1-11-5043/7 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

10 juunil 2011.a Tallinnas, Harju Maakohus koosseisus

Kohtunik Liina Pohlak

Sekretär Thea Tikenberg juuresolekul

Prokurör Kristina Kivi

Kaitsja Riine Lumiste, Vello Luik Kannatanu esindaja Merike Allikmäe osavõtul Arutas a

valikul kohtuistungil kriminaalasja lühimenetluses E.H isikukood xxx, eesti keel, Eesti Vabariigi kodanik, keskharidus, eluk xxx Tallinn, xxx Varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata töötab OÜ Tõkend elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 2 järgi 63 p 1,4 .

RO isikukood xxx eesti keel, Eesti Vabariigi xxx, xxx , kodanik, põhiharidus, eluk töökoht OÜ Varem kriminaalkorras kohtulikult karistamata Tõkend elukohast lahkumise keeld süüdistuses KarS § 2 järgi 63 p 1,4 .

E.H 25.04.2009 kella 04.30 paiku Tallinnas süüdistatakse selles, et tema Pärnu mnt 11 hoone vastas paikneva kioski juures koos ga tungis kallale temale varem tundmatutele RO´ AE AE AE ´ ´ ale ja MK le, pekstes ´a käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda. Enne rünnet istunud

kukkus maha ja E.H koos sekkus peksmise RO´ga jätkasid tema peksmist. Kui MK lõpetamiseks ning E.H tegevuse takistamiseks, löödi ka temale rusikaga ja

RO

näkku, millest kukkus maha. Kannatanutele tekitati füüsilist valu ja tervisekahjustusi MK -

MK´le sõrmede põrutus ilma küünevigastusteta ja pindmised ´ hulgivigastused ning AE ale silmamuna ja silmakoopakoe põrutus, ajuvapustus ning pindmised hulgivigastused näol, kehal ja jäsemetel, samuti ülemiste esihammaste metallokeraamilise 3-hamba silla purustus.

Kuna E.H avalikus kohas, kuhu on juurdepääs kõrvalistel isikutel, rikkus avalikku korda ja kasutas põhjuseta vägivalda isiku suhtes, kes on temale võõra te d ning taoline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega, näitab üleolevat ja halvustavat suhtumist avalikku korda, pani E.H oma tegevusega toime avaliku korra

raske rikkumise vägivallaga, s.o KarS § 263 p 1 järgi mis on toime pandud grupi poolt, , 4 kvalifitseeritava kuriteo. RO´t süüdistatakse selles, et tema Pärnu mnt 11 25.04.2009 kella 04.30 paiku Tallinnas hoone vastas paikneva kioski juures koos tungis kallale temale varem tundmatutele E.H-ga AE AE AE ´ ´ ale ja MK le, pekstes ´a käte ja jalgadega pea ja keha piirkonda. Enne rünnet istunud

kukkus maha ja koos E.H-ga sekkus peksmise RO jätkasid tema peksmist. Kui MK Kriminaalasi nr. 1-11-5043

2 lõpetamiseks ning ja E.H tegevuse takistamiseks, löödi ka temale rusikaga RO

näkku, millest ekitati füüsilist valu ja tervisekahjustusi MK kukkus maha. Kannatanutele t -

MK´le sõrmede põrutus ilma küünevigastusteta ja pindmised ´ hulgivigastused ning AE ale silmamuna ja silmakoopakoe põrutus, ajuvapustus ning pindmised hulgivigastused näol, kehal ja jäsemetel, samuti ülemiste esihammaste metallokeraamilise 3-hamba silla purustus.

Kuna RO avalikus kohas, kuhu on juurdepääs kõrvalistel isikutel, rikkus avalikku korda ja

kasutas põhjuseta vägivalda isiku suhtes, kes on temale võõra te d ning taoline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega, näitab üleolevat ja

halvustavat suhtumist avalikku korda, pani oma tegevusega toime avaliku korra raske RO

rikkumise vägivallaga, § 263 p 1 järgi mis on toime pandud grupi poolt, s.o KarS , 4 kvalifitseeritava kuriteo.

E.H tunnistas end esitatud süüdistuses kohtuistungil täielikult süüdi, oli nõus

kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses ja kinnitas eeluurimisel antud ütlusi äks oma . L

tüdrukuga suitsu ostma, ei olnud plaani korda rikkuda. Kannatanud solvasid tema tüdrukut.

T us. E O tuli O oleks ekkis sõnavahetus ja puhkes kakl i oska öelda millal . Ei ole näinud, et kedagi löönud. lates sõnavahetusest härrad juba kõnniteekivilt püsti tõu O tuli a , kui olid snud, puhkes kähmlus, ajaliselt umbes 5 minutit. Selja pe olid sinikad, kukkusid pikali. Kannatanud al tõusid püsti, tulid poole ja aimates ohtu lõi esimesena Eeldas rünnet. Oli joonud sel E.H E a.

õhtul 6 õlut. Kutsus sõbrad appi, kui 5-

kannatanu liikus tema poole. Kutsus O lihtsalt sinna,

mitte kedagi ründama ega kaklema. ündmuskohal S oli umbes 20 inimest kes eemaldusid ja vaatasid asja pealt. O tuli lahutama. Otseselt ei tea, et O oleks kakelnud. Vaidleb kannatanute tsiviilhagide vast Kahetseb juhtunut. u täies ulatuses.

RO ei tunnistanud end esitatud süüdistuses kohtuistungil süüdi, oli nõus kriminaalasja

lahendamisega lühimenetluses kinnitas eeluurimisel antud ütlusi ja soovis enda küsitlemist ,

kohtuistungil Oli joonud 2 pooleliidrist siidrit ja kokteili. Tarmo . Ei mäleta kõiki sündmusi.

lahkus pubist N s armolt, kes kutsus endaga koos koju. Jooksis ga, 10 minuti pära t tuli kõne T burgeriputka juurde, kus oli r klusemoodi asi, kuhu olid segatud Tarmo ja 2 suurt meest üselus, ka . O jooksis vahele

. E.H tõukles ühega nendest ja teine liikus tema poole. Oli rüselus ja ei tea kes ja kas lõi. Toimus üksteise tõukl mine, sõnelemine ei oska öelda keda tõukas, e . Läks vahele, käskis lõpetada. Ei tea kas keegi kukkus maha rüseluse käi . Kannatanutel vigastusi ei näinud. gus Löömist ei näinud, vigastused võisid kukkumisest tekkida. Kahetseb, et selline asi aset leidis, et Tallinna tuli. S dmus

E ün i täpselt ei mäleta, algust mäletab täpselt. i mäleta mis uurijale rääkis. Ei saanud aru kas kannatanud olid purjus. Olid suuremad ja turskemad. Läks sõbrale appi. Lükkas kannatanuid eemale. Tsiviilhagisid ei tunnista politseiautot üldse. Kui nägi jooksis ära. Võõraid oli läheduses Vabaduse väljakut mäleta eal rüseluse ei mäleta b, mis s ja lahutamise ajal toimus

kõike mida tegi. i ole kakleja tüüp. E

Kannatanu

kohaselt j

MK andis kohtuistungil ütlusi, mille ääb oma hagi juurde summas 4793,37

eurot. P us 2-3 sekundit. Sinikas ja vigastused olid. Tekkis

eale lööki oli teadvusekaot id tasakaal sele. Ravi vaid vood uhäired, peavalud, üldine väsimus, kõik, mis viitas peapõrutu irežiim

nädal. i mõelnud arstitõenditele 1 aasta töötu ja pärast seda ei ole E . Enne 25.04.2009 oli töötanud. P ööbli oimetamine Peterburi läbi ühe Ee Pidi sõlmima idi hakkama Eesti m t t sti firma.

töölepingu li äriplaan. 2 nädala pärast helistas võimalikule tööandjale Delmira, kellega oli , o

kokkulepitud Hagi summas 35 500 on varaline kahju, kui Peterburi inimesega ja öeldi kõik. kohtus, olid väljaminekud õt võõrad ühe näidise , 50 krooni oli arsti visiiditasu. V tis vastu, ostis

12 500 krooni. H

5-6 pooleliitrist otellid ja kõik selline. Näidis läks Peterburi. Sel õhtul oli joonud õlut. 39 500 krooni on moraalase kahju nõue

.

Kannatanu andis kohtuistungil si, mille 279.14 eurot juurde. AE ütlu kohaselt jääb oma hagi 14 Enne 25.04 ei olnud silmaarsti poole . Prille ei vajanud, oli pöördunud mõõdukas lühinägevus,

3 0,5 dioprit. 25.04.2009 intsidendi tagajärjel hambasild purunes. Uus sild, ravi ja paigaldamine

maksis 18000. Pintsak oli ostetud aasta varem. Tšekki ei ole otsinud, maksis umbes 4200.-

krooni. Moraalne kahju seisneb selles, et j a äljed on jäänud eluks ajaks. Parem silm põhi sai

vigastada, seal tekkis armkude ja valgus ei peegeldu tagasi.

d, Ta vaateväli on hetkel piiratu elukvaliteedi langus, migreenid, peavalud olid kestvad ja pikad.

Kinnipidamine 29.04 võimaldas

ravidistsipliinist kinni pidada. 5- kuju O 6 kuu pärast hakkas nägu tagasi võtma. n jäävad

silmavigastused, silmanägemine on häiritud 1,5 aastat oli psühhiaat . ri juures ravil. Ei saa bussijuhina töötada. On töötu hetkel. Kell 4 väga palju inimesi. -5 oli selle putka juures Oli sel

ööl joonud 5 õlut. 4- Olgugi, et on suurem sai peksa, sest kasutati tema abitusseisundit. Ei saanudki püsti, nad tulid vasakult, löök pidi olema tohutu jõuga, kaelaluu oleks olnud pooleks,

kui oleks olnud tugevam löök. simesena lõi E E.H. Ei ole kedagi solvanud. Poole tunni

jooksul käis seal läbi 100 inimest. Ei tea kas kaklus häiris teisi inimesi. Ei ole tõendit, et see

pintsak oli jus Hugo Bossi pintsak. t

Kohus uuris järgmisi tõendeid: Kannatanu AE`a 25.04.2009 eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt 25.04.2009 kella

04:20 paiku tuli koos sõbra ga Pärnu maanteel paikneva kioski juurde, mis asub täpselt MK

Kesklinna politseijaoskonna vastas. Istusid äärekivile ühe kodutu kõrvale, kui märkasid nende

poole jooksmas kolme meesterahvast, kes nendeni jõudes karjusid midagi eesti keeles. Mingil arusaamatul põhjusel tulid need kolm meest talle kallale. Jalalöögid tulid igalt poolt ja löödi igale

poole. Roomas löökide all mööda maad edasi. Suutis ühe endast eemale tõugata ning jooksis

politseimaja poole. Märkas patrullsõidukit, kust tuldi neile appi. Kui tema põgenema sai, siis

ründasid nad Mart. Tundis peksmisel reaalset ohtu enda elu ja tervisele ( 2-3). Kannatanu lk 09.09.2010 eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt tema suhtes toimunud rünnakule puudus mistahes tema või teise kannatanupoolne provokatsioon või mõjutus. R-kioski ees istudes suhtles

vaid ga MK ja kodutuga. Kolmandate isikutega ta ei suhelnud, rääkimata kellegi solvamisest.

Tema peksmine algas ootamatult, sellele ei eelnenud mingit sõnalist konflikti ega hoiatust

ründajate poolt. 25.04.2009 ründe tulemusena purustati tal ülalõua esihammaste

metallokeraamiline 3-hamba sild, mis asendati uuega 12.05.2010 kliinikus „Lille hambaravi“, mis läks maksma 18 000 krooni. Ajavahemikul, kui viibis vahi all, raviti tal tagumist hammast, millel oli kild eemaldunud. Esihammast ravis siis, kui oli vahi alt vabanenud. Lõhutud pintsak oli

Hugo Boss, mille ostis Tallinnast, maksumusega 4200 krooni, 2008. aastal. Tšekki alles pole.

Peksmise tagajärjel nõrgenes tema silmanägemine, mille tõttu pidi ostma endale prillid, mis

läksid maksma 1070 krooni. Varalise kahju hulka kuulub ka 150 krooni, mis kulus erinevate arstide juures käimiseks. Kokku on tekitatud talle varaline kahju summas 23 420 krooni, millele lisaks soovib ka moraalse kahju hüvitamist summas 200 000 krooni. (lk 141-142).

Kannatanu 25.04.2009 ee 25.04.2009 kella MK luurimisel antud ütlused, mille kohaselt 4:15 paiku liikusid koos AEaga Müürivahe tänavalt Pärnu mnt ja Estonia pst ristmiku suunas. Pärnu mnt 11 vastas oleva kioski juures tegid peatuse, Andre istus kioski ees istuva meesterahva kõrvale äärekivile vestlema. Ligikaudu kell 4:40 jooksud kolm umbes 20-aastast meesterahvast

Andre juurde ja hakkasid teda jalgadega peksma. Olukord oli eluohtlik, kuivõrd teda peksti jalgadega sihtides pea piirkonda. Üritas sekkuda, kuid talle löödi rusikaga näkku (ei näinud, kes

lõi), mille tõttu läks silmades pimedaks ja ta kukkus maha. Veidi aja pärast õnnestus Andrel joosta natukene maad eemale Kesklinna politseijaoskonna ette, kus seisis autoga politseipatrull.

Noormehed jooksid järele, üks isik peeti politsei poolt kinni, teised põgenesid. Mingit põhjust

noormeestel neile kallale tulla ei olnud. Pöördus traumapunkti, kus fikseeriti talle tekitatud vigastused. Lisab ka enda patsiendikaardi traumapunktist ( 15-16). lk Tunnistaja NS eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt öösel vastu 25.04.2009 puhkas sõpradega vanalinnas. Temaga koos olid poiss sõber E.H, - RM, , Age, Ale ja veel RO

üks . Olid baaris ja kõndisid hommikul kodu poole. Putka vastas tee ääre R s istusid kolm

meesterahvast, kes algul midagi sosistasid ja siis üks neist ütles tema kohta, et litsi takso tuli.

E.H kuulis seda ja läks meesterahva juurde. Kaks meesterahvast tõusid püsti ning meesterahvas, kes neid solvanud oli, hakkasid üksteist tõukama. Tarmo lõi meesterahvale käega.

4 Kohe jooksid ja ka sinna ning sekkusid kaklusesse. Tarmo kukkus maha. R RM RO ütles talle, et ta läheks eemale ja rohkem ta kaklust pealt ei näinud. (lk 22). Tunnistaja RL eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt aprilli lõpul oli sõpradega Tonic

klubis, kui hommiku poole hakkasid koju liikuma. Tuttav E.H lahkus enda

tüdruksõbraga ja nimelise tuttavaga enne teda. Kui jõudis Jaani kiriku juures asuva kioski R-

juurde, nägi politseiautot. Ühel meesterahval oli hammas puruks löödud, näitas politseinikele

paberis hamba tükki. E.H viidi politseijaoskonda. Kõrval olid veel paar tüdrukut, Tarmo tuttav R odutu meesterahvas. oli ka algul seal, aga siis läks minema. Kõnnitee ääres istus k Ei märganud tal nähtavaid vigastusi. (lk 24).

Tunnistaja AT eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt 2009 aprillis olid E.H

, , R, RM ja N Tonic baaris. Hommikupoole lahkusid N ja Tarmo. E.H RO helistas mõne aja päras ile ning peale kõnet läksid ära R R koos ja teiste Rga. Jaani kiriku RO lähedal kioski juures nägi, kuidas politseinikud viivad E.H politseijaoskonda. Juures viibisid veel N, , R R RO Mölder, teine ja kaks võõrast meest, kellest ühel oli hammas puruks löödud ja suust tuli verd. Teisel vigastusi ei märganud. (lk 34).

Kahtlustatava E.H 25.04.2009 eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt

tunnistab täielikult süüd. 25.04.2009 öösel oli ta tema neiu ja sõprade NS R Ludvi ja ga RO

vanalinnas baaris. Oli joonud umbes 7- -Karja 8 klaasi õlut. Hommikul kõndisid mööda Suur

tänavat ja kohtasid kioski juures kõnnitee ääres istunud kahte meest. Keegi neist ütles midagi

halba tüdruksõbra kohta, talle see ei meeldinud ning läks kallale. Lõi teda käega ja jalaga kehasse ja näkku. Teine võõras mees sekkus ka kaklusesse ja tema mäletamist mööda löödi teda ka. Ei tea, kes teist meest lõi. Kaklusest võt .. Kaklus lõppes sellega, et sekkusid tis veel osa RO

politseinikud, kes ta kinni pidasid. Kahetseb toimepandut ( 13). Kahtlustatava 18.01.2010 lk

eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt tunnistab end süüdi. Lõi meesterahvast, kes solvas NSt. Kui meesterahvad olid N kohta solvavat öelnud, pöördus ta nende poole ning ütles, et nii ei

tehta. Helistas le, kutsus appi, RO kuna konflikt meestega teravnes. Ta tuli üksi. Kui mehed

hakkasid tema poole suunduma, lõi esimesena ühele näkku. Kakluses osales veel ka RO.

Kahtlustatava 21.09.2010 eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt lisab, et lõi ainult seda meesterahvast, kes tema tüdrukut solvanud oli. Meesterahvalt selgitusi nõudes, vastas mees talle, et „ole vait värdjas“. Helistas le ja kutsus enda juurde. Lõi meesterahvast algul püsti seistes RO rusikatega näkku ja keha piirkonda ning jalaga lõi vastu kätt. Rüseluse käigus kukkusid pikali, kusjuures meesterahvas kukkus tema peale. Tõukas ta eemale. Tõusis püsti ja lõi meesterahvale 3-4 korda rusikaga näkku. Ei löönud jalaga näkku. Ei näinud, kas meesterahval olid prillid või mitte, samuti ei mäleta, et oleks pintsaku lõhkunud. Tema meesterahvast ei lohistanud ega riideid ei rebinud. Leiab, et tsiviilhagi on tõendamata ning sellega ei nõustu. Kahetseb tehtut (lk 148- 149). Kahtlustatava

ei tea, kas pani RO 17.12.2009 eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt

nimetatud kuriteo toime või mitte, kuna oli purjus ega mäleta kõike. Öösel vastu 25.04.2009

veetis aega koos sõber E.H-ga , kellega koos oli tema neiu N. Tarvitas palju

alkohoolseid jooke, seega kõike ei mäleta. Mäletab, et Tarmo ja N lahkusid enne teda Nimeta baarist. Tarmo helistas mõne aja pärast mobiilile ja palus appi tulla Vabaduse platsi burgeriputka

juurde, kuna seal võõrad mehed mölisevad ja tõmblevad. Kui tuli putka juurde, nägi, et kaks meest hakkasid tema poole liikuma. Arvas, et tahavad talle kallale tulla, kuna said aru, et tuli

Tarmole appi. Tarmo seisis meestest 15 m kaugusel. Järgmisena lõi Tarmo ühte meest käega

vastu pead. Edasist ei mäleta, ärkas kodus. Vigastusi ei avastanud. Kahetseb, kui on teinud

midagi halba (lk 26-28). Kahtlustatava 14.12.2010 eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt jääb varasemalt antud ütluste juurde. Ei nõustu tsiviilhagi suurusega ja leiab, et varaline kahju ei vasta tõele. Kahetseb toimepandut (lk 154-156). Kahtlustatava RM

eeluurimisel antud ütlused, mille kohaselt veetis aega koos sõpradega.

Mingil ajal Tarmo lahkus koos sõbrannaga. Jäi baari istuma. Ei mäleta kõike, sest oli alkohoolseid jooke tarvitanud. Keegi ütles, et Tarmol on probleeme siin lähedal. Esimesena läks Jaani kiriku juures asuva kioski juurde RO. Läks järele ning sinna jõudes oli juba konflikt, kus osalesid E.H,

RO ja 2 võõrast meest. Tarmo karjus meestele midagi, võis olla, et lõi

5 neid. Tema isiklikult kedagi ei löönud. Võis olla et lahutas neid, aga ei mäleta seda. Üks

võõrastest meestest jooksis Kesklinna politseijaoskonna poole ja Tarmo jooksis järele. Politseiosakonna ees seisis politseipatrull, kes pidas Tarmo kinni. ( 32-33). lk

Kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus lõpetati osaliselt RM osas ning millega menetlus RM suhtes 35-38). KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel (lk 25.04.2009 Isiku ( , ik xxx -l lehel, mille AE ) läbivaatuse protokoll koos fototabelitega 3 kohaselt läbivaatusega tuvastati: isiku parem silm kinni, silma all hematoom, silmaalune paistes.

Alumine huul paistes, haavaline, suu juurest vasakult poolt pindmised haavad. Vasakpoolne

esihammas lihvitud hambakrooni tarvis, kuid ilma kroonita. Kannatanu seljas musta-halli triibulise pintsaku vasak ja parem varrukas tagapoolt katki. Isiku kehal leiduvaid iseärasusi või eritunnuseid pole ( 5-9). lk

25.04.2009 Joobe tuvastamise protokoll, mille kohaselt tuvastati E.H keskmine

alkoholijoove (0,76 1,25) – – mõõteriista reaktsioon (näit) 0,92 milligrammi 1 (ühe) liitri väljahingatava õhu kohta (lk 10).

MK patsiendikaart, mille kohaselt anamnees/lokaalne leid: kell 04:20 tuldi Pärnu maanteel

kallale. Obj. ine – vasemal otsmikul marrastus, vasema käelaba 5 sõrmel turse, oli lühiajal

teadvuse kaotus, retrograadne aneesia. Kaebab peavalu. Diagnoosiks sõrme(de) kontusioon ilma küünevigastuseta, täpsustamata pindmised hulgivigastused. Välispõhjuseks rünne kehalise vägivallaga (lk 17-18).

25.04.2009 Isiku ( xxx -l lehel, mille MK, sünd ) läbivaatuse protokoll koos fototabelitega 2

kohaselt läbivaatusega tuvastati: isiku kehal, rõivastel või jalatsitel kuriteojälgede kirjeldus – vaadeldavaks isikuks on , kellel seljas on sinine trrukatega MK särk ja musta värvi lühikeste va särk (foto nr 1). Vaadeldaval isikul on lauba peal u 1 cm pikkune värske kriimustus ja vasaku silma all tumesinist värvi verevalum (foto nr 2). Muid väliseid vigastusi ei tuvastatud. Isik oli alkoholi joobes ( 19-21). lk

Eesti Haigekassa Harju osakonna poolt edastatud vastus, mille kohaselt on ravikindlustuse andmekogu andmetel MK (ik xxx) perearst MM ja a (ik xxx) perearst AP (lk 88-89). AE Ravikindlustuse andmekogus registreeritud andmed MK osas raviteenuste arve (25.04.2009), –

mille kohaselt isik mittekindlustatud. Põhidiagnoosiks sõrmede kontusioon ilma

küünevigastuseta, välispõhjuseks rünne kehalise vägivallaga, tänav, maantee. Kaasuvad diagnoosid: täpsustamata pindmised hulgivigastused. Raviteenust osutatud 25.04.2009, eriarsti esmane vastuvõtt, kogumaksumus 184 krooni (lk 90). Ravikindlustuse andmekogus registreeritud andmed

AE´a osas (kindlustatud):

Raviteenuste arve (12.05.2010), põhidiagnoosiks silmamuna ja silmakoopakoe põrutus (kontusioon). Välispõhjused: löök, väänamine, hammustus või kriimustus teiselt isikult,

kodu puhkeja vaba aja tegevus. 12.05.2010 osutatud raviteenus: eriarsti esmane vastuv 91). õtt maksumusega 176,72 krooni (lk

Raviteenuste arve (13.05.2010), põhidiagnoosiks hüpertooniatõbi ehk essentsiaalne

arteriaalne hüpertensioon, kaasuvad diagnoosid: muu ja täpsustamata enneaegne

depolarisatsioon. 13.05.2010.a osutatud raviteenused: eriarsti esmane vastuvõtt

maksumusega 176, 72 krooni, holteri monitooring maksumusega 416,41 krooni, elektrokardiograafia koormustest maksumusega 370, 36 krooni, eriarsti korduv vastuvõtt maksumusega 140,06 krooni ( 92). lk Raviteenuste arve (08.05.2009), põhidiagnoosiks silmalau ja silmaümbruse kontusioon,

välispõhjusteks rünne vägivallaga, kaasuvaks diagnoosiks täpsustamata pindmised

hulgivigastused. 27.04.2009 osutatud raviteenus: perearsti esmane vastuvõtt maksumusega 0 krooni ( 93). lk Raviteenuste arve (25.04.2009), põhidiagnoosiks silmalau ja silmaümbruse kontusioon,

välispõhjusteks rünne vägivallaga, kaasuvaks diagnoosiks täpsustamata pindmised

hulgivigastused. 25.04.2009 osutatud raviteenused: eriarsti esmane vastuvõtt maksumusega 184 krooni, kolju röntgengraafia (kaks filmi) maksumusega 166 krooni (lk 94).

6

Raviteenuste arve (25.04.2009), põhidiagnoosiks silmamuna ja silmakoopakoe põrutus (kontusioon). Välispõhjused: löök, väänamine, hammustus või kriimustus teiselt isikult,

kodu puhkeja vaba aja tegevus.25.04.2009 osutatud raviteenus: eriarsti esmane vastuvõtt maksumusega 184 krooni ( 95). lk

25.04.2009 kiirabikaart, mille kohaselt AEale on tänaval kallale tuldud ja pekstud üle keha. Teadvuse kadu ei esinenud. Politseis oli minestanud. Lokaalne leid: parema silma

all hematoom, silm kinni, alumine huul verine. Palpatoorne valulikus paremas küljes. Diagnoos: ajuvapust 4, 97-98). us; arteriaalne hüpertensioon (lk MK ) faktilised tsiviilhagiavaldus (20.05.2010) ja tsiviilhagiavalduse täpsustus (31.05.2010 :

asjaolud: 25.04.2009 kella 04.30 paiku Tallinnas, Pärnu mnt 11, Kesklinna Politseiosakonna vastas paikneva kioski juures E.H grupis ga rikkusid raskelt avalikku korda oma RO

tegevusega, nimelt jõhkrat vägivalda kasutades tungisid kallale MKle ja ale, pekstes neid AE brutaalselt käte ja jalgadega peaja keha piirkonda. Kehavigastused, mis olid tekitatud le on MK

lühiajaline mälukaotus peksmise tagajärjel, sõrme kontusioon ilma küünevigastuseta,

pindmised hulgivigastused. Vigastused on tekkinud ründe tagajärjel tugeva kehalise

vägivallaga. , kannatanu, ei provotseerinud kahtlustatavatega tüli, vaid viibis valel ajal MK vales kohas, mis lõppes viimase jaoks rastiliste tagajärgedega, mis näitab, et kui inimesi sel d moel rünnatakse ning rünnak toimub piltlikult öeldes Kesklinna Politseiosakonna peaukse ees,

et süütu inimene ei ole kaitstud enam kuskil jõhkrate vägivallatsejate eest. Kannatanu

MK

nõuab solidaarselt kahtlustatavatelt kostjatelt kahjutasuks temale tekitatud füüsiliste ja - moraalsete kannatuste, hirmu ja valu eest kahjutasuks 75 000 EEK ( 56). Tsiviilhagiavalduse lk

täpsustuses lisatakse, et nõude suuruseks toob kannatanu esile asjaolu, et kaotas tänu temale tekitatud kehavigastustele ja nendele järgnenud tüsistustele töökoha, mille kohta toonane MK tööpakkuja on esitanud ka esindaja päringule vastuse (lk 57). OÜ xxx vastus

(ik xxx MK töökoha saamise osas, mille kohaselt MK ) pidi nende firmas OÜ xxx, aadressil Tallinn, xxx, eelneva töövestluse tulemusena asuma tööle projektijuhina alates 27.04.2009. Nimetatud kuupäeva hommikul ta töölepingut sõlmima ei tulnud. M.K teatas, et oli

sattunud kesklinnas kallaletungi ohvriks, mille tõttu ta nädal-poolteist ei ole suuteline tööülesandeid täitma. Seetõttu olid sunnitud temaga töösuhte algatamisest loobuma (lk 55).

A. E on h ´a tsiviilhagiavaldus (29.05.2010), mille kohaselt agi aluseks sündmus, mis toimus

Pärnu mnt l endise Kesklinna Politseiosakonna läheduses, kuis - AE on tunnistatud kuriteos kannatanuks ning millega seonduvalt on talle põhjustatud kahju. Kannatanu soovib talle tervise

kahjustumisega tekitatud kahju hüvitamist kogusummas 223 420 krooni, mis koosneb järgnevast: 25.04.2009 traumapunkti visiiditasu 50 krooni, 12.05.2010 silmaarsti visiiditasu 50

krooni, 12.05.2010 kardioloog visiiditasu 50 krooni, 12.05.2010 hambaravi 18 000 krooni, prillid 1070 krooni, lõhutud pintsak 4200 krooni, moraalne kahju 200 000 krooni), ( 64-68). lk

A. E duse lisa (patsiendikaart), mille kohaselt isik viibis Ida-Tallinna ´a tsiviilhagiaval Keskhaiglas erakorralise meditsiini osakonnas ( 69-79). lk Patsiendikaardid ja visiiditasude arved A. E osas:

Patsiendikaart, mille kohaselt A. E saabus Ida-Tallinna Keskhaiglasse saatekirjaga kell

13:17, 25.04.2009 diagnoosiks silmamuna ja silmakoopakoe põrutus (kontusioon) (lk 99).

Visiiditasu arve (25.04.2009), mille kohaselt visiiditasu ambulatoorse eriarstiabi osutamisel 50 krooni ( 100). lk

Patsiendikaart, mille kohaselt A. E saabus Ida-Tallinna Keskhaiglasse kiirabiga kell 06:05, 25.04.2009.a, diagnoosiks silmalau ja silmaümbruse kontusioon (lk 101).

Visiiditasu arve (25.04.2009), mille kohaselt visiiditasu ambulatoorse eriarstiabi osutamisel 50 krooni ( 102). lk

Patsiendikaart, mille kohaselt A. E saabus ise Ida-Tallinna Keskhaiglasse kell 09:42, 12.05.2010, diagnoosiks silmamuna ja silmakoopakoe põrutus (kontusioon), (lk 103).

Visiiditasu arve (12.05.2010), mille kohaselt visiiditasu ambulatoorse eriarstiabi osutamisel on 50 krooni ( 104). lk

7 Diagnoosi vastus osas, mille kohaselt Kardioloogia Instituudi polikliiniku vastuse kohaselt AE võrreldes uuringutega 21.10.2004.a VR reaktsioon on olulisem. Isheemiat ei esine (lk 105). A. E poolt esitatud arved: Arve Eesti Optik nr 025755, mille kohaselt prillide maksumus 1070 krooni ja arve „Lille Hambaravi“ (12.05.2010), hambaraviteenuse maksumus 18 000 krooni (lk 106-107) + arvete koopiad (lk 143-147).

Arestimaja teatis ja fotod 28.04.2009 vigastuste kohta, mille kohaselt al fikseeriti AE´a AE seoses arestimajja vastuvõtmisega läbiviidud esmasel tervisekontrollil parema silma ümbruses verevalum. Kinnipeetu enda väitel tekkis peavigastus paar päeva enne arestimajja toimetamist. (lk 110-112). Tallinna vangla teatis A. E saabus Tallinna ´a meditsiiniliste kaebuste kohta, mille kohaselt AE Vanglasse 08.05.2009

. Vastuvõtmisel Tallinna Vanglasse meditsiinilisel ülevaatusel kaebas AE

peavalu, mingeid kehavigastu 08.05.2009 paigutati

stele viitavaid jälgi ei tuvastatud. AE

kambrisse nr 221, millises ta viibis kuni 29.06.2009 ümberpaigutamiseni kambrisse nr 219.

Tallinna Vangla meditsiiniosakonna poolt on fikseeritud pöördumine neuroloogi poole 03.06.2009, kus isik väidab, et on 24.05.2009 peksa saanud, isiku enda sõnade kohaselt oli tai

tuvastatud hematoom silma piirkonnas. Tallinna Vanglal puudub teave a'ga seotud AE võimalike konfliktide kohta. (lk 114). - etava a ambulatoorsest med. kaardist: saabus Tallinna Väljavõte Tallinna Vangla kinnipe AE

Vanglasse 08.05.2009,Saabudes kaebusi ei olnud ja seisund oli stabiilne, haigustunnusteta. Anamneesis migreen ja meeleoluhäired. Teostati Testid HIV nakkuse C ja b hepatiidi suhtesnegatiivsed. 20,05.2009 pöördus med. töötaja poole seoses peavaluga ja külmavärinatega.

Patsiendile antud lisatekk ja raviks Xefo rapid ja registreeritud psühhiaatri, neuroloogi ja

silmaarsti vastuvõtule. 03.O6.2OQ9.a.arsti poole pöördus seoses peavaluga ja kaebusega, et

25.05.09 saanud peksa ja diagnoositi migreeni ja silmahaigust, hematoomiravi

määratud.16,06.2009 ravi määratud Paratsetamol 100mg + Ibumetiin 400 mg migreenihoog-

05.08.2009 t ja Silmaarsti konsultatsioon, diagnoositud müoopiat,väljastatud prilliretsep

suunatud silmakompuutrisse, neuroloogi konsultatsioonile. 17.08.2009 migreen, hooravi

saanud. 19.08.2009 viibis neuroloogi konsultatsioonil - koldepatoloogiata. 28.08.2009

Hambaraviteostatud kariese ravi. ja valudega 25.09.2009, Arsti vastuvõtul seoses ärevuse

rinnus. diagnoosiks depressioon, raviks määrati Xanax ja suunatud psühhiaatrile.05.10.2009

arsti vastuvõtt. Kaebused lööbele rindkerel. Diagnoositud seboroilist dermatiiti ja raviks

määratud travocort kreem. 22.10.2009. Arsti vastuvõtt, kaebuse

d unetusele ja peavaludele.

Diagnoosiks Migreen. Raviks Diazepam 5 mg õhtul ja vajadusel valuvaigisteid. 20.11.2009,

Arsti vastuvõtt. Kaebused peavaludele, meeleoluhäiretele. Diagnoos Depressioon

Migreenraviks Remeron 30 mg .Registreeritud psühhiaatri vastuvõtule. 23.11.2009

Migreenihoog, raviks paratsetamool 100 mg Ibumetiin 400 mg. 26.11.2009. Pöördub

pretensioonidega Tallinna Vangla med. osakonna juhataja poole. Ei ole rahul teenindusega,

nõuab hambaproteesi, prille. Selgitatud võimalusi. 29.11.2009. Migreenihoog, raviks

paratsetamool 100 mg + Ibumetiin 400 mg 09.12.2009. Migreenihoog, raviks paratsetamool

100 mg + Ibumetiin 400 mg, 21.01.2010. Arsti vastuvõtt, .Kaebused meeleolu langusele, kõhukinnisusele. Diagnoos depressioon. Ravi olemas, remeron 30 mg+ diazepam 5 mg õhtul. 28.01.2010.Psühhiaatri vastuvõtt. Diagnoos Depressioon. Raviks määratud Espritali 30 mg ja

Levozini 5 mg. 17.02.2010.Silmaarsti vastuvõtt. Diagnoos konjuktiviit, müoopia. Raviks

määratud silmatilku ja 5.02.2010. Arsti vastuvõtt. Kaebused suunatud kompuuteruuringule. 2 valudele rindkeres, kätes kõrvetustunne. Tehtud EKG- patoloogiata. Diagnoos depressioon, ravi olemas (lk 114-115).

- a kohta

Tõend AE – väljavõte med. kaardist alates 26.02.10. Pöördus perearsti poote

25.02.2010 .kaebab hooti tekib kätes kõrvetustunne, südame kohal pigistab, vahel pistelise iseloomuga, kestvusega sek-min.Tarvitab remeroni 30 mg ja diazepami 5 mg õhtul. Remeroni

tarvitanud 4 kuud. 25.02.10-tehtud EKG- SIINUSRÜTM HISI KIMBU SÄÄRE BLOKAAD

RR 120/90. muus osas normis, tegemist ilmselt paanikahoogudega. ravi jätkata, mis psühhiaater määras. 15.03.10 oodud vastuvõtule valvuri poolt. Arvab, et on paanikahoog. Sai t kaks tundi tagasi telefoni teel halbu uudiseid teada. Kp. ärevas seisundis, närviline. RR 150/95,

8 tahhükardia. Antud südametilku 15 gtt. 2 tbl palderjani, õhtuks kaasa 4 tbl palderjani, 21.03,10-

migreenihoog- Kaebab endiselt meeleolu kupeeritud 25.03.2010 psühhiaatri vastuvõtul. alanemist ja ärevust, enesetunne pole oluliselt paranenud. Mures tervise pärast, EKG-s olevat leitud muutused. Espritali 45mg ööseks nr.30 28.03.2010 oli kinnipeetaval migreenihoog, antud 2 tbl. paracetamoli ja 1 Ibumetin, hoog kupeerus (lk 115 II pool). Iseloomustavad materjalid A. E

´a kohta : Kriminaalmenetlu Ea osas kriminaalasjas nr 09730000562 KarS se lõpetamise määrus A. § 394 lg 2 p 1 alusel (lk -85). 83 2. märtsi 2009.a ajalehes „Postimees“ A. a kohta kirjutatud artikkel „Retseptiäri paneb E ameti vaid käsi laiutama“ (165-166).

Karistusregistr E i väljavõte, mille kohaselt A. a kriminaalkorras karistatud ühel korral

(Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 17.06.2010.a tehtud kohtuotsus nr 1-09-16187) ning väärteokorras ühel korral (168-169).

Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja 17.06.2010.a tehtud kohtuotsus nr 1-09-16187, mille resolutsiooni kohaselt

süüdi tunnistada AE KarS § 184 lg 2 p 1, 2; KarS § 372 lg 2 p 3 ja KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemise eest ja KarS § 63

lg 1 kohaldamisel mõista karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel

lugeda AE´ale mõistetud karistusest kantuks tema poolt eelvangistuses viibitud aeg

28.aprill 2009.a kuni 20.aprill 2010.a so 11 (üksteist) kuud ja 24 (kakskümmend neli)

päeva, seega ärakandmata karistuseks, mille kandmisest tingimisi vabastatakse, on AE

vangistus 2 (kaks) aastat ja 6 (kuus) päeva. Juhindudes KarS § 73 lg 1 sätetest mitte

pöörata ´ale mõistetud vangistust täielikult täitmisele, kui ta ei pane 4 (nelja) aas AE tase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu. (lk 170-188).

Kohus, kuulanud ära süüdistatava kannatanute ütlused te seletused, ning uurinud toimiku materjale, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Kannatanu koos fototabelite, patsiendikaardi

AEa kiirabikaardi, isiku läbivaatuse protokolli ja

raviteenuste arvetega A (lk 4-9,69-79, 91-95, 98-107), on tuvastatud, et A. Eale tekitati

25.04.2009 tervisekahjustused: silmamuna ja silmakoopakoe põrutus, kriimustused, täpsustamata

pindmised hulgivigastused, hamba murdumine. MK patsiendikaardi ja isiku läbivaatuse

protokolli koos fototabelitega (lk 17-21) on tuvastatud, et MK tekitati 25.04.2009

tervisekahjustusi: sõrmede kontusioon, täpsustamata pindmised hulgivigastused. Seega on

tõendamist leidnud, et kannatanutele E ja tekitati tervisekahjustusi 25.04.2009. Et MK kannatanu E hammas purustati just 25.04.2009 kinnitavad tunn ta te T ja vahejuhtumi käigus is ja

RL s a ütlu ed, mille kohaselt oli ühel meesterahval hamm s puruks löödud ja ta näitas

politseinikele hamba tükki. Kannatanud kinnitavad mõlemad, et olid sel öösel tarvitanud

alkoholi .

ja saadud tervisekahjustused tekitati neile süüdistatavate rünnaku käigus Süüdistatavad

E.H ja R.O kinnitavad samuti mõlemad, et olid sel öösel tarvitanud alkoholi.

Süüdi tatavate ütlusi alkoholi tarvitamise kohta kinnitavad ka tunnistaja s te S, T, L ning kah

ning T.M joobe tuvastamise protokoll (lk 10). tlustatavana ülekuulatud M ütlused

Süüdistatava ütluste kohaselt oli a löömise põhjuseks tema poolt tehtud solvava E.H E d

märkused E.H tütarlapse kohta. Süüdistatava ütlusi tema tütarlapse solvamise kohta

kinnitavad ka tunnistaja S ütlused. Seega lükkavad süüdistatava ja tunnistaja kokkulangevad

ütlused ümber kannatanu a ütlused, mille kohaselt tema ei ole kedagi solvanud ning on E

tõendatud, et kannatanute ja süüdi tatavate vahelise konflikti põhj s useks olid Ea solvavad

märkused. Arvestades a isikut ja tema poolt sel õhtul joodud alkoholi kogust (4 5 õlut) on E -

eluliselt usutav, et ta võis tütarlapse kohta sellised märkused teha. Süüdistatav E.H kinnitab, et lõi kannatanut a esimesena ja lõi teda käega ja jalaga kehasse ja näkku. Süüdistatav E

võtab omaks, et võis rüseluse käigus kannatanutele tekitada arstidokumentides loetletud

tervisekahjustused. ist kinnitavad ka tunnistaja S Süüdistatava E.H poolt kakluse alustam

ütlused, millest nähtub, et Tarmo lõi meesterahvast käega. Kuigi kannatanu solvas E.H

tütarlast, mis põhjustas süüdistatava E.H ja kannatanu a vahel sõnavahetuse, ei saa E

9 sõnavahetusele järgnenud sõprade appi kutsumist ning E.H poolseid lööke Ea pihta ja edasise kakluse käigus ka pihta käsitleda enesekaitsena või õigusvastase ründe tõrjumisena. MK

L kannatanuid korduvalt, sai E.H aru, et kahjustab sellega kannatanute tervist ning üües

tegutses seega otsese tahtlusega. Eeltoodust tulenevalt on kriminaalasjas kogutud tõenditega leidnud tõendamist, et E.H kahjustas 25.04. 2009 kannatanute E ja K tervist. Süüdistatav R. eitab kuriteo toimepanemist ja tema ütluste kohaselt läks ta ük O snes kannatanuid

ja E.H O lahutama. Ta eitab kellegi löömist, kuid tunnistab, et tõukas. Süüdsitatava eeluurimisel ja kohtus antud ütlustest nähtub, et ta ei mäleta vaidlusaluse õhtu sündmusi täpselt. Arvestades süüdistatava enda sõnade kohaselt joodud alkoholikogust, on usutav, et ta ei pruugi

selle õhtu sündmusi täpselt mäletada. R. ütlustest nähtub, et nn konflikti lahutamise ajal ei O mäleta ta kõike mida tegi (Tarmo lõi ühte meest käega vastu pead, edasist ei mäleta ärkas kodus)

,

seega selles osas tema ütlused ei kinnita ega lükka ümber tunnistajate, kaassüüdistava ja kannatanute ütlusi Süüdistatav E.H ütlustest nähtub, et konflikti tekkides kutsus ta sõbrad . a appi, seda kinnitavad ka kannatanu E O on eeluurimisel kinnitanud, et ütlused. Ka süüdistatav

E.H helistas ja kutsus appi, et mingid mehed mölisevad. Samuti kinnitab R.M, et baaris

öeldi, et l on seal lähedal probleeme ning esimesena läks kohale ütlused R O. Tunnistaja S

kinnitavad, et kohe kui O kohale jõudis sekkus ta kaklusesse. Ka kaassüüdistatav E.H kinnitab, et kaklusest võttis osa ga nähtub tunnistaja S ja süüdistatava E.H ütlustest, RO. See

et R.O osales kakluses ja mitte ei üritanud kaklejaid lahutada, mida kinnitavad ka kannatanute ütlused.

Süüdistatav kinnitab, et politseiautot nähes jooksis ta sündmuskohalt ära O . Seda asjaolu

kinnitava ka kannatanu E O a ütlused. R. selline käitumine viitab sellele, et oma sisimas sai ta aru, et ta on käitunud õigusvastaselt. Isikul, kes on käitunud õiguskuulekalt või kes on üritanud peatada korrarikkumist, Eeltoodust ei ole põhjust politseiautot nähes sündmuskohalt põgeneda.

tulenevalt on ümberlükatud R. väide, mille kohaselt ta üksnes üritas kaklejaid lahut O ada ning tõendamist on leidnud, et tuli sündmuskohale teadmisega, et E.H vajab abi ning sekkus R.O

kaklusesse ja et süüdistatavate ja kannatanute vahelise kakluse käigus tekitati kannatanutele

tervisekahjustusi, kuid ei ole võimalik täpselt eristada millised neist tekitas R. O. Osaledes

kakluses tõugates ja lüües aru, et ta võib kahjustada sellega kannatanute kannatanu , sai R.O id

tervist, kuid ta ei konkretiseerinud enda jaoks millised võivad olla tema tegevuse tagajärjed mööndes sellega igasuguse tagajärje saabumise võimalust ning tegutses seega kaudse tahtlusega. Eeltoodust tulenevalt O koos E.H-ga on kriminaalasjas kogutud tõenditega leidnud tõendamist, et R. kahjustas 25.04. 2009 kannatanute E ja K tervist.

E.H-le ja R.Ole esitatud süüdistuse kohaselt on nende tegevus 25.04.2009 sündmuses kvalifitseeritud KarS § 263 p 1 ja 4 järgi.

Riigikohtu kriminaalkolleegium on 21. mai 2007.a otsuses nr 3-1-1-7- valiku 07 märkinud, et a korra rikkumine KarS § 262 ja 263 mõtt -de es eeldab obligatoorselt, et tegu oleks toime pandud

avalikus kohas või et teo tagajärjel oleks rikutud väljaspool vahetut tegutsemiskohta viibivate isikute rahu või rikutud avalikku korda muul viisil. Seejuures loetakse avalikuks kohaks selline koht, kuhu Teiste on ligipääs ka kolmandatel isikutel, kes pole õiguserikkujaga isiklikult seotud. isikute rahu rikkumine eeldab personifitseeritud füüsilise isiku olemasolu, mistõttu selle all tuleb

eelkõige mõista teiste isikute turvalisust, elu ja tervist ning rahu häirivat tegevust, samuti

lugupidamatuse väljendamist teiste isikute suhtes, kui need teod ei moodusta eraldi süüteo koosseisu.

Kvalifitseerimaks süüdlase tegevust avaliku korra rikkumisena, tuleb peale selle, et süütegu pandi toime avalikus kohas, igal konkreetsel juhul tuvastada, millega objektiivselt avalikku korda rikuti. Iga süütegu rikub avalikku õigusrahu ning pelgalt konstateering, et tegu (peksmine) toimus avalikus kohas, ei saa automaatselt kaasa tuua süüdlase käitumise kvalifitseerimist KarS § 263 järgi.

Karistusseadustiku § 263 objektiivse koosseisu moodustab sama seadustiku §-s 262 nimetatud teo - - toimepanemine, millele avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise lisandub kvalifitseeriva tunnusena vägivald (KarS § 263 p 1), vastuhakkamine avalikku korda

10

kaitsvale isikule (KarS § 263 p 2), ähvardamine relva või relvana kasutatava muu eseme,

lõhkeseadeldise või lõhkeainega (KarS § 263 p 3) või teo toimepanemine grupi poolt (KarS §

263 p -d 262 ja 263 4). Seega on KarS § vastavalt süüteo põhikoosseisu ja kvalifitseeritud koosseisu vahekorras. Sellest tulenevalt võib tegu täita KarS § s 263 märgitud kuriteo objektiivse -

koosseisu vaid juhul, kui see vastab ka ilma kvalifitseeriva tunnuseta avaliku korra rikkumise põhikoosseisule, s.o rikub avalikus kohas teiste isikute rahu või avalikku korda.

Seega tuleb ka käesolevas kriminaalasjas esmalt vastata küsimusele, kas E.H ja R.O

süüdistuses kirjeldatud tegu – löömine ja tõukamine vastab KarS § Ea ja K -s 262 sisalduvale süüteokoosseisule ja alles seejärel hinnata KarS § 263 p-s 1 ja 4 esitatud tunnuse esinemist nende käitumises. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 4. detsembri 2007 otsuses nr 3-1-1-82-07 märkinud, et KarS § 262 ei ole blanketne koosseis ning seega ei pea isiku karistamisel selle järgi viitama kohaliku omavalitsusüksuse avaliku korra eeskirjale. Kuigi kohaliku omavalitsusüksuse avaliku korra eeskirjas on ette nähtud teatud reeglid, mille rikkumise eest karistatakse KarS § 262 järgi, ei ole välistatud isiku karistamine avaliku korra rikkumise eest ka eeskirjas sätestamata juhtudel. Siiski

tuleb arvestada, et KarS § 262 objektiivne koosseis on sõnastatud abstraktselt ning selle ülemäära lai tõlgendamine võib viia õiguskindluse põhimõtte rikkumiseni. Seega peab tegemist olema teatud intensiivsuse piiri ületava ründega teiste isiku rahu või avaliku korra vastu laiemalt.

Karistusõiguslik sekkumine peab sellisel juhul lähtuma ultima ratio ehk viimase abinõu põhimõttest (RT III 2007, 45, 359).

Kohtupraktikas on nõustutud, et avaliku korra rikkumine võib tuleneda asjaolust, et teoga rikutakse seda pealt nägevate kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute avalikku õigusrahu (3-1- 1-15-07 3-1-1-29- , p 14 10, p 7.1), samas on aga leitud ka seda, et avalikku õigusrahu rikub iga

süütegu (otsus nr , p 7.3). Seetõttu saab ava 3-1-1-78-05 liku korra rikkumisena vaadelda vaid

tegu, millega rikutakse seda pealt nägevate kõrvaliste, asjasse mittepuutuvate isikute avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt. L (personaliseeritult), isaks sellele, et tegu näevad pealt kõrvalised, asjasse mittepuutuvad isikud tuleb tuvastada ka, et juhtunu nimetatud isikute avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt rikkus. Rikkumise intensiivsuse hindamisel tuleb silmas pidada avaliku korra olemust. Kohtupraktikas

omaksvõetult tuleb avaliku korrana mõista tavadega, heade kommetega, normidega või

reeglitega kinnistatud isikutevahelisi suhteid ühiskonnas, mis tagavad igaühe avaliku kindlustunde ja võimaluse realiseerida oma õigusi, vabadusi ja kohustusi. Kuivõrd avaliku korra

sisustamine on väärtushinnanguline, tuleb avaliku korra ja avaliku õigusrahu rikkumise

kindlakstegemisel anda juhtunule hinnang kogu sündmustiku konteksti silmas pidades. Käesolevas kriminaalasjas on tuvastatud, et hamburgeriputka lähedal leidis aset meesterahvaste

vaheline füüsiline konflikt, kuid ei ole kogutud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et

hamburgeriputka lähedal toimunu rikkus intensiivselt seal viibinud isikute (personaliseeritult) õigusrahu. S ega kohtuistungil tuvastatud 25.04.2009 üüdistuses ei ole näidatud tänaval olijatest ühtegi

konkreetset isikut, keda oleks R.M ja A.E omavahelisest sõnavahetusest alguse saanud rüselemine häirinud. siku süüdimõistmiseks KarS § 263 järgi tõdemusest, et vägivadal I

ei piisa

kasutati avalikus kohas isiku suhtes, kes on temale võõrad ja see on vastuolus ühiselu aluste,

üldtunnustatud suhtlemisekorra, tavade ja kommetega (kõik õigusvastased teod on nendega vastuolus). Eeltoodut arvesse võttes on koh tegevuses puudub KarS § 263 us seisukohal, et E.H ja R.O p 1,4 süüteokoosseis.

KarS § 121 kehtestab vastutuse teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Kriminaaltoimiku materjalidest

11 nähtub, et ti rüseluse ja peksmise käigus üsilist valu ning põhjusta A.E ja le tekita MK fü neile ti

tervisekahjustusi. sid E.H ja

Seega täit RO neid tegusid toime pannes KarS § 121 süüteokoosseisu.

MK on esitanud tsiviilhagi summas 75 000 krooni, millest 35500 krooni moodustab varaline

kahju ja 39500 krooni mittevaraline kahju. ad R.O ja E.H vaidlesid Süüdistatav

tsiviilhagile täies ulatuses vastu. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu)

õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastne kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks

esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et MK tsiviilhagi on põhjendat üksnes osaliselt ud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.

MK põhjendab oma varalise kahju nõuet sellega, et tal oli kokkulepitud tööle asumine, ta oli sellega seoses teinud kulutusi ja vahejuhtumi t ei ole esitanud õttu kaotas ta töökoha. M.K

kriminaalasjas ühtegi tõendit, mis kinnitaks tema sõnu kulutuste tegemise kohta seose

tööleasumisega (näidise ostmine, kulutused külaliste võõrustamiseks) OÜ esitatud õiendi

. D kohaselt, ei saabunud 27.04.2009 kiri ei kinnita, et oleks MK töölepingut sõlmima (lk 55). D MK seoses võimaliku tööleasumisega pidanud tegema eelnevalt täiendavaid kulutusi. Kriminaalasja

materjalidest nähtub, et tekitati 25.04.2009 tervisekahjustusi: sõrmede kontusioon, M. K

täpsustamata pindmised hulgivigastused. Kriminaalasja materjalidest puuduvad igasugused

tõendid, mis kinnitaksid väiteid tema väidetava peapõrutuse kohta, mis takistas tööle MK

asumist. Isiku läbivaatuse protokollist ja patsiendikaardist nähtuvalt ei olnud MKl tuvastatud

selliseid tervisekahjustusi, mis oleksid tal võinud takistada ilmumast 27.04.2009 töölepingu sõlmimisele. ütlustele võimaliku varal seoses kokkulepitus tööle MK ise kahju tekitamise kohta

mitteasumisega hinnangu andmisel arvestab kohus asjaolu, et K ei töötanud aasta enne

25.04.2009 ja ei ole 2 aasta jooksul pärast vahejuhtumit tööle asunud. Eeltoodust tulenevalt puuduvad k

riminaalasjas tõendid M.K varalise kahju tekitamise ja selle suuruse kohta, mistõttu tuleb tema tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõude osas jätta rahuldamata.

MK põhjendab oma mittevaralise kahju nõuet sellega, et 25.04.2009 vahejuhtumi tagajärjel

tekitati talle valu ja tervisekahjustusi. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et 25.04.2009

vahejuhtum O le tervisekahjustusi. Mittevaralise kahju i käigus tekitasid E.H ja R. MK

hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus

mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 6 ja TsMS § 1 kohaselt diskretsiooni alusel. VÕS 127 lg 233 lg

§ 2 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta kannatanule alati välja 130 lg mõistlik rahaline hüvitis, kui kannatanule tekitati kehavigastus või kahjustati tema tervist ning

deliktiõiguse järgi vastutab kostja tekitatud kahju eest. Arvestades MKle tekitatud

tervisekahjustuste iseloomu ja nendega tekitatud eeldatavat valu suhteliselt väikest suurust,

E.H ja R.O rikkumise laadi süü suurust, (tervisekahjustused ei olnud püsivad, olid

lühiajalised) poolte majanduslikku olukorda (ei süüdistatavate ega kannatanu ja raskust ning

majanduslik olukord ei ole kiita), kannatanu enda osa kahju tekitamises (oleks võinud Ea ja

E.H MK vahelisest konfliktist kõrvale jääda) leiab kohus, et põhjendatud on mõista le

mittevaralise kahju hüvitisena 500 eurot, mis kuulub E.H-lt ja ROlt solidaarselt väljamõistmisele.

AE on esitanud tsiviilhagi summas 223 420 krooni, millest 23420 krooni moodustab varaline

kahju ja 200000 krooni mittevaraline kahju. ad R.O ja E.H vaidlesid Süüdistatav

tsiviilhagile täies ulatuses vastu. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu)

õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastne kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on

12 kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et tsiviilhagi on põhjendatud üksnes osaliselt

ja kuulub rahuldamisele osaliselt. AE põhjendab oma varalise kahju nõuet sellega, et tal olid seoses tervisekahjustuste tekitamisega järgmised väljaminekud: purustatud hamba ravi 18000 krooni, arstide visiiditasud 150 krooni, silmakahjustuse tõttu prillide ostmine 1070 krooni. Samuti nõuab ta lõhutud pintsaku eest 4200 krooni. A. E 100, 104,106- on esitanud kriminaalasjas tõendi ravile tehtud kulutuste kohta (lk 79, 107) summas 19220 krooni. Kuna Eale tekitati kehavigastused, mis vajasid meditsiinilist ravi,

on vaieldamatu, et talle on tekkinud varaline kahju.

A. Eale 25.04.2009 On tõendatud, et

tekitatud tervisekahjustused hõlmasid silmamuna ja silmakoopakoe põrutus, kriimustused,

täpsustamata pindmised hulgivigastused, hamba murdumise, mistõttu on arstide visiiditasud,

hambaravile ja prillidele tehtud kulutused põhjendatud ja kuuluvad summas 19220 krooni hüvitamisele. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et a 25.04.2009 rüseluse käigus lõhutud AE

pintsaku puhul oli tegemist just Hugo Bossi pintsakuga. A. E pole esitanud ühtegi tõendit

pintsaku maksumuse kohta, mistõttu kohus ei loe põhjendatuks nõuet pintsaku maksumuse

hüvitamiseks summas 4200 krooni ja leiab, et lõhutud pintsaku hüvitamiseks tuleb tavapintsakute hindu arvestades süüdistatavatelt välja mõista 3000 krooni. Kuivõrd varaline kahju ale te M.O ja E.H ulemusena, AE on tekkinud süüdistatava kuritegeliku käitumise t

tuleb varaline kahju summas 1418.84 eurot (22200 krooni) solidaarselt süüdistatavatelt AEa kasuks välja mõista.

AE põhjendab oma mittevaralise kahju nõuet sellega, et 25.04.2009 vahejuhtumi tagajärjel

tekitati talle davad tervisekahjustused. jää Tema sõnade kohaselt on tema silma normaalsed funktsioonid häiritud ja nägemine piiratud ka prillidega. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud,

et 25.04.2009 vahejuhtumi käigus tekitasid E.H ja R.O A. Eale tervisekahjustusi.

Mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Rahaliselt hüvitamisele kuuluva

mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 6 ja TsMS § 127 lg 233 lg 1 kohaselt

diskretsiooni alusel. VÕS § 2 kohaselt tuleb mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta 130 lg

kannatanule alati välja mõistlik rahaline hüvitis, kui kannatanule tekitati kehavigastus või kahjustati tema tervist ning deliktiõiguse järgi vastutab kostja tekitatud kahju eest. Hagejal ei ole

vaja endal mittevaralise kahju tekkimist eraldi tõendada, kui sellega kaasneb kehavigastus.

Arvestades A. Eale tekitatud tervisekahjustuste iseloomu ja nendega (on püsiva iseloomuga) tekitatud eeldatavat valu suurust, E.H ja R.O süü suurust, rikkumise laadi ja raskust ning

poolte majanduslikku olukorda (ei süüdistatavate ega kannatanu majanduslik olukord ei ole kiita), kannatanu enda osa kahju tekitamises (solvas esimesena) leiab kohus, et põhjendatud on

mõista mittevaralise kahju hüvitisena AEale 3000 eurot, mis kuulub E.H-lt ja ROlt solidaarselt . väljamõistmisele

Vastavalt toimepandule tuleb süüdistatava karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus id toimepandud kuriteo isiku . raskust ja laadi ning süüdistatavate id

RO RO koosseisuvälised karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. on varem kriminaalkorras karistamata ja väärtegude eest karistatud (II k lk ). Ei saa väita, 45-47 et kurite

gu pandi toime majandusliku kitsikuse või ms tõttu enda ütluste kohaselt on tal olemas töö , sest

RO - ja elukoht ja on näha, et kuritegu on seotud juhtumiga, mil R.O tarvitas alkoholi. Arvestades eeltoodut ja seda, et on to stme kuriteo, samuti RO ime pannud vägivallaga seotud II a arvestades O rolli kuriteo toimepanemisel

ei R. (ei löönud esimesena) ja süüdistatava isikut, ta ole aru saanud oma teo ühiskonnohtlikkusest, tuleb teda kohtu arvates karistada vangistusega alla

sanktsiooni keskmist määra ning teda on võimalik KarS § 74 sätteid kohaldades vabastada karistusest tingimisi allutades käitumiskontrollile

13

E.H koosseisuvälised karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. E.H on varem kriminaalkorras mata (II k lk 41-42). Ei saa ja väärtegude eest karista

väita, et kurite pandi toime majandusliku kitsikuse või ms tõttu gu , sest E.H enda ütluste kohaselt on tal olemas töö ja elukoht ja on näha, - et kuritegu on seotud juhtumiga, mil E.H tarvitas alkoholi.

Arvestades eeltoodut ja seda, et E.H on toime pannud vägivallaga seotud II astme

kuriteo, samuti arvestades E.H rolli kuriteo toimepanemisel ja (ründas esimesena)

süüdistatava isikut, ta on aru saanud oma teo ühis võib

konnohtlikkusest, leiab kohus, et teda karistada vangistusega alla sanktsiooni keskmist määra ning teda on võimalik KarS § 74 sätteid kohaldades vabastada karistusest tingimisi allutades käitumiskontrollile

KrMS § 179 lg 1p 2 kohaselt kuulub süüdistatavatelt väljamõistmisele sundraha 417.03 eurot ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 alusel kaitsetasu riigituludesse

Juhindudes KrMS § 306, 310, 311- 313, 315 lg 7, 238 kohus

otsustas:

Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista E.H 121 karistuseks vangistus kuus kuud.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks karistuseks neli kuud vangistust.

KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui E.H ei pane kaheksateist kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil eluk x Tallinn xx

2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, õppimis või töökoha vahetamiseks

KarS § 74 lg 1 alusel määrata E.H katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla.

Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse k

uulutamise päevast. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel KarS § 68 lg 1 aluse lugeda karistuse täitmisele pööramisel kinnipidamise aeg 25.04.2009 so 1

päev karistusaja hulka

Välja mõista E.H-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 417.03 (nelisada seitseteist eurot kolm senti) alusel 276.13 ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 kaitsjatasu osutatud õigusabi eest eurot.

Kaitsetasu ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või Swedpank 221023778606, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule

14 Süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista karistuseks vangistus RO 121 kuus kuud.

KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista lõplikuks

karistuseks neli kuud vangistust.

KarS § 74 ja 75 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui RO ei

pane kaheksateist kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks KarS § 74 ja 75 alusel määratud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1.elab aadressil xxxx

2.ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3.allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks ööpäevaks; 5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, õppimis või töökoha vahetamiseks

KarS § 74 lg 1 alusel määrata katseajaks kriminaalhooldaja järelevalve alla. RO

Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamise päevast. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel

Välja mõista lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos RO süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 417.03 (nelisada seitseteist eurot kolm senti) alusel 38.35 ja KrMS § 180 lg1 ja 175 lg 1p 4, 3 kaitsjatasu osutatud õigusabi eest eurot.

Kaitsetasu ja sundraha kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 SEB pank või Swedpank 221023778606, viitenumber 2800049777. Kviitung esitada Harju Maakohtule

Välja mõista ROlt ja E.H-lt solidaarselt (xxx Tallinn) kasuks mittevaralise MK kahju hüvitamiseks 500 eurot. MK

hagi varalise kahju hüvitamise nõude osas jätta rahuldamata Välja mõista RO AE lt ja E.H-lt solidaarselt (xxx Tallinn) kasuks: - mittevaralise kahju hüvitamiseks 3000 eurot - varalise kahju hüvitamiseks 1418.84 eurot (22200 krooni)

Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Harju Maakohtule kirjalikult seitsme päeva

jooksul alates resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon tuleb esitada Harju Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, vahistatud süüdistav või tema kaitsja süüdistatavale kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib

esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Harju Maakohtule Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltel k 05.08.2011 ohtus tutvumiseks kättesaadav Kohtunik Liina Pohlak