2-23-125199/25 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Kai Härmand

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja

koht

30.08.2024, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-125199

Kohtuasi

D.K. (K.) hagi O.A. vastu võla nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: D.K. (isikukood: xxxxxxxxxxx, xxx),

lepinguline esindaja: Vassili Kosteitšuk (e-post: xxx);

Kostja: O.A. (isikukood: xxxxxxxxxxx, xxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind 6 999,98 eurot

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista O.A.lt (A.) põhivõlg 5420,94 eurot ja kuni kohtuotsuse tegemiseni (30.08.2024)

sissenõutavaks muutunud viivis 914 eurot D.K. kasuks.

3. Välja mõista O.A.lt viivis põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemisest kuni täimiseni põhivõlalt

D.K. kasuks VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud 87% ulatuses kostja kanda ja 13% ulatuses hageja kanda.

2. Välja mõista O.A.lt menetluskulu 2714,35 eurot.

3. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113

lg 1 sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

D.K. (hageja) esitas kohtule hagi O.A. (kostja) vastu kahju hüvitamiseks. Hagivalduse kohaselt

sõlmisid hageja ja kostja 08.07.2012 üürilepingu Tallinnas XXX asuva eluruumi kasutamiseks.

Esialgselt sõlmiti leping üheks aastaks ja seejärel muutus leping tähtajatuks VÕS § 310 lg 1 järgi.

Lepingu kehtivuse ajal (29.09.2021) teostas hageja kostja juuresolekul korteri ülevaatuse, mille

käigus avastati, et korter on üürniku poolt oluliselt kahjustatud.

Ülevaatuse kohta koostati akt, milles fikseeriti kostja poolt tekitatud kahjustusi:

- lõhutud on magamistoa uks ja uksekarp;

- lõhutud on vannitoa uks ja uksekarp;

- kriimustatud on elutoa uks ja lõhutud on uksekarp;

- põrandalaminaat esikus on paisunud ning tekkinud on pragu;

- elutoa diivani kangas on määrdunud, plekkidega kaetud ja koera poolt kahjustatud;

- magamistoa riidekappi uksed on lõhutud;

- magamistoa karniis on katki;

- köögimööbli alumine osa kraanikausi all on veest paisunud;

- rõduklaas on katki;

- esikus asuva kapi uksed on lõhutud.

Kostja allkirjastas akti ning nõustus välja toodud kahjustustega. Kostja allkirjastas 20.09.2021

kokkuleppe, millega kohustus parandama kõik kahjustused hiljemalt 28.02.2022. Kokkuleppe

sõlmimisele vaatamata jättis kostja sellega võetud kohustused tähtaja jooksul täitamata. 07.06.2022

allkirjastas kostja veel ühe kokkulepe, millega kohustus parandama kahjustused hiljemalt

01.08.2022, kuid jättis ka selle täitmata. 29.08.2022. sai hageja KÜ XXX juhatuselt kirja, milles

teatati, et kostja kasutuses olevasse korterisse kutsuti politsei ja kiirabi. 25.12.2022 öösel helistati

hagejale politseist ja öeldi, et kostja kasutuses olevas korteris on lärm ja kaklus. 19.01.2023

helistas politsei uuesti kostja kasutuses olevas korteris toimuva kakluse tõttu. 02.04.2023 sai

hageja kostja emalt e-kirja, millega hagejat teavitati, et kostja ei ela korteris ja tema asjad on

korterist välja viidud, korteri võtmed on postkasti jäetud.

Hageja palus kostjal ühendust võtta, et lahendada korteri kahjustamisega seotud küsimused (lisa 4

– kostja ema 02.04.2023 kiri). Hageja tuttavad võtsid 03.04.2023 korterivõtmed postkastist välja ja

teostasid korteri ülevaatuse. Varasematele kahjustustele lisandus:

- esiku ja köögi seinad on kahjustatud;

- köögimööbli töötasapind on lõhutud;

- lõhutud mööbel ja kahjustatud seinad esikus ja koridoris;

- esiku põrandakate ja põrandaliistud on kahjustatud;

- elutoas vitriinkapi klaasid on katki;

- elutoas TV-aluskapp on kriimustatud;

- elutoas põrandalaminaat on kriimustatud ja diivani alt paisunud;

- köögis külmkapi all on aluspind veest mädanenud ja laminaat paisunud.

Hageja võttis kahjustuste kõrvaldamiseks hinnapakkumised. Ehitustööde maksumus on Me

Ehitame OÜ hinnapakkumise järgi 3340 eurot; diivani puhastus Diivanipuhastus OÜ 03.05.2023

hinnapakkumise järgi 89 eurot; Karimus OÜ hinnapakkumise järgi köögimööbli remont 655,96

eurot; Indoor Grupp AS hinnapakkumise järgi elutoamööbel kokkupanekuga 696,00 eurot ning

esiku ja magamistoa riidekapid maksavad 479 eurot, kahe kapi hind on 958 ja kokkupanek 99,98

eurot ning vanade kappide utiliseerimine 98 eurot. Hageja kahju on 6214,94 eurot. Hageja soovib

saada ka viivised alates korteri valduse vabastamisest seadusega sätestatud määras.

Kostja vastuväited

Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Hageja ei ole kahju suurust ega olemasolu

tõendanud. Hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, milline oli korteri seisukord enne korteri

kasutusse andmist. Korteri ja asjade kahjustused on fikseeritud 29.09.2021.a. ja 03.04.2023.a. ehk

ca 10 aastat hiljem. Hageja ei ole tõendanud, et kostja poolt rikutu ei ole lepingujärgne kulumine.

Tavapärase kulumise eest üürnik ei vastuta.

Kui üürnik korteri vabastas, siis fikseeris ta ka korteri seisukorra ja tegi sellest fotod. Paljud

29.09.2021.a. aktis märgitud kahjustused olid üürilepingu lõppedes likvideeritud. 03.04.2023.a.

märgitud kõiki kahjustusi kostja ei tunnista tema enda poolt tekitatud kahjuna. Hagejal oleks õigus

nõuda mitte uue mööbli maksumust vaid kasutatud mööbli maksumust.

Menetluse käik

Kohus pidas asjas korraldava istungi, kus selgitas kostja kohustust esitada tõendeid, Kostjal on

võimalik esitada omapoolseid vastuväiteid kahju likvideerimise suurusele, kalkulatsioonid, kui

palju kahju hüvitamine maksma läheks. Kostja vastuväites nimetatud tõendeid (fotod korteri

seisukoha kohta) või oma hinnangut kahju suurusele ei esitanud.

Kohtu põhjendused

Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Menetluskulud tuleb jätta

hagi rahuldatud osalt kostja kanda.

Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja kasutas hagejale kuuluvat eluruumi XXX

üürilepingu alusel alates 08.07.2012. Hageja sai korteri valduse tagasi 03.04.2023 ning üürileping

poolte vahel on lõppenud.

Poole vahel on vaidlus selle üle kas ja millisel määral on kostja vastutav korterile tekkinud

kahjustuste üle. Samuti vaidlevad pooled kahjustuste kõrvaldamise maksumuse üle. Asja

lahendamiseks on vajalik välja selgitada, kas korteri kahjustuse on tekkinud ajal, mil korter oli

üürniku kasutuses, kas tegemist on hariliku kulumisega ning milline on kahjustuse kõrvaldamise

maksumus.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg 1 järgi peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu

lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Kui üüritud asja

üürnikule üleandmisel koostati asja üleandmisakt, eeldatakse, et asi anti üle üleandmisaktis toodud

seisundis. VÕS § 334 lg 2 kohaselt vastutab üürnik üüritud asja hävimise, kaotsimineku ja

kahjustumise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et hävimine,

kaotsiminek või kahjustumine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta

asja kasutamise lepinguga kooskõlas üle andis. Üürnik ei vastuta asja hariliku kulumise,

halvenemise ja muutuste eest, mis kaasnevad asja lepingujärgse kasutamisega, mis tähendab, et

üürnikul on kohustus vaidluse korral tõendada, et tegemist on kas tavapärase kulumisega või on

kahjustused tekkinud temast olenematutel põhjustel.

VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustust täita vastavalt lepingule. Leping loetakse VÕS § 9 lg 1 järgi

sõlmituks, kui on saavutatud kokkulepe lepingu tingimustes. Kohustuse täitmisega viivitamisel on

VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on kohustuse täitmisega viivitamisel õigus nõuda kohustuse täitmist,

andes selleks VÕS § 114 lg 1 sätet kohaselt täiendava tähtaja. Kohustuse täitmata jätmisel on

võimalik nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist VÕS § 101 lg 1 p 3 ja VÕS õ 115 lg 1

alusel.

Hageja ja kostja allkirjastasid 29.09.2021 akti (dtl 119) korteri kahjustuste kohta ning kokkuleppe

(dtl 120), millega kostja võttis endale kohustuse kahjustused kõrvaldada. Aktist on näha

kahjustuste loetelu, kostja allkirja kõrval on omakäeliselt kirjutatud märge „Nõus“ ning kostja

allkiri. Kokkuleppes on kokku lepitud konkreetsete kahjustuste kõrvaldamise tähtajad.

Kohtu hinnangul on tegemist lepinguga VÕS § 9 lg 1 mõttes, täpsemalt üürilepingust tuleneva

kahju hüvitamise kohustuse kokkuleppega VÕS § 334 lg 2 tähenduses.

Pooled on allkirjastanud ka 07.06.2022 kokkuleppe, mille kohaselt kohustub kostja kõrvaldama

29.09.2021 aktis nimetatud puudused 01.08.2022 (dtl 121). Kohus tõlgendab seda kui hageja poolt

antud täiendavat tähtaega kohustuse täitmiseks VÕS § 114 lg 1 mõttes.

Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et oleks oma kohustuse täitnud, üksnes esitanud väited

selle kohta, et pole teada, millises seisukorras oli korter selle üürile andmise ajal. Järelikult on

hageja õigustud nõudma kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 mõttes.

Kohtu hinnangul ei oma praeguse vaidluse puhul tähtsust see, millises olukorras oli korter selle

kasutusele andmisel, sest kostja on tunnistanud 29.09.2021 aktis, et korterile on tekkinud

kahjustused ajal, mil tema oli korteri kasutajaks.

Kohtule esitatud fotodelt on näha, et diivan on väga suures ulatuses plekiline (dtl 127 ja 143),

parkett on kahjustunud (dtl 128, 129 ja 131), kusjuures fotol dtl 131 on parketi liistud puudu. Uste

ja lengide kahjustused on fikseeritud (dtl 132, 137. 138, 139,145,153,154, 155) ning fotodelt on

näha, et ukse tahvlid on sisse löödud, lengidest on tükid väljas. Kappide kahjustused on samuti

fikseeritud (dtl 151, 148, 147,146,144,136,134). Vitriinkapi klaasist uksel on auk sees, peegel on

mõranenud ja riidekapi ustel on augud. Korteri seintes on samuti augud (dtl 133, 149). Seina sisse

on kulunud süvend ja ukse ava servadest on tükid väljas.

Köögi tööpindade kahjustused on samuti tõendatud kohtule esitatud fotoga (dtl 152), millest

nähtub, et köögi töötasapinnast on tükk puudu. Ka sellist kahjustust ei saa kohtu arvates pidada

tavapäraseks kulumiseks. Tavapäraseks kulumiseks võib pidada tööpinna pindmisi kahjustusi,

nagu kriimud ja väikesed augud, kuid mitte suuri pragusid ja puuduvaid pinna tükke.

Kohtu hinnangul ei ole tegemist tavapärase kulumisega. Tavapäraseks kulumiseks saab pidada

värvi kulumist ja määrdumist, seinte sh nurkade väiksemaid kahjustusi nagu kriimustused ja

täkked, nurkade hambuliseks kulumist, samuti tapeedi pleekimist või väiksemaid rebendeid. Kapi

– ja toauste kahjustused on tekkinud tugeva löögi tagajärjel ja neid ei saa pidada tavapäraseks

kulumiseks. Samuti ei ole parketi sees olevad sügavad vaod ja parketi osade liistude puudumine

tavapärane kulumine. Pehme mööbli mõningane määrdumine on tavapärane, kuid fotodelt on näha

suured pruunid laigud hallil diivanil, mis viitavad niiskuskahjustustele.

VÕS § 127 lg 1 järgi tuleb tekitatud kahju hüvitada. VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingu rikkumisel

hüvitama üksnes ettenähtava kahju.

Kohtule esitatud hageja hinnapakkumisest Me Ehitame OÜ-le on küsitud remonttööde hinda

lõhutud magamistoa, elutoa ja vannitoa ustele ja lengidele (tõlgitud „uksekarp“); esiku ja elutoa

osalisele parketi vahetusele ja viimistlusele, esiku seinte viimistlusele ja rõdukaasi vahetusele (dtl

157). Me Ehitame OÜ hinnapakkumine nende tööde tegemiseks on 3340 eurot (dtl 158).

Kohtu hinnangul ei ole remonditööde maksumus ülepaisutatud. Kostja ei ole esitanud tõendeid

selle kohta, et kahjustusi oleks saanud kõrvaldada odavamalt. Järelikult on hageja nõue

remonditööde maksumuse hüvitamiseks põhjendatud.

Kohtule esitatud diivapuhastuse hinnapakkumisest (dtl 159) nähtub, et diivani puhastus maksab 89

eurot. Kohtu hinnangul ei ole puhastustööde maksumus ülepaisutatud. Ühe kapi hind JYSKis on

479 eurot (lisad 12 ja 13).

Kohtule esitatud hinnapakkumisest on näha uute kappide hind (479 eurot) koos transpordi (49,99

eurot) ja paigaldusega ( 180 eurot) ning katkise mööbli utiliseerimisega (49 eurot) on kokku (dtl

167 ja 168) on 1335,98 eurot. Kohtu hinnangul ei ole kappide maksumus ülepaisutatud. Kostja

väited selle kohta, et hageja saab vanade mööbliesemete asemel uued, on küll õige, kuid kostja

poolt lõhutud mööbliesemete asendamine uutega ei ole vastuolus VÕS § 128 lg 3 sätetega. Hageja

on õigustatud saama hüvitisena hävinenud või kahjustunud vara väärtuse. Hüvitise suurus peab

olema selline, mis võimaldab hagejal soetada kahjustatud esemete asemele uued, kahjustamata

esemed. Kostjal oli võimalus esitada tõendid selle kohta, et vara väärtus on teistsugune, kuid ta ei

ole seda teinud.

Köögi töötasapinna maksumus koos töömaksumusega on hageja hinnangul 655,96 eurot (dtl 161).

Kohtu hinnangul on põhjendatud mööbli maksumus 425,96 eurot ja ka tööhind koos transpordiga,

kokku 655,96 eurot.

Kohus ei pea põhjendatuks uue sektsioonkapi soetamist, sest kahjustusena on fikseeritud üksnes

elutoa kapi purunenud klaasuks. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et uus sektsioonkapp

maksab koos kokkupanekuga 696 eurot (dtl 163-164). Ukse parandamiseks ei ole vajalik uue kapi

ostmine, seega on hageja nõue 696,00 euro ulatuses põhjendamatu, samuti on põhjendamatu vana

kapi utiliseerimine 49 eurot ja transport 49 eurot.

Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlg 5420,94 eurot.

VÕS § 113 lg 1 järgi on hageja õigustatud nõudma viivist alates nõude sissenõutavaks

muutumisest. Hageja nõuab viivist alates 03.04.2023. Kostjal oli kohustus kõrvaldada kahjustused

01.08.2022, seega muutus hageja nõue kostja vastu pärast seda sissenõutavaks. Kuna hageja ei

nõua viivist mitte alates 01.08.2022 vaid alates korteri valduse vabastamisest, tuleb viivis välja

mõista sellest ajast alates VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja põhivõlg hageja ees on

5420,94 eurot, seega on viivis kohtuotsuse tegemise päeva seisuga 03.04.2023-30.08.2024 eest

914,36 eurot. 03.04.2023 - 30.06.2023 on viivise määr 10.5% aastas; 01.07.2023 - 31.12.2023 on

viivise määra 12% aastas; 01.01.2024 - 30.06.2024 on viivise määr 12.5% aastas; 01.07.2024 -

30.08.2024 on viivise määra 12.25% aastas.

Tsiviilasja hinna määramine

Hagihind on TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 järgi 6214,94 + 253,11 + 745,79 = 7213,84 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 163 lg 1 järgi jätab kohus menetluskulud hagi rahuldatud osalt kostja kanda ja hagi

rahuldamata osalt hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud.

Hageja menetluskulud on riigilõiv, tõlkekulu ja õigusabikulu tunnitasuga 150 eurot 10, 5 tunni

eest. Hagi lisade tõlge on 100 eurot, riigilõiv 665 eurot, kokku 2340 eurot. Kohtu hinnangul on

esindaja kulu 1575 eurot mõistlik ja põhjendatud. Esindaja tehtud menetlustoimingud on olnud

vajalikud, kohtule esitatud dokumendid on mõistliku pikkusega ja tõendid asjakohased.

Kohus rahuldab hagi 87 % ulatuses. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista tõlkekulud 100

eurot, sest tõendite tõlkimisemaht ei olene hagi rahuldamise määrast. Riigilõiv ja esindaja kulu

tuleb välja mõista hagi rahuldatud osalt, seega riigilõiv tuleb hüvitada 578,55 eurot ja esindaja kulu

2035,80 eurot. Menetluskuludelt tuleb tasuda viivist TsMS § 177 lg 4 alusel VÕS § 113 lg 1

sätestatud määras alates kohtotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kai Härmand

Kohtunik