2-23-104158/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja ja Margit Jäätma

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. august 2024

Tsiviilasja number

2-23-104158

Tsiviilasi

A.A. hagi M.P.se vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

1507 eurot 38 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

M.P.se apellatsioonkaebus

Asja arutamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (vastustaja) A.A. (isikukood XXXXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja P.V., lepinguline esindaja vandeadvokaat

Karina Lõhmus-Ein

Kostja (apellant) M.P. (isikukood XXXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Täiendada tsiviilasjas nr 2-23-104158 tehtud Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2023. a

otsuse resolutsiooni p 2 järgmiselt: „Jätta A.A.se hagi M.P.se vastu tagasiulatuva

elatise (2824 eurot 40 senti) nõudes ajavahemiku eest 27. jaanuar 2022 kuni 26.

jaanuar 2023 rahuldamata.“

2. Täiendada tsiviilasjas nr 2-23-104158 tehtud Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2023. a

otsuse resolutsiooni p 3 selliselt, et lisada igakuise elatise suurusele (215 eurole 64

sendile) komponendid, millest elatise summa koosneb, st „209 eurot 20 senti

(baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)“.

3. Täiendada tsiviilasjas nr 2-23-104158 tehtud Tartu Maakohtu 16. oktoobri 2023. a

otsuse resolutsiooni p 4 selliselt, et lisada igakuise elatise suurusele (260 eurole 33

sendile) komponendid, millest elatise summa koosneb, st „249 eurot 78 senti

(baassumma) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)“ ja lisada resolutsioonipunkti 4

ka hageja täisealiseks saamise kuupäev „s.o kuni XXXXXX“.

Ülejäänud osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, arvestades ka

ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

4. Jätta M.P.se apellatsioonkaebus rahuldamata.

5. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.

6. Kohtuotsuse kehtiv resolutsioon on järgmine:

6.1. Jätta menetlusse võtmata A.A.se hagi P.V. vastu elatise väljamõistmiseks.

6.2. Rahuldada A.A.se hagi M.P.se vastu elatise väljamõistmiseks osaliselt. Jätta

A.A.se hagi M.P.se vastu tagasiulatuva elatise (2824 eurot 40 senti) nõudes

ajavahemiku eest 27. jaanuar 2022 kuni 26. jaanuar 2023 rahuldamata.

6.3. Välja mõista M.P.selt A.A.se kasuks igakuine elatis 215 eurot 64 senti (209

eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)) alates 27. jaanuarist

2023 kuni 31. märtsini 2023.

6.4. Välja mõista M.P.selt A.A.se kasuks igakuine elatis 260 eurot 33 senti (249

eurot 78 senti (baassumma) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)“ alates 1. aprillist

2023 kuni A.A.se täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXXXXX.

6.5. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt perekonnaseaduse § 101

lõigetele

ja

ning elatise

suuruse

arvestamisel

võetakse

arvesse

perekonnaseaduse § 101 lg 5.

6.6. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda iga kuu viimaseks kuupäevaks hageja

seadusliku esindaja P.V. poolt nimetatud arveldusarvele selgitusega „elatis“.

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

6.7. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (hageja) esitas 27. jaanuaril 2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

M.P.selt igakuise elatise 200 euro saamiseks alates 27. jaanuarist 2023 kuni hageja täisealiseks

saamiseni XXXXXX. Kuna kostja esitas 13. veebruaril 2023 nõudele vastuväite, lõpetati 28.

veebruari 2023. a määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja asi anti üle Tartu Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 15. märtsil 2023 Tartu Maakohtule kostja vastu hagi, paludes kostjalt hageja

kasuks välja mõista ajavahemiku 27. jaanuar 2022 kuni 26. jaanuar 2023 eest elatis 2824 eurot

40 senti ning alates 27. jaanuarist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni (XXXXXX) igakuine

elatis 215 eurot 64 senti kuus (209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm

protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis

muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2023), lähtudes baassumma

indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-tele

3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt on hageja sünnist saadik elanud emaga. Kostja ei ole püsivalt koos

hageja ja hageja emaga elanud. Vanemad ei ole leppinud kokku lapse ja isa suhtluskorras ning

kohus pole suhtluskorda kindlaks määranud. Hageja kasvatamise ja tema eest hoolitsemisega

on tegelenud peamiselt hageja ema, kes on ostnud hagejale riided ja jalanõud, ravimid,

hügieenivahendid, raamatud jm hagejale vajalikud asjad, kandnud hageja elamis-, söögi- ja

transpordikulud ning koolikohustuse täitmisega seotud kulud.

Hageja kulutused ühes kuus on eluasemele 80 eurot, toidule 250 eurot, transpordile 40 eurot,

sideteenustele 9 eurot, tervishoiule 10 eurot, hügieenitarvetele (juuksurile) 30 eurot,

koolikohustuse täitmisele 30 eurot, riietele-jalanõudele 50 eurot, vaba aja sisustamisele 30

eurot, muusikakoolile 21 eurot ja muudeks vältimatuteks püsikulutusteks 40 eurot, kokku ca

590 eurot. Kostja ei ole hageja ülalpidamiseks elatist tasunud, mistõttu nõuab hageja elatist ka

tagasiulatuvalt ajavahemiku 27. jaanuar 2022 kuni 26. jaanuar 2023 eest.

Hageja ei nõustu kostjaga, et emal ei ole õigus hagejat elatise nõudes esindada. Hageja ema

kasvatab hagejat, seega on ema õigustatud ka hageja nimel elatisehagi esitama. Kostja ei ole

tõendanud, et on ajavahemikul 27. jaanuar 2022 kuni 26. jaanuar 2023 hageja ülalpidamise

kohustust vähemalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 sätestatud määras täitnud. Kostja tehtud

üksikute kulutustega ei saa lugeda ülalpidamise kohustust täidetuks. Elatis on mõeldud selleks,

et tagada rahaliste vahendite olemasolu hageja igapäevavajaduste tagamiseks. Seetõttu ei ole

põhjendatud vähendada PKS § 101 alusel arvutatava elatise summat kulude võrra, mida kostja

kandis hagejaga Rootsis kontserdil käies või hagejale ca 600 eurot maksvat telefoni ostes.

Hageja möönab, et ülalpidamise kohustuse täitmisena saab käsitada kostja makstud

loodussõbraliku disaini ringi tasu ja hageja igakuist mobiiltelefoni tasu. XXXXX teleteenuste

kulu ei ole hageja kulu, sest see ei ole hageja elukohaks. Hageja kontole raha kandmine ei ole

ülalpidamise kohustuse täitmine, sest hageja ema ei ole andnud nõusolekut kanda elatis hageja

pangakontole ega kiitnud sellisel viisil ülalpidamise kohustuse täitmist heaks. Kostja ema, O.P.,

poolt hageja pangakontole raha kandmine ei ole ülalpidamise kohustuse täitmine.

2. Kostja hagi ei tunnistanud. Menetluskulud palus kostja jätta hageja seadusliku esindaja

kanda.

Hageja vanematel on ühine hooldusõigus, seega ei ole võimalik määrata, kes saaks hagejat

elatise nõudmisel esindada. Tõele ei vasta hagis esitatud väited, et kostja ei ole püsivalt koos

hageja ja hageja emaga elanud.

Nii nagu hageja ema varasemalt soovis, on kostja ja hageja suhelnud hageja vajaduste osas otse

ja omavahel, mistõttu hageja emal puudub teadmine, kui suures osas või kuidas kostja hageja

ülalpidamise eest hoolitseb. Kostja ja hageja kohtuvad peaaegu igapäevaselt, kostja hoolitseb

hageja igakülgsete vajaduste eest, mis tekivad koolis käies, huviringidest osa võttes, sõpradega

suheldes jne. Kostja sõidutab, söödab, annab taskuraha kiireteks kulutusteks ja ostab hagejale

hageja soovitud asju. Kostjale teadaolevalt ei panusta hageja ema hageja kasvatamisse rahaliselt

mitte väga palju rohkem kui on riiklik lapsetoetus. Elatise määramine hageja emale kahjustaks

hageja harjumuspärast elatustaset, sest kostja ei saaks enam samaväärselt hageja eest

hoolitseda, kui ta on seda seni teinud. Kostja annab hagejale sularaha või kannab raha

ülekandega kaardile, et hageja saaks koolikohvikust süüa osta. Pärast kooli ja enne huviringe

ning muusikakooli käivad kostja ja hageja tavaliselt koos söömas.

Kuna kostja pangakonto on arestitud, käivad hageja huvides toimunud tehingud ja ülekanded

kokkuleppel kostja ema, O.P.ga, tema Swedbanki konto kaudu. Kostja arvates tuleks teise

astme ülenejate sugulaste täidetud ülalpidamise kohustust lugeda ka kostja ülalpidamise

kohustuse täitmiseks.

Kostja on tagasiulatuva elatise nõude perioodil teinud hagejale või tema huvides

pangaülekandeid kokku 471 eurot 14 senti. Valdavalt on rahad liikunud kostja ja hageja vahel

sularahas. Kokku on kostja tagasiulatuvalt nõutud elatise perioodil tasunud hageja

ülalpidamiseks 1935 eurot 10 senti. Kuna kostja on kandnud väga suure osa kuludest sularahas,

pole selliste kulude tõendamine tagantjärgi enam võimalik.

Kostja leiab, et hagis väljatoodud hageja ülalpidamiskulud on ülepaisutatud. Kostja on

ülalpidamise kohustust täitnud vastavalt hageja ema ja kostja vahelisele kokkuleppele, millisest

oli teadlik ka hageja ning selline ülalpidamise kohustuse täitmine kestis 2022. a veebruarist

kuni 2023. a veebruarini. Seega ei nõustu kostja tagasiulatuva elatise nõudega ja palub see jätta

täies ulatuses rahuldamata.

Hageja soovib elama asuda kostja juurde, seega peaks elatise määrama hoopis hageja

arvelduskontole. Kostja taotleb, et kohus määraks kostja või hageja enda tulevase elatise

saamiseks õigustatud isikuks.

Kostja palub, et kohus mõistaks hageja seaduslikult esindajalt hageja kasuks välja alates

kohtuotsuse jõustumisest kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise 215 eurot 64 senti

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt PKS § 101 lg-tele

3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis 16. oktoobri 2023. a otsusega menetlusse võtmata hageja hagi hageja

seadusliku esindaja vastu elatise väljamõistmiseks. Maakohus rahuldas hageja hagi kostja vastu

elatise väljamõistmiseks osaliselt ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja elatise 215 eurot 64

senti kuus alates 27. jaanuarist 2023 kuni 31. märtsini 2023 ning 260 eurot 33 senti kuus alates

1. aprillist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

vastavalt PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning elatise suuruse arvestamisel võetakse arvesse

PKS § 101 lg 5. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda iga kuu viimaseks kuupäevaks hageja

seadusliku esindaja nimetatud arveldusarvele selgitusega „elatis“. Elatist makstakse iga

kalendrikuu eest ette. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Sünnitunnistusest lähtuvalt on hageja vanemad P.V. ja kostja, kes on kohustatud PKS § 96 lg 1

kohaselt andma hagejale ülalpidamist. PKS § 120 lg 4 kohaselt ei välista ühine hooldusõigus

last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise

väljamõistmiseks. Kuigi vanemate vahel on kohtus pooleli vaidlus hageja hooldusõiguse üle

(tsiviilasjas nr 2-23-5219), elab hageja käesolevalt emaga, seega on hageja ema PKS § 120 lg

4 alusel õigustatud hageja nimel elatise hagi esitama ning hagejat ka käesolevas asjas esindama.

Kostja palub, et kohus mõistaks hageja emalt välja elatise. Kuna elatise nõudmisel on hagejaks

laps ning last saab kohtumenetluses esindada last kasvatav vanem ehk siis antud juhul hageja

ema, tuleb kostja esitatud hagi hageja nimel hageja emalt elatise väljamõistmiseks jätta

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 12 alusel menetlusse võtmata. Asjaolude

muutumise korral (nt hageja asub elama teise vanema juurde) saab kostja hagejat elatise

nõudmisel esindada, kui selleks peaks vajadus tekkima.

Asja materjalidest nähtuvalt elab hageja emaga ning nõuab kostjalt elatist PKS §-s 101

arvutatud summas alates maksekäsu avalduse esitamisest s.o 27. jaanuarist 2023 ning aasta

tagasiulatuvalt.

Kostja ei ole nõus tasuma elatist tagasiulatuvalt, kuna täitis ülalpidamise kohustust 2022. a

veebruarist kuni 2023. a veebruarini vastavalt hageja esindaja ja kostja vahelisele kokkuleppele,

millisest oli teadlik ka hageja. Kokkulepe kohaselt on kostja tasunud hageja toidu eest, ostnud

raamatuid, riideid, telefoni, viinud kontserdile, kandnud oma ema arvelduskontolt hageja

arvelduskohtule raha, andnud sularaha ning tasunud hageja telefoniarve ja loodusringi tasu.

Kohtuistungil avaldas kostja, et on nõus tasuma elatist alates septembrist 2023

miinimummääras.

Kuna hageja nõuab elatist määras, mis vastab PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määrale, ei pea hageja

oma kulutusi tõendama. Seega jätab kohus kostja vastuväited, mis puudutavad hageja kulutuste

suurust, tähelepanuta. PKS § 100 lg 3 esimese lause järgi võivad vanemad oma lapse

ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks,

missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Vanemate kokkulepe

ei välista ega piira PKS § 100 lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva

elatisenõude esitamist. PKS § 100 lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada

mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse

täitmise viisi ja korda.

Kostja on tuginenud hageja ülalpidamise kohustuse täitmisel vanemate kokkuleppele. Asja

materjalidest nähtuvalt on hageja ema kirjavahetuses kostjale öelnud, et hageja on piisavalt

vana, et isa ja laps saavad omavahel asjad räägitud ja klaaritud ning ka istungil avaldanud, et

kooliasjad olid kostja kanda. Sellest võib järeldada vanemate soovi kokkuleppe sõlmimiseks,

samas ei nähtu tõenditest ega ka vanemate kirjavahetusest täpsemalt kokkuleppe sisu ega

tingimusi. Alaealine laps ei ole võimeline adekvaatselt hindama, millised summad tema

ülalpidamiseks kuluvad ning alaealise lapsega ei saa ka vanem ülalpidamise kokkulepet

sõlmida. Asjaolu, et hageja ema ei olnud suuteline oma isiklike probleemide tõttu kostjaga

suhtlema, ei tähenda seda, et kostjal ei oleks kohustust hagejale ülalpidamist anda. Kostja ema

kontolt hageja kontole raha kandmist ei saa pidada kostja ülalpidamise kohustuse täitmiseks,

kuna asja materjalidest nähtuvalt vanematel sellekohane kokkulepe puudus, samuti ei nähtu

asjaoludest, et hageja seaduslik esindaja oleks sellise elatise maksmise viisi hiljem heaks

kiitnud. Seega leidis maakohus, et antud juhul ei saa lugeda tõendatuks kostja väidet, et pooltel

oli olemas hageja ülalpidamiseks kokkulepe.

Kohtule esitatud tõenditest (dtl 58–116) nähtuvalt on kostja mõnevõrra hageja ülalpidamises

osalenud, kuigi ei ole seda teinud piisaval määral. Ka hageja ema on möönnud, et kostja on

tasunud hageja telefoniarve ja loodussõbraliku disaini ringi tasu ning istungil avaldanud, et

kostja on hagejat minimaalselt toetanud (ostnud riideid). Seega on põhjendatud lugeda nende

kulutustega kaetuks ülalpidamise kohustuse täitmine tagasiulatuval perioodil. Arvestades

elatise maksmise eesmärki, milleks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine, ning

asjaolu, et kostja on mingil määral ülalpidamises osalenud ja seda, et hageja ei ole aasta enne

kohtusse pöördumist kostjalt muul viisil (nt raha kandmine hageja ema arvelduskontole)

ülalpidamist nõudnud, ei ole aasta tagasiulatuva elatise (s.o 27. jaanuar 2022 kuni 26. jaanuar

2023) nõue PKS § 108 alusel põhjendatud.

Lapse vajalikud kulud ei koosne üksnes toidu-, riietuse-, kooliasjade- ja meelelahutuskuludest.

Vajalikeks kuludeks on kõik lapse heaolu ja turvalisuse tagamisega seotud kulud. Kostja ei

tõendanud hageja ülalpidamise kohustuse nõuetekohast täitmist, mistõttu on hagejal õigus

nõuda kostjalt ülalpidamist. Eeltoodud põhjendustel leidis maakohus, et kostjal tuleb hagejale

anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest kuni hageja

täisealiseks saamiseni.

PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva

suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 100 lg 4 järgi

makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Seega rahuldas maakohus hagi osaliselt ja mõistis

kostjalt hageja kasuks välja elatise ajavahemiku 27. jaanuar 2023 kuni 31. märts 2023 eest 215

eurot 64 senti kuus ja alates 1. aprillist 2023 260 eurot 33 senti kuus (baassumma 249,78 eurot,

millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust)

kuni hageja täisealiseks saamiseni. Elatist indekseeritakse iga aasta 1. aprillil vastavalt PKS

§ 101 lg-tele 3 ja 4 (järgmine indekseerimine on 1. aprillil 2024) ning elatise suuruse

arvutamisel võetakse arvesse lapsetoetus (PKS § 101 lg 5), mis laekub hageja seadusliku

esindaja arveldusarvele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel jättis maakohus menetluskulud

poolte endi kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada resolutsiooni p 3 osas

(välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis 215 eurot 64 senti kuus alates 27. jaanuarist 2023

kuni 31. märtsini 2023) ning muuta resolutsiooni p 4 sõnastust selliselt, et elatis 260 eurot 33

senti kuus mõistetaks välja alates 1. augustist 2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni, mitte 1.

aprillist 2023.

Maakohus on rikkunud õigusnormi. Kostja on tõendanud, et osales hageja eest hoolitsemises

vastavalt kolmepoolsele kokkuleppele hageja, hageja seadusliku esindaja P.V. ja kostja vahel.

Maakohus pole andnud selget hinnangut, kas poolte vahel oli leping ja kuna üks pool soovis

lepingut lõpetada, sai kokkulepitut muuta alates kohtuotsusest. Tahteavalduse lepingu

sõlmimiseks tegi hageja seaduslik esindaja – et astub hooldussuhtest kõrvale ja jätab oma

õigused ja kohustused alaealise lapse kanda. Kui kaks seaduslikku esindajat lepivad omavahel

kokku, kuidas hakkab toimuma alaealise lapse hooldamine, ei ole sellisele leppele seadusest

tulenevat vorminõuet. Elatist võib nõuda seaduslik esindaja. P.V. loobus sellest õigusest.

P.V. kohtusse pöördumine ei lõpeta poolte kolmepoolset lepingut. Hageja tunnistas

lastekaitsespetsialistile, et isa hoolitseb igapäevaste kulutuste eest ja et ema pöördus kohtusse

tema teadmata. Kostja esitas perelepitajale kulutuste nimekirja.

Kostja kohustused said kindlaks määratud kolmepoolse leppega ning kostja püüdis saavutada

teatud tulemuse või tegi vähemalt tulemuse saavutamiseks kõik mõistlikult võimaliku. Kui

lepingus oli lahtisi tingimusi, võis need jätta tulevikuks või ühe lepingupoole või kolmanda

isiku (hageja) määrata. Hageja ja hageja seaduslik esindaja on solidaarvõlausaldajad, kostja

võis kohustuse täita kõigile või mõnele neist. Kohustuse täitmine ühele võlausaldajatest

vabastab kohustuse täitmisest teistele solidaarvõlausaldajatele.

Maakohus jättis 2. septembril 2023 esitatud tõendid põhjendamatult arvestamata. Hageja

seaduslik esindaja oli menetlust puudutavatest olulistest asjaoludest juba 17. juulil 2023 teadlik.

Hageja seaduslik esindaja valetas teadlikult lepingulisele esindajale, et kostja ei osale

ülalpidamises. Kõnealune tõend tekkis esmakordselt 17. juulil 2023 ja sai koheselt teatavaks

seaduslikule esindajale P.V.le ning tõendi juurde kuuluvad tšekid jne olid tol hetkel

paberkandjal, nende skaneerimine ja digitaliseerimine ning korrastamine võttis ka aega.

Maakohus rikkus TsMS § 331 lg-t 2. TsMS § 399 p-de 1 ja 5 kohaselt võivad pooled alles

kohtuistungil esitada eelmenetluses esitamata tõendeid ning kohus peab uurima kõiki

vastuvõetud tõendeid. Maakohtul tulnuks TsMS § 352 lg 1 kohaselt istung mõjuval põhjusel

edasi lükata.

Maakohus tegi lahendi asjaolusid lõplikult välja selgitamata ning leidis vääralt, et kostja ei ole

absoluutselt hageja ülalpidamises alates 27. jaanuarist 2023 kuni kohtuotsuseni osalenud. Isegi

istungil on P.V. möönnud, et teatud osas on kostja kohustust täitnud.

Kostja on ajavahemikul 27. jaanuar 2023 kuni 31. juuli 2023 täitnud oma kohustused vastavalt

hageja seadusliku esindaja ja elatist saama õigustatud isiku (hageja) kokkuleppele ja poolte

vahel välja kujunenud tavast ja praktikast lähtuvalt. Täidetud on kohustus õigel ajal, õiges kohas

ja õigel viisil.

Kuigi vastaspoole lepinguline esindaja püüdis esitada vastuväiteid, et kostja kohustust on

täitnud justkui kolmas isik – kostja ema O.P. – ja sel juhul ei ole see kostja kohustuse täitmisena

vaadeldav, leidis ka maakohus otsuses, et PKS sätetele ning Riigikohtu praktikale tuginedes on

see lubatud ja seda põhimõtet kinnitab ka VÕS § 78 lg 1.

Kostja taotles täiendavate tõendite vastuvõtmist ringkonnakohtult.

5. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud. Hageja ülalpidamise kohustuse täitmise kohta ei

ole sõlmitud kokkulepet. Kostja esitatud kostja ja hageja ema P.V. sõnumid ei tõenda kostja

väidetud kolmepoolse lepingu sõlmimist. Kostja ei ole esile toonud, millised väidetava

kolmepoolse lepingu tingimused olid, sh kuidas ja millistel tingimustel pidi kostja hageja

ülalpidamiskohustust täitma. Ebaselgeks jääb ka see, kuidas tuleks sisustada väidetavat

kokkulepet selle kohta, et „P.V. astub hageja hoolsuskohustusest kõrvale ja jätab oma õigused

ja kohustused sellega seoses alaealisele lapsele.“ Hageja möönab, et PKS võimaldab vanematel

alaealise lapse ülalpidamise täitmises kokku leppida. Kostja ja hageja ema P.V. ei ole sellist

kokkulepet sõlminud. Kostja ei ole arvestanud PKS § 100 lg 3 sätestatuga, mille kohaselt ei

välista ega piira vanemate vahel PKS § 100 lg 3 esimeses lauses nimetatud kokkuleppe

sõlmimine seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. Isegi kui

kostja ja hageja ema vahel oleks olnud sõlmitud PKS § 100 lg 3 nimetatud kokkulepe, ei oleks

see takistanud hagiavalduse esitamist ega kostjalt elatise välja mõistmist.

Kostjalt alates 27. jaanuarist 2023 elatise välja mõistmise eeldused on täidetud. Kostja ei

tasunud hageja ülalpidamiseks elatist ega teinud seda ka maakohtu menetluse ajal. Esimese

elatise makse tegi kostja alles 2023. a detsembris. Tänaseks on kostja tasunud oktoobri,

novembri ja detsembri elatise. Kostja väidab, et ta on kuni 2023. a juulini (k.a) hageja

ülalpidamiskohustust täitnud. Hageja ei nõustu sellega. Nagu eespool märgitud, tuleb kostjal

anda hagejale ülalpidamist elatise tasumise teel. Kostja ei ole seda teinud ega ole ka väitnud, et

ta oleks seda teinud. Ülalpidamiskohustuse täitmiseks õigustatud isik ei ole alaealine laps ise,

vaid teine vanem, kes lapse heaolu eest tegelikkuses vastutab. Vanem on täitnud

ülalpidamiskohustuse siis, kui ta on lapse ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele

vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse eest hoolitseb. Lapse arveldusarvele tehtud

ülekanded saab lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks, kui lapsega kooselav vanem sellisel

viisil ülalpidamiskohustuse täitmise heaks kiidab. Kostja poolt hageja ülalpidamiskohustuse

saaks lugeda täidetuks juhul, kui kostja oleks kohtumenetluse ajal tasunud hageja ema P.V.

pangakontole igakuiselt elatist. Kostja ei ole seda teinud.

Apellatsioonkaebuses on kostja asunud seisukohale, et kuna ta on teinud mõningaid kulutusi

lapsele, saab sellega lugeda tema ülalpidamiskohustuse täidetuks. Hageja ei nõustu kostja

seisukohaga. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et ta on hagejat vahetult ülal pidanud vähemalt

PKS §-s 101 sätestatud ulatuses. Kostja rikkus eeltoodud PKS-i normidest tulenevalt kohustust

tasuda hageja ülalpidamiseks igakuiselt elatist vähemalt PKS §-s 101 sätestatud määras. Seega

on kostjalt alates 27. jaanuarist 2023 elatise väljamõistmise eeldused täidetud.

Kostja väited selle kohta, et hageja ema P.V. ei ole õigustatud olema praeguses menetluses

hageja seaduslik esindaja, on põhjendamatud.

Maakohus keeldus põhjendatult kostja 2. septembril 2023 esitatud tõendite vastuvõtmisest.

Maakohtu istung toimus 4. septembril 2023. Kostja esitas vaidlusalused tõendid asja juurde

2. septembril 2023 (tegemist oli laupäevaga). Kostja ei järginud seega TsMS-is sätestatud

põhimõtteid tõendite esitamise kohta, sh kohustust esitada tõendid hiljemalt 7 päeva enne

istungit. Kostjal ei olnud seejuures takistust tõendite varasemaks esitamiseks. Kostja koostatud

kulude nimekirjas sisalduv viimane kulutus on väidetavalt tehtud 17. juulil 2023. Isegi kui

maakohus oleks vaidlusalused tõendid asja juurde võtnud, ei oleks see hageja hinnangul saanud

mõjutada kostjalt hageja kasuks alates 27. jaanuarist 2023 PKS § 101 alusel arvutatud summas

elatise välja mõistmist.

Hageja vaidles kostja esitatud tõendite asja juurde võtmisele vastu.

6. Tartu Ringkonnakohus keeldus 1. augusti 2024. a määrusega kostja apellatsioonkaebusele

lisatud tõendite vastuvõtmisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Samas tuleb kohtulahendi selguse ja täidetavuse

huvides täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni tagasiulatuva elatise nõude rahuldamata

jätmist puudutavas osas, väljamõistetud igakuise elatise summa komponente puudutavas osas

ja hageja täisealiseks saamise kuupäeva osas. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon

muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

8. Kostja on vaidlustanud maakohtu otsuse üksnes elatise väljamõistmise osas ajavahemiku eest

27. jaanuar 2023 kuni 31. juuli 2023. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust

vaidlustatud osas.

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on hagi õigesti osaliselt rahuldanud. Ringkonnakohus

nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki TsMS § 654 lg-st 6

tulenevalt korrata. Arvestada tuleb samas ka allpool toodud ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

10. Vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

10.1. Kostja on apellatsioonkaebuses viidanud sellele, et poolte vahel oli kolmepoolne

kokkulepe. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja materjalide põhjal ei saa lugeda

tõendatuks, et vanematel oli olemas hageja ülalpidamiseks kokkulepe. Ekslik on seejuures

kostja seisukoht, nagu maakohus poleks andnud sellele selget hinnangut. Maakohus on otsuse

põhjenduste p-s 25 võimaliku kokkuleppe olemasolu hinnanud ja järeldanud, et antud juhul ei

saa lugeda tõendatuks kostja väidet, et pooltel oli olemas hageja ülalpidamiseks kokkulepe.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa sellist kokkulepet järeldada ka esitatud kirjavahetusest (dtl

51–52). Hageja on põhjendatult viidanud, et asjaolu, et hageja ema ei soovinud kostjaga suhelda

ja palus lapsel seda teha ning et kostja on teinud mõningaid kulutusi hagejale, ei tõenda

elatiskokkuleppe sõlmimist.

Lisaks, isegi kui vanemate vahel on elatise kokkulepe (mida praegusel juhul ei ole menetluses

tuvastatud), on lapsel õigus nõuda elatist kohustatud vanemalt perekonnaseaduse alusel (PKS

§ 100 lg 3 teine lause).

10.2. Ekslik on kostja väide, et P.V. ei saa hagejat tema seadusliku esindajana elatisenõudes

esindada, kuna P.V. väidetavalt loobus sellest õigusest. Maakohus on põhjendatult leidnud, et

hageja seaduslikuks esindajaks elatisenõude esitamisel saab olla ta ema P.V., kelle juures ta

elab. PKS § 120 lg 4 järgi ei välista ühine hooldusõigus last kasvatava vanema õigust esitada

teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. Ka asjaolu, et P.V. avaldas

kirjavahetuse kohaselt soovi kostjaga mitte suhelda, ei tähenda, et ta ei võiks oma last

elatisenõudes esindada.

10.3. Kuigi ringkonnakohus pole Tartu Linnavalitsuse 5. oktoobri 2023 seisukohta tsiviilasjas

nr 2-23-5219 vastu võtnud, kordab ringkonnakohus 1. augusti 2024. a määruses märgitut, et

tegemist pole asjakohase tõendiga. Lapse selgituste alusel ei saa lugeda tõendatuks, et kostja

oleks vaidlustataval ajavahemikul nõuetekohaselt elatise maksmise kohustust täitnud.

10.4. Ringkonnakohus ei nõustu, et ülekandeid lapsele saab pidada ülalpidamiskohustuse

täitmiseks. Ringkonnakohus kordab lisaks ka maakohtu menetluses märgitut, et reeglina ei saa

ülalpidamiskohustust lugeda nõuetekohaselt täidetuks, kui raha on makstud alaealisele lapsele

endale. Vaid siis, kui lapse eest igapäevaselt hoolitsev vanem annab eelnevalt nõusoleku

ülalpidamisekohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil antud

ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatise maksmiseks kohustatud vanem oma

kohustuse kohaselt täitnud. Kui vastav nõusolek või heakskiit puudub, ei ole

ülalpidamiskohustus kohaselt täidetud (vt ka RKTKo 21.03.2007, 3-2-1-3-07, p 12). Praegusel

juhul ei ole tuvastatav vastav nõusolek või hilisem heakskiit.

10.5. Nagu hageja vastuses apellatsioonkaebusele märgib, pole enne maakohtu otsust kostja

hageja seaduslikule esindajale elatisesummat tasunud, ka mitte pärast hagi esitamist. Seega pole

kostja kohaselt hageja ülalpidamiskohustust täitnud.

10.6. Praegusel juhul on maakohus arvestanud seda, et kostja on teinud teatud kulutusi hageja

heaks, ning jätnud seetõttu tagasiulatuva elatisenõude rahuldamata. Samas ei nähtu asja

materjalidest ja sellele on viidanud ka hageja vastuses apellatsioonkaebusele, et kostja oleks

enne maakohtu otsust hageja seaduslikule esindajale elatisesummat tasunud, seda ka mitte

pärast hagi esitamist. Isegi kui kostja on teinud mõningaid kulutusi otse lapsele, ei saa seda

pidada ülalpidamiskohustuse kohaseks täitmiseks. Asjas ei ole tõendatud, et kostja oleks

hagejat ka vahetult vähemalt PKS §-s 101 sätestatud ulatuses ülal pidanud.

Ekslik on kostja arusaam sellest, justkui oleks maakohus leidnud, et kostja ema kontolt hagejale

raha kandmist saaks lugeda ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Vastupidi, maakohus on otsuse

p-s 25 põhjendatult märkinud, et kostja ema kontolt hageja kontole raha kandmist ei saa pidada

kostja ülalpidamise kohustuse täitmiseks, kuna asja materjalidest nähtuvalt vanematel

sellekohane kokkulepe puudus, samuti ei nähtu asjaoludest, et hageja seaduslik esindaja P.V.

oleks sellise elatise maksmise viisi hiljem heaks kiitnud.

10.7. Ringkonnakohus lahendas 1. augustil 2024 kostja taotluse maakohtus vastu võtmata

jäänud tõendite vastuvõtmiseks, leides, et maakohus keeldus põhjendatult täiendavate tõendite

vastuvõtmisest, kuna need olid esitatud hilinenult.

Nagu hageja vastuses apellatsioonkaebusele põhjendatult viitab, sätestab TsMS § 329 lg 2

esimene lause, et kui kohus korraldab eelmenetluses korraldava kohtuistungi, peab

menetlusosaline esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited selliselt, et need saaks

teistele menetlusosalistele edastada vähemalt seitse päeva enne eelistungit, kui kohus ei ole

määranud teisiti. Praegusel juhul kostja nimetatud tähtaega ei järginud. Kostja leiab, et

maakohus oleks pidanud istungi mõjuval põhjusel edasi lükkama – ringkonnakohtu hinnangul

ei olnud alust ka kostja 2. septembril 2023 (laupäeval) esitatud tõendite tõttu 4. septembri 2023.

a istungit edasi lükata. Asja materjalidest ei tulene, et kostjal oleks olnud tõendite esitamiseks

alles 2. septembril 2023 mõjuv põhjus – viide sellele, et skaneerimine ja digitaliseerimine võtab

aega, ei saa pidada mõjuvaks põhjuseks tõendite hilinenult esitamiseks.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et isegi kui maakohus oleks esitatud tõendid vastu võtnud,

poleks see mõjutanud asja lahendamise tulemust, kuna isiku enda koostatud nimekiri, kostja

ema tehtud ülekanded lapsele ja tšekid, kus on käsitsi peale kirjutatud lapse nimi ja lapse

osakaal kulutustest, ei tõenda ülalpidamiskohustuse nõuetekohast täitmist. Nagu eelnevalt juba

selgitatud, oleks korrakohane elatise maksmine pidanud toimuma elatisesumma maksmisega

lapse seadusliku esindaja P.V. kontole. Kokkulepet või hilisemat heakskiitu, mis võimaldaks

täita ülalpidamiskohustust otse lapsele või kolmanda isiku poolt ülekandeid tehes, asja

materjalidest ei tulene.

Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuse väited alust maakohtu otsuse tühistamiseks

apellatsioonkaebuses taotletud viisil.

11. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks maakohtu otsuse resolutsiooni otsuse selguse ja

täidetavuse huvides täpsustada.

11.1. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks täiendada maakohtu otsuse resolutsiooni p 2.

Nimetatud punktis rahuldas maakohus hagi osaliselt. Samas ei nähtu otsuse resolutsioonist, mis

osas jäi hagi rahuldamata. Asjas nähtub, et maakohus jättis hageja tagasiulatuva elatise nõude

rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt täiendab ringkonnakohus otsuse resolutsiooni p 2 selliselt,

et hagi jääb rahuldamata tagasiulatuva elatise (2824 eurot 40 senti) nõudes ajavahemiku eest

27. jaanuar 2022 kuni 26. jaanuar 2023.

11.2. Riigikohus on oma praktikas pidanud vajalikuks otsuse resolutsioonis selgelt välja tuua,

millistest komponentidest igakuise elatise summa koosneb ning nimetada tuleb ka elatise

komponendid summaliselt (eurodes) (vt RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 19).

Eeltoodut arvestades täiendab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 selliselt, et

lisab väljamõistetava igakuise elatise summale (215 eurole 64 sendile) järgmised komponendid:

„209 eurot 20 senti (baassumma) + 46 eurot 44 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)“.

Samuti täiendab ringkonnakohus eeltoodust tulenevalt maakohtu otsuse resolutsiooni p 4

selliselt, et lisab väljamõistetava igakuise elatise summale (260 eurole 33 sendile) järgmised

komponendid: „249 eurot 78 senti (baassumma) + 50 eurot 55 senti (kolm protsenti Eesti

Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)“. Samuti täiendab

ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni p 4 hageja täisealiseks saamise kuupäevaga,

lisades otsuse resolutsiooni p 4 lõppu „s.o kuni XXXXXX “.

Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 22 esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

12. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)