2-23-3806/20 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-23-3806

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Liina Naaber-Kivisoo

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.08.2024, Narva

Tsiviilasja number

2-23-3806

Tsiviilasi

töövaidluses

Tsiviilasja hind

OÜ Uus Samm Grupp hagi 6184,34 eurot / A V hagi

7000 eurot

Kohtuistungid

22.04.2024

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja/kostja: OÜ Uus Samm Grupp (registrikood

10772229, asukoht Aasa tn 32, 20605 Narva),

lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Sergei Tšurkin

Hageja/kostja: A V (IK XXX, elukoht XXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta A V hagi rahuldamata.

2. Rahuldada OÜ Uus Samm Grupp hagi osaliselt.

3. Mõista A V OÜ Uus Samm Grupp kasuks välja kahju summas 3600 eurot.

4. Mõista A V OÜ Uus Samm Grupp kasuks välja viivis hüvitiselt summas 3600

eurot alates 05.01.2023 kuni hüvitise täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

5. Jätta A V menetluskulud A V kanda.

6. Jätta OÜ Uus Samm Grupp menetluskulud 70% ulatuses A V kanda ja 30%

ulatuses OÜ Uus Samm Grupp kanda. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt

kindlaks mõistliku aja jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tartu

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse

esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

1 / 9

2-23-3806

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

Menetluse varasem käik

1. Tööinspektsiooni töövaidluskomisjon tegi töövaidlusasjas nr 4-1/1865/22 10.02.2023

otsuse (edaspidi Otsus), mille kohaselt töövaidluskomisjon jättis rahuldamata tööandja

avalduse ning rahuldas täies ulatuses töötaja avalduse. OÜ Uus Samm Grupp

(tööandja) esitas hagiavalduse ja taotluse vaadata A V (töötaja) avaldus läbi

hagimenetluse korras.

OÜ Uus Samm Grupp hagi ja seisukohad

2.

01.04.2022 sõlmisid töötaja ja tööandja töölepingu, mille alusel asus töötaja tööle

autojuhina. Tööülesannete täitmise raames juhtis töötaja 08.12.2022 Tallinn-Narva

maanteel veokit Mercedes-Benz Axor, registreerimismärgiga XXX, mille haakes oli ka

haagis. Kell 11.01 ei tulnud töötaja veoki juhtimisega toime ja sõitis kraavi.

Liiklusõnnetuse tulemusena sai veok tõsiseid vigastusi ja taastamisele ei kuulunud.

Töötaja põhjustas tööandjale varalise kahju. Töötaja rikkusi oma töökohustusi raske

hooletuse tõttu.

3. Veoki turuväärtus oli 8700 eurot. Tegemist on olulise kahjuga, eriti kuna sama summa

eest ei ole võimalik samaväärset sõidukit soetada. Töötaja keeldus kahju hüvitamisest,

kuna leidis, et ei vastuta kahju tekkimise eest. GPS jälgimissüsteemi kohaselt sõitis

veok 76 km/h, mis ei võimaldanud vältida liiklusõnnetust. 2022 mais saatis töötaja

tööandjale video, milles nähtus, et ta sõitis Tallinn-Narva maanteel, juhtides veokit ühe

käega. Video eesmärgiks oli näidata, et rool vibreerib. Mõne aja pärast plahvatas auto

ratas, kuid keegi ei saanud viga. Tööandja vestles töötajaga ja tegi talle hoiatuse, et

kõrvaliste helide ja vibratsiooni ilmnemisel on vajalik järgida liiklusseadust ja peatuda.

Kuna töötaja ei võtnud juhtunu eest vastutust ja ei soovinud ka kahju hüvitamist

arutada, siis lõpetas tööandja töösuhte, kuna ei soovinud oma vara töötaja kätte

usaldada.

4. I OÜ sõiduki turuväärtuse hindamise aktiga on tõendatud, et enne liiklusõnnetuse

toimumist oli veoki väärtus 8700 eurot. Samuti on tõendatud, et veok ei kuulu

taastamisele, kuna remondikulud ületavad sõiduki keskmist turuväärtust. Tööandja

müüs veoki jäänused varuosadeks 3 600 euro eest. Seega on tööandjale tekitatud kahju

veoki hävimisega summas 5100 eurot (8 700 – 3 600). Lisaks sellele tasus tööandja

veoki pukseerimise eest OÜ-le B 220 eurot ning I OÜ-le veoki hindamise eest 150

eurot. Töötaja poolt põhjustatud liiklusõnnetuse tagajärjel tekkis tööandjal kahju kokku

summas 5470 eurot. Töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, mis seisnes

ohutus sõitmises, liiklusseaduse nõuete täitmises ja tööandja vara mittekahjustamises.

Töötaja on rikkunud ka LS § 50 lg 3 p 1 ja p 2 nõudeid, mille kohaselt juht peab

kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks ja peab sõidukiiruse valikul

arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi,

ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda

teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama, samuti peab juht vähendama

kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui liiklustingimused seda nõuavad.

2 / 9

2-23-3806

Autojuhil, ja eriti raskeveoki juhil, kui suurema ohu allika valitseval isikul on

kõrgendatud hoolsuse määr, mille järgimata jätmisel autojuhi kohustuse rikkumine on

käsitatav raske hooletusena VÕS § 104 lg 4 tähenduses, mis on võrdsustatud sihiliku

õigusvastase tegevusega. Varalise kahju tekitamisel oli töötaja raskelt hooletu, kuna

töötaja juhtis veokit libedal teel suuremal kiirusel (GPS jälgimissüsteemi kohaselt oli

kiirus vähemalt 76 km/h), kui ilmastikutingimused lubasid, mille tagajärjel ei tulnud

toime veoki juhtimisega ja põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju, millega rikkus

liiklusseaduse nõudeid. Tegemist oli teine reis samal kuupäeval ja samal teelõigul,

seega oli töötaja ilmastikuoludest teadlik.

5. Tuginedes VÕS § 113 lg-le 2 leiab OÜ Uus Samm Grupp, et töötaja on kohustatud

maksma sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist kahju hüvitamisega viivitamise

eest alates avalduse esitamise päevast, s.o alates 05.01.2023 kuni 09.03.2023, summas

76,73 euro. Samuti peab OÜ Uus Samm Grupp õigustatuks jooksva viivise

sissenõudmist VÕS § 113 lg 1 ls 2 sätestatud määras hüvitamata jäetud kahju summast

(5470 eurot) iga tasumisega viivitatud päeva eest alates 10.03.2023.a kuni töötaja poolt

kahju hüvitise kohase tasumiseni.

6. Tööandja täiendas oma seisukohti ja selgitas, et suvel sõitis töötaja samal teelõigul, kus

avarii toimus sarnase keskmise kiirusega, mida ei saa pidada mõistlikuks. Samuti on

oluline asjaolu, et töötaja sõitis kraavi, mitte oma tee poolel, vaid vastassuunavööndis.

See on tunnuseks, et kostja kiirus oli nii suur, et see ei võimaldanud tal jääda isegi oma

teepoole piiridesse. Sõiduk ei olnud kindlustatud, kuna kindlustusandjad ei kindlusta üle

15 aasta vanasid sõidukeid.

A V hagi ja seisukohad

7. A V sai 15.12.2022 elektronposti kaudu teate temaga töölepingu lõpetamisest alates

15.12.2022 töölepingu seaduse § 88 lg 1 punktide 3 ja 7 järgi. OÜ Uus Samm Grupp

viitas teates juhtumile, mis toimus töötaja reisi lõppedes 08.12.2022.

8. OÜ Uus Samm Grupp ei olnud alust ülesütlemise otsusest teavitamise tähtajast kinni

pidamata jätmiseks. Tööleping töötajaga oli sõlmitud kuni 31.12.2022 aastani. Ei saa

rääkida sellest, et asjaolud või poolte huvid ei võimaldanud jätkata töösuhteid kuni

töölepingu tähtaja lõppemiseni. Töötaja ei rikkunud oma töökohustusi ega põhjustanud

tööandjale materiaalset kahju oma süülise tegevusega. OÜ Uus Samm Grupp juures

töötamise ajal ei saanud töötaja tööandjalt kirjalikke hoiatusi töökohustuste rikkumise

kohta. Juhtum toimus mitte A V süül, vaid järsult muutunud ilmastikuolude tõttu.

9. Töötaja valis transpordivahendi liikumiskiiruseks ilmastikuolusid arvestades tunduvalt

madalama kiiruse, kui antud teelõigul lubatud maksimaalne kiirus oli. A V kasutas kõiki

oma oskusi ja võimeid ohutuks liiklemiseks keerulistes ilmastikuoludes ja ei ole

juhtunus süüdi. Töötaja ei olnud hooletu ega ükskõikne ega lasknud kindlasti juhtunut

meelega toimuda.

10. Antud juhul on OÜ Uus Samm Grupp ettevõtja, kes teostab oma äritegevust kaubaveo

vallas. Tööandja on ettevõtjana kohustatud arvestama kõiki kaubaveoga kaasnevaid

riske ja kindlustama muuhulgas transpordivahendi ja haagise. Kuid seda ei olnud tehtud.

Ja seda riski kannab OÜ Uus Samm Grupp.

11. A V palub kohtul tunnistada tühiseks töölepingu nr 24 ülesütlemine alates 15.12.2022

töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 3 ja 7 alusel; lõpetada tööleping nr 24 alates

30.12.2022.a töölepingu seaduse § 107 lg 1 alusel ja parandada töölepingu lõpetamise

kanne töötamise registris.

3 / 9

2-23-3806

12. Kostja selgitas täiendavalt, et portaali ilm.ee kohaselt oli 08.12.2022 tuule kiiruseks

kuni 13 m/sek (mis Bosporuse skaala kohaselt tähendab tugevat tuult, mille tõttu

kiiguvad puude jämedad oksad ja undavad telegraafiliinid). Portaali Keskonnaagentuur

www.ilmateenistus.ee kohaselt tõusis 8.12.2022 alates kella 4:00 kuni 11:00 välisõhu

temperatuur -5º C kuni -2,8º C, mis teadaolevalt koos tugeva tuulega soodustab kiilasjää

tekkimist. Sama portaali andmeil oli tuule kiirus ajavahemikul 8.00-11.00 puhanguti

11,7 meetrit sekundis. Samuti tuleb arvesse võtta, et A V sõitis intsidendi toimumise

ajal tühjalt, kusjuures enne seda sõitis ta koormatud autoga. Delfi portaal kinnitas, et

sarnased ilmastikuolud esinesid ka mujal. Sõiduki oleks võinud kindlustada.

13. Sarnaste transpordivahendite müügikuulutuste kohaselt maksavad analoogsed masinad

vähem, ligikaudu 5000 eurot. Sõidukil olid juba enne intsidendi toimumist talitushäired

ja ei ole selge, kas neid on hindamise juures arvestatud. Lisaks on transpordivahend

13.10.2023 utiliseeritud s.t vähem kui pool aastat peale selle hindamist 8700 euro

väärtuseks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Kohus leiab, et OÜ Uus Samm Grupp hagiavaldus tuleb rahuldada osaliselt ning A V

hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata.

OÜ Uus Samm Grupp nõue

15. OÜ Uus Samm Grupp on palunud kohtul mõista A V välja 5470 euro suurune kahju.

Töölepingu seaduse (TLS) § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust

tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud

õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse

määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse §-s 16 sätestatust.

16. Riigikohus on 11.02.2022 lahendis tsiviilasjas nr 2-19-2497 korranud üle, et üldjuhul

peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised

üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 21.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17, p 25):

-

töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72);

-

tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128);

-

töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust

tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §-s 16 sätestatut (TLS

§ 72, VÕS § 104 lg 2);

-

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg

2);

-

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena töötajale lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

-

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

17. Kohus leiab, et A V on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust. Kohtule esitatud

asjaoludest ilmneb, et 08.12.2022 juhtis A V Tallinn – Narva maanteel haagist

Mercedes-Benz Axor, registreerimismärgiga XXX, mille haakes oli ka haagis. Kell

11.01 ei tulnud A V veoki juhtimisega toime ja sõitis teelt välja kraavi (dtl 42).

Liiklusõnnetuse tulemusel sai veok kahjustada (dtl 36 – 38, 40). Põhjustades autoga

liiklusõnnetuse, on A V rikkunud üldist töösuhetes kehtivat kohustust täita oma

kohustusi tööandja suhtes lojaalselt (TLS § 15 lg 1). Kohtu hinnangul tähendab viidatud

4 / 9

2-23-3806

kohustus muu hulgas seda, et töötaja peab heaperemehelikult hoidma talle tööandja

poolt usaldatud vara ja tegema kõik endast sõltuva, et vältida vara kahjustamist.

Töölepingu punkti 3.2. kohaselt peab töötaja täitma töökohustusi lojaalselt, oma

teadmiste ja oskuste kohaselt parimal viisil ning töö iseloomust tuleneva vajaliku

hoolsusega (dtl 50 - 51). Juhi käitumist liikluses saab hinnata mh liiklusseaduse (LS)

normide põhjal (Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2021 otsus tsiviilasjas nr 2-19-19523).

LS § 14 lg 2 kohaselt iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik peab järgima

liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama

liikluse sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Töötaja on rikkunud LS § 50 lg 3 p

1 ja p 2 nõudeid, mille kohaselt juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale

vastavaks ja peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja

sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid

liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi

ette aimama, samuti peab juht vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui

tingimused seda nõuavad. Eelnimetatud kohustusi on aga A V rikkunud.

18. Tartu Ringkonnakohus on 22.03.2018 lahendis nr 2-15-9656 sedastanud, et: „kutseliselt

autojuhilt saab oodata kõrgendatud hoolsust. Seega on kutselise veokijuhi objektiivne

hoolsusstandard tavapärasest kõrgem. Veokijuht peab täitma oma kohustusi

professionaalselt. […] Maakohus tuvastas tuginedes kriminaalasjas tehtud otsusele, et

maantee oli jäätunud ja teekate oli kaetud lumega. Sellises olukorras peab iga autojuht

valima ohutu sõidukiiruse. Asjaolu, et kiirust ei ületatud, ei tähenda seda, et valitud

sõidukiirus oli ohutu või juhi süü väiksem. Kutseline veokijuht peab teadma ohte, mille

ebaõige sõidukiiruse valik kaasa toob. Seetõttu peab kompetentne ja professionaalne

autojuht võtma libedates oludes kasutusele kõik meetmed, et vältida liiklusõnnetuse

tekkimist. Tee libeduse korral tuleb vajadusel sõita lubatust oluliselt aeglasemalt.

Sõidukiirus valitakse vastavalt teeoludele. Kuna veokijuht valis nähtavalt libedal teel

sõites ebaõiged sõiduvõtted, rikkus ta isegi tavapärast autojuhi hoolsusstandardit.

Kostja hooletus oli tavapärasest suurem ka seetõttu, et teekate oli silmnähtavalt libe

(lumine) ja libedus ei saanud seetõttu kostjale tulla üllatusena. Seejuures pidi teadma

kostja kui pikaajalise töökogemusega autojuht, et libedal teel võib veok koos haagisega

sattuda libisemisse, mille tagajärjed võivad olla traagilised. Lisaks varakahjule on

sellises olukorras tõenäoline, ettenähtav ja teadaolev ka võimalus, et teistes sõidukites

võivad saada inimesed tõsiseid vigastusi. Järelikult jättis kostja töökohustuste täitmisel

(liikluses osalemisel) täitmata mitte ainult kõrgendatud hoolsuse, vaid ka tavapärase

liikleja hoolsuse. Kostja käitumine oma kohustuste täitmisel on mõistlikult

vastuvõetamatu iga sarnases olukorras oleva isiku jaoks. Seetõttu jättis kostja olulisel

määral rakendamata käibes vajaliku hoolsuse (VÕS § 104 lg 2).“

19. Toimikusse lisatud piltidelt nähtub, et hageja juhitud sõiduk ei olnud küll sõitnud üle

vastassuunavööndi (dtl 41, 43, 56, 62, 64), kuid kohus leiab, et see ei pisenda

liiklusõnnetuse tõsidust ja ei vähenda kostja vastutust. Kohus möönab, et ilm

avariikohal oli keeruline (dtl 151, dtl 347 - 354), kuid ka see ei ole juhi vastutust

välistav asjaolu. Olenemata sellest, et A V sõitis lubatust väiksema sõidukiirusega (dtl

78 jj), siis see ei ole õigustus avariiks. Juhi kiirus peab olema selline, et avariid ei juhtu.

Ilmekas on ka see, et samal teelõigul sõitis A V ka suvel (dtl 324 – 326) sarnase

kiirusega, millal teeolud on kindlasti paremad.

20. TLS § 72 kohaselt kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab

tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui

töötaja on rikkumises süüdi. TLS § 16 lg 1-2 sätestab, et töötaja peab täitma

5 / 9

2-23-3806

töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades

ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Töölepingu täitmisel järgitav

hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest,

määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud

tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks,

samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. VÕS § 104 lg

1 järgi vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral. Süü

vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Seega on hagejal õigus

nõuda kostjalt kahju hüvitist üksnes juhul, kui kostja rikkus töölepingust tulenevat

kohustust tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu (VÕS § 104 lg 2 ja TLS § 74 lg

d 1 ja 2). Arvestades liiklusõnnetuse asjaolusid, ei ole asjas alust arvata, et kostja rikkus

töösuhtest tulenevat kohustust tahtlikult, sest asja materjalide põhjal ei saa järeldada, et

kostja soovis hagejale kahju tekitada. Rikkudes liiklusseadust ja eirates töökorralduse

reegleid pani kostja toime teo, mis vastab raskele hooletusele, kuna ta ei järginud käibes

vajalikku hoolsust olulisel määral.

21. Riigikohus on 21.06.2017 tsiviilasja 3-2-1-56-17 lahendi punktis 30.1 märkinud, et TLS

§ 74 lg 2 järgi saab hüvitist määrata üksnes tõendatud kahju eest. VÕS § 127 lg 1

kohaselt kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 128 lg 1 võib hüvitamisele

kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene

varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest

tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega

seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud

kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

22. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(põhjuslik seos). Riigikohtu 02.11.2016 lahendis nr 3-2-1-101-26 on kolleegium punktis

nr 18 märkinud, et varasema praktika kohaselt põhjusliku seose tuvastamisel tuleb

kohaldada nn conditio sine qua non põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt loetakse

ajaliselt eelnev sündmus hilisema sündmuse põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta

poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Kui kahjulik tagajärg oleks ikkagi

saabunud, pole isiku käitumine kahju põhjuseks (Riigikohtu 8.01.2013 otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-173-12, p 18; Riigikohtu 8.06.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-16, p 19).

23. Hageja palub välja mõista kahju summas 5470 eurot. I OÜ sõiduki turuväärtuse

hindamise aktiga on tõendatud, et enne liiklusõnnetuse toimumist oli veoki väärtus 8700

eurot (dtl 39). OÜ Uus Samm Grupp müüs veoki jäänused varuosadeks 3 600 euro eest

(dtl 82). Seega on OÜ Uus Samm Grupp tekitatud kahju veoki hävimisega summas

5100 eurot (8 700 – 3 600). Lisaks seisneb tööandjale tekitatud kahju puksiiriteenuse

tasus 200 eurot (dtl 83) ja sõiduki ülevaatuse eest makstud tasus 150 eurot (dtl 84).

Kohus leiab, et nimetatud kahju suurus on tõendatud. A V on vaielnud vastu auto

maksumusele ja esitanud fotod autode müügikuulutustest (dtl 66 – 67, 355 - 358).

Kohus leiab, et A V esitatud tõendid ei lükka ümber OÜ Uus Samm Grupp

kalkulatsiooni kahju osas. OÜ Uus Samm Grupp esitatud tõendid on konkreetse auto

kohta – nii hinnang auto väärtuse, kui ka summa, mille OÜ Uus Samm Grupp sai vraki

utiliseerimise eest. A V ei ole välja toonud, miks need hinnangud oleksid valed, tema

vastuväited põhinevad mingisuguste autode kuulutustel, mille osas ei ole võimalik

6 / 9

2-23-3806

tuvastada, et need oleksid täpselt samasugused nagu õnnetusse sattunud auto. Sõiduki

lammutamine (dtl 359) ei ole samuti asjaolu, mida kohus kahju vähendamisel arvestab,

kuna see, mida uus omanik sõidukiga otsustab teha, ei vähenda OÜ Uus Samm Grupp

kahju. Kohus ei leia ka, et enne avariid oleks auto olnud halvas korras (dtl 359 – 364).

Kõik esitatud probleemid olid kvalifitseeritud väheoluliste vigadena, seega ei ole alust

kahelda turuväärtuse hinnangutes.

24. Kui töötaja on töölepingut rikkunud raske hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale

tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü

astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski, tööandja

juures töötamise kestust ja senist käitumist, töötaja töötasu, samuti tööandja mõistlikult

eeldatavaid võimalusi kahjude vältimiseks või kindlustamiseks. Hüvitist vähendatakse

tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju

võrra (TLS § 74 lg 2). Riigikohus on 21.06.2017 lahendis tsiviilasjas 3-2-1-56-17, p-d

29-30 selgitanud, et: hüvitist vähendatakse TLS § 74 lg 2 teise lause järgi tööandja

tegevusega seostuva tüüpilise kahju tekkimise riski tagajärjel tekkinud kahju võrra.

Hooletu rikkumise korral täpsustab TLS § 74 lg 2 seega erinormina VÕS § 127 lg-t 2,

kuna seal on loetletud kahjuhüvitise arvestamiseks olulised asjaolud. TLS § 74 lg 2

hõlmab vähemasti põhiosas ka VÕS § 139 ja § 140 kahjuhüvitise piiramise aluste osas.

Hüvitise määramine TLS § 74 lg 2 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema

astme kohus saab sekkuda vaid siis, kui diskretsioonipiire on ületatud.

25. Antud juhul leiab kohus, et kahjuhüvitise määramisel tuleb järgida järgnevaid asjaolusid:

25.1.

A V töötas OÜ Uus Samm Grupp juures autojuhina, s.o suurema ohu allika

valitsejana, mis eeldab kõrgendatud hoolsuse määra TLS § 16 mõttes;

25.2.

A V tekitas OÜ Uus Samm Grupp kahju raske hooletuse tõttu;

25.3.

A V oli töötanud OÜ Uus Samm Grupp juures alla aasta;

25.4.

A V töötasu oli töölepingu järgi 1143 eurot (bruto) kuus;

25.5.

A V oli võimalus maandada riske täites liiklusseadust ja tööohutusnõudeid.

Nimetatud asjaolud annavad kohtu hinnangul aluse kahju vähendamiseks ligikaudu 1/3

võrra. A V staaži pikkus ja töötasu suurus on olulised faktorid, kuid siiski on oluline, et

tegemist oli professionaalse autojuhiga, kellel on kõrgem vastutus arvestades tema

töökohustuste olemust. A V on kohtule kinnitanud, et ta teab kuidas seda tüüpi autodega

sõita ja tal on ka varasem kogemus selliste autodega sõitmisel (dtl 340). Kohus leiab, et

põhjendatud on A V nõuda välja kahjuhüvitis summas 3600 eurot.

26. Kohus leiab, et kaskokindlustuse puudumine OÜ Uus Samm Grupp autol ei anna alust

kahjuhüvitist vähendada. Auto esmane registreerimine on toimunud aastal 2006 (dtl

359) ja arvestades auto vanust ei pruugi olla kindlustamine enam majanduslikult

otstarbekas. Kohus selgitas olukorda A V, kuid A V ei soovinud selles osas täiendavaid

tõendeid esitada. Kohus leiab, et veokite omanikel puudub kohustus kaskokindlustuse

lepingu sõlmimiseks ja seega ei ole võimalik automaatselt eeldada, et nad seda peaksid

tegema. Samuti ei vähenda kaskokindlustuse sõlmimata jätmine kuidagi A V vastutust

juhtunu eest.

27. Eeltoodust tulenevalt on hagejale tekkinud ja tõendatud kahju hõlmatud rikutud

lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2). Tuvastatud asjaoludel saab

järeldada, et rikkumise ja kahju vahel oli ka põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4), st kui A V

ei oleks rikkunud liiklusseadust, töölepinguseadust ja töölepingust tulenevaid

7 / 9

2-23-3806

kohustusi, ei oleks OÜ-le Uus Samm Grupp kahju tekkinud. Kuna rikkumine oli raskelt

hooletu, ei ole VÕS § 127 lg 3 järgi tähendust, kas kahju oli A V ettenähtav.

28. OÜ Uus Samm Grupp taotleb sissenõutavaks muutunud viivise välja mõistmist ja

edasise viivise viiviste välja mõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras,

alates 05.10.2023 kuni nõuete täieliku täitmiseni. Kohus leiab, et viivise nõue on

põhjendatud. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva

seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui

lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse

viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei

ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada

selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja

kasuks välja viivise 3600 eurolt alates 05.01.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

A V nõue

29. A V palub kohtul tunnistada tühiseks töölepingu nr 24 ülesütlemine alates 15.12.2022

töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 3 ja 7 alusel; lõpetada tööleping nr 24 alates

30.12.2022.a töölepingu seaduse § 107 lg 1 alusel ja parandada töölepingu lõpetamise

kanne töötajate registris.

30. Töölepingu kehtivaks ülesütlemiseks peavad olema täidetud töölepingu ülesütlemise

formaalsed ja materiaalsed eeldused. Formaalsete eelduste kohaselt tuleb töölepingu

ülesütlemisavaldus TLS § 95 lg 1 järgi esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis ning TLS § 95 lg 2 kohaselt peab tööandja töölepingu ülesütlemist põhjendama

ning töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Töölepingu ülesütlemisavaldus

on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 68 kohaselt tahteavaldus, mis

muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1). Poolte vahel ei ole vaidlust selles,

et töötajale on 15.12.2022 kätte toimetatud kirjalik töölepingu ülesütlemisavaldus (dtl

32), millelt nähtub tööandja tahe tööleping erakorraliselt üles öelda (dtl 33). Töölepingu

ülesütlemise formaalsed eeldused on täidetud. A V ei nõustunud töölepingu

ülesütlemisega ja ka sellega, et ta kahju tekkimises süüdi oleks (dtl 33).

31. Tööleping on öeldud üles viitega TLS § 88 lg 1 p 3 ja 7, mille kohaselt on tööandjal

õigus töötajaga sõlmitud tööleping erakorraliselt üles öelda kui töötaja on hoiatusest

hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi (TLS § 88 lg 1 p 3) ja kui töötaja on

tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või loonud kahju tekkimise

ohu (TLS § 88 lg 1 p 7).

32. Kohus leiab, et käesoleva otsuse punktides 17 - 27 toodud põhjendustel on tõendatud, et

A V on pannud toime talle etteheidetavad teod – töökohustuste rikkumise ja kahju

tekitamise. Arvestades töökohustuste rikkumise tagajärge, siis ei saa eeldada, et

tööandja oleks pidanud eelnevalt A V hoiatama (TLS § 88 lg 3) või lepingu üles

ütlemisest ette teatama (TLS § 97 lg 3).

8 / 9

2-23-3806

33. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. B

AS hinnapakkumine on seostamata asjaoludega (dtl 34). Asjaolu, et hageja on

varasemalt karistamata (dtl 57 jj) ei oma käesoleval juhul kohtu hinnangul tähtsust.

Asjaolu, kas samal ajal vajasid teised autod puksiirabi (dtl 81, 321) ei oma kohtu

hinnangul tähtsust, kuna teiste isikute tegevus ei ole oluline hageja tegevuse

hindamiseks. Toimiku leheküljed 63 – 64, 69 – 70, 318 - 320 on venekeelsed ja

menetlusosalised ei ole esitanud tõlget, seega ei anna kohus neile otsuses hinnangut

(TsMS § 33 lg 3).

34. Dtl 53 - 54, 105 – 113, 120 – 124, 153 – 154, 156 – 157, 159 – 165, 167 - 168, 170 –

172, 183 – 188, 194 – 204, 210 – 230, 248 – 253, 322 - 323 on kohus tagastanud, kuna

tegemist on topelt dokumentidega.

MENETLUSKULUD

35. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 ls-st 1 märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS §

162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Võttes

arvesse rahuldatud nõuete ulatust leiab kohus, et A V menetluskulud tuleb jätta A V

kanda. OÜ Uus Samm Grupp menetluskulud tuleb 70% ulatuses jätta A V kanda ja 30%

ulatuses OÜ Uus Samm Grupp kanda.

36. TsMS § 177 lg 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise

lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist.

Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast otsuse

jõustumist.

(digitaalallkiri)

Liina Naaber-Kivisoo

Kohtunik

Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 31.03.2025 kohtuotsusega.

9 / 9