3-22-1021/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Tanel Saar, Maili Lokk

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.08.2024, Tartu

Haldusasja number

3-22-1021

Haldusasi

X.X.-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida

prefektuuri prefekti 06.04.2022. a käskkirja nr

1.9-2.8/88p tühistamiseks, teenistusse ennistamiseks ja

teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu

väljamaksmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 20.06.2023. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant – X.X.

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 20.06.2023. a otsus

osas, milles kohus jättis kaebuse rahuldamata, ja teha tühistatud osas uus otsus,

millega rahuldada kaebus tervikuna.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri prefekti 06.04.2022. a käskkiri

nr 1.9-2.8/88p ja ennistada X.X. Politsei- ja Piirivalveameti teenistusse. Kohustada

Politsei- ja Piirivalveametit välja arvutama ja X.X.-ile välja maksma tasu

teenistusest sunnitult puudutud aja eest, lähtudes käesoleva otsuse põhjendava osa

punktist 49.

3. X.X.-il tuleb viivitamatult esitada Politsei- ja Piirivalveametile andmed alates tema

teenistusest vabastamisest kuni käesoleva otsuse jõustumiseni teiselt tööandjalt

saadud tasu või ettevõtlusest teenitud tulu kohta või kinnitus nimetatud tulude

puudumise kohta.

4. Jätta poolte võimalikud menetluskulud nende enda kanda.

5. Asendada avaldatavas otsuses kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemise päevast, so 29.08.2024, arvates (HKMS § 212 lg 1).

Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui

kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt

avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) sisekontrollibüroo Ida sisekontrollitalituse eriasjade

uurija Y.Y. ja Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik inspektor X.X.-i

vahel toimus 05.04.2022 vestlus, mille lõppedes esitas X.X. PPA Ida prefektuuri prefektile

avalduse enda teenistusest vabastamiseks omal soovil. X.X. märkis avalduses, et teenistuse

viimane päev on 06.04.2022. Enne tööpäeva lõppu pöördus X.X. avalduse tagasivõtmiseks

suuliselt Y.Y. poole, kes oli selleks ajaks edastanud avalduse personalitalituse juhatajale.

2. X.X. esitas 05.04.2022 kell 22.23 prefektile e-kirja teel teenistusest vabastamise avalduse

tagasivõtmise avalduse, milles palus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 72 alusel

lugeda lahkumisavalduse kehtetuks, kuna see ei olnud tegelikult tema sooviks. X.X. selgitas,

et vestluse käigus heitis sisekontrolliametnik talle ette erinevaid rikkumisi ja ütles, et kui ta ei

kirjuta omal soovil lahkumise avaldust, siis leitakse põhjus, kuidas teda teenistusest muul

moel vabastada. Ta oli sellest teadaandest ja ametnikupoolsest käitumisest šokeeritud ning

kirjutas hingelise erutuse seisundis omal soovil lahkumise avalduse. X.X. lisas, et ei pea

õigeks seda, et distsiplinaarmenetlust alustamata ähvardati ja survestati teda lahkumisavaldust

kirjutama, ning et ta soovib teada, milles teda süüdistatakse.

3. PPA Ida prefektuuri prefekt vabastas 06.04.2022. a käskkirjaga nr 1.9-2.8/88p X.X.-i

politseiteenistusest tema enda algatusel. Teenistussuhte viimaseks päevaks loeti 06.04.2022.

Käskkirja kohaselt maksti X.X.-ile välja kasutamata jäänud puhkuse hüvitis 29,21

kalendripäeva eest.

4. X.X. kutsuti 07.04.2022 vestlusele Rakvere politseijaoskonna juhi ja Rakvere

politseijaoskonna patrullitalituse juhiga. Vestlusel anti X.X.-ile teada, et tagasivõtmise

avaldusega ei arvestatud ja selgitati tema teenistusest vabastamise asjaolusid.

5. X.X.-ile edastati prefekti 06.04.2022. a käskkiri 08.04.2022 e-posti teel.

6. PPA Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna juht selgitas 14.04.2022. a kirjas X.X.-ile ,

et arvestades vabastamise avalduse kirjutamise tinginud asjaolusid otsustas Ida prefektuuri

prefekt X.X.-i taotluse teenistusest vabastamiseks rahuldada. Kiri sisaldas kokkuvõtet

07.04.2022 toimunud vestlusest. Kokkuvõtte kohaselt selgitati vestlusel vabastamise

asjaolusid tuginedes siseministri 12.04.2013. a määruse nr 15 „Politseiametniku ning Politsei-

ja Piirivalveameti struktuuriüksuse juhi ametikohal teenistuses oleva ametniku

kutsesobivusnõuded, nende kontrollimise tingimused ja kordˮ §-s 2 kehtestatud

isikuomaduste hindamisele.

7. X.X. esitas 05.05.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse PPA Ida prefektuuri prefekti

06.04.2022. a käskkirja nr 1.9-2.8/88p tühistamiseks, enda teenistusse ennistamiseks ja

teenistusest sunnitult puudutud aja eest tasu väljamaksmiseks. Kaebaja palus tuvastada, kas

psühholoogiline survestamine ja hirmutamine oli õiguspärane, ning TsÜS § 72 kohaselt oli

tahteavaldus lahkumisavaldusest loobumiseks õiguspärane ja kui oli, siis miks vastustaja

sellega ei arvestanud.

Kaebuse kohaselt viibis kaebaja 05.04.2022 tööl Rakvere politseijaoskonna arestimajas, kui ta

kutsuti rääkima sisekontrollibüroo ametnikuga. Vestluse käigus heitis ametnik kaebajale ette,

et kaebaja käis 31.03.2022 kooliks ettenähtud ajal (28.03.-01.04.2022) Rakvere

politseijaoskonnas. Sisekontrolli ametnikuga vesteldes tundus kaebajale, et ametnik on tema

vastu negatiivselt meelestatud, mistõttu tundis kaebaja ennast survestatuna. Sisekontrolli

ametnik väitis muu hulgas ka seda, et kaebaja on väljastanud infot kõrvalistele isikutele

telefoni teel. Kaebaja kinnitas, et ta on täitnud vaid juhtkonna korraldusi (kaebaja jagas

telefoni teel infot kinnipeetute kohta nende lähedastele), kuid pärast uue korralduse saamist

lõpetas kaebaja kohe sellise informatsiooni jagamise. Kaebaja aimas, et temast soovitakse

lihtsalt vabaneda. Sisekontrolli ametnik pakkus välja, et kaebaja kirjutab ise lahkumisavalduse

või vastasel juhul tehakse nii, et kaebaja lahkub niikuinii teenistusest, kuid sel juhul mitte

„puhtanaˮ. Kaebaja oli šokeeritud ja oli sunnitud kirjutama lahkumisavalduse. Rahulikult

ümber mõeldes otsustas kaebaja teenistusest vabastamise avalduse sisekontrolli ametnikult

suulises vormis tagasi võtta, kuid talle vastati, et tema avaldus on juba edasi liikunud. Kaebaja

saatis 05.04.2022 kella 22.30 paiku Ida prefektuuri prefektile, Rakvere jaoskonna juhile ja

vahetule juhile e-posti teel teenistusest vabastamise avalduse tagasivõtmise avalduse. Kaebaja

kutsuti 07.04.2022 vestlusele Rakvere politseiosakonna juhi ja patrullitalituse juhiga. Vestluse

käigus öeldi kaebajale, et kaebaja lahkumisavalduse tagasivõtmise avaldusega ei arvestatud ja

kaebaja on töölt vabastatud alates 06.04.2022. Politseiametnikud rõhutasid kaebaja aeglust

ning seda, et kolleegid ei saa temaga arvestada. Kaebaja arvates ei vasta see tõele, kuna seni ei

olnud tema suhtes ühtegi pretensiooni olnud, sh tunnustati kaebajat 2022. a veebruaris

teeneteristiga 10-aastase laitmatu teenistuse eest. Teenistusest vabastamiseks vajalik

distsiplinaarmenetlus jäi läbi viimata ja tõendid kogumata. Teenistusest vabastamise käskkiri

ei saa olla kehtiva õigusega kooskõlas, kuna selle aluseks on psühholoogilise survestamise ja

hirmutamise tulemusena kirjutatud lahkumisavaldus. Teenistusest vabastamise tõttu on

kaebaja pandud väga raskesse majanduslikku olukorda. Kaebuse esitamise ajal on kaebaja

ülalpidamisel kolm last.

8. Tartu Halduskohus jättis 20.06.2023. a otsusega kaebuse tuvastamisnõuete osas läbi

vaatamata ja rahuldas kaebuse osaliselt, tunnistades PPA 06.04.2022. a käskkirja nr 1.9-

2.8/88p formaalselt õigusvastaseks, ning jättis muus osas kaebuse rahuldamata. Halduskohtu

põhjendused olid kokkuvõtvalt järgmised.

8.1. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 87 lg 5 kohaselt võib teenistusest vabastamiseks

esitatud taotlusest ametnik loobuda üksnes tema ametisse nimetamise õigust omava isiku

nõusolekul. TsÜS § 96 (ähvardus ja vägivald) sätestatud ja tehingutele ette nähud regulatsioon

ei ole kohaldatav avaldusele, mille sisuks on enda soovil teenistusest vabastamine. TsÜS § 96

lg 1 kohaldamine ATS § 87 lg-s 1 ettenähtud juhtumitel oleks selgelt vastuolus ATS § 87

lg-s 5 sätestatuga. Küll aga peaksid TsÜS § 96 lg-s 1 mainitud survestamise viisid (vägivald

ja ähvardamine) olema arvesse võetavad ATS § 87 lg-s 5 mainitud nõusoleku andmise üle

otsustamisel.

8.2. Sellist olukorda, kus vestluse käigus arutatakse kaebaja töötulemusi ja on antud

negatiivne tagasiside, ei saa lugeda ähvardamiseks või survestamiseks, mis ei jätaks kaebajale

peale teenistusest vabastamise avalduse esitamise muud mõistlikku valikut. Kaebaja peab

politseiametnikuna aru saama, et ilma läbi viidud distsiplinaarmenetluseta ei olnud tema

teenistusest vabastamine võimalik (ATS § 70 p 3, § 94 lg 1), v.a tema enda soovil. Isegi kui

sisekontrolli ametnik oleks andnud kaebajale soovituse lahkuda ametist enda soovil, ei ole

seda võimalik tõlgendada ähvardusena.

8.3. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, et vastustaja ei arvestanud tema teenistusest

vabastamise avaldusest loobumise avaldusega. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja

teenistusest vabastamise avaldusest loobumise avaldus jõudis 05.04.2022 e-posti kaudu Ida

prefektuuri prefektile. Kuna kaebaja teenistusest vabastamise käskkirjale kirjutas alla prefekt,

saab eeldada, et prefekt ei andnud kaebaja loobumisavaldusele ATS § 87 lg-s 5 nimetatud

nõusolekut.

8.4. ATS § 87 lg-s 5 nimetatud nõusolek või sellest keeldumine on selleks pädeva ametniku

diskretsiooniline otsus. Keeldumine tuleb vormistada kirjalikult. Sellist otsust vaidlusaluses

käskkirjas ei ole. Võttes arvesse, et tulenevalt ATS § 87 lg-st 5 oli prefektil nõusoleku

andmise üle otsustamisel lai kaalutlusruum, ja seda, et ta sellist nõusolekut ei andnud, oli

kaebaja vabastamine teenistusest vaidlusaluse käskkirja alusel lõppkokkuvõttes õiguspärane.

Käskkirjas nõusoleku andmisest keeldumise kajastamata jätmine ei saanud mõjutada asja

otsustamist. Võttes arvesse vastustaja poolt 14.04.2022 koostatud kokkuvõttes kaebajale

esitatud teenistusalaseid etteheiteid, ei näe kohus põhjust arvata, et prefekt oleks teinud

kaebaja viimasele avaldusele nõusoleku mitteandmisel olulise kaalutlusvea.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada

halduskohtu 20.06.2023. a otsuse osas, milles kohus jättis tema kaebuse rahuldamata, ning

teha uus otsus, millega rahuldada kaebus kogu ulatuses.

1.1. ATS § 87 lg-s 5 sätestatud nõusoleku mitteandmine ja teenistusest vabastamine on

muutunud asjaolude tõttu koormavaks haldusaktiks, mis riivab oluliselt kaebaja põhiõigusi.

Ilmselgelt ei mõelnud kaebaja oma tahteavalduse üle adekvaatselt, kuna vestlus sisekontrolli

ametnikuga oli väga intensiivne, survestav ja ähvardav. Kaebaja ei teadnud, et ähvarduse

mõjul tehtud valeotsusest ei ole võimalik loobuda.

1.2. Enne haldusakti andmist, mis võib kahjustada isiku õigusi, peab haldusorgan andma talle

võimaluse arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Prefekt uskus ametnike esitatud infot ja ei

kuulanud otsuse tegemisel ära teist osapoolt. Vastustajal oleks tulnud kaaluda kaebaja

rikkumist, tema käitumisest tulenevat ohtu, avalikke huve, normi eesmärke ning kaebaja

õiguste riive proportsionaalsust. Vaidlusalusest haldusaktist nähtub selgelt, et vastustaja enne

haldusakti andmist kaalumist ei teostanud. Prefekt andis 06.04.2022 haldusakti teenistusest

vabastamise kohta ning alles seejärel kutsuti kaebaja 07.04.2022 Rakvere politseijaoskonda

vestlusele. Seda vestlust ei saa pidada põhjendamiseks ega ka kaalumiseks. Vestluse käigus

tehti kaebajale tema tööalase käitumise osas etteheiteid, mis ei ole sedavõrd olulised, et

oleksid tinginud teenistusest vabastamise. Kaalutlusvea puhul on tegemist olulise

rikkumisega, mis peaks vältimatult kaasa tooma haldusakti õigusvastasuse ja tühistamise.

1.3. Kohus ei saa asuda haldusorgani asemel kaalumist teostama. Kohtumenetluses esitatud

põhjendustega on võimalik arvestada vaid juhul, kui kohus on veendunud, et vastustaja lähtus

neist põhjendustest juba haldusmenetluses, kuid jättis mingil põhjusel need põhjendused

haldusaktis kajastamata. Seda halduskohtu otsusest ei nähtu.

1.4. Halduskohus jättis sisuliselt arvesse võtmata kaebaja esitatud tõendid. Halduskohus

hindas kaalutlusvea sedavõrd mitteoluliseks, et see ei too kaasa käskkirja tühistamist. Lisaks

tõi kohus välja, et kaebaja oleks saanud ennast tõhusalt kaitsta peale 14.04.2022. a kokkuvõtte

saamist. Kõik selgitused on kaebuses välja toodud ning halduskohtu etteheide on alusetu.

10. Vastustaja palus vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

PPA 06.04.2022. a käskkiri kaebaja vabastamise kohta politseiteenistusest tema enda

algatusel on õiguspärane. Vastustaja nõustub Tartu Halduskohtu 20.06.2023 otsuses toodud

põhjendustega ning leiab, et kohtuotsus on õiguspärane ja piisavalt põhjendatud. Kaebaja tegi

ise otsuse teenistusest lahkumiseks ja esitas omakäelise avalduse teenistusest vabastamiseks,

tema allkiri avaldusel kinnitab dokumendis sisalduvate andmete õigsust. Asjaolust, et kaebaja

tahe oli pärast lahkumisavalduse esitamist teenistuses jätkata, ei tulene ametisse nimetamise

õigust omavale isikule kohustust kaebaja tahet aktsepteerida ja loobumise avaldust arvestada.

Kaebaja ei olnud lahkumisavaldust kirjutades sundolukorras, ta võis võtta järelemõtlemiseks

aega, oodata ära distsiplinaarmenetluse alustamise ja selle tulemuse. Vestluse läbiviimist

asjaolude väljaselgitamiseks ning võimaliku distsiplinaarmenetluse alustamiseks ei saa

ähvarduseks või survestamiseks pidada, kuna distsiplinaarmenetluse alustamine ja sellega

seotud asjaolude kontrollimine on nii ATS kui ka PPVS alusel vastustaja õiguspärane

tegevus. Prefekt ei teinud kaebaja tagasivõtmise avaldusele nõusoleku mitteandmisel olulist

kaalutlusviga. Vastustaja ei nõustu kaebaja etteheitega, et halduskohus jättis kaebaja esitatud

tõendid arvesse võtmata. Kaebaja ei ole esile toonud, millised tõendid jättis kohus arvesse

võtmata ja kuidas oleks need tõendid mõjutanud praeguses asjas tehtud lahendit.

11. Ringkonnakohus kohustas 24.05.2024. a kohtunõudes vastustajat esitama täpsed andmed

kaebaja lahkumisavalduse prefektile edastamise täpse aja kohta ning andis vastustajale

võimaluse esitada enda seisukoht lahkumisavalduse kehtivuse (TsÜS § 72) osas.

12. Vastustaja rõhutas 06.06.2024. a vastuses, et ametniku tahteavaldus on siduv ning seda ei

saa enam muuta. Kaebaja avaldas tahet lõpetada teenistussuhe taotluses märgitud päeval. ATS

reguleerib ammendavalt ametniku teenistusest vabastamiseks tehtud tahteavaldusest

(taotlusest) loobumist ning seega puudub vajadus avalik-õigusliku regulatsiooni lünga

ületamiseks kohaldada eraõiguse norme. Kaebaja teenistusest vabastamise taotlus loetakse

esitatuks selle registreerimisega asutuse dokumendihaldussüsteemis. X.X.-i

lahkumisavaldus registreeriti dokumendiregistris 05.04.2022 kell 16.37. Prefekt ei tegele

teenistusest vabastamise taotluse eelneva kooskõlastamisega, vaid sellega tegeleb iga üksuse

juht ise, kes vastutab oma meeskonna komplekteerituse eest. Kooskõlastatud käskkirja kavand

saadetakse allkirjastamiseks prefektile.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

14. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et kaebaja teenistusest vabastamise

käskkiri on formaalselt õigusvastane, kuid ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et vaidlusaluse

käskkirja alusel kaebaja teenistusest vabastamine oli lõppkokkuvõttes õiguspärane.

Ringkonnakohtu hinnangul on vaidlusalune haldusakt ka materiaalselt õigusvastane ja

seetõttu oleks tulnud kaebus rahuldada.

15. Ringkonnakohus hindab esmalt kaebaja lahkumisavalduse kehtivust (I), selgitab ATS § 87

kohaldamist (II) ning teeb seejärel apellatsioonkaebuse lahendamiseks vajalikud otsustused

(III).

I

16. Teenistusest vabastamist ametniku soovil reguleerib ATS § 87, mille lõige 1 näeb ette, et

ametnik vabastatakse teenistusest tema enda algatusel kirjaliku taotluse alusel, mille ta on

esitanud ametisse nimetamise õigust omavale isikule. ATS § 87 lg 5 järgi võib ametnik

teenistusest vabastamiseks esitatud taotlusest loobuda üksnes tema ametisse nimetamise

õigust omava isiku nõusolekul.

17. Praeguses asjas ei ole vaidlust selle üle, et kaebaja esitas 05.04.2022 avalduse

politseiteenistusest lahkumiseks, märkides teenistussuhte viimaseks päevaks 06.04.2022, ning

avaldas samal päeval nii suuliselt kui kirjalikult soovi esitatud avaldus tagasi võtta ja

teenistust jätkata. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas 06.04.2022. a käskkirjaga kaebaja

teenistusest vabastamine ATS § 87 lg 1 alusel (omal soovil) oli õiguspärane.

18. Tagasivõtmise avalduses tugines kaebaja selgesõnaliselt TsÜS §-le 72, mille järgi ei loeta

tahteavaldust tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani

tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. Kaebuses palus kaebaja kohtul tuvastada, kas TsÜS §

72 lg 1 kohaselt oli tahteavaldus lahkumisavaldusest loobumiseks õiguspärane ning kui oli,

siis miks vastustaja sellega ei arvestanud.

19. Halduskohus selgitas 20.06.2023. a otsuses, et kaebaja loobumisavaldusega arvestamata

jätmine on käsitletav eraldi õigusliku küsimusena vaidlusaluse käskkirja tühistamise nõude

kontrollimise raames ning selle eraldi käsitlemine tuvastamisnõude raames pole vajalik

(otsuse p 10.4.), kuid jättis asja lahendamisel kaebuse selles osas käsitlemata.

20. Vastustaja on seisukohal, et ATS reguleerib ammendavalt ametniku teenistusest

vabastamiseks tehtud tahteavaldusest (taotlusest) loobumist ning seega puudub vajadus

avalik-õigusliku regulatsiooni lünga ületamiseks kohaldada eraõiguse norme.

21. Ringkonnakohus on seisukohal, et avalduse tagasivõtmise korral saab ametniku

teenistusest vabastamiseks esitatud taotluse kehtivust hinnata eraõiguse sätete kohaselt.

Ringkonnakohus on varem leidnud: „Avaliku õiguse normidega ei ole reguleeritud, kuidas

hinnata teenistussuhte lõpetamise taotluse kehtivust. Seevastu eraõiguse normid sätestavad

reeglid isiku tahteavalduse kehtivuse kohta hinnangu andmiseks. Ringkonnakohus ei näe, et

esineks mõjuv põhjus hinnata haldusmenetluses esitatud tahteavalduste kehtivust erinevalt

eraõiguslike tahteavalduste kehtivusest. Seetõttu saab selles osas lähtuda asjakohastest TsÜS

normidest.ˮ (TrtRnKo 30.11.2023, 3-22-239, p 13). Riigikohus on ATS § 87 lg 5

kohaldamisel juhtinud tähelepanu sellele, et: „[k]ui ametnik oli enne teenistusest vabastamise

taotluse esitamist olulises eksimuses teatud asjaolude osas (nt hüvitamisnõude suuruse osas),

tuleb ametniku teenistusest vabastamise avaldusest loobumise taotluse lahendamisel seda

arvesse võttaˮ (RKHKo 23.03.2023, 3-21-1027, p 24). Ühtlasi on kohtupraktikas põhjendatud

teenistusest vabastamise avalduse kirjalikku vormi sellega, et see aitab vältida olukordi, kus

ametnik on näiteks meilivahetuse teel toimuva vaidluse käigus emotsionaalselt üles köetud ja

lubab päevapealt ametist lahkuda, ise seda tegelikult mõtlemata, kuid ametiasutus võtabki n-ö

sõnasabast kinni ja vabastab ametniku ATS § 87 lg-le 1 tuginedes teenistusest, millisel juhul

saaks ametnik apelleerida ainult enda otsusevõimetusele (TsÜS § 13), mis ei pruugi tagada

ametniku piisavat kaitset ametiasutuse omavoli eest (TlnRnKo 10.11.2022, 3-20-1977, p 15).

Seega on ametniku tahteavalduse hindamist TsÜS normide alusel kohtupraktikas tunnustatud.

Eespool viidatud Tartu Ringkonnakohtu lahendit refereeris praeguses asjas ringkonnakohtule

06.06.2024 esitatud vastuses ka vastustaja, kuid tegi seda valikuliselt, mistõttu see vastustaja

vastuargumente selles osas veenvamaks ei muuda.

22. Kuna reeglid isiku tahteavalduse kehtivuse hindamiseks on sätestatud eraõiguse

normidega, siis saab ATS § 87 lg 1 alusel esitatud lahkumisavalduse tagasivõtmisel kohaldada

tsiviilseadustiku üldosa seaduse tahteavalduse tegemise kohta käivaid sätteid. TsÜS § 72

kohaselt ei loeta tahteavaldust tehtuks, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab

tahteavalduse saajani tahteavaldust tagasivõttev tahteavaldus. TsÜS § 69 lg 1 esimese lause

kohaselt muutub kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus kehtivaks

kättesaamisega. Sama paragrahvi lõike 2 teise lause järgi loetakse eemalviibijale tehtud

tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on

mõistlik võimalus sellega tutvuda.

23. ATS § 87 lg 1 kohaselt tuleb ametnikul teenistusest lahkumise avaldus esitada tema

ametisse nimetamise õigust omavale isikule. ATS § 87 lg 5 järgi võib ametnik teenistusest

vabastamiseks esitatud taotlusest loobuda üksnes tema ametisse nimetamise õigust omava

isiku nõusolekul. Seega tuleb lahkumisavaldusest loobumise korral teha vastav tahteavaldus

ametniku ametisse nimetamise õigust omavale isikule. Siseministri 17.07.2014. a määruse nr

33 „Politsei- ja Piirivalveameti põhimäärusˮ § 13 lg 1 p 1 vaidlusaluse käskkirja andmise ajal

kehtinud redaktsioon nägi ette, et prefektil on talle alluva struktuuriüksuse ametnike

teenistuse korraldamiseks avaliku teenistuse seaduses ning politsei ja piirivalve seaduses

sätestatud ametisse nimetamise õigust omava isiku õigused. Lahkumisavalduse kehtivuse

hindamiseks tuleb seega kindlaks teha, millal sai lahkumisavaldusest ja selle tagasivõtmiseks

esitatud tahteavaldusest teada tema teenistusse nimetamise õigust omav isik – PPA Ida

prefektuuri prefekt.

24. Kaebajale haldusmenetluses 14.04.2022 saadetud vastuskirjas tõi vastustaja välja

lahkumisavalduse ja selle tagasivõtmise avalduse dokumendihaldussüsteemis registreerimise

kuupäevad (vastavalt 05. ja 06.04.2022). Kaebaja on tõendanud, et ta saatis lahkumisavalduse

tagasivõtmise avalduse prefektile e-kirja teel sama päeva (05.04.2022) õhtul kell 22.32.

Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kaebaja andis lahkumisavalduse paberil

sisekontrollibüroo ametnikule üle 05.04.2022 tööpäeva lõpu poole ja sama päeva hilisõhtul

tagasivõtmise avalduse e-kirja teel otse prefektile, ei saa lahkumisavalduse kehtivuse

hindamisel tugineda üksnes avalduste asutuse dokumendiregistris registreerimise

kuupäevadele.

25. X.X.-i 05.04.2022. a avaldus registreeriti asutuse dokumendihaldussüsteemis (DHS) kell

16.37 (PPA 06.06.2024. a vastuse lisa 1). Kaebaja saatis ülesütlemisavaldusest loobumise e-

kirjaga prefektile ja Rakvere politseijaoskonna juhile 05.04.2022 kell 22.32 ning seejärel

eraldi e-kirjaga ka vahetule juhile (kaebusele lisatud e-postkasti kuvatõmmis). DHS logi

väljavõttest (PPA 06.06.2024. a vastuse lisa 2) nähtub, et prefekti poolt 06.04.2022 käskkirja

nr 1.9-2.8/88p „allkirjastamiseks tööülesande vaatamiseˮ ajaks oli 06.04.2022 kell 16.32.

26. Vastustaja poolt ringkonnakohtule esitatud tõenditest ja selgitustest nähtub, et prefekt sai

lahkumisavaldusest teada siis, kui kaebaja teenistusest vabastamise käskkiri esitati talle

allkirjastamiseks. Seega jõudis kaebaja 05.04.2022. a e-kiri prefektini enne teenistusest

lahkumise avaldusest teadasaamist.

27. Seda järeldust ei muuda vastustaja arusaam, et kaebaja teenistusest vabastamise taotlus

loetakse esitatuks selle registreerimisega asutuse dokumendihaldussüsteemis. Vastustaja

selgitas vastuses ringkonnakohtule, et teenistusest lahkumise taotluse registreerimisel

saadetakse töövoog ametniku vahetutele juhtidele (grupi juht, talituse juht, jaoskonna juht)

taotluse kooskõlastamiseks. Vahetute juhtide poolt taotluse kooskõlastamisel koostab

personaliarvestaja käskkirja kavandi, mille kooskõlastavad personalitalituse juht, eelarve

analüütik ning juhiabi. Kooskõlastatud käskkirja kavand jõuab allkirjastamiseks prefektile.

Prefekt ei tegele teenistusest vabastamise taotluse eelneva kooskõlastamisega, vaid sellega

tegeleb iga üksuse juht ise, kes vastutab oma meeskonna komplekteerituse eest.

Ringkonnakohus leiab, et eeltoodu on asutuse sisemise töökorralduse küsimus. Kuna

tahteavalduse kehtivuse hindamisel omab õiguslikku tähendust siiski vaid see, millal jõudis

tahteavaldus ametniku ametisse nimetamise õigust omava isikuni, siis on haldusorganil

võimalik dokumentide edastamise (töövoogude tegemise) korraldamisel seda silmas pidada.

28. Samal põhjusel ei oma asjaolu, et kaebaja 05.04.2022. a e-kiri (tagasivõtmise avaldus)

registreeriti dokumendihaldussüsteemis Delta 06.04.2022, praegusel juhul tähtsust. Politsei- ja

Piirivalveameti peadirektori 31.05.2019 käskkirjaga nr 55 kinnitatud „Politsei- ja

Piirivalveameti töökorraˮ p 7.1. järgi algab PPA-s tööpäev ajavahemikus 8.00-8.30 ning lõpeb

esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval 8 töötunni ja 15 minuti möödumisel

sõltuvalt tööaja algusest, s.o 16.45-17.15 (vastustaja 06.06.2024. a vastuse lisa 3). Kuupäevad

05. ja 06.04.2022 olid vastavalt teisipäev ja kolmapäev. Arvestades, et kaebaja saatis

tagasivõtmise avalduse e-kirjaga 05.04.2022 hilisõhtul otse prefekti e-postiaadressile, saab

selle TsÜS § 69 lg 2 järgi lugeda kättesaaduks järgmise tööpäeva alguses, mil PPA tööaega

arvestades oli prefektil mõistlik võimalus sellega tutvuda.

29. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus kaebajaga, et õiguspärase tagasivõtmise

tulemusena ei olnud tema lahkumisavaldus kehtiv ja PPA-l puudus alus tema teenistusest

vabastamiseks.

II

30. Ringkonnakohus peab praeguse vaidluse asjaolusid arvestades oluliseks selgitada, et

kaebaja vaidlustatud haldusakt oleks õigusvastane ja kuuluks tühistamisele ka juhul, kui

kaebaja lahkumisavaldus oleks selle lahendamise ajal olnud kehtiv ja kaebaja oleks tuginenud

vaid sellele, et ta tegi lahkumisavalduse ähvardamise ja survestamise tulemusena.

31. PPA rõhutab järjekindlalt ka apellatsioonimenetluses, et tal on haldusorganina õigus ja

kohustus lahendada taotlus vastavalt selles väljendatud tahtele – kaebaja taotlus oli selge, ta

avaldas taotluses tahet lõpetada teenistussuhe taotluses märgitud päeval ning tema allkiri

taotlusel kinnitas selles sisalduvate andmete õigsust. Ringkonnakohus selgitab vastustajale, et

praegusel juhul ei ole vaidluse all kaebaja väljendatud tahe ja andmete õigsus avalduse

allkirjastamise ja esitamise hetkel. Vaidlus on selles, kas lahkumisavalduse tagasivõtmise

avalduse esitamist ja selles kirjeldatud asjaolusid arvestades oli kaebaja omal soovil

teenistusest vabastamine õiguspärane.

32. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 54 järgi on haldusakt õiguspärane, kui see on antud

pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas,

proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele.

33. Halduskohus selgitas õigesti, et ATS § 87 lg-s 5 nimetatud nõusolek või sellest

keeldumine on selleks pädeva ametniku diskretsiooniline otsus. HMS § 56 lg 1 näeb ette, et

kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult

põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas

dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. HMS § 56 lg 3 sätestab, et kaalutlusõiguse

alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on

haldusakti andmisel lähtunud.

34. Kaebaja leiab apellatsioonkaebuses, et vastustaja rikkus tema ärakuulamisõigust ja jättis

kaalumata, kas anda nõusolek avaldusest loobumiseks või mitte. Vaidlusalusest haldusaktist

nähtub selgelt, et vastustaja enne haldusakti andmist kaalumist ei teostanud. Pärast kaebaja

vabastamist toimunud vestlust ei saa pidada põhjendamiseks ega ka kaalumiseks. Vestluse

käigus tehti kaebajale tema tööalase käitumise osas etteheiteid, mis ei ole sedavõrd olulised, et

oleksid tinginud teenistusest vabastamise. Kaebaja arvates alahindas halduskohus vastustaja

kaalutlusvea mõju ja leiab, et see oleks pidanud kaasa tooma haldusakti tühistamise.

35. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga selles, et vastustaja on tema teenistusest vabastamisel

oluliselt rikkunud haldusmenetluse nõudeid ja ei ole mõistnud kaalutlusõiguse teostamise

nõuete järgimise tähtsust ATS § 87 lg 5 alusel nõusoleku andmisest keeldumisel.

36. Ringkonnakohus on seisukohal, et ATS § 87 lg 5 teenib ametiasutuses teenistusülesannete

täitmise järjepidevuse eesmärki ning seeläbi avalikku huvi tagada ametiasutuse tõrgeteta töö

(vt ka TrtRnKo 02.05.2024, xxx, p 18). Ka õiguskirjanduses on selgitatud, et üldjuhul asub

ametiasutus pärast ametnikult teenistusest vabastamise taotluse saamist tegema ettevalmistusi

vabaneva ametikoha täitmiseks. See võib hõlmata avaliku konkursi väljakuulutamist,

teenistuses olevate ametnikega kokkulepete tegemist ajutiselt täiendavate teenistusülesannete

täitmise osas vms. Kuna ametiasutus asub teadmisega, et töö tuleb ümber korraldada, tegema

ettevalmistusi vabaneva ametikoha täitmiseks, peab jätma ametiasutusele võimaluse ka

otsustada, kas vastavad tegevused pooleli jätta (näiteks avaliku konkursi väljakuulutamise

korral sellest loobumine ja vastavast otsusest kandidaatide teavitamine) või rahuldada

ametniku taotlus, millega ta soovib siiski teenistusse jääda. Taotluse rahuldamise otsustamisel

peaks ametiasutus tulenevalt hoolsuskohustusest (ATS § 51 lg 7) arvesse võtma ka põhjuseid,

miks ametnik teenistusest vabastamise taotluse esitas. Näiteks kui ametnik esitas taotluse

tugeva hingelise erutuse tagajärjel või oli ametnik eksituses teatud asjaoludest (ehk kui

ametnik tavalises olukorras ei oleks taotlust esitanud), siis oleks soovitatav ametniku taotlus

rahuldada. Seda muidugi juhul, kui teenistusalased huvid seda võimaldavad („Avaliku

teenistuse seaduse käsiraamatˮ, Justiitsministeerium, 2013, lk 261).

37. Muu hulgas sellele selgitusele tuginedes leidis ringkonnakohus hiljutises lahendis, et

olukorras, kus ametnik esitab taotluse teenistusest vabastamiseks ning hiljem sellest loobub,

peab ametniku ametisse nimetamise õigust omav isik hindama ametniku teenistusest

vabastamise avalduse kehtivust (eksimuse, pettuse jms puudumist avalduse koostamisel) ning

otsustama nõusoleku andmise või mitteandmise sellele vastavalt (TrtRnKo 02.05.2024,

3-22-1127, p 19). See seisukoht on asjakohane ka praegusel juhul.

38. Kaebaja selgitas tagasivõtmise avalduses, et ta oli ootamatult esitatud etteheidetest ja

ähvardavast toonist šokeeritud, tajus seda enda survestamisena ning peab õigusvastaseks seda,

et

ilma distsiplinaarmenetlust alustamata teda ähvardati ja survestati kirjutama

lahkumisavaldust. Sellist avaldust saades pidi vastustaja järeldama, et kaebaja tegelik tahe ei

vasta enam tema esialgsele tahteavaldusele ning vastustajal tuli kaaluda kaebaja taotlusele

nõusoleku andmist või andmata jätmist. Muu hulgas oleks vastustajal tulnud kaaluda ka seda,

kas kaebaja lahkumisavalduse puhul esines selle ühepoolse tühistamise aluseid (vt otsuse I

osas viidatud kohtupraktika TsÜS normide kohaldamise kohta).

39. Halduskohus asus vaidlustatud otsuses seisukohale, et TsÜS § 96 lg 1 kohaldamine ATS §

87 lg-s 1 ettenähtud juhtumitel oleks selgelt vastuolus ATS § 87 lg-s 5 sätestatuga, kuid TsÜS

§ 96 lg-s 1 mainitud võimalikud survestamise viisid (vägivald ja ähvardamine) peaksid olema

arvesse võetavad ATS § 87 lg-s 5 mainitud nõusoleku andmise üle otsustamisel (halduskohtu

otsuse p-d 11.3.-11.4). Sellele vaatamata leidis halduskohus, et prefekti nõusoleku andmata

jätmise otsustuse kirjalikult põhjendamata jätmine kaebaja teenistusest vabastamisel ei saanud

mõjutada asja otsustamist (HMS § 58).

40. Ringkonnakohus halduskohtu selle seisukohaga ei nõustu. Vaidlustatud käskkirjast ei

nähtu kaebaja sisulist ärakuulamist ega lahkumisavalduse tagasivõtmise avaldusele nõusoleku

andmisest keeldumise põhjendusi. Samuti ei nähtu asjas esitatud materjalidest, et vastustaja

oleks astunud samme kaebaja poolt väidetud ähvardamise ja survestamise asjaolude

väljaselgitamiseks. Sellest, et prefekt lahkumisavalduse tagasivõtmiseks nõusolekut ei anna,

teavitati kaebajat alles pärast tema teenistusest vabastamist (suuliselt 07.04.2022. a vestlusel

ja kirjalikult 14.04.2022. a vastuskirjas). Haldusakti õiguspärasust hindab kohus haldusakti

andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 ls 2). Kohtupraktikas on peetud võimalikuks

haldusakti kontrollimisel arvestada haldusorgani poolt kohtumenetluse käigus esitatud

põhjendust, kui kohus on veendunud, et haldusorgan lähtus sellest põhjendusest haldusakti

andmisel (vt RKHKo 29.11.2012, 3-3-1-29-12, p 20). Ringkonnakohus leiab, et isegi kui

kohus asuks seisukohale, et haldusorgan lähtus kaebajale 14.04.2022 kirjalikult esitatud

põhjendustest teenistusest vabastamise käskkirja andmisel, ei kinnita see veel, et haldusakt on

õiguspärane.

41. Põhjenduste tagantjärele esitamisega seoses märgib ringkonnakohus veel, et praeguses

asjas jääb ringkonnakohtule arusaamatuks, mis takistas vastustajal võtta piisavalt aega, et

kaebaja avaldused nõuetekohaselt lahendada. Vastustajal ei olnud kohustust vabastada

kaebajat lahkumisavalduses (emotsiooni ajel) märgitud kuupäevast. ATS § 87 lg 2 järgi tuleb

taotlus esitada vähemalt 30 kalendripäeva enne soovitud vabastamise päeva. Sama paragrahvi

lõige 4 näeb ette, et lühemat etteteatamistähtaega võib ametniku teenistusest lahkumise korral

kohaldada kokkuleppel isikuga, kellel on ametniku teenistusest vabastamise õigus. ATS § 87

lg 6 näeb ette, et olukorras, kus ametnik ei järgi ATS § 87 lg-s 2 sätestatud

etteteatamistähtaega, on teenistussuhte viimane päev teenistusest vabastamise haldusaktis

märgitud päev.

42. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates

kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist

haldusorgani poolt (HKMS § 158 lg 3 ls 1). Kaalutlusveaks võib olla nt olulise asjaoluga

arvestamata jätmine, samuti asjaolule vale kaalu omistamine.

43. Ringkonnakohtu hinnangul on pealiskaudne ja põhjendamatu halduskohtu järeldus, et

vastustaja poolt 14.04.2022 koostatud kokkuvõttes kaebajale esitatud teenistusalaseid

etteheiteid arvestades ei ole põhjust arvata, et prefekt oleks teinud ATS § 87 lg-s 5 nimetatud

nõusoleku mitteandmisel olulise kaalutlusvea. ATS § 75 lg 4 järgi võib ametniku

distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastada juhul, kui rikkumine on oluline. Sama

paragrahvi lõige 5 näeb ette, et teenistuskohustuste rikkumine on oluline, kui see toob endaga

kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et

ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist. Ringkonnakohtu hinnangul ei

saa (muu hulgas kaebaja hiljutist tunnustamist arvestades) teenistusest vabastamise aluseks

olnud etteheiteid pidada selliseks, mis oleks ilmselgelt kaasa toonud usalduse kaotuse tõttu

teenistusest vabastamise. Kuigi kaebaja taotles tagasivõtmise avalduses enda õiguste kaitseks

distsiplinaarmenetluse läbiviimist, siis vastustaja seda vajalikuks ei pidanud. Sellega jättis

vastustaja kaebaja ilma võimalusest enda õigusi distsiplinaarmenetluses kaitsta.

44. Vastustaja märkis vastuses apellatsioonkaebusele, et vestluse läbiviimist asjaolude

väljaselgitamiseks ning võimaliku distsiplinaarmenetluse alustamiseks ei saa ähvarduseks või

survestamiseks pidada, kuna distsiplinaarmenetluse alustamine ja sellega seotud asjaolude

kontrollimine on nii avaliku teenistuse seaduse kui ka politsei ja piirivalve seaduse alusel

vastustaja õiguspärane tegevus. Ringkonnakohus selgitab, et ähvarduse ja survestamise üle

tuleb otsustada siiski sisuliselt, tegelikest asjaoludest lähtudes. TsÜS § 96 lg 2 p 3 kohaselt on

ähvardus õigusvastane ka juhul, kui õigusvastane on teo, millega ähvardati, kasutamine

tehingu tegemisele (praegusel juhul tahteavalduse tegemisele) kallutamiseks.

45. Halduskohus on põhjendamatult nõustunud vastustaja seisukohaga, et kaebajal kui

politseinikul peaks olema kõrgendatud pingetaluvus, mistõttu saab eeldada, et sisekontrolli

ametnikuga vestlemine ei saanud kaebajat viia olukorda, kus ta teeks tema tegelikule

tahtmisele vastaseid toiminguid. Ringkonnakohus ei ole veendunud, et olukorras, kus kaebaja

väidab, et ta oli ähvardamise ja survestamise tulemusena lahkumisavaldust esitades

emotsionaalselt endast väljas, kuid rahunedes esitas samal õhtul põhjendatud avalduse

lahkumissoovi tagasivõtmiseks, oleks alust arvata, et kaebaja ei ole suuteline taluma

pingeolukordi ega täitma pingeolukordades ka teenistuskohustusi ning langetama kaalutletud

otsuseid. On üldteada ja inimlikult igati mõistetav, et igaüks võib teda isiklikult puudutavatele

väljaütlemistele emotsionaalselt reageerida kergemini kui kõrvalseisjaid või lausa võõraid

isikuid puudutavas olukorras teenistusülesandeid täites.

46. Kõike eeltoodut arvesse võttes oli prefekt kui kaebaja teenistusse võtmise õigust omav

isik käskkirja allkirjastades teadlik sellest, et teenistusest vabastamise avaldus ei vasta kaebaja

tegelikule tahtele, kuid jättis kaebaja väited enda ähvardamise ja omal soovil lahkumiseks

survestamise kohta tähelepanuta ja tegelikud asjaolud välja selgitamata. Ringkonnakohtu

hinnangul tähendab kaalutlusõiguse teostamisel olulise asjaolu tuvastamata jätmine lisaks

sisulise kaalutlusvea esinemisele ka uurimispõhimõtte rikkumist. Vastustaja menetluslikud

rikkumised on käesoleval juhul sedavõrd olulised, et puudub alus tugineda HMS §-s 58

sätestatule. Eeltoodud põhjustel on vaidlustatud käskkiri nii formaalselt kui ka materiaalselt

õigusvastane ja tuleb seetõttu tühistada.

III

47. ATS § 105 lg 4 järgi on ametnikul, kes oli teenistusest vabastamise ajal rase, kellel on

õigus emapuhkusele, isapuhkusele või lapsendajapuhkusele või kes kasvatab alla

seitsmeaastast last, õigusvastaselt teenistusest vabastamise korral õigus hüvitise asemel nõuda

vabastamise kohta antud haldusakti tühistamist, enda teenistusse ennistamist ja tasu

teenistusest sunnitult puudutud aja eest.

48. Praeguses asjas taotleb kaebaja ATS § 105 lg 4 alusel Ida prefektuuri prefekti 06.04.2022.

a käskkirja tühistamist, enda teenistusse ennistamist ja teenistusest sunnitult puudutud aja eest

tasu väljamõistmist. Kaebajal oli teenistusest vabastamise ajal kaks last, noorem neist oli

kuueaastane. Seega on kaebaja puhul ATS § 105 lg-s 4 sätestatud tingimus täidetud.

49. Ringkonnakohus leidis eespool, et kaebaja teenistusest vabastamine oli õigusvastane ja

PPA 06.04.2022. a käskkiri tuleb tühistada. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse ning tühistab halduskohtu otsuse osas, milles kohus jättis kaebuse

rahuldamata. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega tühistab Politsei- ja Piirivalveameti

Ida prefektuuri 06.04.2022. a käskkirja ning ennistab kaebaja Politsei- ja Piirivalveameti

teenistusse. Kohus teeb HKMS § 167 lg 1 alusel vastustajale ettekirjutuse väljamaksmisele

kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks.

HKMS § 167 lg-s 1 on sätestatud, et kui kaebaja taotleb rahasumma väljamõistmist või

väljamaksmiseks kohustamist, võib kohus vastustajale teha ettekirjutuse väljamaksmisele

kuuluva rahasumma kindlaksmääramiseks ja väljamaksmiseks, kui rahasumma

kindlakstegemine kohtu poolt nõuaks suurt ajakulu, kusjuures ettekirjutuses määrab kohus

summa kindlaksmääramise ja väljamaksmise üldtingimused. Eeltoodust tulenevalt tuleb

vastustajal välja arvutada töötasu, mis kaebajal teenistusest sunnitult puudutud aja eest

saamata jäi. Selleks tasuks on summa, mille kaebaja oleks töötasuna saanud, kui teenistusest

vabastamise käskkirja ei oleks antud. ATS § 105 lg-st 5 tulenevalt võib teenistusest puudutud

aja eest makstavast tasust maha arvata summad, mis maksti kaebajale välja teenistussuhte

õigusvastase lõpetamise tõttu ja mille välja maksmise alus on teenistusest vabastamise

käskkirja tühistamisega ära langenud, samuti teenistusest sunnitult puudutud ajal teiselt

tööandjalt saadud tasu või ettevõtlusest teenitud tulu ulatuses, milles selle saamine oli tingitud

õigusvastaselt teenistusest vabastamisest.

50. Kaebajal tuleb viivitamatult esitada PPA-le andmed teenistusest sunnitult puudumise ajal,

s.t tema teenistusest vabastamisest kuni käesoleva otsuse jõustumiseni teiselt tööandjalt

saadud tasu või ettevõtlusest teenitud tulu kohta, või kinnitus nimetatud tulude puudumise

kohta.

51. Vastavalt HKMS § 168 lg-le 11 tuleb kohtuotsus rahasumma väljamõistmist puudutavas

osas täita 30 päeva jooksul otsuse jõustumisest alates. Viivitamata täidetavaks tunnistatud

kohtulahend täidetakse enne selle jõustumist. Ringkonnakohus tunnistab lahendi viivitamata

täidetavaks eraldi määrusega (HKMS § 247 lg 1).

52. Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

HKMS § 109 lg 1 järgi kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise

korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Pooled ei esitanud kohtule menetluskulude kohta

dokumente ega ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist. Seetõttu puudub alus

menetluskulude väljamõistmiseks ja poolte võimalikud menetluskulud jäävad nende endi

kanda.

53. HKMS § 175 lg 3 alusel asendab kohus avaldatavas otsuses kaebaja nime tähemärgiga.

(allkirjastatud digitaalselt)