2-24-9333/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg 28. august 2024 Tsiviilasja number 2-24-9333 Tsiviilasi X hagi Y vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxxxx, e-post: xxx) Kostja Y (isikukood xxxxxxxxxxxxx, e-post: xxx) Istung 27. august 2024 RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. 2. Lahutada Xi ja Y abielu, mis on registreeritud xx.xx.xxxx Tallinnas. 3. Taastada Xi abielueelne perekonnanimi S. Xi nimeks jääb pärast kohtuotsuse jõustumist XS. 4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale: kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6).

Hagi asjaolud ja kostja vastuväited

2-24-9333

2(2)

Harju Maakohtu menetluses on X hagi Y vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielusuhted pöördumatult lõppenud ning hageja elab alates aprillist 2024 kostjast eraldi. Kostja on Ukraina kodanik, mistõttu perekonnaseisuametis lahutada pole võimalik. Hageja soovib pärast lahtust võtta tagasi nime S.

Hageja kinnitas 27.08.2024 istungil, et jääb nõude juurde. Abielusuhted on pöördumatult lõppenud talvel 2024. Kostja kinnitas kohtule 27.08.2024 istungil, et on abielu lahutamisega nõus ja võtab abielu lahutamise hagi õigeks.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1).

Poolte abielu sõlmiti rahvastikuregistri andmetel xx.xx.xxxx Tallinnas. Hageja on esile toonud, et poolte vahel on abielulised suhted lõppenud ning nende taastamiseks võimalust ei ole. Kostja on võtnud hagi õigeks ning nõustunud abielu lahutamisega.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.

Kohtu hinnangul nähtub mõlema poole tahteavaldusest, et abielusuhted on lõppenud ning PKS §-s 67 toodud eeldused abielu lahutamiseks on täidetud. Hagi kuulub rahuldamisele.

Hageja soovis võtta abielueelse perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime. Rahvastikuregistri kande kohaselt oli X varem kantud perekonnanimeks S. Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb nimeseaduse § 11 lg 1 alusel tema abielueelne perekonnanimi taastada.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik