4-24-2161/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-24-2161

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. juulil 2024 Tallinnas

Väärteoasja number

4-24-2161

Kohtunik

Liina Pohlak

Kohtuistungi sekretär

Thea Tikenberg

Väärteoasi

N.B väärteoasi liiklusseaduse § 201 lg 2

tunnustel

Menetlusalune isik

N.B (isikukood XXX) elukoht xxx, xxx

kodanik, xxx, tel xxx, e-posti aadress xxx

Kohtuväline menetleja

Politsei- ja Piirivalveamet Põhja Prefektuuri Lääne-Harju

politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp

Asja läbivaatamise aeg

31.07.2024

Istungil osalenud isikud

Kohtuvälise menetleja esindaja J A

Menetlusalune isik N.B

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, 63 lg 1, LS § 201 lg 2 ja VTMS § 83 p 2, § 107- 109, 111, 113 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada N.B liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi ja mõista karistuseks arest 5

päeva

Kohustada N.B ilmuma aresti ärakandmisele Põhja Prefektuuri

Kinnipidamiskeskusesse aadressil Linnaaru tee 5/1, Soodevahe küla, Rae vald

Harjumaa hiljemalt 01.10.2024.

Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada N.B suhtes sundtoomist

Põhja Prefektuuri Kinnipidamiskeskusesse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse

lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast,

millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele VTMS § 113 lõike 4 punkti 1 kohaselt kohtus

tutvumiseks kättesaadav. Apellatsioonkaebuse teatise saamisel on motiveeritud kohtuotsus

kohtukantseleis kättesaadav 30.08.2024.a.

Asjaolud

N.B suhtes koostati 28.05.2024 väärteoprotokoll nr AB1389832 selles, et N.B

juhtis 28.05.2024 kella 15.18 ajal Tallinnas Sõle tn-l suunaga Kesa tn-le mootorsõidukit

Ford Mustang (registreerimismärgiga xxx) omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise

õigust ajal, kui juhtimisõigus oli ära võetud. Sellega ta rikkus liiklusseaduse (LS) § 90 lg 1 p 1

nõudeid ning pani toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kuigi kohus on ekslikult märkinud, et menetlusalune isik viibis kohtuistungil, siis tegelikkuses

N.B 31.07.2024 kohtuistungile ei ilmunud. Kohtute Infosüsteemist nähtub, et N.B-le

on kohtukutse kätte toimetatud 25.06.2024 KÄPO (kättetoimetamisportaali) kaudu (lk

17). Kuna N.B kohtuistungile ei ilmunud, helistas kohus talle kohtuistungi alguses ning

isik vastas, et ta vist unustas, ei mäleta. Seega oli N.B kohtuistungi toimumise ajast ja

kohast teadlik, ta ei ole kohtule teatanud ilmumist takistavatest asjaoludest ning taotlust istungi

edasilükkamiseks ei esitanud. Tulenevalt väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 90 lg-st 1, on

väärteoasja on võimalik arutada menetlusaluse isiku osavõtuta.

Kohus uuris järgmisi dokumente:

-

väärteoprotokoll (lk 3);

-

28.05.2024 sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (lk 5);

-

detailandmete päring isiku kohta (lk 6);

-

karistusregistri väljavõte (lk 7);

-

sõiduki detailandmete päring (lk 8);

-

PPA Ida prefektuuri 29.04.2024 otsus väärteoasjas nr 2440,24,001662 (lk 9-10);

-

kohtukutse ja kohtukutse kättetoimetamine (lk 12, 17);

-

01.03.2024 väärteoprotokoll AB1595553 väärteoasjas nr 2440,24,001662 (lk 18);

-

PPA 30.07.2024 päring koos Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse

vastusega (lk 19-20).

Kohus, kontrollinud väärteoasjas kogutud dokumente ning kuulanud ära kohtuvälise menetleja

esindaja ning hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid, asub seisukohale, et N.B süü

temale etteheidetud väärteo toimepanemises on tõendatud.

VTMS § 87 kohaselt on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis

tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

N.B-le heidetakse ette LS § 201 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemist ehk

mootorsõiduki juhtimist ajal, kui temalt oli mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud. LS § 90 lg 1

p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria mootorsõiduki

juhtimisõigust. Kohtus uuritud tõenditega on tõendatud, et N.B juhtis 28.05.2024 kella

15.18 ajal Tallinnas, Sõle tn-l mootorsõidukit Ford Mustang registreerimismärgiga xxx.

Väärteoprotokollis toodud isiku ütlustest nähtub, et ta ei eita mootorsõiduki juhtimise fakti.

Sõiduki juhtimise fakti kinnitab ka sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, mille kohaselt

kõrvaldati N.B 28.05.2024 mootorsõiduki juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 3 alusel, kuna tal

puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. N.B detailandmete päringust

nähtub, et 28.05.2024 N.B-l juhtimisõigust ei olnud, kuna see on alates 16.05.2024

neljaks kuuks ära võetud. Karistusregistri väljavõtte ja Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri

Jõhvi politseijaoskonna patrulltalituse liiklusgrupi 29.04.2024 otsuse nr 2440,24,001662 kohaselt

karistati N.B-d LS § 227 lg 2 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest sõiduki

juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 16.05.2024,

mistõttu oli N.B-lt juhtimisõigus karistusena ära võetud ajavahemikul 16.05.2024 kuni

15.09.2024. Seega oli N.B 28.05.2024 sõidukit juhtides isikuks, kellelt oli

juhtimisõigus karistusena ära võetud ning menetlusalune isik rikkus sõidukit juhtides LS § 90 lg

1 p 1 keeldu.

VTMS § 199 lg 1 kohaselt jõustub kohtuvälises menetluses tehtud otsus, kui selle peale ei ole

kaebust esitatud ja kaebuse esitamise tähtaeg on möödunud. VTMS § 70 lg 5 kohaselt märgitakse

menetlusalusele isikule väärteoprotokolli koopia kätteandmisel väärteoprotokollile ja selle

koopiale kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures

tutvumiseks kättesaadav ja menetlusalune isik või tema kaitsja võivad saada lahendi koopia.

Menetlusaluse isiku nõusolekul võib kohtuväline menetleja saata valminud lahendi koopia

menetlusaluse isiku antud e-posti aadressil või teavitada menetlusalust isikut valminud lahendist

e-toimiku süsteemi kaudu. Menetlusaluse isiku teavitamine valminud lahendist või lahendi

koopia saatmine menetlusalusele isikule ei muuda seadustiku §-s 114 sätestatud

edasikaebetähtaegu. Eeltoodust tulenevalt on seadusandja seadnud otsuse jõustumisega seotud

tähtaegade kulgemise alguse sõltuvusse väärteoprotokollis märgitud otsuse kättesaadavaks

tegemise kuupäevast sõltumata sellest, kas menetleja tuleb isikule vastu ja edastab otsuse ka e-

posti aadressil. Isik peab olema ise huvitatud, et ta oleks teadlik tema suhtes tehtud otsustest ja

kui ta ei tunne õigeaegselt huvi, milline karistus talle on rikkumise eest määratud, võtab ta ise

teadlikult riski, et teadmata otsuse sisust võib ta panna toime uue rikkumise.

Kohtule esitatud väärteoprotokollist AB1389832 nähtub, et N.B ei olnud teadlik, et tal

juhtimisõigust ei ole. Kohus leiab, et taoline väide ei ole tõsiseltvõetav. Kohtule on esitatud

väärteoasja nr 2440,24,001662 väärteoprotokoll AB1595553, milles nähtub, et kohtuvälise

menetleja otsus oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 30.04.2024. Viidatud

väärteoprotokolliga on menetlusalune isik tutvunud 31.03.2024, kinnitades seda allkirjaga ning

soovinud, et kohtuvälise menetleja otsus saadetakse talle e-postiga. Seega oli N.B

teadlik, et otsus, millega temale määratakse karistus kiiruse ületamise eest on kättesaadav alates

30.04.2024. PPA Ida prefektuur tegi väärteoasjas nr 2440,24,001662 otsuse 29.04.2024, millega

karistas N.B-d LS § 227 lg 2 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega neljaks kuuks. Kohtule

esitatud PPA 30.07.2024 päringust koos Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskuse

vastusega nähtub, et N.B e-postile xxx on saadetud kohtuvälise menetleja otsus, mis on

adressaadile läinud 30.04.2024 kell 9.07, kui MIS baasi järgi toimus toimingu kinnitamine. Seega

on otsus, millega isikut karistati juhtimisõiguse äravõtmisega, saadetud N.B e-

postiaadressile, mille ta on ise korduvalt väärteoprotokollides (lk 3 ja 18) avaldanud. Nimetatud

e-postiaadressi on menetlusalune isik kasutanud ka kohtuga suhtlemisel (lk 24). Seetõttu puudub

kohtul vähimgi alus arvata, et N.B ei ole kohtuvälise menetleja otsust kätte saanud.

Isegi kui uskuda, et ta ei ole mingil põhjusel kohtuvälise menetleja otsust kätte saanud, ei vabane

ta vastutusest mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta, sest ta oleks pidanud ise tundma

huvi tema suhtes tehtava lahendi vastu, seda enam, et ta teadis, et kohtuvälise menetleja lahend

on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 30.04.2024. Kui ta ise huvi ei tunne, on see

tema riisiko ning ta peab arvestama võimalusega, et ta ei ole teadlik tehtud lahendi sisust ja

võimalikest ebameeldivatest tagajärgedest. Kohus on seisukohal, et menetlusalune isik, keda on

varem korduvalt karistatud kiiruse ületamise eest ning olles teadlik tema suhtes alustatud

väärteomenetlusest, pidi olema teadlik, et ühe võimaliku karistusena võidakse temalt

juhtimisõigus ära võtta. Kui isik ei tundnud huvi tema suhtes tehtud otsuse vastu, näitab see isiku

hoolimatut suhtumist õiguskorda ja talle määratavatesse karistustesse.

Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et N.B rikkus enda tegevusega LS § 90 lg

1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o

mootorsõiduki juhtimise isiku poolt, kellelt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud.

Karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu

tegu. Kohtu hinnangul on N.B pannud LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo

toime kergemeelsusest, kuna ta pidi võimalikuks pidama, et teda võidakse eelmise liiklusalase

väärteo eest karistada juhtimisõiguse äravõtmisega, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse

tõttu lootis seda vältida. Kohtu hinnangul pidi N.B oma varasemate karistuste ja

elukogemuse pinnalt võimalikuks pidama, et tema juhtimisõigus võib olla ära võetud, kuid sellest

hoolimata asus mootorsõidukit juhtima. Tundmata huvi talle varasema rikkumis eest määratud

karistuse vastuse püüdis Negyra vältida teadmist, kas temalt on juhtimisõigus ära võetud või

mitte.

Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei tuvastatud. N.B on süüvõimeline ning

KarS 2. ptk 3. jaos sätestatud süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastatud.

LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300

trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.

Vastavalt VTMS § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse sätteid, kui

väärteomenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti, ja arvestades väärteomenetluse erisusi.

Menetlusalusele isikule karistuse määramisel juhindub kohus KarS § 56 lg-st 1, mille kohaselt on

karistamise aluseks süüdistatava süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvidest. Samuti lähtub kohus karistusele hinnangu

andmisel karistuse üld- ja eripreventiivsetest eesmärkidest. Kohus arvestab süü suuruse

hindamisel asjaoluga, et N.B-d on varem liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest

korduvalt karistatud rahatrahvidega ja korra ka sõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega.

Karistusregistri väljavõttest nähtub, et tal on neli kehtivat väärteokaristust kiiruse ületamise eest,

mis on toimepandud sisuliselt üheaastase ajavahemiku jooksul. Viimati karistati N.B-d

PPA Lääne prefektuuri 06.05.2024 otsusega rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, mis on tal

karistusregistri andmete kohaselt tasumata ning praegusel juhul on N.B 28.05.2024

pannud toime uue liiklusalase süüteo. Isiku hoolimatut ja üleolevat suhtumist õiguskorda

ilmestab ka asjaolu, et ajal kui 31.03.2024 rikkumise menetlus oli veel pooleli, pani isik 7 päeva

hiljem s.o 06.04.2024 toime juba uue samaliigilise liiklusalase süüteo. Kuna N.B rikub

süstemaatiliselt õiguskorda, millega väljendab oma ükskõikset ja üleolevat suhtumist liikluskorda

ja mõistetud karistustesse, ei ole põhjendatud määrata talle veelkord rahatrahv. Arvestades N.B

N.B seniste rikkumiste arvu, tuleb tema suhtes kohaldada aresti, mis sunniks teda hoiduma

samalaadsete väärtegude toimepanemisest edaspidi. Samuti selgub väärteoprotokollidest (lk 3 ja

18), et menetlusalusel isikul puudub juba vähemalt mitu kuud töökoht, mistõttu puudub kohtul

veendumus, et tal on piisavalt rahalisi vahendeid, et temale mõistetud rahatrahvi tasuda. Johtuvalt

eelnevast asub kohus seisukohale, et N.B-le rahatrahvi mõistmine on end ammendanud,

kuna see ei taga oodatud tulemust ega sunni teda loobuma väärtegude toimepanemisest. Karistust

kergendavad ning raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kuna N.B-d

süüdistatakse ühe väärteo toimepanemises, siis leiab kohus, et tema süü on alla keskmise

ja talle võib mõista karistuse alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Kohtu hinnangul on

põhjendatud määrata N.B-le LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise eest

arest 5 päeva, mis on kohtu hinnangul piisav, et mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ning pidades silmas ka õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus arvestab ka seda,

et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole N.B-le varem aresti mõistetud. KarS § 69

lg 1 kohaselt on arest võimalik asendada üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul.

Kohtukutse sai menetlusalune isik kätte ning ta oli teadlik määratud istungite aegadest, kuid

kohtuistungile ta ei ilmunud. Sellest tulenevalt ei olnud istungil võimalik küsida temalt

nõusolekut ÜKT-tegemiseks ning seega, ei ole aresti asendamine ÜKT-ga N.B puhul

võimalik.

Liina Pohlak

Kohtunik