3-23-2716/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Pihel Sarv

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. augustil 2024 Tallinnas

Haldusasja number

3-23-2716

Haldusasi

Xi kaebus tühistada Tallinna Vangla 2. ja 5. oktoobri 2023.

a käskkirjad ja 6. novembri 2023. a vaideotsus

Menetlusosalised

Kaebaja X

Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

3. Asendada avaldatavas otsuses osaühingu X, X, X ja X nimed tähemärkidega. Jätta

avaldamata aadressid xxxxxxx ja xxxxxxx.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 30. septembril 2024 (halduskohtu-

menetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuapellatsioonkaebuse

(vt

HKMS

§

184)

võib

esitada

14 päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui

see on pikem kui 14 päeva. Kui apellatsioonkaebuse esitaja soovib, et ringkonnakohus arutaks

asja kohtuistungil, tuleb tal seda märkida. Vastasel juhul eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline vajab apellatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, saab ta esitada ring-

konnakohtule vastava taotluse. Taotluse esitamine ei peata apellatsioonitähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5). Seega peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel nii taotluse kui ka

apellatsioonkaebuse, mida saab vajaduse korral hiljem täiendada (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 5. juuli 2023. a käskkirjaga nr 5-1/23/1278 andis Tallinna Vangla kinnipeetavale Xile loa

töötada järelevalveta väljaspool vanglat osaühingus X aadressidel xxxxxx ja xxxxxx.

Käskkirja lisas 1 olid märgitud kinnipeetava kohustused väljaspool vanglat töötamisel. Lisa p

3-23-2716

2(8)

19 järgi on kinnipeetaval vangla nõusolekuta keelatud omada ja kasutada töökohal vanglas

keelatud esemeid, sh mobiiltelefoni (p 19.2).

2. 19. septembril 2023 kontrollis Tallinna Vangla teabe- ja uurimisosakonna spetsialist

R. Rentik, kas X viibib xxxxxx asuval ehitusobjektil. Ametniku koostatud ettekande järgi

kasutas kaebaja töökohal mobiiltelefoni Samsung A22 5G. Kaebaja selgitas, et on kasutanud

seadet enda tehtud ventilatsioonitööde pildistamiseks.

3. 2. oktoobri 2023. a käskkirjaga nr 1-23/1-3/232 karistas vastustaja kaebajat

distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega kolmeks ööpäevaks, katseajaga kolm kuud.

3.1. Distsipliinirikkumine on tõendatud R. Rentiku 19. septembri 2023. a ettekandega nr 1-23-

10658, kaebaja 19. septembril 2023. a selgitustega ja 25. septembri 2023. a menetlustoimingu

protokolliga (telefonivestlus tööandja esindajatega).

3.2. Keeld kasutada väljaspool vanglat mobiiltelefoni teenib eesmärki hoida ära uusi õigus-

rikkumisi ja saavutada vangistuse eesmärke. Oluline on, et vanglal oleks ülevaade kinni-

peetavatele kuuluvatest esemetest. Kaebaja teadis, et tal ei tohi olla väljaspool avavavanglat

liikudes mobiiltelefoni. Ta tutvus 5. juuli 2023. a käskkirjaga ja andis selle kohta allkirja.

3.3. Avavangla kinnipeetav saab vanglas kasutada lauatelefoni terve päeva jooksul. Seega

pole tal mobiiltelefoni vaja. Mobiiltelefoni kasutamine ohustab vangla julgeolekut. Selle abil

on võimalik organiseerida keelatud esemete ja ainete toomist vanglasse. Mobiiltelefoni teel

toimuvat suhtlust ei saa kontrollida. Võimalik on keelatud suhtlus nii vanglas kui ka

vabaduses olevate inimestega. Seeläbi on võimalik organiseerida erinevaid õigusrikkumisi, sh

vanglast põgenemine või vanglaväline ülevise. Keelatud esemed ja nendega kauplemine

võivad tekitada vanglas kinnipeetavate vahelisi võlasuhteid ja konflikte, mis võivad lõppeda

vägivaldselt. Seega seadis kaebaja ohtu vangla julgeoleku.

3.4. Kaebaja kuritarvitas vangla usaldust. Rikkumist ei vabanda see, et kaebaja täitis enda

sõnul telefoni abil tööülesandeid. Kaebaja pidi objektijuhti ja kolleege teavitama sellest, et

talle on mobiiltelefonid keelatud. Ta ei teinud seda. Vabandavaks asjaoluks pole ka see, et

kaebaja tööandja ei teavitanud sellest kaebaja vahetut juhti tööobjektil.

3.5. Vangla usalduse kuritarvitamine on küllaltki raske distsipliinirikkumine. Ühtlasi ohustab

see vangla julgeolekut. Vanglal tuleb anda selge signaal, et selline käitumine ei ole lubatav.

Karistamisel on üldpreventiivne mõju. Karistuse eesmärgiks on kaebajat heidutada ja tagada

vanglas kehtiva korra järgimine. Avavanglas on distsipliini ja korra järgimine väga oluline.

3.6. Kaebajale tutvustati distsiplinaarmenetluse protokolli 29. septembril 2023. Kaebaja

kinnitas, et ta ei soovi sellele vastuväiteid esitada.

3.7. Tegu on teadlikult toime pandud rikkumisega, mida kinnipeetav ise tunnistas. Noomitus

või elektriseadmete kasutamise keeld ei oleks piisavalt heidutava mõjuga. Kuna kaebaja pole

tööga hõivatud, ei saa teda karistada töölt eemaldamisega. Kokkusaamiste keelamine poleks

otstarbekas, kuna kaebaja ei kohtu regulaarselt lähedastega. Kokkusaamise keelamine võib

halvendada lähisuhteid.

3.8. Maksimaalne võimalik karistus on 45 ööpäeva kartseris. Kolmepäevase kartserikaristuse

määramisel tingimisi kolmekuulise katseajaga on arvestatud kaebaja suhtumist: kaebaja

osaliselt tunnistab, et pani toime rikkumise. Arvestatud on kaebaja käitumist vanglas: tal pole

distsipliinirikkumisi. Eeldatavasti mõjutab määratud karistus kaebajat ja teisi kinnipeetavaid

edaspidi kehtestatud korda järgima ning rikkumistest hoiduma.

3-23-2716

3(8)

4. 2. oktoobril 2023 esitas kaebaja distsiplinaarmenetluse protokollile vaide. Kaebaja leiab,

et distsiplinaarsüütegu on tuvastatud tema ütluste järgi. Ütlused ei olnud aga õiged, kuna

kaebaja sattus paanikasse ja mõtles peaaegu kõik öeldu välja. Kaebaja palus

distsiplinaarmenetluse uuendada.

5. 3. oktoobril 2023 esitas kaebaja 2. oktoobri 2023. a distsiplinaarkaristuse määramise

käskkirja peale vaide. Kaebaja palus menetluse uuendada ja käskkirja tühistada, kuna see on

tehtud tema antud tõele mittevastavate ütluste alusel.

6. 15. oktoobril 2023 esitas kaebaja mõlemad vaided uuesti vaide blanketil. Vaiete

põhjendused jäid endiseks.

7. 5. oktoobri 2023. a käskkirjaga nr 5-1/23/1905 otsustas vastustaja paigutada kaebaja

kinnisesse vanglasse.

7.1. Distsiplinaarmenetluse käigus leidis tõendamist, et kaebaja rikkus väljaspool vanglat

töötamise

käskkirja,

omades

ja

kasutades

mobiiltelefoni.

Tegu

on

raske

distsipliinirikkumisega, mis ohustab vangla julgeolekut ja millele järgneb kinnisesse

vanglasse

paigutamine.

Mobiiltelefoni

kasutamine

võimaldab

kinnipeetaval

luua

kontrollimatuid ja vangla julgeolekule ohtlikke kontakte. See seab ohtu ka julgeoleku

väljaspool vanglat.

7.2. Kaebaja on vastustaja usaldust kuritarvitanud. Vastustajal pole veendumust, et kaebaja

edaspidi oma kohustusi täidaks ja avavanglast väljas olles kehtivat korda järgiks. Avavangla

kinnipeetaval ei tohi olla kehtivat distsiplinaarkaristust keelatud sidepidamisvahendite

kasutamise eest ja peab olema piisav alus arvata, et ta ei pane enam toime uusi rikkumisi

(Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ § 17 lg 2 p 1).

7.3. Kaebaja esitas 4. oktoobril 2023 vastuväite, mille järgi ta ei ole nõus kinnisesse vanglasse

ümberpaigutamisega. Kaebaja leiab, et selleks pole alust. Kaebaja soovib, et ta paigutataks

asjaolude väljaselgitamiseni tagasi avavanglasse. Kaebaja vastuväidetest ei nähtu selliseid

asjaolusid, mis mõjutaksid otsust paigutada ta avavanglast tagasi kinnisesse osakonda. Kinni-

peetaval pole subjektiivset õigust kanda karistust avavanglas.

8. 15. oktoobril esitas kaebaja 5. oktoobri 2023. a ümberpaigutamise käskkirja peale vaide.

Vaide järgi kaebaja rikkumist toime ei pannud. Kaebaja varem antud ütlused ei vastanud

tõele.

9. 6. novembri 2023. a vaideotsusega nr 5-15/23/180-2 jättis vastustaja kaebaja vaide

2. oktoobri 2023. a otsuse peale rahuldamata. Distsiplinaarmenetluse käskkirjas on karistuse

valikut kaalutud ja asjakohaselt põhjendatud. Karistamine toimus kooskõlas kehtiva

seadusega. Kaebajal oli võimalik distsiplinaarmenetluse protokollile vastuväiteid esitada, sh

karistuse liigi ja määra kohta. Seda ta vajalikuks ei pidanud. Vaidemenetluse käigus ei

tuvastatud, et uurimiskohustust oleks rikutud.

10. 14. novembri 2023. a vaideotsusega nr 5-15/23/187-2 jättis vastustaja rahuldamata

kaebaja vaide 5. oktoobri 2023. a otsuse peale. Kinnipeetaval pole subjektiivset õigust kanda

karistust avavanglas. Kinnipeetaval on vangistusseaduse (VangS) § 21 lg-st 1 ja täitmisplaani

§-st 211 tulenevalt õigus, et vangla järgiks tema ümberpaigutamist otsustades

menetlusnõudeid. Menetlus on läbi viidud nõuetekohaselt. Käskkirjas on märgitud selle

õiguslik alus ja põhjendused. Kinnisesse vanglasse paigutamine on prognoosiotsus, mida

tehes vangla hindab, kas seni toimunut arvestades võib pidada tõenäoliseks, et kinnipeetav ei

pane toime uut õiguserikkumist.

3-23-2716

4(8)

11. X esitas 30. novembril 2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada

Tallinna Vangla 2. ja 5. oktoobri 2023. a käskkirjad ja 6. novembri 2023. a vaideotsuse.

11.1. Kaebaja sai 19. septembril 2023 objektijuht X korralduse teha ehitusobjektist pilte.

Kuna kaebaja telefoni kasutada ei tohi, palus ta abi kolleegilt X. Viimane ütles, et on

hõivatud. Kui vabaneb, võtab töötelefoni ja tuleb appi pilte tegema. Kaebaja läks teist tööd

tegema: auke makrofleksiga täitma ja ootama, millal kolleeg jõuab. Kui X tuli, näitas kaebaja

talle, kus on vaja pilte teha. Seejärel läks ta edasi enda tööd tegema. Mõne aja möödudes tuli

X kaebajale ütlema, et ülemus helistas ja ta peab minema mujale kiiret tööd tegema. Hiljem

tuleb tagasi. Kaebaja jäi oma tööd tegema. Kui kaebaja lõpetas töö selles korteris (seitsmendal

korrusel), võttis ta redeli ja vahupüstoli ning astus korterist välja. Seal tuli talle vastu R.

Rentik. Kaebaja pani redeli vastu seina ja vahupüstoli põrandale ning tervitas ametnikku.

Ametnik küsis, kas kõik on kombes. Ametnik liikus koridori mööda edasi ja leidis paari

meetri kauguselt kohast, kus kaebaja seisis, X mobiiltelefoni. Ametnik küsis, kelle telefon see

on. Kaebaja tundis ära töökaaslase telefoni ja vastas, et telefon kuulub X. Ametnik ütles

kaebajale seepeale, et ei usu teda ja soovitas rääkida tõtt, siis ei karistata kaebajat karmilt.

Kaebaja ei tahtnud minna kinnisesse vanglasse. Ta sattus paanikasse ja mõtles välja ütlused,

mis on kajastatud tema seletuses. Neid ütlusi kasutati edaspidi tema vastu.

11.2. Kontaktisik G. Simm tõi kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolli ja ütles, et sellele

tuleb alla kirjutada. G. Simm ütles kaebajale, et ta kirjutaks, et ei vaidlusta, kuna seda ei lähe

vaja. See oli viga, kuna seda on edaspidi kasutatud kaebaja vastu.

11.3. R. Rentiku ettekandes on kirjas, et ta leidis telefoni mingi ventilaatorilaadse asja pealt.

Kaebaja seletuses on kirjas, et ta võttis telefoni elektrikilbi pealt ja pani selle sinna. Juba

sellest saab järeldada, et kaebaja seletused on väljamõeldud. Pole tõendatud, et telefon kuulub

kaebajale või et tema seda kasutanud oleks. Menetluses pole kindlaks tehtud, kellele telefon

kuulub. Samas kinnitas X protokolli järgi selgelt, et telefon kuulub temale. Objektijuht X

kaebajale telefoni ei andnud.

12. Vastustaja esitas vastuse, milles palus kaebuse rahuldamata jätta.

12.1. Vaidlustatud käskkirjad on õiguspärased, proportsionaalsed ja kaalutlusvigadeta.

Vastustaja jääb vaideotsustes märgitud seiskohtade juurde ja palub neid käsitleda ka vastu-

väidetena kaebusele.

12.2. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE)

§ 641 p 10 kohaselt on mobiiltelefonid kinnipeetavatele, sh avavanglase paigutatud inimestele

keelatud. Sama keeld tulenes kaebajale 5. juuli 2023. a käskkirja lisast 1. Kinnipeetaval on

kohustus täita vanglas julgeoleku tagamiseks vangla sisekorraeeskirju ja alluda vangla-

teenistuse ametnike seaduslikele korraldustele (VangS § 67 p 1).

12.3. Kõnealune mobiiltelefon oli lahti lukustatud ja avatud pildistamisrežiimis. See oli

kaebaja kõrval kohas, kus kaebaja viibis üksinda. Kohapeal toimunud vestluse käigus

tunnistas kaebaja vanglaametnikule, et on seda telefoni kasutanud tehtud ventilatsioonitööde

pildistamiseks. Telefoni sellel eesmärgil kasutamist kinnitas ka hiljem kohale ilmunud end X

tutvustanud mees.

12.4. Kuna kaebaja juurest leiti mobiiltelefon, mille kasutamist ta ise nii koha peal suuliselt

kui ka hiljem antud kirjalikes selgitustes kinnitas, oli vanglal alust kahtlustada teda

distsipliinirikkumise toimepanemises. Distsiplinaarmenetluses kaebaja lisaselgitusi ei andnud.

Kaebaja tunnistati distsipliinirikkumises süüdi.

12.5. Vastustaja ei pea usutavaks kaebaja väidet, et ta sattus paanikasse ja mõtles seetõttu

välja vale, et kasutas tema kõrval olnud mobiiltelefoni töökohal piltide tegemiseks. Ei ole

3-23-2716

5(8)

eluliselt usutav, et kaebaja otsustas olukorra hullemaks valetada ja ennast telefoni kasutamises

süüdi tunnistada. Kaebaja ei muutnud oma ütlusi ka distsiplinaarmenetluse käigus.

12.6. Seda, et kaebaja kasutas telefoni, kinnitab R. Rentiku 19. septembri 2023. a ettekanne.

14. veebruaril 2024 andis R. Rentik e-kirja teel selgituse, mille järgi põles telefoni leidmise

ajal selle taustavalgus, mis kaebajaga vestluse ajal kustus. Telefonil oli sisse lülitatud

mobiilne andmeside.

12.7. See, kellele mobiiltelefon kuulus, ei ole distsipliinirikkumise toimepanemise

seisukohalt oluline. Siiski väärib märkimist, et X asus väitma, et telefon kuulub talle, alles

pärast seda, kui kaebaja tegi talle 22. septembril 2023 kõne. Kaebaja helistas X esimesel

võimalusel. 19. septembril 2023 X telefoni omaks ei tunnistanud. Ka ei võtnud ta enam

vanglaga ühendust pärast seda, kui vastustaja palus tal esitada telefoni ostu või omandit

tõendava dokumendi. See annab alust kahtlusele, et tegelikult telefon talle ei kuulu ning ta

väidab vastupidist vaid kaebajaga kokkuleppel.

12.8. Oluline pole see, et ettekandes on märgitud, et telefon leiti ventilaatori pealt, kuid

kaebaja väitis algselt, et pani telefoni elektrikilbi peale. R. Rentiku selgituste järgi oli mobiil-

telefon kaebaja selja taga asunud umbes meetrikõrguse agregaadi peal. On tõenäoline, et asja-

tundmatu silm võib eksida mõne seadme otstarbe määratlemisel. Seade, mida ametnik pidas

ventilaatoriks, võis tegelikult olla elektrikilp. See ei kinnita, et kaebaja algsed ütlused oleks

olnud väljamõeldud.

12.9. Distsiplinaarmenetlus viidi läbi nõuetekohaselt. Kaebaja kuulati ära. Vastustaja kogus

asjakohased tõendid. Kaebaja süü on tõendatud.

12.10. Täitmisplaani § 17 lg 2 p 1 järgi ei tohi avavanglasse paigutataval kinnipeetaval olla

distsiplinaarkaristust keelatud sidepidamisvahendi kasutamise eest. Kuna 2. oktoobri 2023. a

käskkirjaga karistati kaebajat mobiiltelefoni lubamatu kasutamise eest, ei võinud ta enam ava-

vanglas viibida. Enne 5. oktoobri 2023. a käskkirja andmist kuulati kaebaja ära. Käskkiri on

nõuetekohaselt põhjendatud.

12.11. 6. novembri 2023. a vaideotsus on põhjendatud ja vastab vorminõuetele. Selle on all-

kirjastanud pädev isik. Kuna kaebajat karistati distsiplinaarkorras õiguspäraselt, ei olnud

käskkirja kehtetuks tunnistamise nõue põhjendatud. Vaie tuli jätta rahuldamata.

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus kontrollib kõigepealt vangla 2. oktoobri 2023. a käskkirja õiguspärasust.

14. Vangla on asjakohaselt esile toonud normid, mille alusel kõnealune käskkiri tehti. Mobiil-

telefoni kasutamise keeld tuleneb VSKE § 641 p-st 10 koosmõjus VangS § 67 p-ga 1. Sama

keeld tulenes kaebajale 5. juuli 2023. a käskkirja lisast 1, millega tutvumist kaebaja allkirjaga

kinnitas (digitoimiku leht (dtl) 75). Võimaluse määrata süülise distsipliinirikkumise eest

kinnipeetavale kartserikaristus annab VangS § 63 lg 1 p 4.

15. Kaebaja ei väida, et distsipliinaarmenetluse läbiviimisel oleks rikutud menetlusnorme (vt

VangS § 64). Kaebaja sai anda toimunu kohta selgitusi esmalt 19. septembril 2023 suuliselt

R. Rentikule (vt R. Rentiku 19. septembri 2023. a ettekanne, dtl 77). Samal päeval andis ta ka

kirjalikud ütlused (distsiplinaarmenetluse alustamise teade, dtl 78). 29. septembril 2023

tutvustas vastustaja kaebajale distsiplinaarmenetluse protokolli. Kaebaja kinnitas allkirjaga, et

ei soovi sellele vastuväiteid esitada (dtl 86).

16. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kõnealune distsiplinaarsüütegu leidis aset: kas

kaebaja kasutas töökohas olles mobiiltelefoni.

3-23-2716

6(8)

16.1. R. Rentiku 19. septembri 2023. a ettekande järgi kontrollis ta 19. septembril 2023 kella

12.15 paiku, kas X viibib xxxxxx asuval ehitusobjektil. OÜ X kasutuses olevas soojakus viibis

üksinda ametnikule tuttav X, kelle sõnul oli X veel objektil. Ametnik palus X kutsuda X

soojaku juurde. Ametnikule tundus kahtlane, et kaebaja viibib lõunapausi ajal jätkuvalt

objektil. Ametnik liikus X järel hoone ukseni, kus X hõikas valjusti: „X!“. Kui R. Rentik

kuulis, et X vastas suhteliselt lähedalt, otsustas ta ise tema juurde minna. Kaks korrust

kõrgemal seisis X trepi juures ventilaatori kõrval. Selle peal oli lukust lahti, avatud

pildistamisrežiimis mobiiltelefon. X selgitas, et on seda telefoni kasutanud enda tehtud

ventilatsioonitööde pildistamiseks. Telefoni sellel eesmärgil kasutamist kinnitas ametnikule

hiljem soojaku juurde tulnud valge kiivriga mees, kes väitis end olevat X.

16.2. 19. septembril 2023 antud kirjalikes ütlustes selgitas kaebaja toimunut järgnevalt.

Kaebaja oli 19. septembril 2023 tööl xxxxxx majas koos X, vist seitsmendal korrusel. Tehtud

töid oli vaja pildistada. Pilte tegi X. Seejärel kutsuti X ära mingi kiire töö tegemiseks. X jättis

oma telefoni elektrikilbi peale ja palus kaebajal edasi pildistada, kuni ta tagasi tuleb. Kaebaja

võttis telefoni, tegi vajalikud pildid ja pani telefoni tagasi kilbile. Seal oli telefon siis, kui

kaebajat tuldi kontrollima. Telefon ei olnud kaebaja isiklikuks kasutuseks vaid töö jaoks.

16.3. 25. septembril 2023 menetlustoimingu protokolli järgi (dtl 80) vestles inspektor

kontaktisik G. Simm telefoni teel kaebaja kolleegi X, objektijuhi X ja OÜ X esindaja X.

X selgitas, et oli 19. septembril 2023 tööl, kui objektile tuli vanglatöötaja. Ametnik küsis, kus

on X. X selgitas, et X on eemal tööl ja hüüdis teda. Ametnik läks kohe X juurde ja leidis tema

juurest mobiiltelefoni. X väitis G. Simmile, et see telefon on tema oma. Küsimusele, kas ta

saab seda tõestada, vastas X, et ei saa, kuna see on nii vana telefon. Ta kasutas seda ainult

piltide tegemiseks.

X selgitas, et on kõnealuse ehitusobjekti juht. Talle ei edastatud infot, et Xile pole

mobiiltelefon lubatud. Kui ta oleks seda teadnud, oleks ta talle fotoaparaadi andnud.

X selgitas, et info, et kaebajale on mobiiltelefonid keelatud, sai edastatud eelmisele

objektijuhile. Objektijuht vahetus ja võis juhtuda, et uus juht seda infot ei saanud.

16.4. 29. septembril 2023 kinnitas kaebaja, et tal pole vastuväiteid distsiplinaarmenetluse

protokollis esitatule.

16.5. 2. oktoobril 2023 esitas kaebaja avalduse (dtl 61), milles teatas, et pole siiski

distsiplinaarmenetluse protokolliga nõus. Kaebaja põhjendas seda sellega, et sattus paanikasse

ja andis tõele mittevastavaid ütlusi. Seda, mis osas olid ütlused valed ja mis tegelikult toimus,

kaebaja selles ega hilisemates vanglale kirjalikult esitatud avaldustes ei selgitanud (3. oktoobri

avaldus, dtl 62, 15. oktoobri vaided, dtl 63–65).

16.6. Vastustaja esitas kohtule R. Rentiku 14. veebruaril 2024 e-kirja teel antud selgitused

(dtl 67). Selgituste järgi kontrollis R. Rentik 19. septembril 2023 talle varem laekunud teavet,

mille kohaselt kasutab X töö juures mobiiltelefoni. R. Rentik tõdes, et ta ei saa kindlalt väita,

et nägi kaebajat midagi enda selja taha asetamas ja seejärel selle ette astumas, kuid selline

mulje talle jäi. Kui ta jõudis kaebaja juurde, nägi ta tema selja taga umbes meetri kõrguse

seadme peal katkise ekraaniga mobiiltelefoni, mille taustavalgus põles. Kaebajaga vestlemise

ajal taustavalgus kustus. Telefonil oli sisse lülitatud mobiilne andmeside. X väitis, et kasutab

telefoni töö juures fotoaparaadina, millega pildistab tehtud ventilatsioonitöid. Xi sõnul peab ta

seda telefoni kasutama tööandja korraldusel. Ametnik läks koos kaebajaga trepist eemale

väikesesse ruumi, kus X oli väidatavalt ventilatsioonitöid teinud. Kolmandal korrusel trepi

juures seistes ta ventilatsioonitöid ei teinud.

3-23-2716

7(8)

R. Rentik läks koos kaebajaga hoonest välja soojakusse. X kutsus soojaku juurde ka valget

kiivrit kandnud juhataja. Viimane kinnitas, et teab, et kaebaja kasutab töö juures mobiil-

telefoni. Selgus, et see mees ei ole seotud ettevõttega OÜ X, mille vahendusel kaebaja

vanglast tööl käis. Ta ei teadnud, et kaebaja on kinnipeetav. Valge kiivriga mehe soov oli, et

X jääks tööle, sest töömehena pidi ta olema asjalik.

R. Rentiku mäletamist mööda tegi kaebaja kinnisest vanglast 22. septembril 2023 (s.o

esimesel selleks avanenud võimalusel) kõne X. Seejärel võttis X vanglaga ühendust ja palus

endale kuuluvat mobiiltelefoni tagasi. Vangla palus tal esitada ostu või omandit tõendava

dokumendi. Selle peale X enam ühendust ei võtnud ega tundnud telefoni vastu huvi. R. Rentik

märgib, et küsis X käest 19. septembril 2023, kas tegu on tema telefoniga. Vastus oli eitav.

Seda osa vestlusest X ei kuulnud, sest ta vahetas samal ajal riideid.

17. Kohus leiab, et eeltoodud tõendid kogumis kinnitavad, et kaebaja kasutas 19. septembril

2023 tööl olles mobiiltelefoni. Kaebuses esitatud versioon, et mobiiltelefoni kasutas tehtud

töödest piltide tegemiseks üksnes X, ei ole tõendatud ega usutav. R. Rentiku ütluste järgi oli

telefon lukust avatud ja selle taustavalgus põles. See kustus kaebajaga vestlemise ajal. Seega

oli telefoni kasutatud vahetult enne ametniku ja Xi kohtumist. Kaebaja versiooni usutavust

vähendab ka see, et ta esialgu kinnitas, et kasutas telefoni töö juures piltide tegemiseks.

Kaebaja muutis oma ütlusi hiljem. Selle põhjuseks võis olla, et selgus, et kaebajat ähvardab

kinnisesse vanglasse paigutamine ja distsiplinaarkaristus ka juhul, kui ta kasutas telefoni

üksnes tööl vajalike piltide tegemiseks. Oluline pole see, kas telefon kuulus X. Kaebaja ei

tohtinud telefoni ka sel juhul kasutada. Vastustaja 5. juuli 2023. a käskkirja lisa 1 p 19.2 järgi

oli kaebajal vangla nõusolekuta keelatud nii mobiiltelefoni omamine kui ka selle kasutamine

töökohal või vangla ja töökoha vahel liikudes (dtl 74).

18. Kaebaja algsete ütluste usutavust ei vähenda see, et ettekande järgi leidis ametnik telefoni

ventilaatorilaadse seadme pealt, kuid kaebaja nimetas oma ütlustes elektrikilpi. Ametnik ei

pruukinud selles olukorras seadme välimusele ega otstarbele tähelepanu pöörata, kuna tema

tähelepanu oli mobiiltelefonil ja kaebajal. See, millise seadme pealt telefon leiti, pole oluline.

19. Isegi kui kaebaja tõepoolest algselt valeütlusi andis, oli see tema enda teadlik valik.

Kaebaja väidab, et sattus töökohas R. Rentikuga rääkides paanikasse. Kui see ka nii oli, oli tal

nii samal päeval kirjalike ütluste andmise ajal kui ka hiljem enne 2. oktoobrit piisavalt aega

maha rahuneda ja oma ütlusi parandada. Risk, et vangla tema antud ütlustest lähtub ja tema

suhtes nende põhjal otsused teeb, jääb tema enda kanda. Kohus hindab haldusakti

õiguspärasust selle tegemise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Distsiplinaarkaristuse

käskkirja tegemise ajal juhindus vastustaja põhjendatult ütlustest, mis kaebaja oli selleks ajaks

andnud.

Nagu kohus aga juba selgitas, ei ole usutav ega tõendatud, et kaebaja oleks andnud telefoni

kasutamise kohta alguses tõele mittevastavaid ütlusi. Ka ei ole usutav ega tõendatud kaebaja

hilisem, kaebuses esitatud versioon toimunu kohta.

20. Vastustaja on põhjendanud karistuse valikut. Kaebaja ei ole käskkirjale karistuse valiku

osas vastu vaielnud. Olukorras, kus süüteo toime panemine tuleb lugeda tõendatuks, ei ole

põhjust distsiplinaarmenetluse käskkirja tühistada.

21. Ka 6. novembri 2023. a vaideotsus on õiguspärane. Selle tühistamise nõue tuleb jätta

rahuldamata. Kaebaja vaidlustab vaideotsust samal põhjusel kui karistamise käskkirja: ta

väidab, et pole talle ette heidetud tegu toime pannud. Nagu kohus juba tõdes, kinnitavad

tõendid, et kaebaja pani teo toime.

3-23-2716

8(8)

22. 5. oktoobri 2023. a käskkirja, millega vastustaja otsustas paigutada kaebaja kinnisesse

vanglasse, vaidlustab kaebaja samuti põhjusel, et pole talle ette heidetud tegu toime pannud.

Kuna see väide ei leidnud tõendamist, tuleb kaebus ka selle nõude osas rahuldamata jätta.

Vastustaja on vaidlustatud otsuses, vaideotsuses ja vastuses kaebusele selgitanud, millistele

õigusnormidele tuginedes ja miks ta kaebaja kinnisesse vanglasse tagasi paigutas. Kohus

nõustub nende põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2).

23. Eeltoodu põhjal jääb kaebus tervikuna rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab

menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja pole taotlenud menetluskulude välja-

mõistmist kaebajalt. Menetlusosaliste kulud jäävad seega nende endi kanda.

24. Avaldatavas otsuses tuleb OÜ X, X, X ja X nimed asendada tähemärkidega (HKMS §

175 lg 3). Avaldamata tuleb jätta aadressid xxxxxx ja xxxxxx. Nende isikute avalikus

inforuumis Xi distsiplinaarsüüteo üle peetava kohtuvaidlusega seostamine võib põhjustada

neile vähemalt ebamugavust, kuid välistatud pole ka mainekahju vm õiguste riive.

Pihel Sarv

/allkirjastatud digitaalselt/