2-23-105485/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Merit Helm Otsuse tegemise aeg ja koht

30. august 2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-23-105485 Tsiviilasi Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi R. L. vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 980,31 eurot Menetlusosalised ja esindajad Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood 11919806) Hageja lepinguline esindaja: C. K., e-post: XXX Kostja: R. L. (isikukood XXX), registrijärgne elukoht XXX, epost: XXX

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista R. L.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks Esto AS ja R. L.i vahel 28.11.2021 sõlmitud krediidikonto lepingust nr 4607845981 tulenev põhinõue 491,56 eurot, intressid 70,89 eurot, viivised 203,53 eurot ja sissenõudekulud 30 eurot.

3. Välja mõista R. L.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt (491,56 eurot) alates 24.05.2023 kuni põhinõude täitmiseni 37,50% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

4. Jätta menetluskulud R. L.i kanda.

5. Välja mõista R. L.ilt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskuluna 385 eurot ja viivis menetluskulult VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

7. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord

2 / 3

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada

30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivuna summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks: https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivutasumine-ja-tagastamine. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Kohtu selgitused

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas Harju Maakohtule hagi R. L. vastu võla nõudes. Nõue tuleneb Esto AS ja kostja vahel 28.11.2021 sõlmitud krediidikonto lepingust nr 4607845981.

2. TsMS § 407 lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

3. Kostjale on menetlusdokumendid tähitud kirjaga isiklikult kätte toimetatud 12.12.2023. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva menetlusdokumentide kättetoimetamisest. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei ole hagile vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastust esitanud, on kohtul õigus teha TsMS § 407 lg 1 alusel käesolevas asjas tagaseljaotsus. Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

4. Kohus küsis hagejalt täiendavat teavet ja tõendeid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise osas. Hageja esitatud teabe ja tõendite alusel leiab kohus, et hageja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Kohus teeb asjas kirjeldava ja põhjendava osata tagaseljaotsuse.

5. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.

6. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

7. Hageja põhjendatud menetluskuluks on riigilõiv 245 eurot, mis tuleb kostjalt TsMS § 138 lg 2 kohaselt välja mõista.

3 / 3

8. Hageja esindaja maksekäsu kiirmenetluses kantud kulud on TsMS § 4842 alusel põhjendatud

20 euro ulatuses.

9. Taotluse järgi on hagejale osutatud õigusabi 3,5 tundi, hinnaga 100 eurot tund + km.

10. Maakohus, hinnates käesoleva vaidluse keerukust ja mahukust, esindaja teostatud toiminguid ja nende mahtu ning esindaja kvalifikatsiooni ja tunnitasu suurust, leiab, et antud juhul on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud 1 tunni ulatuses. Tegemist ei ole õiguslikult keeruka ega mahuka vaidlusega. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmisel võtta arvesse, et hageja on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud esindajale 120 eurot (koos käibemaksuga). Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskuluna 245+20+120 = 385 eurot.

11. Hageja on palunud märkida vastavalt TsMS § 177 lõikele 2 menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

12. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merit Helm kohtunik