3-22-31/45 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. august 2024, Tartu

Haldusasja number

3-22-31

Haldusasi

Mikhail Simtsovi kaebus Viru Vangla 20. septembri 2021.

a käskkirja nr 6-3/789-1 õigusvastasuse tuvastamiseks ja 6.

detsembri

2021.

a

vaideotsuse

nr

6-12/409-4

tühistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 30. jaanuari 2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Mikhail Simtsovi apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja Mikhail Simtsov

Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30. jaanuari 2024. a

otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 20 eurot Eesti

Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 30. september 2024.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Viru Vangla määras 20. septembri 2021. a käskkirjaga nr 6-3/789-1 kaebajale

distsiplinaarkaristuseks Viru Vangla direktori 23. jaanuari 2013. a käskkirjaga kinnitatud Viru

Vangla kodukorra (kodukord) punkti 1.12.8 rikkumise eest (ebaviisakas käitumine ja

ebatsensuursete väljendite kasutamine) 4 ööpäeva kartseris.

2. Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks

nõudeks jäi Viru Vangla 20. septembri 2021. a käskkirja nr 6-3/789-1 õigusvastasuse tuvastamine

ja 6. detsembri 2021. a vaideotsuse nr 6-12/409-4 tühistamine.

Kaebuse kohaselt ei ole kaebaja kasutanud ettekandes nimetatud solvavat väljendit. Hoopis valvur

solvas vaidlusalusel ajal, s.o 18. augustil 2021, hommikul kl 7.20 ajal, kaebajat, öeldes: „Sa oled

jobu!“ Ettekande koostas valvur enda õigustamiseks, et justkui kaebaja saatis valvuri „нахуй“, mis

aga ei vasta tõele. Ei ole tõepärane, et valvur sai aru, et kaebaja saatis ta „нахуй“, sest valvur on

eestlane.

Vangla ei selgitanud distsiplinaarmenetluses välja olulisi asjaolusid. Kaebaja võimalus menetluses

osaleda oli vähene, sest talle ei võimaldatud tõlki.

3. Vastuses kaebusele palus Tartu Vangla jätta kaebus rahuldamata.

Vastustaja selgitas, et distsiplinaarmenetluse käigus ei leidnud kinnitust, et valvur sõimas kaebajat

ebatsensuursete

sõnadega.

Puudub

põhjus

kahelda

ettekande

koostanud

ametniku

usaldusväärsuses. Rikkumise üle sisulist vaidlust ei ole ning kaebaja tegevus on õigesti

kvalifitseeritud.

Kaebaja väide, et valvur X on eestlane ja seetõttu ei saanud ta vene keelest aru, ei ole tõsiselt

võetav.

HMS § 21 lg-s 1 sätestatu annab võimaluse kaasata menetlusse tõlk ja lõike 2 kohaselt tasub

üldjuhul kulud tõlgi kaasamist taotlenud menetlusosaline. Kui kaebaja vajas tõlki, pidi ta selle ise

oma kuludega korraldama. Samas tõlgivad vanglaametnikud vajadusel vangla dokumendid

kinnipeetavaile suuliselt. Distsiplinaarmenetluses kaebaja poolt esitatud seletused näitavad, et isik

sai menetlusest aru ja ta esitas enda selgitused toimunu kohta.

Distsiplinaarmenetlus viidi läbi ja karistus määrati õiguspäraselt.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

4. Tartu Halduskohus 30. jaanuari 2024. a otsusega jättis kaebuse rahuldamata.

5. Halduskohus selgitas, et vangistusseadus (VangS) § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud

vanglas julgeoleku tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse

ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 105 lg-te 21 ja 3 alusel on vangla direktoril õigus

kehtestada vangla kodukord. Viru Vangla kodukorra p 1.12.8 kohaselt on kinnipeetaval keelatud

käituda ebaviisakalt ning kasutada seksuaalselt ahistavaid, ebatsensuurseid, kahemõttelisi,

ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid. Vastavalt VangS § 63 lg-le 1 võib

kinnipeetavale vangistusseaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise

rikkumise eest kohaldada distsiplinaarkaristusi.

6. Viru Vangla valvuri 18. augusti 2021. a ettekande (dtl 54) kohaselt kaebaja samal päeval kella

07.19 paiku kasutas hommikul madratsit ära andes väljendeid „idi nahhui“, sest temale ei ole

väljastatud hambapastat. Kaebaja eitab väljendi kasutamist ja väidab, et hoopis valvur solvas

kaebajat.

7. Asjaolu, et tõendina rikkumise kohta on olemas üksnes vanglaametniku ettekanne, ei välista

kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise õiguspärasust. Kohtupraktikas on selgitatud, et

vanglaametniku pahausklikku käitumist ning ettekandes tõele mittevastavate asjaolude märkimist

ei saa eeldada ning sellise väite esitaja peab esitama veenvad põhjendused oma seisukohtade

kinnitamiseks. Vastupidisel juhul kujuneks olukord, kus sõna sõna vastu olukordades oleks

kinnipeetava väidetel ettemääratult suurem kaal ning oleks ebamõistlikult keerukas või lausa

võimatu ühe ametniku juuresolekul toime pandud rikkumiste korral kinnipeetavate suhtes

distsiplinaarseid mõjutusvahendeid kohaldada.

Asja materjalidest ei nähtu selliseid asjaolusid, mis seaksid vanglaametniku ütluste

usaldusväärsuse kahtluse alla. Kaebaja kasutatud väljend „idi nahhui“ on laialt levinud

kinnipeetavate, aga ka tavaliste tsiviilelanike seas, ning selle sisu on arusaadav ka nendele

isikutele, kes igapäevaselt vene keeles ei räägi. Kuna kaebaja ei olnud rahul valvuri

ametikohustuste täitmisega, on usutav, et ta võis olla ärritunud olekus ning suhelda ametnikuga

ebaviisakalt. Kuigi valvuri poolt ebaviisakate väljendite kasutamist ei saa välistada, on kaebajal

hoolimata sellest kohustus järgida vangla sisekorraeeskirju.

8. Vaidlustatud käskkirjaga määrati kaebajale VangS § 63 lg 1 p 4 alusel distsiplinaarkaristusena

neli ööpäeva kartseris viibimist. Rikkumise raskust ja karistuse eesmärki arvestades on kaebajale

määratud kartserikaristus proportsionaalne. Kaebajal oli vaidlusaluse käskkirja andmise hetkel 19

kehtivat distsiplinaarkaristust. Teda on ka varasemalt karistatud sarnaste rikkumiste (ebaviisakas

käitumine) eest. Suhtlemiseeskirjade rikkumise eest oli kaebajat karistatud 9. augustil 2021. a

käskkirjaga, millega määrati kaebajale 4‑ööpäevane kartserikaristus katseajaga. Seega on kaebaja

ka varasemalt silma paistnud vangla korra rikkumisega ja ebaviisaka käitumisega.

9. Asja materjalidest ilmneb, et kaebajal oli piisav võimalus anda distsiplinaarmenetluses selgitusi

ja esitada vastuväiteid (HMS § 40). Kaebaja esitas 6. septembril 2021 vanglale selgitused (dtl 69–

70, tõlge eesti keelde dtl 145). Kaebaja selgitustes on toodud selged sisulised vastuväited talle ette

heidetud teole. Selgitustest ega hiljem distsiplinaarmenetluse protokollile esitatud vastuväidetest

(dtl 65–67, tõlge eesti keelde dtl 147), vaidest (dtl 76), vaides puuduste kõrvaldamisest (dtl 71) ja

kaebusest kohtule ei saa järeldada, et kaebajal ei oleks ka mõningase keelebarjääri tõttu olnud

võimalust mõne distsiplinaarasjas tähtsust omava asjaolu kohta enda seletusi anda ja vastuväiteid

esitada.

10. Distsiplinaarkaristuse käskkiri õiguspärane. Seetõttu on vangla õigesti jätnud ka selle käskkirja

peale esitatud vaide vaideotsusega rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

11. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu otsuse tühistamist ning

uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuses ei nõustu kaebaja, et valvuri ettekanne on usutav ja kaebaja rikkumine on

tõendatud. Valvur räägib oma ettekandes hambapastast, kaebaja aga õigel ajal vahetamata riietest

(lühikesed püksid).

Kaebaja hinnangul on tema versioon ja ütlused tõepärasemad kui Viru vangla valvuri omad ja

valvuri poolsed rikkumised on ilmsed.

Viru vangla ignoreeris intsidendi uurimisel kaebaja väiteid ja nõuet kuulata tunnistajatena üle

naaberkambrites asuvad kinnipeetavad.

12. Vastuses apellatsioonkaebusele vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta

see rahuldamata.

13. Vastustaja teavitas 6. augustil 2024 ringkonnakohut, et kaebaja vabanes vanglast 30. juulil

2024 vangistuse tähtaja saabumisel. Samal päeval saadeti kaebaja Eesti Vabariigist välja Vene

Föderatsiooni ning vastustajal puuduvad andmed kaebaja elukoha kohta. Vastustaja palub

ringkonnakohtul kontrollida, kas kaebaja on täitnud HKMS § 28 lg 3 sätestatud kohustuse teatada

kohtule oma aadressi muutumisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

Halduskohus on põhjalikult selgitanud, miks ta luges kaebaja rikkumise tõendatuks ja tema

karistamise õiguspäraseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib

neid ja HKMS § 201 lg 4 alusel jätab põhjendused kordamata.

15. Apellatsioonkaebuses leiab kaebaja jätkuvalt, et vaidlusaluse intsidendi asjaolude

väljaselgitamisel tuleb tema ütlused ja selgitused lugeda usaldusväärsemaks valvuri ettekandes

esitatud versioonist sündmuste kohta. Vastustaja jättis õigusvastaselt kogumata tõendid, mis

kinnitaksid kaebaja versiooni juhtunust.

Ringkonnakohus kaebaja seisukohaga ei nõustu.

16. Kaebaja väitel kajastas valvuri ettekanne sündmust ebaõigesti. Ettekande kohaselt oli kaebaja

rahulolematu hambapasta väljastamata jätmise tõttu ja kasutas seetõttu ebaviisakat väljendit.

Kaebaja selgitas aga, et ta oli rahulolematu puhta riietuse väljastamata jätmise pärast ning hoopis

valvur solvas kaebajat.

Ringkonnakohus nõustub, et valvur ettekanne ja kaebaja selgitused on lahknevad. Halduskohus on

siinkohal põhjendatult osutanud, et vanglaametniku pahausklikku käitumist ning ettekandes tõele

mittevastavate asjaolude märkimist ei saa eeldada ning sellise väite esitaja peab esitama veenvad

põhjendused oma seisukohtade kinnitamiseks. Kaebaja ei ole suutnud esile tuua kaalukaid põhjusi,

miks valvur võinuks soovida kajastada intsidenti ebaõigesti ja kahjustada kaebajat. Kaebaja väitel

võis valvur tunda end ohustatuna, kuna kaebaja lubas kirjutada kaebuse valvuri poolt kaebaja

solvamise kohta. Ometi ei ole kaebaja seda teinud. See viitab pigem võimalusele, et valvuri poolt

kaebaja solvamine siiski aset ei leidnud. Samas on õigus halduskohtul, et ka kaebaja väidetu ei

andnuks kaebajale õigust käituda vastuolus Viru Vangla kodukorras kehtestatud reeglitega.

Sündmuse kirjeldus langeb kokku selles osas, et kaebaja oli ärritunud. Kaebajale varasemalt

määratud arvukad distsiplinaarkaristused allumatuse ja ebaviisaka käitumise eest (dtl 55)

osutavad, et ettekandes kirjeldatud käitumine oli kaebajale omane. Ärritumine ilmselt suurendas

võimalust, et kaebaja ei mõtle läbi, mida ta ütleb. Seepärast on tõenäoline, et ta kasutas ebaviisakat

väljendit vaatamata sellele, et teadis selle keelatusest.

17. Kaebaja hinnangul ei ole tõepärane, et valvur sai aru, et kaebaja saatis ta „нахуй“, sest valvur

on eestlane. Selle väitega kaebaja sisuliselt möönab, et ta kasutas ebaviisakat väljendit. Samas võib

kaebaja väidetud keelebarjäär selgitada seda, miks valvur ja kaebaja kirjeldavad erinvalt kaebaja

ärritumise põhjust. Kaebaja kasutatud ebaviisakas väljend ilmselt oli valvurile arusaadav

sõltumata tema vene keele oskusest. Sama ei saa öelda kaebaja soovi kohta, et talle väljastataks

puhas pesu. Tegemist ei ole sedavõrd universaalse või tavapärase teemaga, et kaebaja öeldu pidi

olema valvurile üheselt arusaadav ka juhul, kui ta vene keelt ei valda.

18. Nendel asjaoludel leidis vastustaja põhjendatult, et kuigi kaebaja eitab rikkumist ja otsese

tõendina kinnitab rikkumist üksnes valvuri ettekanne, saab rikkumise siiski tõendatuks lugeda.

Kaebaja huvi rikkumist eitada on ilmselt kaalukas, kuna sarnase rikkumise eest oli kaebajale

üheksa päeva enne intsidendi toimumist määratud distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamine

neljaks ööpäevaks katseajaga kuus kuud. Seega tõi uus rikkumine kaasa eelmise karistuse

täitmisele pööramise ja võis arvata, et uue rikkumise eest määratavale karistusele katseaega ei

kohaldata. Kaebaja varasemad rikkumised ilmestavad, et vaidlustatud käskkirjas kirjeldatud

käitumine on kaebajale omane. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja oli intsidendi toimumise ajal

ärritunud. Seegi räägib kaebajale etteheidetava käitumise toimumise kasuks.

19. Ringkonnakohus ei jaga kaebaja arusaama, et vaidlustatud käskkiri on õigusvastane seetõttu,

et vastustaja ei kogunud täiendavaid tõendeid, täpsemalt ei uurinud valvekaamera salvestist ega

võtnud seletusi teistelt kinnipeetavatelt. Kaebaja vaatab mööda sellest, et valvekaamera salvestistel

puudub heli. Seetõttu ei saa salvestised anda tõsikindlat teavet intsidendis osalejate suhtluse sisu

kohta. Ilmselt ei saaks üksnes valvuri ja kaebaja kehakeele põhjal hinnata seda, milliseid

väljendeid kumbki neist täpselt kasutas. Andmed puuduvad selle kohta, et teised kinnipeetavad

oleks viibinud kaebaja ja valvuri lähedal intsidendi toimumise ajal. Kaebaja ei ole nimetanud, kes

olid need teised kinnipeetavad, kellelt tulnuks selgitused võtta. Halduskohtule esitatud kaebuses

soovis kaebaja mitte teiste kinnipeetavate, vaid vastustaja ametnike (valvur, kontaktisik ja S-hoone

ülem) tunnistajatena ülekuulamist. Seega võib arvata, et intsidendi ajal tegelikkuses ei viibinud

kaebaja ja valvuri läheduses teisi kinnipeetavaid, kes saaks asja kohta ütlusi anda.

20. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja poolt Viru Vangla kodukorra

p 1.12.8 rikkumine on distsiplinaarmenetluses piisavalt tõendatud. Halduskohus on tuvastanud, et

kaebajal oli teada distsiplinaarmenetluse toimumine ja selle asjaolud. Kaebajal oli tegelik võimalus

tutvuda distsiplinaarmenetluse materjalidega ja anda asja kohta selgitusi ning esitada vastuväiteid.

Kaebaja kasutas neid võimalusi vaatamata sellele, et tema enda väitel ei saanud ta

distsiplinaarmenetluses osaleda, sest ei oska eesti keelt. Nendele järeldustele ei vaidle kaebaja

apellatsioonkaebuses vastu. Ka ringkonnakohus ei näe asja materjalide pinnal, et

distsiplinaarmenetluses oleks esinenud sellise kaaluga minetusi, mille tõttu kaebaja karistamine

oleks lubamatu või, mis võinuks mõjutada asja otsustamist. Kaebaja rikkumist ja tema varasemat

käitumist ja selle eest määratud rikkumisi silmas pidades ei ole kaebajale määratud

distsiplinaarkaristus ülemäärane.

Vastustaja on õiguspäraselt otsustanud kaevatava käskkirjaga kaebajale distsiplinaarkaristuse

määramise. Vastavalt oli põhjendatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaide

rahuldamata jätmine.

Nendel asjaoludel jättis halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata.

21. 6. augustil 2024 teatas vastustaja ringkonnakohtule, et kaebaja on vangistusest vabanenud ning

Eesti Vabariigist välja saadetud Vene Föderatsiooni. Ühtlasi palus vastustaja kontrollida, kas

kaebaja on täitnud HKMS § 28 lg-s 3 sätestatud kohustuse teatada kohtule oma aadressi

muutumisest.

Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja ei ole teatanud Eestist lahkumisest ega avaldanud oma uut

aadressi. HKMS § 151 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta kaebuse läbi vaatamata muu hulgas juhul,

kui kaebuses märgitud ega kaebaja registrijärgsel aadressil ei ole võimalik kaebajale kohtunõuet

või kohtukutset ka korduval katsel kätte toimetada ja kaebaja ei ole kohtule teatanud oma aadressi

muutumisest. Praegusel juhul ei esine kaebuse läbi vaatamata jätmise alust, kuna kohtumäärus,

millega ringkonnakohus määras asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses ja tegi teatavaks kohtu

koosseisu, on kaebajale kätte toimetatud enne tema vangistusest vabanemist. Seetõttu ei ole

takistatud apellatsioonkaebuse sisuline läbivaatamine.

Ringkonnakohtu hinnangul ei takista apellatsioonkaebuse läbivaatamist ka kaebaja vabanemine

vangistusest. Iseenesest on õige, et karistuse kandmise lõppemise ja Eestist väljasaatmise tõttu ei

ole kaebajale distsiplinaarkaristuse määramisel enam vahetut mõju tema õigustele ja kohustustele.

Siiski ei ole nn jätkutuvastuskaebuse (HKMS § 152 lg 2) läbi vaatamata jätmine põhjendatud.

Kaebajale kartserikaristuse õigusvastase määramise tuvastamise korral on kaebajal sellel alusel

kahju hüvitamise nõue vastustaja vastu. Ringkonnakohtu hinnangul on seetõttu lubatav kaebuse

sisuline lahendamine.

22. HKMS § 108 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole

esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 4

vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.

HKMS § 118 lg 3 järgi, kui menetlusabi saaja on kohustatud hüvitama menetluskulud ja

vastaspoolelt neid tema kasuks välja ei mõisteta, jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Seega

jääb apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 20 eurot Eesti Vabariigi kanda.

Kaebaja võimalikud muud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)