3-24-1554/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.08.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1554

Haldusasi

X. X kaebus Tallinna Vangla vastu varalise kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 30.09.2024 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla 27.10.2023 käskkirjaga nr 5-3/23/963 määrati X. X (kaebaja) majandustöödele

abitööliseks alates 28.10.2023 kuni 31.01.2024 tunnitasuga 0,74 eurot, mida makstakse vastavalt

töötatud töötundidele.

2. Kaebaja esitas 27.10.2023 avalduse, milles palus alates 27.10.2023 enda töötasust enne

kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha arvata igas kalendrikuus 1/12 tulumaksuseaduse § 23

sätestatud maksuvabast tulust.

3. Tallinna Vangla 23.11.2023 käskkirjaga nr 5-3/23/1048 määrati kaebaja tööle majandustöödele

abitööliseks alates 27.11.2023 kuni 29.02.2024 tunnitasuga 0,74 eurot, mida makstakse vastavalt

töötatud tundidele.

4. Tallinna Vangla dokumendiprogrammis „Delta“ registreeritud tööajatabelist nähtuvalt töötas

kaebaja perioodil 01-30.11.2023 kokku 35,5 tundi; 01.31-12.2023 kokku 120,34 tundi ja 01-

31.01.2024 kokku 153,75 tundi. 01-31.12.2023 tööajatabeli ja selle parandustabeli ning Tallinna

Vangla kolmanda üksuse juhi 04.03.2024 vastuskirjast järelduvalt on Riigi Tugiteenuste

Keskusele (RTK) 05.01.2024 saadetud detsembrikuu tööajatabelis kaebaja töötundide arvuks

märgitud 111,67 tundi, st 8,76 töötundi vähem. Kaebaja poolt sellele tähelepanu juhtimisel ning

vea tuvastamisel edastas vangla 06.02.2024 RTK-le 8,67 töötunni eest töötasu väljamaksmiseks

detsembrikuu tööaja kohta parandustabeli. Kaebajale kuulus nimetatust ja tema 27.10.2023

avaldusest tulenevalt vastavalt tegelikele töötundidele väljamaksmisele töötasu novembri kuu eest

26,27 eurot, 2023 detsembri kuu eest 89,05 eurot ja 2024 jaanuari kuu eest 113,78 eurot. Vabariigi

3-24-1554

Valitsuse 28.11.2000 määruse nr 382 „Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise

kord“ § 6 lg 2 kohaselt kannab tööandja töötasu kinnipeetavale vanglasisesteks arveldusteks

ettenähtud isikuarvele hiljemalt järgmise kuu kümnendaks kuupäevaks. K-raha väljavõttest

nähtuvalt on laekunud kaebaja isikuarvele 08.12.2023 novembri kuu töötasuna 21,02 eurot,

10.01.2024 detsembri kuu töötasuna 66,11 eurot ja 09.02.2024 jaanuari kuu töötasuna ning

detsembris arvestamata jäänud töötundide eest 96,16 eurot.

5. 11.03.2024 RTK kinnipeetavate palgaarvestusega tegelevalt teenistujalt saadud teabe kohaselt

laekus RTK-le kaebaja 27.10.2023 tulumaksu mahaarvamise avaldus alles 09.02.2024. Kuni RTK-

lt vastava teabe saamiseni ei olnud vastustaja nimetatud asjaolust teadlik. Vastustaja selgitas

menetluse kestel välja, et 27.10.2023 on dokumendihaldusprogrammi „Delta“ kaudu RTK-le

edastatud küll kaebaja tööle määramise käskkiri, kuid käskkirja juurde eraldi failina lisatud

kaebaja 27.10.2023 avaldus oli jäänud saatmata ja seetõttu see RTK-sse ei jõudnudki.

6. Kaebaja esitas 23.03.2024 Tallinna Vanglale taotluse kahju hüvitamiseks, milles palub hüvitada

ametniku eksimuse tõttu 2023. a novembri ja detsembri ning 2024 jaanuari kuu eest

vähemmakstud töötasu kokku summas 50,83 eurot koos viivistega. Samuti soovis kaebaja

mittevaralise kahju hüvitamist.

7. Kaebaja kahju hüvitamise taotluse menetlemisel välja selgitatud asjaoludest tulenevalt on

kaebajale välja maksutud 2023. a novembri eest töötasu 26,27 eurot, 2023 detsembri kuu eest

kokku 89,05 eurot (sellest 6,42 eurot maksti välja koos jaanuari kuu töötasuga) ja 2024. a jaanuari

kuu eest 113,78 eurot, kuid nimetatud summadelt peeti täies ulatuses kinni tulumaks 20%.

Seetõttu laekus kaebaja vanglasisesele isikuarvele 2023 novembrikuu eest töötasu 21,02 eurot,

2023 detsembrikuu eest töötasu 71,24 eurot (millest 5,14 eurot maksti välja koos jaanuari

töötasuga) ja 2024 jaanuarikuu eest 91,02 eurot. Seega on kaebaja novembri töötasust peetud kinni

tulumaks summas 5,25 eurot, detsembri töötasust 17,81 eurot ja jaanuari töötasust peetud kinni

tulumaks summas 22,76 eurot. Detsembri töötasu summas 5,14 eurot on makstud kaebajale

10.01.2024 asemel välja 09.02.2024. Vangla jõudis järeldusele, et varalise kahju hüvitamise

eeldused on täidetud hilinemisega välja makstud detsembrikuu töötasu ning 2023 novembrist kuni

2024 jaanuarini kinnipeetud tulumaksult arvutatud viivise nõudes. Vangla otsustas seetõttu

rahuldada kaebaja poolt esitatud kahju hüvitamise taotluse osaliselt ja hüvitada talle viivistena

summa 6,23 eurot. Taotluse hüvitada kaebajale tasutud tulumaks jättis vangla oma 24.05.2024

otsusega rahuldamata, kuna enammakstud tulumaksu tagastusnõue tuleb esitada Maksu- ja

tolliametile (MTA).

8. Kaebaja esitas 23.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse kahju hüvitamise nõudes. Kaebaja

pidas kahjuna silmas palgalt ekslikult arvutud 20% tulumaksu osa.

9. Tallinna Halduskohus võttis oma 10.06.2024 määrusega kaebaja poolt esitatud kaebuse Tallinna

Vanglalt varalise kahju hüvitamise nõudes menetlusse. Kaebaja poolt esitatud riigi õigusabi

taotluse jättis kohus rahuldamata.

10. Kohus jättis oma 11.07.2024 määrusega rahuldamata kaebaja taotluse kaebuse muutmiseks

selle täiendamise teel mittevaralise kahju hüvitamise nõudega. Määrus jõustus 30.07.2024.

11. 18.07.2024 esitas kaebaja taotluse vanglalt kaebaja konto väljavõtte saamiseks tõendamaks, et

kaebaja ei ole saanud tagasi ühtegi senti oma palgast. Vastustaja on ilma kohtu abita esitanud

kaebaja poolt nõutud dokumendid (K-raha väljavõte on dtl 29-33).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

12. Kaebaja palub kaebuse rahuldada kokkuvõtvalt alljärgnevatel põhjustel.

12.1 Vastustaja võttis mitmeid kuid kaebaja palgast 20%, ehkki kaebaja oli kirjutanud tulumaksu

vabastuse avalduse. Kaebaja on oma palka juba pool aastat oodanud ja ei näe, et keegi sellega

tegeleks. Kaebaja soovib, et kohus kohustaks vastustajat oma viga parandama.

2(6)

3-24-1554

12.2 Kaebaja on MTA-ga arutanud, et kas ta saaks raha tagasi elatise maksmisel ja see ei puuduta

käesolevat kohtuasja.

12.3 Vastustaja on tekkinud olukorras igati süüdi. Kui oleks edastatud kaebaja poolt allkirjastatud

dokument, mis oleks kaebaja vabastanud tulumaksu tasumise kohustusest, ei oleks antud

probleemi esinenudki. Vastustaja väide, et neil puudub süü, on alusetu. Vastustaja eitab

põhjendamatult oma süüd. Vanglal on olnud võimalus küsida, kas kaebaja on oma raha kätte

saanud. Vastus on ei.

12.4 Seadusjärgne viivis tuleb arvestada välja ajani, mil kaebaja on palga kätte saanud. Juba

makstud viivist hindab kaebaja kui kompensatsiooni aja raiskamise osas. Viivis jookseb, kuna

kaebaja ei ole raha kätte saanud ja see on kantud kaebaja vanglasisesele kontole.

Vastustaja seisukoht

13.Vastustaja kaebusega ei nõustu ning palub jätta kaebus rahuldamata. Vastustaja põhjendab

enda seisukohti järgmiselt.

13.1 Vastustaja on menetluses selgitanud, et kahju hüvitamise menetluse käigus 11.03.2024

kinnipeetavate palgaarvestusega tegelevalt RTK teenistujalt suuliselt saadud selgituste kohaselt

laekus RTK-le kaebaja 27.10.2023 tulumaksu mahaarvamise avaldus alles 09.02.2024. Seega on

kaebaja 2023 novembri ja detsembri ning 2024. a jaanuari töötasult tulumaks maha arvatud.

13.2 Kaebaja töötasult kinni peetud tulumaks on kantud MTA kontole. Kuivõrd kaebajal on

võimalik enammakstud tulumaks MTA-lt tuludeklaratsiooni esitamisel tagasi taotleda, ei pea

vastustaja põhjendatuks vangla poolt kaebaja töötasult maha arvestatud tulumaksusummat, s.o

45,82 eurot, kaebajale hüvitamist põhjendatuks. Nimetatud summa kaebajale maksmine

tähendaks kaebaja alusetut rikastumist, sest kaebaja saaks sama raha tagasi topelt.

13.3 MTA-lt tulumaksu tagasi nõudmine ei käi läbi vastustaja, sest tulumaksusumma tagasi

saamiseks tuleb kaebajal endal initsiatiivi üles näidata ning teha ettenähtud toimingud. Kaebaja

kirjavahetuse kaardi kannetest nähtuvalt on kaebajal 2024. a toimunud MTA-ga suhtlus viiel

korral. Kaebaja on kirjutanud MTA-le 16.02.2024 ja 18.03.2024 ning MTA-lt on kaebajale

laekunud kirjad 16.03.2024, 04.06.2024 ja 12.06.2024. Vastustajale ei ole teada, millistel teemadel

kaebaja MTA-ga suhtles. Vastustajale ei ole ka teada, kas kaebaja on 2023. a novembrikuu

töötasult kinni peetud tulumaksu tagasi saanud või kui kaebaja ei ole tulumaksu tagasi saanud, siis

mis põhjusel. Arvestades, et tulumaksu tagastamine toimub kaebaja poolt näidatud arveldusarvele,

puudub vanglal kaebaja tulumaksu tagasi saamise kohta igasugune teave. Kuivõrd tulumaksu

tagasi saamine käib MTA kaudu ning korrektse deklaratsiooni esitamine nagu ka deklaratsiooni

esitamise kuupäev sõltub kaebajast, ei saa võimaliku tulumaksu tagastuse viibimise eest olla süüdi

vastustaja.

13.4 Arvestades, et vastustaja on maksnud kaebajale 2023. a novembri ja detsembri ja 2024. a

jaanuari töötasust tulumaksuna maha arvatud summa ning detsembri töötasu osalise hilinemisega

välja makstud summa eest õigusaktides ette nähtud ulatuses viivist, ei pea vastustaja kaebust

põhjendatuks ka viivise nõudes.

13.5 Vastustaja peab vajalikuks märkida, et perioodi 01.04.2024-31.12.2024 eest on vangla

kaebajale tasunud viivist suuremas määras, kui on 2024. a II poolaasta viivisemäär. Kahjunõude

lahendamisel lähtus vangla prognoosist, et viivise määr on 12,5% aastas, kuid tegelikkuses on see

12,25% aastas.

13.6 Arvestades kaebajalt tulumaksuna maha arvatud summa suurust, s.o 45,82 eurot, oleks

kaebajale peale vangistusseaduse § 44 lg 2 maha arvamisi vanglasiseseks kasutamiseks jäänud

9,16 eurot.

3(6)

3-24-1554

KOHTU PÕHJENDUSED

14. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

15. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: a) vastustaja jättis kaebajale 2023. detsembri kuu

töötundide eest ekslikult arvestamata töötasu 8,67 tunni eest, mistõttu oli kaebaja detsembri kuu

töötasu 6,42 euro võrra väiksem; b) kaebaja 2023. a novembri ja detsembri ning 2024. a jaanuari

töötasult peeti välja maksmisel ekslikult kinni tulumaks 20%. Tulumaks peeti kinni ja kanti MTA-

le kaebaja novembri töötasult summa 5,25 eurot, detsembri töötasult summa 17,81 eurot (sisaldab

ka detsembri töötasu välja maksmata osalt arvestatud tulumaksu summas 1,28 eurot) ja jaanuari

töötasult summas 22,76 eurot.

16. Kaebajal ilmnenud tagajärgede kõrvaldamiseks on vastustaja teinud järgmist: a) vastustaja

maksis kaebajale 2023. a detsembri töötundide eest ekslikult arvestamata jäänud töötasu, millest

oli maha arvatud tulumaks 20% välja koos jaanuari kuu töötasuga 09.02.2024; b) 24.05.2024

otsusega maksti kaebajale viivistena b1) novembrikuu töötasult 08.12.2023 kinni peetud

tulumaksu summas 5,25 euro eest 0,29 eurot 2023. a 24 päeva eest 0,04 eurot ja 2024. a 91 päeva

eest 0,16 eurot; b2) detsembrikuu töötasu (8,67 tunni eest) 31 päevase viivitusega välja maksmise

eest 0,05 eurot. Siin võeti arvestuse aluseks vaid peale tulumaksu kinnipidamist 09.02.2024

kaebaja arveldusarvele kantud summa 5,14 eurot, kuivõrd peale nimetatud summa kätte saamist

langes viivise edasiseks arvestamiseks ära alus 09.02.2024; b3) detsembrikuu töötasult 10.01.2024

kinni peetud tulumaksu summas 17,81 euro eest 2,73 eurot 2024. a I poolaasta 173 päeva eest 1,06

eurot ja 01.07.2024 kuni 31.03.2025 274 päeva eest 1,67 eurot. Summa 17,81 eurot sisaldab ka

hilinemisega välja makstud detsembrikuu töötasult kinni peetud tulumaksu summas 1,28 eurot;

b4) jaanuarikuu töötasult 09.02.2024 kinni peetud tulumaksu summas 22,76 euro eest 3,25 eurot

2024. aasta I poolaasta 143 päeva eest 1,11 eurot ja 01.07.2024 kuni 31.03.2025 274 päeva eest

2,14 eurot.

17. Poolte vahel on vaidlus selles, kas vastustaja peab kaebajale kahjuna hüvitama summa, mis

moodustub kaebaja novembri ja detsembri 2023 ja jaanuari 2024 töötasult ekslikult arvestatud

tulumaksust 20%. Kaebaja nõuab lisaks tulumaksuna kinni peetud summadele ka viivise maksmist

nimetatud summade välja maksmisega viivitamise eest.

18. Tallinna Vangla poolt peetava tööajatabeli (dtl 27) kohaselt töötas kaebaja perioodil 01-

30.11.2023 kokku 35,50 tundi; 01-31.12.2023 kokku 120,34 tundi ja 01.-31.01.2024 kokku 153,75

tundi. Kaebaja nimetatud arvestusele vastu ei vaidle.

19. Kaebaja on esitanud vastustajale 27.10.2023 avalduse, milles palub alates 27.10.2023 oma

töötasust enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha arvata igas kalendrikuus 1/12

tulumaksuseaduse (TuMS) §-s 23 sätestatud tulust (dtl 24). Tallinna Vangla kolmanda üksuse juhi

04.03.2024 vastuskirjast kaebaja 02.02.2024 pöördumisele (dtl 28) nähtuvalt oli Riigi

Tugiteenuste Keskusele 05.01.2024 saadetud detsembrikuu tööajatabelis kaebaja töötundide

arvuks märgitud ekslikult 8,67 töötundi tegelikkusest vähem, mille osas saadeti RTK-le

06.02.2024 parandustabel ekslikult välja maksmata töötundide välja maksmiseks. Vastusest

nähtub, et vastustajale on nimetatud pöördumise esitamise seisuga teadmata, miks ei ole RTK

arvestanud kaebaja 27.10.2023 avaldusega, mille osas on tehtud vastav päring RTK-le. Vastustaja

on menetluses selgitanud, et kahju hüvitamise menetluse käigus 11.03.2024 kinnipeetavate

palgaarvestusega tegelevalt RTK teenistujalt suuliselt saadud selgituste kohaselt laekus RTK-le

kaebaja 27.10.2023 tulumaksu mahaarvamise avaldus alles 09.02.2024. Seega on kaebaja 2023

novembri ja detsembri ning 2024. a jaanuari töötasult tulumaks maha arvatud. Avalduse RTK-le

laekumise aeg on nähtav vastustaja dokumendihalduse registrist (dtl 79 ja 65-68). Registrist

nähtub ka, et 23.11.2023 kaebaja avaldust RTK-le ei saadetud ning saadeti vaid kaebaja tööle

määramise käskkiri (dtl 78 ja 65-68). Seega on vastustaja kaebaja 27.10.2023 avalduse RTK-le

4(6)

3-24-1554

edastamata jätmisel käitunud õigusvastaselt. Seega tuleb analüüsida, kas vastustaja õigusvastase

tegevuse tulemusel on kaebajale tekkinud kahju.

20. Avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise alused on sätestatud riigivastutuse

seaduses (RVastS). RVastS § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja

õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikutud, võib nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida, ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-

ides 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitse või taastamisega. RVastS § 8 lg 1 kohaselt hüvitatakse

varaline kahju rahas. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks, kui tema

õigusi ei oleks rikutud. RVastS § 6 lg 1 kohaselt võib isik nõuda haldusakti andmist või toimingu

sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja

see puudutab isiku õigusi.

21. TuMS § 23 lg 1 kohaselt arvatakse residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust maha

maksuvaba tulu 7848 eurot, arvestades sama seaduse lõiget 2. Nimetatud maksuvaba tulu ei

kohaldata alates maksustamisperioodist, mil isik jõuab vanaduspensioniikka. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt, kui tulu on 14 400 eurot, arvutatakse maksuvaba tulu summa järgmise valemi kohaselt:

7848/10 800 x (tulu summa – 14 400). Seejuures ei või maksuvaba tulu olla väiksem, kui null ja

suurem, kui 7848. TuMS § 42 lg 1 järgi arvestatakse lepinguriigi residendist füüsilisele isikule

tehtud §-s 41 nimetatud väljamaksetest maksumaksja kirjaliku avalduse alusel igas kalendrikuus

enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha summa, mis on arvutatud järgmise valemi kohaselt:

654-654/900 x (väljamakse – 1200). Nimetatud summa ei või olla väiksem, kui null ja suurem, kui

654 eurot. Seega võimaldab seadus arvestada maksuvaba tuluna igas kalendrikuus 654 eurot ning

kuivõrd asja materjalide kohaselt jäi kaebaja aastane sissetulek alla TuMS § 23 lg-s 2 sätestatud

määra, siis oli kaebajal õigus maksuvabale tulule, mille arvestamiseks kaebaja esitas vastustajale

27.10.2023 avalduse.

22. Selleks, et kaebajal oleks võimalik kasutada kogu talle kalendriaastas ette nähtud maksuvaba

tulu, milleks on 7848 eurot, oli kaebajal ilma avalduse esitamiseta vastustajale võimalik esitada

hiljemalt 30. aprilliks 2024 MTA-le tuludeklaratsioon (TuMS § 44 lg 1), milles oleks arvestatud

kaebaja kogu aastatuluga ja kalendriaastaks ette nähtud 7848 euro suuruse maksuvaba tuluga. Kui

kaebaja 2023 aasta tulu jäi alla 7848 euro, siis oli tema poolt makstud tulumaksu summa

enammakstud maksusumma, mille osas tekkis tal MTA vastu maksukorralduse seaduse (MKS)

§ 33 lg 1 kohaselt tagastusnõue. Tagastusnõudest tuleb MTA-d teavitada maksudeklaratsioonis või

muus kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas dokumendis (MKS § 33 lg 5, § 106 lg 1).

MTA tagastab enammaksutud maksusumma 60 päeva jooksul taotluse saamisest arvates, kui

maksuseaduses ei ole sätestatud teistsugust tähtaega (MKS § 106 lg 2). MKS § 33 lg 4 kohaselt on

kaebajal õigus esitada tagastusnõue kolme aasta jooksul arvates maksu tasumise õigusliku aluse

ära langemisest. Ehkki TuMS § 44 lg 6 p 1 kohaselt ei olnud kaebajal iseenesest tuludeklaratsiooni

esitamise kohustust, oleks kaebaja pidanud kas esitama tuludeklaratsiooni tulenevalt asjaolust, et

vastustaja ei olnud ekslikult arvestanud kaebaja 27.10.2023 avaldusega ning oli arvestanud

kaebajale tehtud väljamaksetelt jätkuvalt maha tulumaksu või avalduse ekslikult arvestatud

tulumaksu tagastamiseks. Kaebaja on kinnitanud, et ta vastavat taotlust esitanud ei ole ja tema

ning MTA vaheline kirjavahetus ei seondu käesoleva vaidluse esemega.

23. Eeltoodust tulenevalt ei ole kaebajale vastustaja tegevuse tõttu tekkinud kahju. Kaebajal on

jätkuvalt õigus esitada MTA-le avaldus enammakstud tulumaksu tagastamiseks. Kaebaja töötasult

ekslikult kinni peetud tulumaks kanti MTA kontole ja nimetatud summat ei saa kaebajale

tagastada vastustaja. Seetõttu jätab kohus rahuldamata kaebaja taotluse kahju hüvitamiseks, mis

vastavalt vastustaja poolt menetluses esitatud andmetele on 45 eurot ja 82 senti. Vastustaja on

õigesti märkinud, et kuivõrd kaebajal on õigus nõuda tulumaksu tagastamist MTA-lt, siis looks

sama summa kahjuna vastustajalt kaebaja kasuks välja mõistmine olukorra, kus kaebaja on

vastustaja arvel rikastunud, sest kaebaja saaks sama summa tagasi topelt.

5(6)

3-24-1554

24. Kaebaja on lisaks taotlenud kinnipeetud tulumaksult viivise välja mõistmist. RVastS § 7 lg 4 ja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 kohaselt saab viivist nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral. Vastustaja on kaebaja taotluse viivise saamiseks rahuldanud oma 24.05.2024

otsusega. Otsuse alusel on makstud kaebajale viivist novembrikuu töötasult 08.12.2023 kinni

peetud tulumaksu summas 5,25 euro eest 0,29 eurot 2023. a 24 päeva eest 0,04 eurot ja 2024. a 91

päeva eest 0,16 eurot; detsembrikuu töötasu (8,67 tunni eest) 31 päevase viivitusega välja

maksmise eest 0,05 eurot. Siin võeti arvestuse aluseks vaid peale tulumaksu kinnipidamist

09.02.2024 kaebaja arveldusarvele kantud summa 5,14 eurot, kuivõrd peale nimetatud summa

kätte saamist langes viivise edasiseks arvestamiseks ära alus 09.02.2024; detsembrikuu töötasult

10.01.2024 kinni peetud tulumaksu summas 17,81 euro eest 2,73 eurot 2024. a I poolaasta eest

173 päeva eest 1,06 eurot ja 01.07.2024 kuni 31.03.2025 274 päeva eest 1,67 eurot. Summa 17,81

eurot sisaldab ka hilinemisega välja makstud detsembrikuu töötasult kinni peetud tulumaksu

summas 1,28 eurot; jaanuarikuu töötasult 09.02.2024 kinni peetud tulumaksu summas 22,76 euro

eest 3,25 eurot 2024. aasta I poolaasta 143 päeva eest 1,11 eurot ja 01.07.2024 kuni 31.03.2025

274 päeva eest 2,14 eurot. Seejuures on vastustaja arvestanud viivist ka edasiulatuvalt ning

suuremas määras, kui seda on seadusega sätestatud viivise määr. Kuivõrd vastustaja ei ole

kaebajale kahju tekitanud ning kaebajat informeeriti võimalusest esitada enammakstud tulumaksu

tagasi nõudmise taotlus MTA-le 24.05.2024 vastuses, siis on vastustaja kohelnud kaebajat viivise

arvutamisel soodsamalt, kui kehtiv õigus vastustajat selleks kohustab.

25. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kaebaja poolt esitatud kaebuse rahuldamata.

26. Kuivõrd kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS §

108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente ega taotlenud

tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, seetõttu jäävad vastustaja võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

27. Avaldatavas otsuses tuleb kaebaja nimi asendada tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

6(6)