuures metalliotsijat võivad eksitada tavapärased ja lubatud asjad – riiete

needid, lukud jms. Kompamise efektiivsus sõltub ka riiete materjaliomadustest, sh kanga paksusest

ja struktuurist. Ei saa ka välistada, et võõra inimese poolt läbikompamine võib olla hoopis

traumeerivam kui lahti riietumine. Kehaskänneri tehniline võimekus on piiratud. Röntgenseadet on

võimalik kasutada külastaja riiete läbiotsimiseks aga ainult siis, kui riided on seljast võetud. Seega

alternatiivsetest meetmetest keelatud esemete vanglasse sattumise vältimiseks ei piisa. Vastustaja

märgib, et alates 2022. a detsembrist teostatakse täiskasvanutele lahti riietumisega läbiotsimisi

vastavale eelinfole tuginedes, kehaskänneri näidu või isiku käitumise põhjal. Vastustaja pöörab

tähelepanu ka asjaolule, et alates ajast, mil otsustati lõpetada külastajate täielikud läbiotsimised, on

vanglates täheldatud keelatud ainete leviku kasvu.

6.6. Kokkusaajate läbiotsimine on korraldatud viisil, mis tagab privaatsuse ja austab

inimväärikust. Praktika kohaselt selgitatakse kokkusaajale enne lahti riietumisega läbiotsimist

täpset läbiotsimise protsessi, läbiotsimise tegemiseks saadetakse isik eraldi privaatsesse ruumi.

Täiskasvanud külastajal palutakse üla-ja alakeha lahti riietada eraldi, mistõttu ei pea külastaja

seisma ametniku ees täielikult alasti ja selline korraldus vähendab vangla hinnangul sellise

toiminguga kaasnevat ebameeldivust. Toiming on privaatne ja lühiajaline, kestes maksimaalselt

mõne minuti. Täiskasvanud kokkusaajal palutakse kontrolli käigus nt avada suu ja kehaõõnsustesse

peidetud võimalike esemete avastamiseks teha kükk. Ametnik ühtegi kokkusaajat täieliku

läbiotsimise ajal ei puuduta.

6.7. Kaebuse kohaselt teostati kaebajale Tallinna Vanglas pikaajalistele kokkusaamistele eelnevalt

alasti läbiotsimised kuupäevadel 25.01.2022, 15.02.2022, 17.03.2022, 03.05.2022, 09.06.2022,

23.08.2022, 22.09.2022, 27.10.2022, 29.11.2022, 29.12.2022 ja 31.01.2023. Vangiregistri andmetel

kaebaja emal 15.02.-16.02.2022 planeeritud pikaajalist kokkusaamist ei toimunud, kuna külastaja,

st kaebaja, kokkusaamisele ei saabunud (dtl 36). Kuivõrd nimetatud kokkusaamist ei toimunud ning

kaebaja

vanglasse

ei

tulnud,

siis

15.02.2022

vanglaametnikud

kaebajale

mingeid

läbiotsimistoiminguid ei teostanud, seega vangla ei saanud kaebajale nimetatud kuupäeval mingit

kahju tekitada. Ülejäänud kuupäevadel teostati kaebajale täielik läbiotsimine vastustaja kirjeldatud

viisil. Kaebajale teostati lahtiriietumisega läbiotsimine 29.12.2022, kuna kehaskänner markeeris

anomaalia kaebaja keha piirkonnas ning 31.01.2023, kuna kehaskänner markeeris anomaalia

kaebaja vasaku käe/randme/puusa piirkonnas.

3-24-75

4(11)

6.8. Vastustaja on seisukohal, et käesolevalt puuduvad igasugused tõendid, millest nähtuks, et

kaebaja õigust riivati läbiotsimisega rohkem, kui see õigustatud oleks olnud. Vastustaja arvates ei

erine kaebaja läbiotsimistoiminguteks lahtiriietumine märkimisväärselt ka olukorrast, mis on

tavapärane nt spordiklubide/ujulate riietusruumis/duširuumis või saunas, kuna nendes ruumides

ollakse sageli lausa mitmete inimeste juuresolekul täiesti alasti. Kaebaja on olnud nõus enda

läbiotsimisega ning ei ole vanglale esitanud mingeid pöördumisi lahtiriietumisega läbiotsimise

vältimiseks. Kuivõrd kaebaja läbiotsimistega seonduvalt midagi tavapäratut fikseeritud ei ole, saab

järeldada, et läbiotsimistel midagi erakorralist ei toimunud. Kaebaja oleks pidanud enda läbiotsimise

vältimiseks pöörduma vastustaja poole ning kaebaja oleks saanud vastustaja keelduvat otsust kohtus

vaidlustada vajadusel koos esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega. Asjaolu, et kaebaja käis

Tallinna Vanglas alates 25.01.2022 (esimene pikaajaline kokkusaamine) süstemaatiliselt

pikaajalistel kokkusaamistel, kus lasi end ilma igasuguseid pretensioone esitamata läbi otsida ning

oma õigusi väidetavalt riivava olukorra muutmiseks mitte midagi ette ei võtnud, tähendab, et

kaebaja ei ole oma õiguste kaitseks kohaseid õiguskaitsemeetmeid kasutanud ning kahju hüvitamise

nõude kõik eeldused ei ole täidetud. Olukorras, mil kaebaja on kasutanud sagedasemat

kokkusaamise võimalust, ilma vanglale kuidagi märku andmata, et kokkusaamistele eelnevad

läbiotsimistoimingud tema õigusi rikuvad, on kaebaja sisuliselt teadlikult jätkanud endale kahju

tekitamist. Samuti võib sellest järeldada, et vastustaja toimingud ei osutunud kaebajale liigselt

koormavaks.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et kaebus on osaliselt põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt.

8. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi avaliku võimu kandja on

õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS §-des 3, 4 ja 6

sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg 1 kohaselt võib mittevaralise

kahju rahalist hüvitamist nõuda muuhulgas juhul, kui avaliku võimu kandja on süüliselt alandanud

tema väärikust või eraelu puutumatust. Mittevaraline kahju hüvitatakse proportsionaalselt

õiguserikkumise raskusega, arvestades süü vormi ja raskust (lg 2). Kahju hüvitamiseks peavad

olema täidetud järgmised eeldused: kannatanu õiguste rikkumise tagajärjel on talle tekkinud kahju;

avaliku võimu kandja tegevus või tegevusetus on õigusvastane; kahju ja õigusvastase teo vahel on

põhjuslik seos; kahju hüvitamine on hõlmatud rikutud normi kaitse-eesmärgiga (võlaõigusseaduse

(VÕS) § 127 lg 2) ning esineda ei tohi aluseid vastutuse piiramiseks (RVastS § 13 lg 1, 3 ja 5). VÕS

§ 128 lg 5 kohaselt hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu

ning kannatusi.

9. Kaebajad taotleb mittevaralise kahju hüvitamist selle eest, et ta pidi vanglas enne kinnipeetavast

emaga pikaajalisele kohtumisele minemist taluma lahtiriietumisega läbiotsimist, millega vastustaja

tekitas talle tugevat stressi ja alandatuse tunnet.

10. Käesolevas haldusasjas on vaidluse all küsimus, kas kaebaja läbiotsimine enne iga pikaajalist

kokkusaamist kaebuses kirjeldatud viisil on õiguspärane ning juhul, kui tegemist on õigusvastase

tegevusega, siis kas sellega on kaebajale tekitatud mittevaralist kahju, mis tuleb talle hüvitada rahas

3500 euro ulatuses. Seega hindab kohus kaebuse lahendamisel esmalt vastustaja tegevuse

õiguspärasust pikaajalise kokkusaamise eelsel lahtiriietumisega läbiotsimisel ning seejärel annab

hinnangu kaebajale tekkinud kahjule, põhjuslikule seosele ja vastustaja süü vormile.

11. Vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 25 lg-le 1 võimaldatakse kinnipeetavale pikaajalisi

kokkusaamisi mh emaga. Pikaajaline kokkusaamine on üks ööpäev kestev kooselamine vangla

selleks ettenähtud ruumides ilma järelevalveta ning pikaajaliste kokkusaamiste kord, sagedus ja

kokkusaajatele lubatud asjade loetelu sätestatakse vangla sisekorraeeskirjas (VangS § 25 lg 2).

Kokkusaamisele tulijate läbiotsimise õiguslik alus tuleneb VangS §-st 27, mille lõike 1 esimese

lause järgi on vanglateenistuse ametnikul õigus kinnipeetavaga kokkusaamisele lubatud isik ja tema

3-24-75

5(11)

asjad läbi otsida ning sama lõike kolmanda lause järgi viib läbiotsimise läbi külastajaga samast soost

vanglateenistuse ametnik. VangS § 68 lg 3 järgi on vanglateenistuse ametnikul õigus vanglasse

saabuvad ja vanglast väljuvad isikud ning nende asjad läbi otsida. Läbiotsimist teostab isikuga

samast soost vanglateenistuse ametnik.

12. Justiitsministri 30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 41 lg 1 kohaselt

toimub pikaajaline kokkusaamine vangla territooriumil pikaajalise kokkusaamise ruumides, kus

kokkusaajal ning kinnipeetaval on võimalik ilma järelevalveta suhelda, süüa, pesta ja magada.

VSKE § 37 lg 2 kohaselt koostoimes §-ga 40 otsitakse enne ja pärast kokkusaamist kinnipeetav ja

kokkusaaja läbi (alates 10.10.2021 jõustunud redaktsioonides kuni 20.06.2024 kehtinud

redaktsioonini). Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et kui kokkusaaja keeldub asjade hoiule andmisest

või läbiotsimisest, siis teda kokkusaamisele ei lubata.

13. Läbiotsimise kord on vastavalt VangS § 65 lg-le 4 kehtestatud Justiitsministri 05.09.2011

määrusega nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ (määrus nr 44). Määruse nr 44 § 31 lg 1 esimese

lause järgi on vanglateenistuse ametnikul õigus koos asjadega läbi otsida vanglasse sisenev ja

vanglast väljuv isik või vanglas viibiv isik. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et vanglasse ei lubata

isikul siseneda keelatud esemetega või kui isik keeldub läbiotsimisest. Läbiotsimise tõhustamiseks

võib kasutada metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda läbivalgustavat seadet ning muid

tehnilisi vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera (samas, lg 5).

14. Seega annavad VangS ja määrus nr 44 vanglale õiguse vanglasse kokkusaamisele tulija läbi

otsida ning VSKE kohustab vanglat isikut läbi otsima. Viidatud sätetest tulenevalt järeldub, et

vanglal puudub kaalutlusruum otsustamisel, kas pikaajalisele kokkusaamisele saabuv või sealt

lahkuv isik läbi otsida, kuid vanglal on kaalutlusruum selle üle, millisel viisil läbiotsimine aset leiab

(nt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2022 otsus nr 3-21-161, p 10; Tallinna Ringkonnakohtu

28.07.2023 otsus nr 3-22-311, p 14; Tallinna Ringkonnakohtu 19.05.2023 otsus nr 3-21-2616, p 9).

Seetõttu kontrollib kohus käesoleva vaidluse raames, kas vangla oli õigustatud korraldama kaebaja

lahtiriietamisega läbiotsimist neil kordadel, kui kaebaja käis vanglas oma emaga pikaajalistel

kokkusaamistel.

15. Kaebaja on kaebuses märkinud, et kohtus oma emaga vanglas pikaajalistel kokkusaamistel

25.01.2022, 15.02.2022, 17.03.2022, 03.05.2022, 09.06.2022, 23.08.2022, 22.09.2022, 27.10.2022,

29.11.2022, 29.12.2022 ja 31.01.2023, ehk kokku üheteistkümnel korral. Vastustaja on kohtule

märkinud, et vangiregistri andmetel 15.02.2022 planeeritud pikaajalist kokkusaamist ei toimunud,

kuna külastaja ei ilmunud kokkusaamisele. Vastustaja leiab, et kuna 15.02.2022 planeeritud

külastust ei toimunud ja kaebaja vanglasse ei ilmunud, siis nimetatud kuupäeval vanglaametnikud

kaebajale läbiotsimistoiminguid ei teostanud, seega ei saanud kaebajale sel kuupäeval mingit kahju

tekkida. Kohus nõustub vastustajaga, et kuna kaebaja 15.02.2022 külastusele ei ilmunud, siis ei

saanud vastustaja teostada kaebajale lahtiriietumisega läbiotsimist. Seega hindab kohus üksnes

nende lahtiriietumisega läbiotsimiste õiguspärasust, mis kaebajale tegelikkuses teostati. See

tähendab, et kohus hindab kaebaja suhtes läbi viidud lahtiriietamisega läbiotsimise õiguspärasust,

mis teostati 25.01.2022, 17.03.2022, 03.05.2022, 09.06.2022, 23.08.2022, 22.09.2022, 27.10.2022,

29.11.2022, 29.12.2022 ja 31.01.2023, ehk kokku kümnel korral.

16. Kaebuse kohaselt teostati kaebajale iga külaskäigu eelselt läbiotsimine kehaskänneriga, asjade

läbivalgustamisega, metalldetektoriga, kompamisega ning teenistuskoeraga. Seejärel teostati

läbiotsimine lahtiriietumisega. Kaebaja ei ole kaebuses täpsemalt lahtiriietumise protseduuri

kirjeldunud, kuid vastustaja on kohtule selgitanud, et kokkusaajale selgitatakse enne

lahtiriietumisega läbiotsimist täpset läbiotsimise protsessi. Läbiotsimise tegemiseks saadetakse isik

eraldi privaatsesse ruumi ning täiskasvanud külastajal palutakse üla-ja alakeha eraldi lahti riietada,

et külastaja ei peaks seisma ametniku ees täielikult alasti. Vastustaja hinnangul vähendab selline

korraldus läbiotsimise toiminguga kaasnevat ebameeldivust. Vastustaja on kohtule ka selgitanud, et

täiskasvanud kokkusaajal palutakse kontrolli käigus nt avada suu ja kehaõõnsustesse peidetud

võimalike esemete avastamiseks teha kükk. Toiming on privaatne ja lühiajaline, kestes

3-24-75

6(11)

maksimaalselt mõne minuti. Ametnik ühtegi kokkusaajat täieliku läbiotsimise ajal ei puuduta.

Vastustaja on kohtule kinnitanud, et toimunud kokkusaamistel teostati kaebajale täielik läbiotsimine

vastustaja kirjeldatud viisil. Lisaks on vastustaja märkinud, et alates 2022. a detsembrist teostatakse

vanglasse pikaajalisele kokkusaamisele tulnud täiskasvanud külastajatele lahtiriietumisega

läbiotsimisi vastavale eelinfole tuginedes, kehaskänneri näidu või isiku käitumise põhjal. Vastustaja

täpsustas, et kaebajale teostati lahtiriietumisega läbiotsimine 29.12.2022, kuna kehaskänner

markeeris anomaalia kaebaja keha piirkonnas ning 31.01.2023, kuna kehaskänner markeeris

anomaalia kaebaja vasaku käe/randme/puusa piirkonnas.

17. Vastustaja on käesolevas kohtumenetluses seisukohal, et külastajate lahtiriietamisega

läbiotsimine on vajalik, sobiv ja mõõdukas meede, tagamaks vangla julgeolek, tõkestades vanglasse

keelatud esemete/ainete sattumine. Vastustaja selgituste kohaselt ning kohtule nähtuvalt ka

varasemates sarnastes kohtuvaidlustest tulenevalt (nt haldusasjad nr 3-21-161, 3-21-2616, 3-22-311,

3-23-707 (jõustumata), 3-23-51 (jõustumata) ja 3-23-1115 (jõustumata)) on lahtiriietumisega

läbiotsimine kuni detsembrini 2022 olnud süstemaatiline halduspraktika, mille käigus kontrolliti

lahtiriietumisega kõiki vanglasse saabunud pikaajalistel kokkusaamistele tulnud külastajaid.

Vastustaja on põhjendanud lahtiriietumisega läbiotsimise vajadust eelkõige vangla üldise julgeoleku

tagamise vajadusega ning keelatud esemete/ainete vanglasse sattumise vältimisega, kuna

pikaajaliste kokkusaamiste ajal puudub kohtumise üle järelevalve ning külastusega kaasnevad riskid

on seetõttu suuremad. Vastustaja hinnangul on vanglasse sattunud keelatud esemetest tingitud

tagajärjed aga rängad või lausa pöördumatud, mistõttu on läbiotsimine oluline osa preventatiivsest

tegevusest julgeolekuohu ennetamiseks. Vastustajal lasub kohustus ära hoida ka esmakordseid

katseid keelatud esemete vanglasse toimetamiseks. Sealjuures on vastustaja seisukohal, et nii

kinnipeetavad kui ka külastajad on keelatud esemete/ainete vanglasse transportimisel üha

leidlikumad, kuid vangla võimalus saada asjakohast teavet keelatud esemete/ainete vanglasse

toimetamise kavatsuse kohta on seevastu piiratud. Vastustaja on kohtule selgitanud sedagi, et teised

läbiotsimise viisid ei pruugi olla alati sama tõhusad kui lahtiriietamisega läbiotsimine.

Teenistuskoer suudab tuvastada ained, mille tuvastamiseks on ta treenitud. Metalliotsija abil on

võimalik leida teatud massi ületavat metallilist ainet sisaldavaid esemeid, kuid tavapärased ja

lubatud asjad võivad seadet eksitada. Kompamise efektiivsus sõltub riiete materjaliomadustest ning

kehaskänneri tehniline võimekus on piiratud. Röntgenseadet on võimalik kasutada külastaja riiete

läbiotsimiseks, kui riided on seljast võetud.

18. Kohus nõustub vastustajaga, et läbiotsimise puhul on tegemist toiminguga, millele ei kohaldu

haldusakti andmisele kohalduvad nõuded, sh haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 56 tulenev

haldusakti põhjendamise kohustus, ning et toimingu tegemist ei tule ka otsustada eelneva haldusakti

andmisega. Vastustaja on seisukohal, et toimingu põhjendused tuleb esitada isiku nõudmisel,

toimingu õiguspärasuse kontrollimisel vaide- või kohtumenetluses, kuid kuna kaebaja ei ole

vastustajale läbiotsimiste järgselt pöördumisi esitanud ega palunud selliste läbiotsimiste lõpetamist,

siis saab vastustaja järeldada, et vangla toimingud ei ole kaebajale liigselt koormavaks osutunud.

Kohus märgib, et vangla ja sealviibivate isikute julgeoleku tagamine on kahtlemata väga oluline,

kuid üldise julgeoleku tagamiseks tuleb rakendada meetmeid, mis on eesmärgi suhtes

proportsionaalsed (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 11), kuid ka toiming olema kohane, vajalik

ning proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes (HMS § 3 lg 2).

19. Isiku läbiotsimine riivab intensiivselt inimese õigust nii kehalisele puutumatusele (PS § 19 lg 1

ja § 26), väärikale kohtlemisele (PS § 18 lg 1) kui ka kinnipeetava ja tema külastaja õigust era- ja

perekonnaelu puutumatusele (PS § 26). Isiku keha on tema privaatsfäär, mis kuulub eraelu esemelisse

kaitsealasse ja seda riivatakse, kui avalik võim nõuab selle vaatamist. Vastustajal tuleb läbiotsimise

viisi valikul seega arvestada, et mida intensiivsem on isiku põhiõiguste piirang, seda kaalukamad ja

enam põhjendatud peavad olema piirangut õigustavad asjaolud. Kui seadusandja ei ole ette näinud

kinnipeetavat külastavate isikute lahtiriietamisega läbiotsimist iga kord, tuleb vanglal läbiotsimise

viisi valikul pidada seda kui eriti intensiivset läbiotsimise viisi erandlikuks, sealjuures selline

erandlik valik nõuab konkreetsete asjaoludega seostamist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2022

3-24-75

7(11)

otsus asjas nr 3-21-161, p 11; nt ka Õiguskantsleri 07.06.2023 seisukoht1 või 20.01.2020

seisukoht2). Külastaja lahtiriietamisega läbiotsimise meetme erandlikkust ja selle faktiliste

asjaoludega seostamise olulisust on lisaks nii halduskohtu kui ka ringkonnakohtu varasematele

seisukohtadele kinnitanud ka Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise

Tõkestamise Euroopa Komitee (CPT)3 ja õiguskantsleri seisukohad (nt Tallinna Ringkonnakohtu

28.02.2022 otsuses asjas nr 3-21-161 p-des 16-20 viidatud seisukohad). Samuti on Euroopa

Inimõiguste Kohus (EIK) leidnud, et pikaajalisele kokkusaamisele tulnud külastaja alasti

läbiotsimine on iseenesest lubatav, kuid selle läbiviimiseks peab olema tuvastatud konkreetne seos

vangla julgeoleku tagamisega ja kuritegevuse või korrarikkumiste ennetamisega. See tähendab, et

selline läbiotsimine peab olema seostatav konkreetsest isikust lähtuva ohuhinnanguga ning

lahtiriietumisega läbiotsimise meetme kasutamist ei ole piisav põhjendada vangla üldise

julgeolekuvajadusega (nt EIK otsused Wainwright vs Ühendkuningriik, p-d 42, 44-49; Bojar vs

Poola, p-d 15 ja 16; Nowak vs Poola, p 37). Eeltoodu tähendab, et vastustajal on lubatud külastajate

suhtes lahtiriietumisega läbiotsimisi teostada vaid siis, kui see on konkreetse külastaja suhtes

põhjendatud ja meetme valik tugineb konkreetsele ohuhinnangule. Külastajate läbiotsimine ei saa

olla tavapärane igakordselt ja automaatselt kasutatav praktika, kuivõrd vastustajal on võimalus

kaaluda võimaliku ohu vältimiseks teiste läbiotsimise viiside vahel (määruse nr 44 § 31 lg 5).

Lahtiriietumisega läbiotsimisele tuleb eelistada teisi läbiotsimise viise ning arvestama peab ka

asjaoluga, et võimalikku ohtu vangla üldisele julgeolekule aitab tõrjuda ka kinnipeetava

läbiotsimine pärast pikaajalist kokkusaamist (määruse nr 44 § 32 p 2).

20. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et läbiotsimist ei tohiks külastajate suhtes üldse läbi

viia, vaid vaidlus seisneb küsimuses, kas konkreetsel juhul oli tegemist proportsionaalse meetmega

vangla julgeoleku tagamise eesmärgi saavutamiseks. Olukorras, kus vastustaja on kinnitanud, et

alates detsembrist 2022 on vanglad muutnud enda halduspraktikat ning lahtiriietumisega

läbiotsimisi teostatakse sellest hetkest vastavale eelinfole tuginedes, kehaskänneri näidu või isiku

käitumise põhjal, võib järeldada, et kuni sinnamaani teostati lahtiriietumisega läbiotsimist

automaatselt ja igakordselt ilma kaalutlusõiguse kohaldamiseta. Mida piiravam on aga meede, seda

põhjalikumalt tuleb selle kasutamist kaaluda. Kohus nõustub, et pikaajaliste kohtumiste puhul

esineb vangla üldise julgeoleku jaoks vahetu kontakti ja pideva järelevalve puudumise tõttu rohkem

riske, kujutades seeläbi potentsiaalset ohtu vangla julgeolekule. Kohtu hinnangul ei õigusta see aga

iseenesest automaatset läbiotsimist lahtiriietumisega olukorras, kus vangla peab konkreetsest

külastajast tulenevaid asjaolusid läbiotsimise viisi valikul kaaluma. Vangla julgeolekut ohustav

keelatud esemete/ainete vanglasse toomine on abstraktne oht, mitte konkreetsest kaebajast lähtuv

oht. Ehkki kohus möönab, et teised läbiotsimise viisid ei pruugi olla alati sama tõhusad kui

lahtiriietumisega läbiotsimine, ei saa neid pidada ka ilmselgelt ebapiisavateks. Kui vastustaja leiab,

et seadmete tehniline võimekus ei ole piisav või läbiotsimise meetmed ei taga piisavat julgeolekut,

tuleb vastustajal muretseda vahendid, mille töötase vastab vastustaja tegevuse nõudlustasemele.

Lahtiriietumisega läbiotsimine on põhjendatud vaid juhul, kui muul viisil läbiotsimise

(teenistuskoeraga, kompimise teel, metallidetektoriga jms) käigus jääb vanglale põhjendatud

kahtlus, et külastaja võib varjata keelatud esemeid või selliste külastajate puhul, kelle juures on

1 Õiguskantsleri 07.06.2023 seisukoht nr 7-4/230551/2303077 „Läbiotsimine“ – kättesaadav veebilehel https://www.oi-

guskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/L%C3%A4biotsimine.pdf

2 Õiguskantsleri 20.01.2020 seisukoht nr 7-7/191450/2000290 „Pereliikmete vastuvõtmine vanglas“ – kättesaadav vee-

bilehel

https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/field_document2/Pereliikmete%20vas-

tuv%C3%B5tmine%20vanglas.pdf

3 CPT 19.11.2019 avaldatud soovitused Eestile, p 84 – kättesaadav veebilehel https://hudoc.cpt.coe.int/eng?i=p-est-

20170927-en-18; CPT alamkomitee (SPT) 21.01.2020 soovitused Poolale, p 110-111 – kättesaadav veebilehel

https://docstore.ohchr.org/SelfServices/FilesHandler.ashx?enc=6QkG1d%2FPPRiCAqhKb7yhsgTHcJAn7chE-

Dei%2BnKNx3uFkhELVE%2BDCoZnfICLrDi-

gABiXi8d75i4%2B1P9EIP3%2Bv4e9fvSVpXHZY%2BPCWK0H5JC4AQI1KatmEmP7hybJmUjhU;

CPT

02.09.2022 soovitused Kreekale, p 42 – kättesaadav veebilehel https://hudoc.cpt.coe.int/eng?i=p-grc-20211122-en-12

3-24-75

8(11)

varem leitud keelatud esemeid/aineid või kelle puhul on vanglal eelnev teave või ohuhinnang, et

külastaja võib keelatud aineid või esemeid vanglasse toimetada. Keelatud esemete vanglasse

sattumise riski aitab vähendada ka võimalus otsida kinnipeetav pärast kokkusaamist läbi või

kasutada tema suhtes muid meetmeid.

21. Praeguses asjas ei ole vastustaja viidanud ühelegi konkreetsele kahtlusele, mis kaebaja

lahtiriietumisega läbiotsimist enne 25.01.2022, 17.03.2022, 03.05.2022, 09.06.2022, 23.08.2022,

22.09.2022, 27.10.2022, 29.11.2022 kohtumisi oleks põhjendanud. Vastustaja ei ole loetletud

kuupäevadel toimunud läbiotsimistel kaalutlusõiguse alusel läbiotsimise meedet valinud ega

seostanud lahtiriietumisega läbiotsimise vajadust konkreetse juhtumi asjaoludega. Kohtule esitatud

vangiregistri väljavõtte kohaselt on kaebaja saanud kasutada pikaajalisi külastusi sagedamini kui

VSKE §-s 45 sätestatud miinimum. Kusjuures vastustaja ka ise nendib, et kaebaja läbiotsimistega

seonduvalt midagi tavapäratut fikseeritud ei ole, millest võib ühtlasi järeldada, et läbiotsimistel

midagi erakorralist ei toimunud. Seega kohtule nähtub, et vastustajal puudus kaebaja kui külastaja

suhtes ohuhinnang, millest oleks tuletatav temast kaasnev oht või riskitase vangla julgeolekule.

Vastustaja ei ole ka väitnud, et kaebaja oleks külastustele tulles omanud keelatud esemeid/ained või

et kaebaja oleks toime pannud külastuse käigus õigusrikkumisi või tekitanud mistahes muul moel

kahtlust selliste tegude toimepanemise võimalikkusest. Vastustaja ei ole ka väitnud, et

kinnipeetavast külastatavalt oleks leitud vahetult pärast kaebajaga külastuse lõppemist keelatud

esemeid/ained, mida oleks saanud seostada just kaebaja külaskäiguga. Vastustajal tulnuks aga

selliste võimalike ohtu tekitavate juhtumite järgselt külastajatest tingitud vangla julgeolekut

mõjutatav teave registreerida ja säilitada (nt VangS § 53 lg 1 p-d 10, 16 ja 18). Vastustaja ei ole

kaebaja kohta sellist teavet kohtule esitanud, mistõttu järeldab kohus, et kaebaja osas ohuhinnang ja

juhtumipõhine info sootuks puudus. Vastustaja ei ole ka kohtumenetluses selgitanud kaebajast

lähtuvat konkreetset ohtu, mille alusel saaks kohus veenduda nimetatud kuupäevadel kaebaja

lahtiriietumisega läbiotsimise põhjendatuses. Seetõttu järeldab kohus, et vastustaja ei ole teostanud

kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimisel mingit kaalumist ja lahtiriietumisega läbiotsimiseks

puudusid konkreetsed põhjused. Seega on 25.01.2022, 17.03.2022, 03.05.2022, 09.06.2022,

23.08.2022, 22.09.2022, 27.10.2022, 29.11.2022 pikaajalistel kokkusaamistel teostatud

lahtiriietumisega läbiotsimistel tegemist kaalumisveaga. Valitud meede tuleb lugeda neil

kuupäevadel ebaproportsionaalseks ning sellest tulenevalt ka õigusvastaseks.

22. Samas on vastustaja kohtule selgitanud, et kaebajale teostati 29.12.2022 pikaajalise

kokkusaamise eelselt lahtiriietumisega läbiotsimine, kuna kehaskänner markeeris anomaalia

kaebaja keha piirkonnas, ning 31.01.2023, kuna kehaskänner markeeris anomaalia kaebaja vasaku

käe/randme/puusa piirkonnas. Kohus leiab, et olukorras, kus muude meetmetega läbiotsimise

tulemusena oli vastustajal põhjendatud kahtlus kaebajast tuleneva võimaliku ohu suhtes sõltuvalt

kehaskänneri näidust, oli 29.12.2022 ja 31.01.2023 pikaajalistel kokkusaamistel lahtiriietumisega

läbiotsimise teostamine põhjendatud ning sellest tulenevalt ka õiguspärane. Seega ei ole 29.12.2022

ja 31.01.2023 teostatud õiguspärase läbivaatusega täidetud kahju hüvitamise nõude rahuldamise üks

esmaseid eeldusi, milleks on avaliku võimu tegevuse õigusvastasus. Seetõttu pole vastustaja

kaebajale hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju 29.12.2022 ega 31.01.2023 teostatud

läbiotsimisega tekitanud ning puudub alus vastustajalt kahju hüvitamist nõuda. Kohus jätab selles

osas kaebuse rahuldamata.

23. Kohus hindab järgmiselt 25.01.2022, 17.03.2022, 03.05.2022, 09.06.2022, 23.08.2022,

22.09.2022, 27.10.2022, 29.11.2022 teostatud õigusvastaste läbiotsimiste kaebajale tekkinud kahju,

põhjuslikku seost vastustaja tegevuse ja kaebajale tekitatud kahju vahel ning vastustaja süüd.

24. Kuna kohus tuvastas eelnevalt, et vastustaja tegevus 25.01.2022, 17.03.2022, 03.05.2022,

09.06.2022, 23.08.2022, 22.09.2022, 27.10.2022, 29.11.2022 teostatud läbiotsimistel oli

õigusvastane, siis saab kohtu hinnangul eeldada ka RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt kaebajale

mittevaralise kahju tekkimist. Kohtu hinnangul rikkus vastustaja õigusvastaselt teostatud

lahtiriietumisega läbiotsimisega kaebaja eraelu puutumatust. Kohtupraktikaski on korduvalt leitud,

et vaidlusalusel viisil õigusvastane läbiotsimine võib eeldatavalt põhjustada kaebajale hingelist valu

3-24-75

9(11)

ja kannatust. Kohtu hinnangul on usutav, et võõras keskkonnas võõraste isikute juuresolul

lahtiriietumine võis kaebaja jaoks olla ebameeldiv ja häiriv ning tekitada ebameeldivaid

emotsioone, sh stressi ja alandustunnet. Oluline ei ole seejuures asjaolu, et kaebaja talus

õigusvastaseid läbiotsimist kaheksal korral ega loobunud läbiotsimisega kaasnevale riivele

vaatamata oma ema külastamisest. Arvestades kaebaja vanust talle esimese külastuse ajal teostatud

läbiotsimise hetkel, on inimlikult mõistetav, et hoolimata ema viibimisest vanglas, soovis tütar koos

emaga veeta aega perena nii palju kui võimalik. Kaebajale ei ole ette heidetav, et ta soovis

perekondlikke sidemeid hoida ja lähedast külastada, kuivõrd selleks oli tal õigus. Vastustaja

kohustus on soodustada kinnipeetava vanglavälist suhtlemist, sh vältides kinnipeetava ja tema

lähedastega sotsiaalsete sidemete katkemist (VangS § 23) ning vastustaja kohustub seda tegema

õiguspäraselt.

25. Erinevalt vastustajast leiab kohus, et RVastS §-des 3–6 sätestatud esmased õiguskaitsevahendid

ei oleks tõenäoliselt kahju ära hoidnud. Kohus on seisukohal, et kaebajale ei saa ette heita, et ta ei

esitanud vastustajale taotlusi või pöördumisi lahtiriietumisega läbiotsimise vältimiseks, kuivõrd

kohus ei pea usutavaks, et vastustaja oleks kaebaja vastava taotluse saamisel muutnud oma

tavapärast praktikat ja jätnud kaebaja kokkusaamisele eelnevalt lahtiriietumisega läbi otsimata.

Kaebaja on kaebuses selgitanud, et küsis vanglaametnike käest läbiotsimise ajal lahtiriietumise

vajadust, kuid vangla põhjendas seda eeskätt sisekorrareeglite järgmisega ning kaebaja võimalusega

läbiotsimisest keelduda, jäädes seeläbi külastusõigusest ilma. Seega puudus kaebajal

lahtiriietumisega läbiotsimiseks valiku ja keeldumise võimalus koos kohtumisõiguse säilimisega.

Olukorras, kus lahtiriietumisega läbiotsimist teostati vastustaja selgituste kohaselt kuni detsembrini

2022 automaatselt iga pikaajalisele kokkusaamisele tulnud külastaja osas, ei oleks kaebaja eelnev

pöördumine vastustaja poole olnud suure tõenäosusega kuigi tulemuslik. Samuti ei pea kohus

tõenäoliseks, et ka juhul, kui kaebaja oleks vaidemenetluses või kohtumenetluses lahtiriietumisega

läbiotsimist vaidlustanud, et võimalik soodne kohtulahend oleks taganud kaebajale enamike

kokkusaamiste toimumise kaebaja soovitud viisil. Nii vaide- kui ka kohtumenetlus võtab aega,

mistõttu ei oleks kaebaja saanud vaidlusalusel perioodil lahtiriietumisega läbiotsimist vältida. Kahju

hüvitamise nõude esitamist ei saa seega välistada esmaste õiguskaitse vahendite kasutamata

jätmisega (RVastS § 7 lg 1). Asjaolu, et kaebaja on arvukatel pikaajalistel külaskäikudel olnud nõus

enda läbiotsimisega, ei tähenda automaatselt seda, et kaebaja jaoks täieliku läbiotsimise toiming

üldse koormavaks ei osutunud.

26. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kaebaja õigust

riivati läbiotsimisega rohkem, kui see õigustatud oleks olnud. Vastustaja on asunud

kohtumenetluses lahtiriietamisega läbiotsimist võrdlema lahtiriietumisega spordiklubide ja ujulate

riietusruumides, duširuumides või saunas, kus ollakse sageli lausa mitmete inimeste juuresolekul

täiesti alasti. Kohus sellist võrdlust põhjendatuks ei pea. Kohus on seisukohal, et spordiklubides ja

ujulates käimine on meelelahutuslik ja vabal tahtel põhinev ajaveetmise viis, mille tegemisel puudub

kohustus riiete vahetamiseks vahetus läheduses viibiva võõra isiku ees ja tema pingsal jälgimisel.

Lisaks ei jälgita neis asutustes isiku alasti keha sellise range põhjalikkusega nagu seda tehakse

vanglas ning kohapealne lahtiriietumine ei ole ka vältimatult kohustuslik eeldus vastava teenuse

kasutamiseks. Spordiklubide või ujulate külastajatel on sealjuures valikuvabadus lahtiriietumise

viisi valikul, arvestades, et riietumist on võimalik korraldada ka privaatselt (nt kodustes tingimustes

riietumine, riiete vahetamine selleks ette nähtud privaatses kabiinis või selle puudumisel

tualettruumis). Avalikes saunades on aga võimalik enda keha katta rätikuga ilma enda alastamiseta

võõrastele isikutele. Vanglat ei saa erinevatel julgeoleku kaalutlustel pidada vaba atmosfääriga

keskkonnaks, mistõttu võib selline vahetus läheduses jälgimise all lahtiriietumine mõjutada inimese

emotsionaalset seisundit negatiivselt ning olla raskesti talutav.

27. Mittevaralise kahju rahas hüvitamise üheks eelduseks on ka vastustaja süü (RVastS § 9 lg 1).

Kuna läbiotsimist võimaldav õigusnorm ei nõudnud läbiotsimise teostamist igakordselt just

lahtiriietumise teel, vaid vastustajal oli läbiotsimise viisi valikul kaalutlusõigus, mille vastustaja

jättis kaebaja puhul teostamata, siis sai läbiotsimise viisi valiku kaalumata jätmine toimuda

3-24-75

10(11)

vähemalt raske hooletusega (RVastS § 7 lg 4 ja VÕS § 104 lg 4). Kohtu hinnangul ei esine

käesoleval juhul muid RVastS §-s 13 sätestatud vastutuse piiramise aluseid. Kui vastustaja poleks

kaebajat õigusvastaselt kaheksal korral vaidlusalusel viisil läbi otsinud, poleks kaebaja pidanud

hingelist valu ja kannatusi läbi elama, seega tuleb praegusel juhul jaatada põhjusliku seose

olemasolu vastustaja õigusvastase tegevuse ja kaebajale tekkinud mittevaralise kahju vahel (RVastS

§ 7 lg 1).

28. Kaebaja taotleb talle mittevaralise kahju tekitamise eest hüvitise väljamõistmist summas 3500

eurot. Kohus ei pea praeguses asjas taotletud summas hüvitise väljamõistmist põhjendatuks.

29. Kohus otsustab mittevaralise kahju ulatuse ja hüvitise diskretsiooni alusel oma siseveendumuse

kohaselt, võttes kõiki olulisi asjaolusid arvesse kogumis ning arvestades iga konkreetse rikkumise

asjaolude, rikkumise raskusastme ja nende kumulatiivse mõjuga. Hüvitis peab olema õiglane, ent

määrav tähendus ei ole sellel, milliseid hüvitisi on varasemates asjades välja mõistetud. Samas on

kohus seisukohal, et teistes samaliigilistes haldusasjades välja mõistetud hüvitiste suurused on

kohtule käesolevas asjas indikatsiooniks, tagamaks samaliigiliste kannatuste korral samas

suurusjärgus hüvitise määramise ning seeläbi ka õiguse ühetoalise kohaldamise. Näiteks

haldusasjades nr 3-21-2616, 3-23-1115 (jõustumata) on kohtud pidanud alaealiste läbiotsimisega

kaasnevat riivet oluliselt intensiivsemaks, võrreldes täiskasvanule kaasneva riivega, ning pidanud

põhjendatuks mõista välja mittevaralise kahju hüvitist alaealistele summas 3500 eurot. Haldusasjas

nr 3-22-311 pidas kohus 13 korral täiskasvanu läbiotsimisega tekitatud mittevaralise kahju

hüvitisena piisavaks hüvitist summas 2000 eurot. Asjas nr 3-23-51 (jõustumata) pidas halduskohus

6 korral täiskasvanu õigusvastase läbiotsimisega piisavaks hüvitiseks 1000 eurot ning asjas nr 3-22-

2575 (jõustumata) pidas kohus 4 korral õigusvastase läbiotsimisega piisavaks hüvitiseks

täiskasvanule 1000 eurot ja alaealisele 2000 eurot.

30. Hüvitise nõudmiseks ei pea isik tõendama valu ega kannatusi, kuid nende tekkimise tõendamine

võib siiski mõjutada välja mõistetava hüvitise suurust. Kaebaja ei ole kohtule põhjendanud, et

lahtiriietumisega läbiotsimine oleks talle kuidagi eriliselt kahjustavalt mõjunud. Kaebaja ei ole

viidanud läbiotsimise tõttu pikemaajaliselt kestvatele mõjutustele, psüühilistele häiretele,

meeleolulangustele, unehäiretele vms. Kaebaja ei ole ka osutanud muule enesetunde sedavõrd

olulisele muutusele, mille tõttu on ta pidanud läbiotsimistega tekitatud mõjutustest tulenevalt

pöörduma erialaspetsialisti poole või vajanud mistahes meditsiinilist sekkumist. Kohus arvestab

hüvitise suuruse määramisel ka asjaoluga, et kuigi õigusvastaselt teostatud läbiotsimiste ajal oli

kaebaja täiskasvanu eas, oli ta siiski läbiotsimiste hetkel veel küllaltki noor ning selle võrra

haavatavam. Samas ei ole kaebaja käesolevas kohtumenetluses enda õiguste kaitsmisel aktiivselt

osalenud, sh ei ole kaebaja vastanud kohtu pöördumistele ega esitanud vastuväiteid vastustaja

seisukohtadele, mistõttu nõustub kohus vastustaja järeldusega, et läbiotsimisega ei saanud kaebajale

tekkida selliseid märkimisväärseid ja raskeid tagajärgi, mis õigustaksid kaebuses nõutud ulatuses

hüvitise väljamõistmist.

31. Kuigi kohus on seisukohal, et kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimised perioodil 25.01.2022 –

29.11.2022 (kaheksal korral) ei olnud põhjendatud, siis muus osas olid kokkusaamistele eelnevad

läbiotsimised õiguspärased. Käesolevas asjas ei ole vaidlust ka selles, et läbiotsimised viidi läbi

privaatselt eraldi ruumis, kaebaja läbiotsimist viis iga kord läbi kaebajaga üks samast soost ametnik

ning ametnik lahtiriietumisega läbiotsimise ajal kaebajat ei puudutanud. Kaebaja ei ole väitnud, et

kõrvalistel isikutel oli läbiotsimise ajal juurdepääs läbiotsimisruumile või et vanglaametnikud

oleksid kaebajat kuidagi täiendavalt alandavalt kohelnud, lubamatult puudutanud, solvanud või

mõnitanud. Samuti ei ole kaebaja väitnud, et ta oli läbiotsimist teostanud ametniku ees täiesti alasti.

Kohus võtab arvesse ka kaebaja suhtes toimunud rikkumiste korduvust. Kaebaja külastas ühe aasta

jooksul (25.01.2022 – 30.01.2023) oma ema vanglas kokku kümnel korral, millest kahel kohtumisel

teostatud läbiotsimist pidas kohus õiguspäraseks (29.12.2022, 30.01.2023) ning ülejäänud kaheksat

lahtiriietumisega läbiotsimist õigusvastaseks. Kohus peab käesoleval juhul kaebajale mittevaralise

kahju korvamiseks piisavaks hüvitiseks 1200 eurot.

3-24-75

11(11)

32. Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus kaebuse osaliselt ning mõistab vastustajalt kaebaja

kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise summas 1200 eurot.

33. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval

juhul on otsus tehtud osaliselt vastustaja kahjuks, mistõttu jäävad menetluskulud osaliselt vastustaja

kanda. HKMS § 108 lg 2 järgi jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud

proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kohus rahuldas kaebuse osaliselt. Kuivõrd kaebaja

taotles hüvitist summas 3500 eurot ning kohus mõistab välja hüvitise summas 1200 eurot, on kohus

rahuldanud kaebuse 34 % ulatuses. Kaebaja tasus kaebuselt riigilõivu summas 105 eurot.

Arvestades kaebuse rahuldamise proportsiooni, tuleb vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista

riigilõiv summas 35,70 eurot (105x0,34). Muude võimalike menetluskulude kandmise kohta ei ole

kaebaja kohtule kuludokumente esitanud, seetõttu jäävad need kaebaja enda kanda (HKMS § 109

lg 1).

34. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata tema

isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda üheselt

identifitseerida. Kaebaja eraelu puutumatuse tagamiseks asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses

omal algatusel kaebaja nime tähemärkidega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm