3-23-211/31 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-23-211

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Halduskohus

Kohtunik Ülle Polluks

Otsuse tegemise kuupäev ja koht 29.08.2024, Jõhvi

Haldusasja number 3-23-211

Haldusasi X kaebus Kohtla-Järve linna vastu

Menetluse vorm Kirjalik menetlus

Menetlusosalised Kaebaja: X , esindaja: v. adv Margus Reiland

Vastustaja: Kohtla-Järve linn, esindajad: v. adv

Raiko Lipstok ja v. adv Erko-Andreas Roosik

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata Kohtla-Järve linna taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks

Kohtla-Järve linnapea 7.07.2022 käskkirja nr 168-K tühistamise nõude osas.

2. Jätta rahuldamata Kohtla-Järve linna taotlus kaebuse läbivaatamata jätmiseks

kohustamisnõude osas määrata H.R-ile hüvitis summas 25 920 eurot.

3. Tagastada kaebus Kohtla-Järve Linnavolikogu 29.12.2022 protokollilise otsuse nr

27 punkti 2 õigusvastasuse kindlakstegemise nõude osas.

4. Jätta rahuldamata Kohtla-Järve linna taotlus tunnistada Kohtla-Järve

linnavolikogu 19.12.2019 määruse nr 64 § 18 lg 3 punkt 1 põhiseadusega

vastuolus olevaks.

5. Jätta kaebus muus osas rahuldamata.

6. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

7. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja mainitud füüsiliste isikute nimed

initsiaalidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA MUUD SELGITUSED

Otsusele võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.09.2024. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal

seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui menetlusosaline soovib

apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule

vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-23-211

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) oli 01.11.2013-9.11.2021 Kohtla-Järve Linnavolikogu esimees.

2. Kohtla-Järve Linnavolikogu 15.12.2021 otsusuga nr 16 kinnitati Kohtla-Järve

Linnavalituse liikmete arv ja struktuur, mille kohaselt oli linnavalitsuses kuus liiget, sh

arenguteenistuse abilinnapea.

3. Kohtla-Järve Linnavolikogu 15.12.2021 otsuse nr 17 punktiga 1.3 kinnitati ja nimetati

kaebaja ametisse Kohtla-Järve Linnavalitsuse arenguteenistuse abilinnapea ametikohale ja

Kohtla-Järve linnapea 21.12.2021 käskkirjaga nr 206-K otsustati maksta alates 16.12.2021

Kohtla-Järve Linnavalitsuse arenguteenistuse abilinnapeale tasu Kohtla-Järve Linnavolikogu

20.12.2017 määruse nr 4 „Kohtla-Järve Linnavolikogu esimehe ning Kohtla-Järve

Linnavalitsuse liikmete tasu määramine„ alusel.

4. Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.06.2022 otsuse nr 46 punktiga 1 kinnitati Kohtla-Järve

Linnavalitsuse liikmete arvuks 4 liiget ja punktiga 2 kinnitati Kohtla-Järve Linnavalitsuse

struktuur järgmiselt: 1) linnapea; 2) majandusteenistuse abilinnapea; 3) sotsiaalteenistuse

abilinnapea; 4) hariduse ja kultuurteenistuse abilinnapea. Sama otsuse punktiga 3 tunnistati

kehtetuks 15.12.2021 otsus nr 16 „ Kohtla-Järve Linnavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri

kinnitamine“ Seega, uues Kohtla-Järve Linnavalitsuse struktuuris ei olnud enam

arenguteenistuse abilinnapea kohta. Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.06.2022 otsuse nr 47

punktiga 1 kinnitati ja nimetati ametisse palgalised Kohtla-Järve Linnavalitsuse liikmed ja

punktiga 2 tunnistati kehtetuks 15.12.2021 otsus nr 17 „Kohtla-Järve Linnavalitsuse liikmete

kinnitamine ja ametisse nimetamine“

5. Kohtla-Järve linnapea 7.07.2022 käskkirja nr 168-K „kaebajale välja teenitud töötasu ja

kasutamata jäänud aegumata puhkuse hüvitamine“ punktiga nr 1 otsustati maksta kaebajale

välja seoses arenguteenistuse abilinnapea ametist vabastamisega lõpparve, mis sisaldas

kasutamata puhkuse kompensatsiooni 20,12 kalendripäeva, sealhulgas 2 kalendripäeva

kalendriaasta 16.12.2021-31.12.2021 ja 18,12 kalendripäeva kalendriaasta 1.01.2022-

7.07.2022 eest.

6. Tartu Halduskohtusse laekus 8.08.2022 kaebus Kohtla-Järve linnapea 7.07.2022 käskkirja

nr 168-K tühistamiseks, õigusvastasuse kindlakstegemiseks ja hüvitiste määramiseks avaliku

teenistuse seaduse alusel (ATS), kaebus oli registreeritud haldusasja nr 3-22-1683 raames.

Tartu Halduskohus võttis 26.10.2022 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks

Kohtla-Järve linna, andis pooltele aja kompromissi sõlmimiseks ja kohustas vastustajat

vastama kaebusele. Vastustaja vastus kaebusele laekus kohtusse 19.01.2023.

7. Kohtla-Järve Linnavolikogu otsustas 29.12.2022 istungil hääletamise teel mitte määrata

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) § 541 lg 1 alusel kaebajale hüvitist seoses

tema Kohtla-Järve volikogu esimehe volituste lõpetamisega 9.11.2021.

8. Kaebaja esitas 30.01.2023 Tartu Halduskohtule uue kaebuse, milles palus tühistada

Kohtla-Järve Linnavolikogu 29.12.2022 istungil protokolliga vormistatud otsus nr 27 osas,

millega otsustati mitte määrata talle hüvitist kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

(KOKS) § 541 lg 1 alusel, kaebus oli registreeritud haldusasja nr 3-23-211 raames.

3-23-211

Tartu Halduskohus võttis 2.02.2023 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks

Kohtla-Järve linna ja kohustas vastustajat vastama kaebusele. Vastustaja vastus kaebusele

laekus kohtusse 2.03.2023.

9. Tartu Halduskohus liitis 10.08.2023 määrusega ühte menetlusse haldusasjad nr 3-22-1683

ja 3-23-211. Liidetud haldusasja numbriks sai 3-23-211.

10. Kaebaja esitas 7.09.2023 kohtule täiendava seisukoha liidetud haldusasja osas.

11. Tartu Halduskohus jättis 17.10.2023 määrusega rahuldamata kaebaja taotluse haldusasja

arutamiseks kohtuistungil, otsustas läbi vaadata haldusasja kirjalikus menetluses, määras

menetlusosalistele tähtaja täiendavate tõendite, seisukohtade ja taotluste, aga samuti

vastuväidete esitamiseks ja teatas kohtuotsuse avalikustamise aja.

12. Vastustaja lõplik seisukoht liidetud haldusasja kohta laekus kohtusse 3.06.2024.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

13. Kaebaja palub kohtul tühistada Kohtla-Järve linnapea 7.07.2022 käskkiri nr 168-K ja

tunnistada see õigusvastaseks, muuta teenistusest vabastamise alust ning lugeda

arenguteenistuse abilinnapea ametist vabastamise aluseks ATS § 90 lg 1 p 2 järgi koondamine

seoses ametikoha likvideerimisega alates 1.09.2022 ning mõista kaebajale vastustajalt välja

koondamishüvitis ühe keskmise palga suuruses, aga samuti saamata jäänud palk perioodil

8.07.2022-31.08.2022 ning määrata kaebajale ATS § 105 lg 1 alusel hüvitis õigusvastaselt

teenistusest vabastamise eest tema kolme keskmise palga ulatuses. Kaebaja kokkuvõtlike

põhjenduste kohaselt on Kohtla-Järve linnapea 7.07.2022 käskkiri nr 168-K (vaidlusalune

käskkiri) õigusvastane haldusakt, kuna see ei vasta vorminõuetele, pole välja antud kehtiva

õiguse alusel ja on kaalutlusvigadega. Vaidlusalusest käskkirjast on näha, et kaebaja

abilinnapea ametist vabastamise üle on otsustanud linnapea, kuid linnapeal puudus pädevus

kaebaja arenguteenuse abilinnapea ametist vabastamiseks, selleks oli pädev KOKS § 17 lg 1 p

1 ja § 22 lg 1 p 17 järgi ainult linnavolikogu. Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.06.2022 otsuse

nr 46 punktiga 1 on muudetud linnavalitsuse struktuuri ja liikmete arvu, kuid ei ole otsustatud

kaebaja abilinnapea ametist vabastamise üle. Kaebaja arvates, kuna linnavalitsuse liikmed on

nimetatud ametisse nimeliselt, tuleb need ka nimeliselt ametist vabastada, välja arvatud juhul,

kui linnavalitsuse liikme volitused lõppevad seadusest tulenevalt (nt uue volikogu koosseisu

tööle asumisel, umbusalduse avaldamise või tagasiastumisega). Kaebaja ei ole ise tagasi

astunud ja talle pole avaldatud umbusaldust. Muu hulgas leiab kaebaja, et vaidlusaluses

käskkirjas viidatud õiguslik alus on vale. Kaebaja arvates, kohaldub talle kui ametnikule ATS.

Seega arvestades, et alates 11.06.2022 kaotati Kohtla-Järve linnavalitsuse kui asutuse

struktuuriline arenguteenuse abilinnapea ametikoht ja moodustati arenguteenistuse juhi

ametikoht (valitakse avaliku konkursi korras), on tegemist koondamisolukorraga ja kaebaja

kui ametnik tuleks koondada vastavalt ATS § 90 lg 1 p-le 2 järgides ATS § 101 lg 1 p-s 1

sätestatud etteteatamistähtaega ja välja maksta talle ATS § 102 lg-s 1 sätestatud hüvitis. Kuigi

kaebaja oli linnavalitsuse liige, ei tegelenud ta abilinnapeana ametis poliitilist laadi

tööülesannetega. Kuna Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.06.2022 otsusega nr 46 ei vabastatud

kaebaja linnavalitsuse liikme ülesannetest, on vaidlusaluses käskkirjas sellele otsusele

viitamine asjakohatu. Asjakohatu on kaebaja arvates ka viide Kohtla-Järve Linnavalitsuse

põhimääruse § 401 lg-le 2 ja KOKS § 49 lg-le 43, mida tegelikul ei ole. Seega, vaidlusalune

käskkiri ei vasta õiguspärase haldusakti nõuetele, on õigusvastane ja kuulub tühistamisele.

3-23-211

14. Kaebaja palub kohtul tühistada muu hulgas Kohtla-Järve Linnavolikogu 29.12.2022

istungil protokolliga vormistatud otsus nr 27 osas, milles otsustati mitte maksta talle kui

endisele volikogu esimehele hüvitist ja kohustada vastustajat määrama talle KOKS § 541 lg-s

1 ette nähtud hüvitis summas 25 920 eurot ja viivis võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 ettenähtud

ulatuses, alternatiivselt kohustada vastustajat väljastama haldusakt hüvitise määramise kohta.

Kokkuvõtlikult leiab kaebaja, et tal on endise Kohtla-Järve Linnavolikogu esimehena õigus

9.11.2021 seisuga kehtinud Kohtla-Järve Linnavolikogu määruse nr 64 „Kohtla-Järve linna

ametiasutuste palgajuhend“ (määrus nr 64) § 18 lg 3 p 1 alusel saada vastustajalt hüvitist

summas 25 920 eurot. Kaebaja leidis, et vastustaja ei arvestanud otsuse tegemisel olulist

asjaolu, et kaebajal on tekkinud õiguspärane ootus hüvitise saamiseks, tulenevalt asjaolust, et

määrus nr 64 kehtis taotluse esitamise ajal. Sellega rikkus vastustaja õiguspärase ootuse ja

seaduslikkuse põhimõtteid. Lisaks ei arvestanud vastustaja, et oli ta ise õigusvastases

viivituses, mis on antud õigusvastase olukorra tekitanud. Kaebaja oli kuu aega töötu ja

abilinnapea ametis olnud aeg lühike. Samas oli abilinnapea palk oluliselt väiksem kui

volikogu esimehel. Kaebaja saavutused kauaaegse volikogu esimehena jäid vastustaja poolt

arvestamata. Vastustaja kohtles kaebajat võrreldes teiste isikutega erinevalt, jättis ära

kuulamata ja rikkus eelnõude menetlemise korda. Vaidlusalune otsus on kirjalikult

põhjendamata ja selles esinevad olulised kaalutlusvead, mis ei ole ületatavad HMS § 58

alusel. Seega, kaebaja arvates Kohtla-Järve Linnavolikogu 29.12.2022 istungil protokolliga

vormistatud otsus nr 27 kaebajat puudutavas osas on õigusvastane ja kuulub tühistamisele.

Kaebaja esitas 12.8.2024 kohtule täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja.

15. Vastustaja ei nõustunud liidetud kaebusega ja vaidles sellele vastu.

15.1. Vastustaja taotles kohtult Kohtla-Järve linnapea 7.07.2022 käskkirja nr 168-K

tühistamise nõude osas kaebuse läbivaatamata jätmist, kuna vastustaja arvates on tegemist

asutusesisese otsusega, millega ei ole rikutud kaebaja õigusi.

15.2. Vastustaja selgitas, et juhul, kui kohus peab põhjendatuks kaebuse sisulist läbivaatamist

nõustus vastustaja kaebajaga selles, et Kohtla-Järve Linnavolikogu ei ole otseselt vastu

võtnud otsust kaebaja arenguteenistuse abilinnapea ametist vabastamise kohta. Kaudselt see

tuleneb vastustaja arvates linnavolikogu otsusest nr 47. Omavalitsusüksuste juhid on poliitilisi

ülesandeid täitvad isikud ning nende puhul tuleb volituste lõpetamisel lähtuda KOKS-st kui

eriseadusest. Kohaliku omavalitsuse palgaline liige ei ole ATS ega KOKS-i mõttes ei ametnik

ega töötaja (ATS § 2 lg 3 p 10). Teda saab teenistusest vabastada lihtsustatult. Kohaliku

omavalitsuse liikmel puudub õiguspärane ootus, et saab olla valitsuse liikme ametikohal kuni

linnavolikogu poolt antud volituse lõppuni, samuti õiguskindlus selles osas, et teda ei

vabastata ametist ennetähtaegselt.1 Avaliku teenistuse käsiraamatu kohaselt on kohaliku

omavalitsuse liikmed ATS reguleerimisalast välja jäetud, kuna tegemist on isikutega, kes

täidavad poliitilise iseloomuga ülesandeid. ATS eesmärgiks on reguleerida neutraalse ning

avaliku võimu teostavate isikute ehk ametnike teenistussuhet. Valitsuse liikme teenistusest

vabastamine toimub KOKS-s sätestatud korras. Kuna KOKS valitsuse liikme suhtes ATS § 90

lg 1 kohaldamist ette ei näe, siis ei saa tugineda sellest ametnikule tulenevale õigusele.

Erinevalt ATS alusel ametisse nimetatud ametnikust peab kohaliku omavalitsuse liige juba

ametisse asumisel arvestama, et ta võidakse ametist vabastada ette teatamata või ka selge

põhjuseta.2 Vastustaja hinnangul ei tekita, muuda ega lõpeta vaidlusalune otsus kaebaja õigusi,

samuti ei tekita vaidlusalune otsust õigust lõpparvele ja saamata jäänud puhkuse hüvitamisele,

kuivõrd see tuleneb iseenesest seadusest. Käskkiri üksnes kehtestab konkreetsed summad,

1 TlnRKo 3-16-549, p 5.

2 TlnRKo 3-16-395, p 37.

3-23-211

mida tuleb maksta konkreetsele isikule. Vaidlusaluse käskkirjaga ei vabastata kaebajat

ametist, vaid reguleeritakse kaebajale töötasu ja kasutamata jäänud puhkuse hüvitamist.

Sellise käskkirja väljastamine on linnapea pädevuses. Vaidlusaluses käskkirjas märgitud kõik

õiguslikud alused on kehtivad. Rahandusministeerium asus ka seisukohale, et Kohtla-Järve

Linnavolikogu 30.06.2022 otsuse nr 46 punkti 1 ja Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.06.2022

otsuse nr 47 punkti 1 võib tõlgendada varasemate abilinnapeade ametist vabastamise

otsustena. Seega leidis vastustaja, et vaidlusalune käskkiri on formaalselt ja materiaalselt

õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Ühtlasi puudub alus ka muude kaebaja nõuete

rahuldamiseks, mida ta esitas ATS regulatsioonile tuginedes. Abilinnapea ametikoht oli

poliitiline ning sellest vabastamise korral ATS ei kohaldu.

15.3. Vastustaja leidis, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata osas, milles kaebaja nõuab

vastustaja kohustamist 25 920 euro suuruse hüvitise tasumiseks ja 29.12.2022 protokollilise

otsuse nr 27 õigusvastasuse kindlakstegemist. Alternatiivselt palus vastustaja kohtul

tunnistada Kohtla-Järve linnavolikogu 19.12.2019 määruse nr 64 § 18 lg 3 punkt 1

põhiseadusega vastuolus olevaks, kui kohus leiab, et vastustaja oleks pidanud seda kohaldama

kaebajale hüvitise määramisel.

15.4. Kaebuse sisulise läbivaatamise korral väitis vastustaja, et kaebaja on esitanud

kohustamiskaebuse, tuginedes Kohtla-Järve Linnavolikogu määruse nr 64 „Kohtla-Järve linna

ametiasutuste palgajuhend“ 1.10.2020-18.07.2022 kehtinud redaktsiooni § 18 lg 3 p-le 1.

Viidatud norm oli vaidlusaluse protokollilise otsuse tegemise hetkeks tunnistatud kehtetuks.

Seega ei pidanud vastustaja lähtuma vaidlusaluse otsuse tegemisel viidatud määruse normist.

KOKS § 541 lg 1 p 1 on diskretsiooniorm ja kaebaja ei saa selle alusel nõuda, et kohus

kohustaks vastustajat maksma kaebajale hüvitist. Teistele abilinnapeadele hüvitiste

määramine linnavolikogu otsuste alusel ei tähenda, et kaebajat koheldi ebavõrdselt, kuna

selliste otsuste taga on teised faktilised asjaolud. Seega ei ole vastustaja rikkunud ei võrdse

kohtlemise ega seaduslikkuse põhimõtteid. Vastustaja otsustas 29.12.2022 linnavolikogu

istungil hüvitise maksmise üle kaebaja enda taotluse alusel. Kaebaja oli istungist teadlik ja

osales selles, kuid lahkus istungilt enne, kui hüvitise maksmise otsuse eelnõu jõudis istungil

ettekandmiseni. Vastustajal puudus vajadus lisaandmete hankimiseks kaebajalt ning otsuse

eelnõus toodud kaebaja tööd iseloomustavatest andmetest ei kaldunud kõrvale. Vastustaja

arvates, isegi siis, kui ta on rikkunud uurimis- ja ärakuulamiskohustust ning otsuse

põhjendamisekohustust, ei saanud see mõjutada hüvitise tasumise otsustamist (HKS§ 58).

Otsuse põhjendusi on näha 29.12.2022 linnavolikogu istungi protokolli salvestusest.

Salvestusest tulenevalt on linnavolikogu teostanud kaalutlusõigust ning ei ole teinud otsuse

tegemisel kaalutlusvigu. Otsuse videosalvestisest nähtub, et kaebajat sidustavad asjaolud kanti

ette ning istungi käigus toodi välja hüvitise maksmisest keeldumist põhjendavad kaalutlused.

Peamiseks neist oli see, et kaebaja peaaegu kohe asus peale volikogu esimehe ametiaja

lõppemist tööle abilinnapeana, mistõttu puudus KOKS § 541 lg 1 p 1 alusel kaebajale hüvitise

tasumise vajadus.

KOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT

16. Kohus selgitab, et esmalt vaatab läbi kaebaja nõuded, mis on seotud Kohtla-Järve

linnapea 7.07.2022 käskkirjaga nr 168-K (I), seejärel kaebaja nõuded, mis on seotud Kohtla-

Järve Linnavolikogu 29.12.2022 otsusega (II), viimasena jagab kohus poolte menetluskulud

(III).

3-23-211

I

17. Esiteks halduskohus märgib, et jätab kaebaja 12.8.2024 täiendava seisukoha ja

menetluskulude nimekirja tähelepanuta, kuna täiendav seisukoht ja menetluskulude nimekiri

ei ole tähtaegne. Haldusasja materjalide kohaselt otsustati Kohtla-Järve linnapea 7.07.2022

käskkirja nr 168-K punktiga nr 1 maksta välja kaebajale seoses arenguteenistuse abilinnapea

ametist vabastamisega lõpparve, mis sisaldas kasutamata puhkuse kompensatsiooni 20,12

kalendripäeva, sealhulgas 2 kalendripäeva kalendriaasta 16.12.2021-31.12.2021 ja 18,12

kalendripäeva kalendriaasta 1.01.2022-7.07.2022 eest.

17.1. Vastustaja taotles 19.01.2023 vastuses kaebusele kohtult Kohtla-Järve linnapea

7.07.2022 käskkirja nr 168-K tühistamise nõude osas kaebuse läbivaatamata jätmist, kuna

vastustaja arvates ei riku vaidlusalune käskkiri kaebaja subjektiivseid õigusi ja tegemist on

asutusesisese otsusega.

17.2. Kohus märgib esmalt, et poolte vahel puudub vaidlus 7.07.2022 linnapea käskkirjas nr

168-K kaebajale määratud kasutamata jäetud puhkuse hüvitise suuruse üle. Pooled vaidlevad

selle üle, kas kaebaja oli 7.07.2022 seisuga arenguteenistuse abilinnapea ametist vabastatud

linnavolikogu otsuste alusel või kaebaja vabastati arenguteenistuse abilinnapea ametist

vaidlusaluse linnapea käskkirja alusel ja kas lisaks 7.07.2022 käskkirjas nr 168-K ettenähtud

hüvitisele oleks vastustaja pidanud määrama kaebajale ATS § 90 lg 1 p-s 2 ja ATS § 102 lg-s 1

ette nähtud hüvitised, sh koondamisega seotud hüvitised.

17.3. HKMS § 162 lg 1 näeb ette võimaluse lahendada kohtuotsuses seni lahendamata jäänud

taotlused. Kohus on seisukohal, et õige on vastustaja väide selle kohta, et Kohtla-Järve

linnapea 7.07.2022 käskkirja nr 168-K ei faktilistest ega õiguslikest põhjendustest ei tulene, et

sellega oleks kaebaja vabastatud arenguteenistuse abilinnapea ametist. Vaidlusaluses

käskkirjas on tehtud selge viide Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.06.2022 otsusele nr 46, mille

kohaselt alates 8.07.2022 on välja arvatud linnavalitsuse struktuurist arenguteenistuse

abilinnapea ametikoht. Valitsuse liikme ametist vabastamine, sh ka ametist vabastamisega

seotud hüvitiste määramine on linnavolikogu, mitte linnapea pädevuses (KOKS § 22 lg 1 p-d

17 ja 19). Kohtu arvates ka kasutamata jäänud puhkuse eest hüvitise määramine abilinnapea

teenistusest vabastamise korral on samuti linnavolikogu, mitte linnapea pädevuses.

17.4. Kohus on seisukohal, et kuigi Kohtla-Järve linnapea 7.07.2022 käskkirjast nr 168-K ei

tulene otseselt kaebaja abilinnapea ametist vabastamist, on seda siiski võimalik aru saada,

arvestades vaidlusaluse käskkirja põhjendusi ja eesmärke. Nimelt viidatakse vaidlusaluses

käskkirjas Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.06.2022 otsusele nr 46, millega kinnitati valitsuse

uus liikmete arv ja struktuur, kus puudub arenguteenistuse abilinnapea amet. Samas otsustas

linnapea vaidlustatud käskkirjaga määrata kaebajale hüvitis kasutamata jäänud puhkuse eest,

mis tehakse vaid teenistusest vabastamise korral (vrd ATS § 103 lg 1 p 6). Järelikult leiab

kohus, et Kohtla-Järve linnapea 7.07.2022 käskkirja nr 168-K tuleb käsitleda kaebaja

abilinnapea ametist vabastamise käskkirjana. Kohtu järelduse kinnitamiseks on ka see asjaolu,

et linnavolikogu ei ole ei enne linnapea 7.07.2022 käskkirja nr 168-K kui ka pärast selle

väljastamist andnud välja muid haldusakte, millega kaebaja oleks abilinnapea ametist

ametlikult vabastatud. Seega ei nõustu kohus vastustajaga selles, et vaidlusalune käskkiri ei

puuduta kaebaja õigusi negatiivselt ja tal puudub vastavas osas kaebeõigus. Kohus ei saa

eelpoolnimetatud põhusel nimetada vaidlusalust käskkirja haldusorgani siseaktiks, milles

puuduks regulatiivne välismõju kaebaja õigustele. Sel põhjusel jätab kohus rahuldamata

3-23-211

vastustaja taotluse kaebuse Kohtla-Järve linnapea 7.07.2022 käskkirja nr 168-K tühistamise

nõude osas läbivaatamata jätmiseks kaebeõiguse puudumise tõttu.

17.5. HMS § 8 lg 2 kohaselt määratakse haldusorganisiseselt isikud, kes tegutsevad

haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti.

KOKS § 22 lg 1 p-i 17 sätestab, et volikogu ainupädevusse kuulub valitsuse liikmete

kinnitamine ja nende vabastamine valitsuse liikmete kohustustest ning palgaliste

valitsusliikmete ametisse nimetamine ja ametist vabastamine. Kohus on seisukohal, et Kohtla-

Järve linnapea 7.07.2022 käskkiri nr 168-K on formaalselt õigusvastane, kuna sisuliselt on

sellega vabastatud kaebaja abilinnapea ametist selleks ebapädeva isiku poolt, millega on

rikutud KOKS § 22 lg 1 p-s 17 ja HMS § 8 lg-s 2 sätestatud nõudeid. Samas nõustub kohus

kaebajaga, et vaidlusaluses käskkirjas kasutatud õiguslik põhjendus ei ole korrektne, kuna

viidatud KOKS § 49 lg 43 ja Kohtla-Järve Linnavolikogu 23.09.2021 määruse nr 96 „Kohtla-

Järve Linnavalitsuse põhimäärus“ § 40 1 lg 2 ei anna linnapeale õigust vabastada isikuid

valitsuse liikmete kohustusest ja määrata neile hüvitisi. Rohkem Kohtla-Järve linnapea

7.07.2022 käskkiri nr 168-K põhjendusi ei sisalda. Sellest tulenevalt on vaidlusaluses

käskkirjas muu hulgas puudulik nii faktiline kui ka õiguslik põhjendus.

17.6. Kohtu arvates ei saanud selline vastustaja viga siiski mõjutada vaidlusaluse käskkirja

sisulist õiguspärasust (HMS § 58). Kohtu arvates väärib tähelepanu see asjaolu, et Kohtla-

Järve Linnavolikogu 30.06.2022 otsuse nr 46 punktiga 1 kinnitati Kohtla-Järve Linnavalitsuse

liikmete uus arv ja struktuur ning Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.06.2022 otsuse nr 47

punktiga 1 kinnitati ja nimetati ametisse palgalised Kohtla-Järve Linnavalitsuse liikmed.

Nimetatud linnavolikogu otsuste järgi puudus linnavalitsuses alates 8.07.2022

arenguteenistuse abilinnapea ametikoht. Samas ei ole linnavolikogu kinnitanud kaebajat

uueks linnavalitsuse liikmeks. Sellest on kohtu hinnangul võimalik aru saada linnavolikogu

tahet mitte määrata kaebajat alates 8.06.2023 linnavalitsuse liikmeks. Järelikult ei olnud

kaebaja abilinnapea ametist vabastamine linnapea 7.07.2022 käskkirjaga nr 168-K vastuolus

linnavolikogu poolt varem otsustatuga. Eelnevaga arvestades on kohus seisukohal, et

vastustaja on küll rikkunud sisepädevuse järgimise nõudeid, kui sisuliselt vabastas kaebaja

abilinnapea ametist linnapea 7.07.2022 käskkirjaga nr 168-K, kuid pidades silmas

linnavolikogu otsuseid nr 46 ja 47, millega otsustati kaotada linnavalitsuse arenguteenistuse

abilinnapea ametikoht, ei saanud vastustaja eksimus sisepädevuse vastu ja vaidlusaluse

käskkirja puudulik põhjendamine mõjutada linnapea 7.07.2022 käskkirja nr 168-K sisulist

õiguspärasust. Muu hulgas märgib kohus, et kohtupraktikas on leitud, et sisepädevuse

rikkumise korral ei ole haldusakt õigustühine.3

17.7. Eelnevat arvestades leiab kohus, et 07.2022 käskkirja nr 168-K väljastamise ajal

tegelikult eksisteeris kaebaja abilinnapea ametist vabastamiseks nii faktiline kui ka õiguslik

alus, mistõttu sisepädevuse ja vormistamise nõuete rikkumine vastustaja poolt ei saanud

mõjutada selle käskkirja sisulist õiguspärasust. Abilinnapea ametist vabastamine on poliitiline

otsus, mis nõua erilisi ei faktilisi ega õiguslikke põhjendusi, eriti juhul, kui selle kohta on juba

langetatud põhimõtteline otsus linnavolikogu poolt uue linnavalitsuse struktuuri

kinnitamisega. Muid kaebaja õigusi (määrati tasu kasutamata jäänud puhkuse eest) on

07.2022 käskkirjaga nr 168-K järgitud.

17.8. Kaebaja väitis, et tema arenguteenistuse abilinnapea ametikohalt vabastamisel oleks

vastustaja pidanud lähtuma ATS regulatsioonist, sh kohaldama koondamissituatsiooni

puudutavaid sätteid. Vastustaja vaidles sellele vastu, väites, et ATS linnavalitsuse liikmetele ei

3 RKHKo 3-17-725, p 20

3-23-211

kohaldu ja eriseadusena kohaldatav KOKS ei anna alust lugeda kaebaja abilinnapea ametist

vabastamist tema koondamiseks ja maksta talle ATS-s koondamisele ettenähtud hüvitisi.

17.9. Kohus kaebajaga ei nõustu ja jagab vastustaja seisukohta, et antud juhul ATS

regulatsioon ei kohaldu. Vaidlus puudub selle üle, et kaebaja arenguteenistuse abilinnapeana

oli linnavalitsuse liige KOKS § 49 lg-s 4 sätestatud tähenduses, kelle volitused lõppesid

Kohtla-Järve Linnavolikogu 30.06.2022 otsuse nr 46 punkti 1 alusel alates 8.07.2022.

Vastavalt ATS § 2 lg 3 p-le 10, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata ATS-i valla-

või linnavalitsuse liikmele. Valitsuse liikmete teenistusest vabastamise korral sotsiaalsed

garantiid sätestab eriseadusena KOKS § 541 lg 1. Kohtu hinnangul linnavalitsuse liikme puhul

eeldatakse, et tema täidab poliitilise iseloomuga ülesandeid ja linnavalitsuse liige on

väljaspool ATS kohaldamisalast. Teisiti ei ole kohtu hinnangul võimalik tõlgendada ATS § 2

lg 3 p-i 10. Abilinnapeana ametis allus kaebaja vastavalt KOKS § 50 lg 1 p-le 3 linnapeale.

Linnapea on selgelt poliitiline figuur linnavalitsuses. Järelikult, olles abilinnapea ametisse

määratud otseselt linnavolikogu poolt, täitis ka kaebaja poliitilisi ülesandeid. Seega jagab

kohus vastustaja seisukohta, kuna valitsuse liikme suhtes KOKS, ATS § 90 ja § 101

kohaldamist ette ei näe, siis ei saa kaebaja tugineda ATS sättest teistele ametnikule

tulenevatele õigustele. Kohus nõustub vastustajaga, et erinevalt ATS alusel ametisse

nimetatud ametnikust peab linnavalitsuse liige juba ametisse asumisel arvestama

võimalusega, et ta võidakse ametist vabastada ette teatamata või ka selge põhjuseta. 4 Seega

ei pidanud vastustaja lähtuma kaebaja arenguteenistuse abilinnapea ametikohalt vabastamisel

ATS-st, sh ka määrama kaebajale ATS-i järgi koondamisolukorras ettenähtud hüvitist. Sel

põhjusel puudub kaebajal õigus nõuda vastavalt ATS § 105 lg-le abilinnapea ametist

vabastamise kohta antud haldusakti õigusvastase kindlakstegemist, teenistusest vabastamise

aluse muutmist ning hüvitist ametniku kolme kuu keskmise palga ulatuses. Kuna kohus

tuvastas, et kaebaja vabastati ametist linnapea 7.07.2022 käskkirjaga nr 168-K alates

8.07.2022, puudub tal õigus nõuda hüvitist saamata jäänud palga osas perioodil 8.07.2022-

31.08.2022.

17.10. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kaebuse Kohtla-Järve linnapea 7.07.2022 käskkirja nr

168-K tühistamise, õigusvastasuse kindlakstegemise, aga samuti teenistusest vabastamise

aluse muutmise, koondamishüvitise ja kolme kuu keskmise palga ulatuses, aga samuti

saamata jäänud palgaga seostud hüvitise tasumise nõude osas rahuldamata.

II

18. Vastustaja leidis, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata osas, milles kaebaja nõuab vastustaja

29.12.2022 linnavolikogu istungil langetatud otsuse punkti 2 õigusvastasuse tuvastamist

(kaebajale hüvitise määramata jätmise otsustamine), mis on esitatud hilisema kahjunõude

esitamise eesmärgiga.

18.1. Kohus leiab, et vastustaja taotlus on sisuliselt põhjendatud. Haldusasja materjalide

kohaselt otsustas Kohtla-Järve Linnavolikogu 29.12.2022 istungil hääletamise teel mitte

maksta kaebajale hüvitist seoses alates 10.11.2021 tema Kohtla-Järve Linnavolikogu esimehe

volituste lõpetamisega. 29.12.2022 linnavolikogu istungi protokoll on vormistatud otsusega nr

27. Esmalt märgib kohus, et kaebaja taotles algselt kohtule esitatud kaebuses muu hulgas

linnavolikogu 29.12.2022 protokollilise otsuse nr 27 tühistamist, mitte selle õigusvastasuse

kindlakstegemist. 7.09.2023 seisukohas palus kaebaja kohtul alternatiivselt tuvastada

vastustaja 29.12.2022 protokollilise otsuse nr 27 õigusvastasus lähtudes eesmärgist esitada

4 TlnRKo 3-16-395, p 37.

3-23-211

hiljem kahju hüvitamise nõue. Kohus võttis 2.02.2023 määrusega kaebuse menetlusse Kohtla-

Järve Linnavolikogu 29.12.2022 protokollilise otsuse nr 27 (hüvitise maksmata jätmine)

tühistamise nõude osas ja Kohtla-Järve Linnavolikogu kohustamiseks. Haldusasja materjalide

kohaselt ei ole alternatiivse tuvastamisnõude osas kaebus hetkeseisuga menetlusse võetud ega

tagastatud.

18.2. HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse

kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei

anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebus

alternatiivse nõude osas vastustaja 29.12.2022 protokollilise otsuse nr 27 õigusvastasuse

tuvastamiseks hilisema kahjunõude esitamise eesmärgiga ei ole lubatav. Lisaks märgib kohus,

et hetkeseisuga on kaebajal tõhus õiguskaitsevahend (tühistamisnõue).

18.3. Võttes arvesse, et kaebus ei ole Kohtla-Järve Linnavolikogu 29.12.2022 protokollilise

otsuse nr 27 punkti 2 õigusvastasuse kindlakstegemise nõude osas menetlusse võetud,

tagastab kohus selle nõude vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 ilmselge kaebeõiguse

puudumise tõttu.

19. Haldusasja materjalide hulgas olevate faktiliste asjaolude kohaselt valiti 01.11.2013

kaebaja Kohtla-Järve Linnavolikogu esimeheks. Kaebaja jätkas Kohtla-Järve Linnavolikogu

esimehena kuni tema volituste tähtaja lõppemiseni 10.11.2021. Peale seda esitas kaebaja

määruse nr 64 § 18 lg 3 p 1 alusel vastustajale taotluse hüvitise maksmiseks, mis jäeti Kohtla-

Järve Linnavolikogu 29.12.2022 protokollilise otsuse nr 27 punktiga 2 rahuldamata. Seega on

vaidluse all Kohtla-Järve Linnavolikogu 29.12.2022 protokollilise otsuse nr 27 punkt 2,

millega vaadati läbi kaebaja taotlus hüvitise maksmiseks ja otsustati (poolt – 5 häält, vastu –

14 häält, erapooletud – 2 häält) mitte vastu võtta otsust kaebajale hüvitise maksmiseks.

19.1. Kaebaja leiab, et vaidlusaluse linnavolikogu otsusega on jätnud õigusvastaselt

kohaldamata määrus nr 64, tehtud ulatuslikud kaalutlusvead, ületatud diskretsioonipiid,

rikutud ärakuulamisõigust ja kirjalikku põhjendamiskohustust, aga samuti õiguspärase ootuse

ja seaduslikkuse põhimõtteid ning Kohtla-Järve Linnavolikogu töökorda.

19.2. Kaebaja arvates pidi vastustaja tema taotluse läbivaatamisel kohaldama määruse nr 64 lg

18 p-i 3, kuna kaebaja linnavolikogu esimehe volitused lõppesid 10.11.2021 ja tema esitas

taotluse hüvitise määramiseks määruse nr 64 § 18 lg 3 p-i 1 kehtivuse ajal. Vastustaja arvates

puudus tal määruse nr 64 § 18 lg 3 p-i kohaldamise kohustus, kuna 29.12.2022 seisuga oli

määrus nr 64 tunnistatud vastavas osas kehtetuks ja uus määrus ega seadus sellist

imperatiivset hüvitise määramise kohustust ette ei näinud.

19.3. Kohus on seisukohal, et antud juhul on vastustaja jätnud õigesti kaebaja hüvitistaotluse

läbivaatamisel kohaldamata määruse nr 64 § 18 lg 3 p-i 1 ja lähtus KOKS § 541 lg-st 1.

KOKS § 541 lg 1 p 1 jõustus alates 15.10.1999, mis võrreldes 01.01.2020 jõustunud määruse

nr 64 § 18 lg 3 p 1 andis linnavolikogule võimaluse kaaluda hüvitise määramist.

Kohtupraktika kohaselt käsitleb HMS § 5 lg 5 üksnes menetlusnormide muutumist menetluse

ajal ega laiene materiaalõigusnormidele.5 Kohtu hinnangul 29.12.2022 seisuga kehtetuks

tunnistatud määruse nr 64 § 18 lg 3 p 1 kuulus materiaalõigusnormide hulka, mistõttu ei

pidanud vastustaja lähtuma 29.12.2022 seisuga kehtetuks tunnistatud määruse nr 64 § 18 lg 1

p-st 1 HMS § 5 lg 5 alusel. Vastustajal esines kohus tulenevalt HMS §-st 54 lähtuda õigusest,

mis kehtis otsuse tegemise ajal. Selleks materiaalõiguslikuks normiks oli 29.12.2022 seisuga

5 TlnRKo 3-21-2139, p 23.

3-23-211

KOKS § 541 lg 1. Kohtu hinnangul ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et tema

taotlus hüvitise saamiseks kindlasti rahuldatakse pelgalt põhjusel, et taotluse esitamise aja

seisuga kehtis määruse nr 64 lg 18 lg 3 p 1. Kohus selgitab, et kuigi linnavolikogu ise ei

saanud tunnistada määruse nr 64 § 18 lg 3 p-i 1 põhiseadusega vastuolus olevaks ja jätta

kaebaja taotluse läbivaatamisel sellise õigusnormi kohaldamata, ei tähenda, et linnavolikogul

puudus muu võimalus määruse nr 64 § 18 lg 3 p-i 1 kohaldamata jätmiseks. Nimelt võiks

linnavolikogu vastavalt HMS § 93 lg-le 1 ja KOKS § 22 lg 1 p-le 19 tunnistada iseseisvalt

määruse nr 64 lg 18 lg 3 p-i 1 kehtetuks või jätta see kohaldamata kujunenud kohtupraktika

valguses ja esinenud kollisiooni tõttu kõrgemalseisva õigusaktiga (KOKS § 541 lg 1). Samas

väärib kohtu hinnangul tähelepanu asjaolu, et vastavalt KOKS § 45 lg-le 1 volikogu

ainupädevusse kuuluvaid küsimusi otsustatakse hääletamise teel. See tähendab seda, et isegi

siis, kui 29.12.2022 seisuga oleks kehtinud määruse nr 64 § 18 lg 3 p 1, ei pruugi sellel alusel

kaebajale hüvitise määramine olla eelnevat arvestades kindel, kuna mõned volikogu liikmed

oleks võinud hääletada hüvitise määramise vastu ja hoolimata sellest, et volikogul puudus

määruse nr 64 § 18 lg 3 p-i 1 kohaselt selles küsimuses kaalutlusruum. Seega ei nõustu kohus

kaebajaga, et kehtinud määruse nr 64 §18 lg 3 p-i 1 alusel tekkis tal õiguspärane ootus, et

tema taotlus kindlasti rahuldatakse ja määratakse määruse nr 64 § 18 lg 3 p-s 1 sätestatud

alusel hüvitis.

19.4. Kohus märgib, et kohtupraktika kohaselt oli vastustajal kohustus tulenevalt põhiseaduse

§ 87 p-st 6 tagada mitte üksnes määruse andmise ajal selle kooskõla põhiseaduse ja

seadustega, vaid ka kohustust jälgida varem kehtima hakanud määruste kooskõla uute

seadustega. Seadusega kooskõlla viimata jäänud määrused on põhiseaduse vastased. Sama

põhimõtet tuleb järgida ka juhul, kui kohaliku omavalitsuse määrus on jäänud sama küsimust

reguleeriva seadusega kooskõlla viimata, sh kehtetuks tunnistamata. See tagaks võimaluse

seadusega tõhusalt ja kiiresti reguleerida kohaliku elu küsimusi nendes valdades, kus juba

kehtib sama küsimust seadusest erinevalt reguleeriv kohaliku omavalitsuse määrus.6 Selline

kohtupraktika esines alates 11.04.2016. Järelikult oli vastustajal kaalukas põhjus, et läbi

vaadata kaebaja taotlus mitte selle esitamise ajal kehtinud määruse nr 64 § 18 lg 3 p-i 1 järgi

vaid KOKS § 541 lg 1 p-s 1 sätestatud regulatsiooniga arvestades. Seega oli määruse nr 64 §

18 lg 3 p 1 alates selle kehtima hakkamisest põhiseadusvastane ja vastustaja ei saanud seda

kohaldada kaebajale hüvitise määramise otsustamisel eelpoolkirjeldatud põhjustel. Järelikult

leiab kohus, et kaebajal oleks saanud tekkida õiguspärane ootus vaid selles, et hüvitise

määramise küsimust kaalutletakse linnavolikogu poolt, kuid mitte määratakse automaatselt.

19.5. Võttes arvesse, et 29.12.2022 seisuga ei kehtinud enam määruse nr 64 § 18 lg 3 p-i 1

ning kohtu hinnangul puudus vastustajal alus määruse nr 64 § 18 lg 3 p-i 1 kohaldamiseks

kaebaja hüvitamistaotluse läbivaatamise ajal, siis ei näe kohus põhjust analüüsida määruse nr

64 § 18 lg 3 p-i 1 põhiseaduspärasust. Sellel põhjusel jätab kohus rahuldamata vastustaja

taotluse tunnustada määruse nr 64 § 18 lg 3 p-i 1 põhiseadusega vastuolus olevaks.

19.6. Samas ei saa kohtu arvates ette heita vastustajale, et tema õigusvastaselt viivitas

kaebajale hüvitise määramisega. Tulenevalt haldusasja materjalidest arutati kaebajale hüvitise

määramine linnavolikogu otsuse eelnõu mitmetel linnavolikogu istungitel. Üks kord oli

hüvitise määramise otsuse eelnõu selle algataja poolt tagasi võetud. Kohus märgib, kuna

hüvitise määramine KOKS § 541 lg 1 p-i 1 alusel otsustatakse linnavolikogus häälteenamuse

teel, võtab paratamatult selle üle otsustamine mõnda aega. Seega, võrreldes kaebajaga ei näe

kohus põhjust arvata, et vastustaja oleks rikkunud haldusmenetluse läbiviimise põhimõtteid

(HMS § 5 lg 4).

6 RKHKo 3-3-1-67-15, p 46.

3-23-211

19.7. Järelikult leiab kohus, et kaebaja taotluse läbivaatamisel KOKS § 541 lg-s 1 sätestatud

alusel ei ole vastustaja rikkunud ei õiguspärase ootuse ega seaduslikkuse põhimõtteid.

19.8. Kaebaja arvas, et vastustaja diskretsioon oli redutseerunud nullini ning kaebajale tuli

igal juhul hüvitis määrata. Kohus kaebajaga ei nõustu. Kohtu hinnangul KOKS § 541 lg-s 1

nimetatud isikutele hüvitise määramise üle otsustamisel on linnavolikogul lai diskretsioon,

mille üle kohtulik kontroll on piiratud. Kohtupraktika kohaselt, kas täiendavat sotsiaalse

garantii võimalust konkreetsel juhul kasutada ja millises ulatuses, otsustab kohaliku

omavalitsuse üksus. Kohaliku omavalitsuse üksusel on nende küsimuste otsustamisel ulatuslik

kaalumisruum.7 Kuna on KOKS § 541 alusel hüvitise suuruse määramisel kohaliku

omavalituse üksusel ulatuslik kaalumisruum, saab kohus sekkuda eeskätt juhul, kui hüvitise

suuruse aluseks olev kaalutlus on täiesti ja ilmselgelt asjakohatu.8

19.9. Kohus peab vajalikuks toonitada vastustaja väidet selle koha, et KOKS § 541 lg 1

eesmärgiks on tagada ametist vabastatud ametiisikule sotsiaalseid garantiisid, kuid mitte

lihtsalt endise ametiisiku majandusliku olukorra parandamine. KOKS § 541 lg 1 kohaselt võib

volikogu poolt ametisse nimetatud valitsuse liikmele volikogu otsusega maksta ametist

vabastamisel hüvitist kuni kolme kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud kaks kuni

kaheksa aastat ja kuni kuue kuu ametipalga ulatuses, kui ta on töötanud vastaval ametikohal

rohkem kui kaheksa aastat ning vabastamine toimub: 1) seoses volituste tähtajalise

lõppemisega; 2) tema enda algatusel seoses terviseseisundiga, mis ei võimalda püsivalt oma

teenistuskohustusi täita; 3) seoses umbusalduse avaldamisega. Kohtu hinnangul on KOKS §

541 eesmärgiks leevendada muu hulgas volikogu esemehe olukorda, kui poliitilise otsuse tõttu

kaotab ta sissetulekut, kuid mitte võimalusega maksta volikogu esimehele tehtud töö eest n-ö

preemiat. Seega juhul, kui hüvitise määramise otsustamisel on ametist vabastatud ametisiku

sotsiaalsed garantiid tagatud uue ametisse nimetamise tõttu, on see kohtu arvates ühtlasi

kaalukas argument, mis võib kõneleda hüvitise mittemääramise kasuks.

19.10. Kohtu arvates tuleb nõustuda vastustajaga selles, et kaebajale hüvitise määramine oleks

vastuolus KOKS § 541

eesmärgiga. Haldusasja materjalide kohaselt Kohtla-Järve

Linnavolikogu 15.12.2021 otsuse nr 17 punktiga 1.3. kinnitati ja nimetati kaebaja ametisse

Kohtla-Järve linnavalitsuse arenguteenistuse abilinnapea ametikohale. Sellest tulenevalt jagab

kohus vastustaja seisukohta, et hüvitise määramise otsustamise aja seisuga olid

põhimõtteliselt tagatud kaebajale sotsiaalsed garantiid, mistõttu oleks KOKS § 541 lg 1

kohaldamine pigem küsitav.

19.11. Kohus ei nõustu kaebajaga, et vastustaja on rikkunud määruses nr 24 (määrus 24)

„Kohtla-Järve linnavolikogu töökord“ §-d 9 ja 10. Vaidlus puudub selle üle, et eelnõu, mis

nägi ette linnavolikogu esimehe volituste lõpetamisega kaebajale hüvitise määramise, ei

saanud selle arutamise käigus linnavolikogu poolt muudatusettepanekuid. Seega ei esinenud

vastustajal mainitud eelnõu muutmise kohustust vastavalt määruse nr 24 § 10 lg-le 7. Kohtu

hinnangul ei kohusta määrus nr 24 vastustajat ette valmistama negatiivse otsuse eelnõu, juhul

kui hüvitise määramise osas tehtud positiivse otsuse eelnõu ei leia linnavolikogus

häälteenamuse teel toetust. Sellise otsuse kirjalikuks vormistamiseks kohustab küll HMS § 56

lg 1-3, kuid antud juhul ei saa negatiivse otsuse vormistamata jätmine HMS § 56 lg 1-3 järgi

mõjutada selle sisulist õiguspärasust (HMS § 58), kuna kaebajal oli võimalus tutvuda

faktiliste asjaoludega, mis olid linnavolikogu 29.12.2022 istungil kaalutlemisel ja istungil

7 RKHKo 3-3-1-18-08, p 11.

8 RKHKo 3-3-1-18-08, p 13.

3-23-211

toimunud hääletamise tulemusega. Riigikohus on leidnud protokollilise otsuse osas, mis oli

langetatid häälteenamuse teel, et põhjendamispuudused menetlusökonoomia põhimõttest

lähtuvalt ei ole alati haldusakti tühistamise aluseks. Oluline on kohtu veendumus selles, et

põhjendamiskohustuse järgimisel oleks tulnud teha samasisuline otsus. Põhjendused, mis

aitaksid protokollilise otsuse õiguspärasuses veenduda, on võimalik esitada ka

halduskohtumenetluses.9

19.12. Vastustaja on halduskohtumenetluses selgitanud, et peamiseks põhjuseks kaebajale

hüvitise määramata jätmise kohta oli see asjaolu, et peaaegu kohe peale seda, kui lõppesid

kaebaja linnavolikogu esimehe volitused, oli ta määratud abilinnapeaks, vahepeal sai ta

tavalise linnavolikogu liikmena tasu. Selline põhjus oli kõne all ka linnavolikogu istungil

29.12.2022. Seega on kohtul alus arvata, et vastustaja lähtus just nendest kaalutlustest ja

põhjendustest 29.12.2022 otsuse vastuvõtmisel (hääletamisel). Võttes arvesse, et kaebajal

puudub subjektiivne õigus nõuda endale toetuse määramist, aga samuti KOKS § 541 ametist

vabastatud isikutele sotsiaalsete garantiide tagamise eesmärki, on kohtu hinnangul asjakohane

vastustaja põhjendus hüvitise määramata jätmise osas. Vaidlus puudub selle üle, et peale

volikogu esemehe volituste lõpetamisest 10.11.2021 oli kaebaja volikogu liige ja alates

15.12.2021 abilinnapea ülesannetega hõlmatud isik, kes ühtlasi sai tööülesannete täitmise eest

tasu. Järelikult nõustuda tuleb vastustajaga, et alates 10.11.2021 puudus kaebajale KOKS §

541 sotsiaalsete garantiide tagamise vajadus, kuna tema sai vastustajalt tööülesannete eest tasu.

Kohtu hinnangul ei oleks selline otsustavaks osutanud kaalutlus (põhjendus) kaebajale

hüvitise määramise otsustamisel linnavolikogus 29.12.2022 ilmselt meelevaldne või

asjakohatu. Tõsi, et 29.12.2022 seisuga ei olnud kaebaja enam abilinnapea ametis, kuid see ei

ole kohtu arvates kaalule võetav asjaolu juba pelgalt põhjusel, et abilinnapeana oli kaebaja

alates 15.12.2021 ametis 7 kuud, kelle tasu oli 3780 eurot kuus, millega sisuliselt kaetud

KOKS § 541 lg-s 1 nimetatud maksimaalne hüvitise periood (6 kuud). Kohus nõustub

vastustajaga, et tulenevalt Kohtla-Järve Linnavolikogu 20.12.2017 määruse nr 4 § 1 lg-test 1

ja 2 ei olnud linnavolikogu esimehe ja abilinnapea tasude vahe märkimisväärselt suur (500

eurot), mis vajalike maksude tasumise pärast muutus veelgi väiksemaks. 29.12.2022 istungi

videosalvestuse protokollist on näha, et vastustaja on arvestanud asjaoluga, et kaebajal ei

olnud ajavahemikul 9.11.2021-15.12.2021 tööd, kuid tagantjärgi ei pidanud seda

märkimisväärselt suureks ajavahemikuks hüvitise määramise otsustamisel. Kokkuvõtvalt ei

ole kohus tuvastanud, et vastustaja oleks kaebajale hüvitise määramise üle otsustamisel

lähtunud ilmselgelt ebaõigetest faktilistest asjaoludest ja kaalutlustest. Eelnevat arvestades ei

saa kohus nõustuda kaebajaga, et 29.12.2022 linnavolikogu istungil langetatud protokolliotsus

on ulatuslike diskretsioonivigadega.

19.13. Kaebaja väitis, et vastustaja kohtles teda võrreldes teiste ametnikega ebavõrdselt. HMS

§ 4 lg 2 kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada õiguse üldpõhimõtteid arvestades. Kahtlemata

isikute võrdne kohtlemine on üks neist. Riigikohus on leidnud, et võrdse kohtlemise

põhimõtte kohaselt käsitletakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning

samadel eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral.

Võrdse kohtlemise rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma

nähtavate mõistlike põhjendusteta erinevalt. Võrdse kohtlemise põhimõtet pole rikutud, kui

haldusorgani kaalutlusotsus rajanes kohtumenetluses tuvastamist leidnud asjaoludest

tulenevatel asjakohastel kaalutlustel.10 Riigikohtus on oma pikaajalises praktikas lubanud

haldusakti põhjendusi kohtumenetluses täiendada, kui haldusorganil on võimalik tõendada, et

haldusaktist välja jäänud, kuid kohtumenetluses esitatud põhjendustest juhinduti tegelikult

9 RKÜKo 3-20-1044, p-d 17-18.

10 RKHKo 3-3-1-65-06, p 25.

3-23-211

juba haldusakti andmise ajal. 11 Kohus märgib, et võrreldavad isikud ja nende ametid olid

erinevad, mistõttu eelduslikult erinesid mh ka nende teenistusülesanded. Vastustaja selgitas, et

hüvitise määramine D ja V täitis erinevalt kaebajast selle sotsiaalse garantii eesmärki, sest D

ja V ei saanud nende volituste lõppemise järgselt Kohtla-Järve linnavolikogu liikme tasu. V ei

jäänud pärast volituste lõppemist Kohtla-Järve linna palgale töötajana, ametnikuna ega

töötanud edasi linnale kuuluvas äriühingus. Haldusasja materjalide kohaselt määrati D OÜ

OSK GRUPP juhatuse liikmeks alates 8.03.2022, mistõttu ei töötanud ta alates 9.11.2021 kuni

8.03.2022. Sellest nähtub, et võrreldes kaebajaga oli eelpoolmainitud isikutel teine positsioon

peale seda, kui lõppesid nende volitused linnavalitsuses. Samas ei ole kaebaja väitnud ega

tõendanud, et tema poolt mainitud isikud, kellele linnavolikogu otsustas määrata KOKS § 541

lg 1 alusel hüvitis, jätkasid kohe tööd muus linnavalitsuse või linnavolikogu ametis, ehk kelle

kohta oleks alus arvata, et tegemist ei oleks sotsiaalselt vähekindlustatud isikutega.

19.14. Kaebaja etteheide vastustajale ärakuulamata jätmise osas on kohtu arvates

põhjendamatu. Kaebaja on korduvalt rõhutanud, et taotles ise linnavolikogult hüvitise

määramist. Seega tegutses linnavolikogu sisuliselt kaebaja taotluse alusel. Õige on vastustaja

väide, et ka halduskohtumenetluses ei ole kaebaja täpsustanud, millist faktilist asjaolu oleks ta

ärakuulamisel rõhutanud, kui vastustaja oleks andnud talle võimaluse vahetult enne

hääletamist linnavolikogus 29.12.2022 avaldada enda arvamus. KOKS § 17 lg 5 sätestab

volikogu liikmetele nende puudutavate üksikaktide ettevalmistamisest, arutamisest ja

otsustamisest osalemise piirangud, mis on HMS § 40 lg 1 suhtes erinorm (HMS § 40 lg 3 p 7).

Seega ei ole kaebaja tõendanud, et tema ärakuulamine oleks võinud kaasa tuua teistsuguse

linnavolikogu otsuse hüvitise määramise osas.

19.15. Kohtu hinnangul vastustaja poolt kaebajale hüvitise määramise osas negatiivse otsuse

vastavalt HMS § 56 lg-le vormistamata jätmine ja selle otsuse projekti kaebajale tutvustamata

jätmine ei saanud mõjutada 29.12.2022 linnavolikogu istungil otsustanu materiaalset

õiguspärasust (HMS § 58). Vastustaja on kohtu arvates piisavalt arvestanud ajakohaste

asjaoludega ning kaebajale oli enne kohtusse pöördumist selge, miks tema taotlus ei leidnud

linnavolikogus toetust. Täiendavad selgitused esitas vastustaja halduskohtumenetluse käigus,

mis osutasid kohtu hinnangul asjakohasteks.

20. Lähtudes eeltoodust jätab kohus kaebuse 29.12.2022 linnavolikogu istungil langetatud

protokollilise otsuse nr 27 (kaebajale hüvitise määramata jätmine) tühistamise nõudes

rahuldamata.

21. Võttes arvesse, et kohus ei rahuldanud tühistamiskaebust 29.12.2022 protokollilise otsuse

nr 27 osas, ei ole võimalik ka viimase kehtivuse ja materiaalse õiguspärasuse tõttu

kohustamisnõude rahuldamine, millega kaebaja taotles vastustaja kohustamist määrata talle

hüvitis summas 25 920 eurot ja viivis. Sel põhjusel ei kuulu rahuldamisele ka alternatiivne

nõue vastustaja kohustamiseks otsustada uuesti kaebajale hüvitise määramise üle KOKS § 541

lg 1 alusel.

III

22. Vastavalt HKMS § 158 lg-le 5 määrab kohus otsuses kindlaks ka menetluskulude jaotuse

ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. HKMS § 108 lg 1 sätestab, et

menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis kaebuse täies ulatuses

rahuldamata. Vastustaja esitas kohtule menetluskulude nimekirja ja kulude kandmist

tõendavad dokumendid, mille kohaselt vastustaja poolt halduskohtumenetluse käigus kantud

11 RKHKo 3-19-292, p 17.

3-23-211

menetluskulud summas 8726,76 eurot (koos käibemaksuga). Vastustaja selgitas, et palkas

endale halduskohtumenetluses esindajaks vandeadvokaadi põhjusel, et tegemist oli õiguslikult

keerulise vaidlusega, sh vaidluse all oli määruse nr 64 kooskõla põhiseadusega. Samuti ei ole

vastustaja põhitegevuseks volikogu liikmete hüvitiste osas vaidluste pidamine. Vastustaja

arvates pöördus kaebaja kohtusse pahatahtlikult. Eelnevat arvestades pidas vastustaja

põhjendatuks välja mõista tal halduskohtumenetluse käigus välise õigusabi kasutamisega

tekkinud menetluskulud kaebajalt.

22.1. Kohtupraktika kohaselt pole üldjuhul põhjendatud mõista vastaspoolelt välja oma

põhiülesannete raames tehtud otsuseid kohtus kaitsvate haldusorganite õigusabikulud.12 Kohus

märgib, et abilinnapea ametist vabastamine ja volikogu esemele hüvitise määramise üle

otsustamine on vastustaja pädevuses. Seega, arutatud vaidluste esemeks on vastustaja

põhiülesannete raames tehtud otsused. Vastustaja kui KOKS-i tundja ja rakendaja peab kohtu

arvates ise oskama kohtumenetluse käigus selgitada, miks ta on otsustanud langetada vaidluse

all olevad otsused. Samas ei saa kohus nõustuda vastustajaga, et tekkinud vaidlused oleksid

olemuslikult sellised, et vastustaja poolt halduskohtumenetluses õigusabi tellimine kolmandalt

isikult oleks vajalik ja põhjendatud. Kohus ei analüüsinud antud juhul määruse nr 64

põhiseaduspärasust, kuna 29.12.2022 otsuse langetamise hetkel oli määrus nr 64 vastustaja

poolt kehtetuks tunnistatud, millele viitas vastustaja ise.

22.2. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et poolte menetluskulud tuleb vastavalt

HKMS § 108 lg-le 11 jätta nende enda kanda.

23. Tulenevalt HKMS § 175 lg-st 3, asendab kohus avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja

kohtuotsuse punktis 19.13 mainitud füüsiliste isikute nimed initsiaalidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Otsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 14.04.26 otsusega (muuta osaliselt Tartu

Halduskohtu 29.08.2024 otsuse nr 3-23-211 põhjendusi, asendades need vastavas osas

käesoleva otsuse põhjendustega.)

12 RKHKo 3-20-1717, p 24