1-22-252/66 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

29. august 2024, Tartu (kirjalikus menetluses)

Kriminaalasja number

1-22-252

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Erkki Hirsnik ja Mario Truu

Kohtuasi

Viru Vangla taotlus Vladimir Markovi (ik 38504223713)

edasisest karistuse kandmisest vabastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 1. augusti 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdimõistetu Vladimir Markov, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Viru Maakohtu 1. augusti 2024. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse saab vaidlustada prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja.

Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai

ringkonnakohtu määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohus karistas 20. jaanuari 2022. a otsusega Vladimir Markovit karistusseadustiku

(KarS) § 199 lg 2 p-de 4 ja 8 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega ning § 200 lg 2 p 4 järgi 5 aasta

pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskema karistusega

ning liitkaristuseks mõisteti V. Markovile 5 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

karistust Viru Maakohtu 18. augusti 2020. a otsusega kriminaalasjas nr 1-20-5517 mõistetud

karistuse ärakandmata osa, 6 kuu vangistuse võrra, ning lõplikuks liitkaristuseks mõisteti 5 aastat

ja 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestati karistuse kandmise algust 24. novembrist

2021.

2. V. Markov esitas 20. juunil 2024 Viru Maakohtule taotluse, milles soovib väljasaatmist

Venemaa Föderatsiooni.

3. Viru Vangla esitas 30. juulil 2024 Viru Maakohtule taotluse V. Markovi edasisest karistuse

kandmisest vabastamiseks.

4. Viru Maakohus jättis 1. augusti 2024. a määrusega Viru Vangla taotluse rahuldamata. Politsei-

ja Piirivalveameti otsusega nr 15.3-3.1/1073-3 tunnistati kehtetuks Vladimir Markovi pikaajaline

elamisluba nr EL39P002405. Vaatamata V. Markovi Venemaa Föderatsiooni passi aegumisele on

tema väljasaatmine võimalik. Samas on V. Markovil tasumata nõudeid 16 332,77 eurot.

V. Markovilt mõisteti 20. jaanuari 2022. a otsusega mh välja tsiviilhagid, kuid maakohus ei pea

vajalikuks kannatanutega ühendust võtta, selgitamaks, kas hagid on rahuldatud. Täitmisele on

2(2)

suunatud Viru Maakohtu 16. oktoobri 2015. a otsusega nr 1-15-2155 V. Markovilt välja mõistetud

kahjuhüvitis 723,48 eurot, mis on tasumata. Hüvitis mõisteti V. Markovilt kindlustusfirma kasuks

välja selle eest, et ettevõte hüvitas kannatanule vargusega tekitatud kahju. Kuna V. Markovil on

kuriteoga tekitatud kahju hüvitamata, pole täidetud kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 416

lg-s 2 sätestatud eeldused tema vabastamiseks.

Määruskaebus

5. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse süüdimõistetu V. Markov, kes taotleb maakohtu

määruse tühistamist ja süüdimõistetu karistuse kandmiselt vabastamist. Vangla toetab tema

vabastamist ning ta on ära kandnud pool karistust. V. Markov ei kavatse maksta kohtukulusid ega

tsiviilhagisid, sest sõidab pärast vabanemist Venemaale. Ta maksab lastele elatist, mistõttu ei saa

muid nõudeid tasuda. Kui V. Markov vabastada, ei pea riik teda enam ülal pidama.

6. V. Markov esitas ka määruskaebuse täiendused, milles leiab, et kuna BTA Insurance Company

hüvitas kannatanule kahju 723,48 eurot, ei ole V. Markov maksmiseks kohustatud. V. Markov ei

keeldu maksmisest, tal ei ole distsiplinaarrikkumisi ja ta käitub vangistuses korrektselt. Samuti on

ta kahjuhüvitisi maksnud, kuid praegu on esikohal lastele elatise tasumine. V. Markov soovib

vabaneda Venemaale, et oma lapsi materiaalselt aidata, mitte et vastutusest vabaneda.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuses ja selle täiendustes esitatud asjaolud alust

asuda maakohtuga võrreldes teistsugusele seisukohale V. Markovi edasisest karistuse kandmisest

vabastamise kohta.

8. KrMS § 4141 lg 1 järgi võib täitmiskohtunik vangla taotlusel KrMS § 416 lg 1 p-des 1 ja 2

sätestatud alustel ning lg-s 2 sätestatut arvesse võttes vabastada süüdimõistetu edasisest karistuse

kandmisest. Kuna V. Markovit karistati esimese astme kuriteo eest, tuleb lähtuda KrMS § 416 lg 1

p-st 1, mille alusel on võimalik süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastada, kui ta

antakse välja välisriigile või saadetakse välja. Viru Vangla taotlusest tuleneb, et Politsei- ja

Piirivalveamet tunnistas otsusega nr 15.3-3.1/1073-3 V. Markovi pikaajalise elaniku elamisloa nr

EL39P002405 kehtetuks alates 11. maist 2023 tema enda soovil, mistõttu puudub tal seaduslik

alus Eestis viibimiseks.

9. KrMS § 416 lg 2 järgi tuleb süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamise

otsustamiseks arvestada asjaoluga, kas süüdimõistetu on heastanud või asunud heastama kuriteoga

tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või tasunud muud avalik-õiguslikud nõuded.

V. Markovil on kokku tasumata nõudeid 16 332,77 eurot. Viru Maakohtu 16. oktoobri 2015. a

otsusega kriminaalasjas nr 1-15-2155 mõisteti V. Markovilt kannatanu BTA Insurance Company

SE kasuks välja kahjuhüvitis 723,48 eurot ning maakohus tuvastas praeguses menetluses, et hüvitis

on kannatanule tasumata. Kuigi V. Markov märgib määruskaebuses, et ta ei saa elatisnõude tõttu

kahjuhüvitisi tasuda, ei tähenda see, et ta oleks kuriteoga tekitatud kahju hüvitamise kohustusest

vabastatud. Seega pole KrMS § 4241 lg 1 alusel võimalik V. Markovit edasisest karistuse

kandmisest vabastada, sest ta ei ole asunud kuriteoga tekitatud kahju heastama. Tulenevalt

eeltoodust ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Viru

Maakohtu 1. augusti 2024. a määruse muutmata ning V. Markovi määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)