2-24-105016/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt S.Y-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks Placet Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud kokku summas 515 eurot (s.o
Legislator headnote
AI generated2-24-105016/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas: Välja mõista kostjalt S.Y-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks Placet Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud kokku summas 515 eurot (s.o
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
2-24-105016
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Alo Noormets
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. august 2024, Põlvas
Kohtuasja number
2-24-105016
Kohtuasi
OÜ Aktiva Finance Group hagi S.Y vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
1604,49 eurot
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479,
Postiaadress: XXX, 10149, XXX), lepinguline esindaja:
Sigrid Rahkema
Kostja: S.Y (isikukood XXX)
Asja läbivaatamise kuupäev
29. august 2024 / kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi S.Y vastu võlgnevuse nõudes
tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista kostjalt S.Y-lt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks Placet
Group OÜ ja kostja vahel 04.09.2020 sõlmitud krediidikontolepingust nr
KK3597601 tulenev põhivõlgnevus 885,04 eurot, intress 105,31 eurot,
sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 216,32 eurot ning
viivis põhinõudelt (885,04 eurolt) alates 03.05.2024 kuni põhinõude täitmiseni
määras 40,43% aastas.
3. Jätta menetluskulud kostja kanda.
4. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud kokku summas 515 eurot (s.o
riigilõiv 315 eurot, õigusabikulud 180 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu
summas 20 eurot) ning viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates
käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113
lõike 1 teises lauses sätestatud määras.
5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30
päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus
1(5)
2-24-105016
võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle
lahendamist istungil.
Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse
kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,
võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle
täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja
ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus.
Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab
riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100
eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank
EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank
EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu
tasumise andmed esitada kohtule.
Menetlusabi taotlemise kord
Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral
menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud
põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1. Tartu Maakohtu menetluses on OÜ Aktiva Finance Group hagi S.Y vastu võlgnevuse
väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista Placet Group OÜ ja kostja vahel
04.09.2020 sõlmitud krediidikontolepingust nr KK3597601 tulenev põhivõlgnevus 885,04
eurot, intress 105,31 eurot, sissenõudmiskulud 40 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis
216,32 eurot. Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palub hageja
lahendada hagi tagaseljaotsusega.
Menetluse käik
2. Tartu Maakohus võttis 16.05.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse ja andis kostjale
tähtaja 21 päeva hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus hoiatas, et juhul kui
kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus
hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse
kutsumata. Kohtudokumendid on kostjale 13.06.2024 kättetoimetatud postkasti jätmisega,
kuid kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavaldusele vastust esitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete
tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §
407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega. Kohus teeb tagaseljaotsuse põhjusel, et
kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud, ei vastanud hagile
kohtu määratud tähtaja jooksul.
4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule
või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad
2(5)
2-24-105016
võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse
täitmist ja viivist.
5. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga
järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte
järgimiseks on krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot
koguma ning omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS §
4034 lg 3 järgi küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt
teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib
tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise
aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on
krediidivõimeline.
Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist hinnanud laenusaaja krediidivõimelisust
laenutaotluse ja taotlusele eelnenud 6 kuu pangakonto laekumiste põhjal. Laenu
väljastamisele eelnenud 6 kuu jooksul oli kostja igakuine keskmine sissetulek 1126,28 eurot
ning väljaminekud 190,18 eurot. Laenuandja on arvestanud kõik kostja kulud ning taotleva
laenu osamakse (54,35 eurot) tuludest maha ning teada saanud, et kostjale jääb raha reservi
vähemalt 731,75 eurot.
Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul laenuandja laenusaaja maksevõimet hinnanud ning
sellest tulenevalt ka otsustuse teinud. Seega ei ole laenuandja rikkunud VÕS § 4034 lg 1 p-des
1 ja 2 ja lg-s 6 sätestatud kohustust. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik
põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.
6. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja krediidiandja
vahel sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub
kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.
7. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha
kirjeldava ja põhjendava osata. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis
täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses
(Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).
8. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 82 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1 ja 6
alusel kogu haginõude ulatuses.
MENETLUSKULUD
9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2
kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või
menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse
või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse
kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud
kostja kanda.
3(5)
2-24-105016
10. Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest
nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 315 eurot,
maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot ning õigusabikulud summas 338 eurot.
11. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal
hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti
menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb
kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 315 eurot.
12. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot.
Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.
Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise
korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse
hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses
arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See
tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes
lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse
kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses,
st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine
lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842
alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20
eurot.
13. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate
kulud. Menetlusosalist esindanud esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu kaalutlus- ehk diskretsiooniotsus. Kohus teeb kaalutlusotsuse
eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (Riigikohtu 11.02.2015 määrus
3-2-1-115-14, p 11).
Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulise esindaja esindustasu suuruseks 169
eurot tunnis koos käibemaksuga. Kohus leiab, et nimetatud suuruses esindaja teenuse eest
küsitav tunnitasu võiks olla põhjendatud keerulisemates õigusvaidlustes kui lepinguliseks
esindajaks on vandeadvokaat. Käesolev tsiviilasi ei ole keerukas ning esindajaks ei ole
vandeadvokaat, mille tõttu loeb kohus põhjendatud tunnitasu suuruseks 120 eurot ilma
käibemaksuta, mis on kohtu hinnangul keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu.
Kohus märgib, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid
advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet
mitte-advokaadist esindajate puhul ei ole. Kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt
kehtestatud hinnakirjaga.
Hageja esindajal kulus menetluskulude nimekirja kohaselt hagiavalduse ettevalmistamiseks ja
koostamiseks ning hagi kohtusse esitamiseks (hagi lisade komplekteerimiseks) 2 töötundi.
Kohus leiab, et käesolev tsiviilasi ei ole sedavõrd keerukas, et hagejal tekiksid õigusabikulud
2 tunni ulatuses. Hageja poolt kohtule esitatud standardne hagiavaldus on koostatud
tüüpvormil, millele on lisatud sõlmitud leping koos lisadega, ülesütlemise teatis, volikiri,
menetluskulude nimekiri, võlateatised ja esindaja esindusõigust tõendavad dokumendid,
hagiavaldus ei sisalda endas keerukat õigusvaidlust. Lisaks ei ole hageja pidanud osalema
kohtuistungitel ega tutvuma vastaspoole vastuväidetega. Kohtu hinnangul ei ole hageja
õigusabi kulud hagiavalduse koostamisele ja selle esitamisele 2 tunni mahus mõistlikud ja on
põhjendamata. Kohus on seisukohal, et käesolevas menetluses on trafaretse hagiavalduse
koostamise, hagiavaldusele lisade lisamise ja nende kohtule esitamise põhjendatud ja vajalik
4(5)
2-24-105016
ajakulu 1,5 tundi. Kohtu hinnangul on seega hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud
käesolevas menetluses 180 eurot (1,5h x 120 eurot).
14. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja
menetluskulud summas 515 eurot, s.o riigilõiv 315 eurot, õigusabikulud 180 eurot ja
maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot.
15. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud
isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb tasuda alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi
jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud
ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja
taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni
nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
16. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi
kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude
kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või
menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280
eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
17. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.
/allkirjastatud digitaalselt/
Alo Noormets
kohtunik
5(5)