Legislator Case Law & Legislation
2-24-103736/7 AI generated

2-24-103736/7 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-24-103736/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista RS-ilt (S) OÜ GS Core kasuks välja RS ja Bondora AS vahel 07.10.2019 kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.

Legislator headnote

AI generated

2-24-103736/7 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Mõista RS-ilt (S) OÜ GS Core kasuks välja RS ja Bondora AS vahel 07.10.2019 kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Agle Lauren

Kohtujurist

Kelly Oper

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2024, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-24-103736

Tsiviilasi

OÜ GS Core hagiavaldus RS vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

749,53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja OÜ GS Core (registrikood 16183586),

lepinguline esindaja Alar Liivamägi

Kostja RS (isikukood xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista RS-ilt (S) OÜ GS Core kasuks välja RS ja Bondora AS vahel 07.10.2019

sõlmitud laenulepingust nr x, 15.07.2019 sõlmitud laenulepingust nr x ja 04.01.2019

sõlmitud laenulepingust nr x tulenev sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevus 532,87

eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlgnevus 119,16 eurot alates

maksetähtpäevadele järgnevast päevast järgmiselt:

16.05.2024

31,22 eurot

18.06.2024

31,61 eurot

16.07.2024

31,99 eurot

16.08.2024

12,11 eurot

17.09.2024

12,23 eurot

3. Mõista RS-lt OÜ GS Core kasuks välja sissenõutavaks muutunud põhivõlalt

arvestatud viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt

summadelt alates sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda

kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.

1(5)

4. Jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista RS-lt OÜ GS Core kasuks välja põhjendatud ja vajaliku maakohtu

menetluskuluna 195 eurot, sh riigilõiv 175 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot.

6. Mõista RS-ilt OÜ GS Core kasuks välja menetluskulude hüvitiselt viivis alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

8. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

9. Toimetada kostjale käesolev tagaseljaotsus avalikult kätte väljaandes Ametlikud

Teadaanded vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lõikele 12.

10. Tagaseljaotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is või nr EE567700771003819792 AS-is LHV

Pank. Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule

esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

1. OÜ GS Core (hageja) esitas 26.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse RS-ilt (S; kostja) 574,42 euro saamiseks. Kohus tegi 29.01.2024 kostjale

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 28.03.2024

määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Pärnu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 2). Kohus

andis 28.03.2024 hagejale tähtaja nõuetekohase hagi esitamiseks.

2(5)

2. Hageja esitas

13.05.2024

Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 532,87 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg

119,16 eurot alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast maksegraafiku järgi. Samuti

sissenõutavaks muutunud põhivõlalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt

summadelt alates sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni, tehes seda

kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlalt.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, mõista kostjalt enda kasuks välja

menetluskulude hüvitise ja kohustada kostjat tasuma hüvitiselt seadusjärgses määras viivist.

KOHTUOTSUSE SELGITUSED

3. Maakohus võttis 31.05.2024 määrusega hagi menetlusse ning toimetas

menetlusdokumendid kostjale avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded kätte 14.08.2024.

Vastuse esitamise tähtaeg oli 28.08.2024. Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud ega ole seda

teinud ka praeguse kohtuotsuse koostamise ajaks.

4. Tagaseljaotsuse võib kohus teha ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (RKTKm 17.12.2014, 3-2-1-129-

14, p 11 kolmas lõik).

5. Praegusel juhul teeb kohus tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi on kätte

toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul (TsMS § 407 lg 1 ja § 444 lg 1).

Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib

ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude

õigsuse korral õiguslikult põhjendatud. TsMS § 407 lg 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist

välistavaid asjaolusid antud asjas ei esine.

6. Rahuldatud nõue tuleneb kostja ja Bondora AS vahel 07.10.2019 sõlmitud laenulepingust

nr x, 15.07.2019 sõlmitud laenulepingust nr x ja 04.01.2019 sõlmitud laenulepingust nr x.

6.1. Laenulepingu nr x alusel sai kostja laenu 531 eurot intressiga 14,16% aastas. Kostja

kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud kokku

268,27 eurot. Kostja hilines maksetega 7 kuud. 29.11.2021 on laenuandja edastanud kostjale

lepingu ülesütlemise teate, milles andis kostjale 30-päevase täiendava tähtaja võlgnetavate

summade tasumiseks. Kostja võlga ei tasunud. Laenuandja ütles lepingu üles 30.12.2021 ning

loovutas nõude hagejale 20.07.2022.

Kuivõrd hageja asus hagis seisukohale, et vastutustundliku laenamise kohustust rikuti, tuleb

lugeda, et kostjal oli ainult maksegraafikus märgitud põhiosamaksete tasumise kohustus

(seaduslik intress oli 0%) ja tehtud maksed põhiosa tagastamiseks tuleb ümber arvestada.

Ülesütlemisavalduse seisuga 30.12.2021 oli põhiosamakseid sissenõutavaks muutunud kokku

193,71 eurot, kuid kostja oli tasunud rohkem (268,27 eurot). Kuivõrd ülesütlemisavaldus tehti

30.12.2021, ei olnud ülesütlemise ajal tasumata sissenõutavaks muutunud (põhiosamaksete)

võlga kolme kuu maksete ulatuses (ehkki kostja ise seda ei teadnud, kuivõrd hageja on alles

hagis asunud sellisele seisukohale). Seega on ülesütlemine vastuolus VÕS § 416 lg-s 1

sätestatud piiranguga ja ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge, st laenuleping ei ole

3(5)

kehtivalt üles öeldud. Ülesütlemishoiatus ja ülesütlemise teade omavad ainult meeldetuletuse

tähendust.

6.2. Laenulepingu nr x alusel sai kostja laenu 850 eurot intressiga 15,13% aastas. Kostja

kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud kokku

492,07 eurot. Kostja hilines maksetega 7 kuud. 29.11.2021 on laenuandja edastanud kostjale

lepingu ülesütlemise teate, milles andis kostjale 30-päevase täiendava tähtaja võlgnetavate

summade tasumiseks. Kostja võlga ei tasunud. Laenuandja ütles lepingu üles 30.12.2021 ning

loovutas nõude hagejale 20.07.2022.

Kuivõrd hageja asus hagis seisukohale, et vastutustundliku laenamise kohustust rikuti, tuleb

lugeda, et kostjal oli ainult maksegraafikus märgitud põhiosamaksete tasumise kohustus

(seaduslik intress oli 0%) ja tehtud maksed põhiosa tagastamiseks ümber arvestada.

Ülesütlemisavalduse seisuga 30.12.2021 oli põhiosamakseid sissenõutavaks muutunud kokku

332,30 eurot, kuid kostja oli tasunud rohkem (492,07 eurot). Kuivõrd ülesütlemisavaldus tehti

30.12.2021, ei olnud ülesütlemise ajal tasumata sissenõutavaks muutunud (põhiosamaksete)

võlga kolme kuu maksete ulatuses (ehkki kostja ise seda ei teadnud, kuivõrd hageja on alles

hagis asunud sellisele seisukohale). Seega on ülesütlemine vastuolus VÕS § 416 lg-s 1

sätestatud piiranguga ja ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge, st laenuleping ei ole

kehtivalt üles öeldud. Ülesütlemishoiatus ja ülesütlemise teade omavad ainult meeldetuletuse

tähendust.

6.3. Laenulepingu nr x alusel sai kostja laenu 955 eurot intressiga 14,97 % aastas. Kostja

kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud kokku

787,63 eurot. Kostja hilines maksetega 8 kuud. 29.11.2021 on laenuandja edastanud kostjale

lepingu ülesütlemise teate, milles andis kostjale 30-päevase täiendava tähtaja võlgnetavate

summade tasumiseks. Kostja võlga ei tasunud. Laenuandja ütles lepingu üles 30.12.2021 ning

loovutas nõude hagejale 20.07.2022.

Kuivõrd hageja asus hagis seisukohale, et vastutustundliku laenamise kohustust rikuti, tuleb

lugeda, et kostjal oli ainult maksegraafikus märgitud põhiosamaksete tasumise kohustus

(seaduslik intress oli 0%) ja tehtud maksed põhiosa tagastamiseks ümber arvestada.

Ülesütlemisavalduse seisuga 30.12.2021 oli põhiosamakseid sissenõutavaks muutunud kokku

638,02 eurot, kuid kostja oli tasunud rohkem (787,63 eurot). Kuivõrd ülesütlemisavaldus tehti

30.12.2021, ei olnud ülesütlemise ajal tasumata sissenõutavaks muutunud (põhiosamaksete)

võlga kolme kuu maksete ulatuses (ehkki kostja ise seda ei teadnud, kuivõrd hageja on alles

hagis asunud sellisele seisukohale). Seega on ülesütlemine vastuolus VÕS § 416 lg-s 1

sätestatud piiranguga ja ülesütlemisel ei ole õiguslikku tagajärge, st laenuleping ei ole

kehtivalt üles öeldud. Ülesütlemishoiatus ja ülesütlemise teade omavad ainult meeldetuletuse

tähendust. Praeguseks on leping lõppenud viimase maksetähtpäeva 16.01.2023 möödumisega.

7. Kaja esitamise kohta selgitab kohus järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale

otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja

sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus

vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja

oma väidete kohta tõendid. Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse riigilõiv,

kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse riigituludesse. Riigilõivu ei tagastata, kui hagi

toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus

4(5)

võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata

õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3

sätestatud aluse esinemise korral. Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad

menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

8. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise

suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Menetluskulud jäävad kostja kanda, kuna lahend

tehakse tema kahjuks (TsMS § 162 lg 1). Hageja on taotlenud mõista välja tsiviilasja

menetluskulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv kokku 175 eurot ja maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot. Lisaks palub hageja

välja mõista viivise väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras.

Kohtute infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud ja tegemist on vajaliku kuluga. Maksekäsu

kiirmenetluse kulude hüvitise väljamõistmine ja selle suurus on ette nähtud seaduses (TsMS §

4842). Hageja menetluskulud kokku on 195 eurot (175 eurot riigilõiv + maksekäsu

kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ning esitamise kulu 20 eurot). Hageja taotlus kostja

kohustamiseks menetluskuludelt viivise tasumiseks kuulub rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4).

9. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Agle Lauren

kohtunik

5(5)