2-24-102261/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Legislator summary
AI generatedVälja mõista kostjalt hageja kasuks alates 29.08.2024 viivis 0,03% päevas Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 1461,30 eurot ning mõista
Legislator headnote
AI generated2-24-102261/6 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Välja mõista kostjalt hageja kasuks alates 29.08.2024 viivis 0,03% päevas Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 1461,30 eurot ning mõista
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
T a g a s e l j a o t s u s
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Brigitta Mõttus
Otsuse tegemise aeg ja koht
28. august 2024, Rapla
Tsiviilasja number
2-24-102261
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
Advokaadibüroo WALLESS OÜ hagiavaldus U. H. vastu
võlgnevuse väljamõistmiseks
4072,67 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Asja lahendamise viis
Hageja: Advokaadibüroo WALLESS OÜ, registrikood
14024560, esindaja vandeadvokaat Silver Reinsaar, e-post:
XXX
Kostja: U. H., isikukood XXX
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada Advokaadibüroo WALLESS OÜ hagi U. H. vastu tagaseljaotsusega.
2. Mõista U. H. lt (U. H., isikukood XXX) Advokaadibüroo WALLESS OÜ
(registrikood 14024560) kasuks välja põhivõlgnevus 3463,90 eurot ja sissenõutavaks
muutunud viivised perioodi 21.09.2023 kuni 28.08.2024 eest 356,44 eurot, s.o kokku
3820,34 eurot.
3. Välja mõista kostjalt hageja kasuks alates 29.08.2024 viivis 0,03% päevas
arvestatuna põhinõudelt 3463,90 eurolt kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte
rohkem kui põhinõue s.o 3463,90 eurot.
4. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda.
5. Määrata kostja hüvitavate menetluskulude suuruseks 1461,30 eurot ning mõista
nimetatud summa U. H. lt Advokaadibüroo WALLESS OÜ kasuks välja.
6. Hüvitamisele kuuluvalt menetluskuludelt tuleb U. H. l tasuda Advokaadibüroo
WALLESS OÜ-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
7. Tagaseljaotsus kuulub viivitamata täitmisele.
Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.
Kaja esitamine ja edasikaebamise kord
Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest
2-24-102261
arvates Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist
kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on
nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 ja TsMS § 633 lg 7).
Kostja võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui
tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kostja esitada kaja 30 päeva jooksul alates
päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.
Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh
TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.
Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid
mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda
Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a
EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a EE221700017003510302 Luminor Bank
AS, märkides selgituseks: kaja riigilõiv, tsiviilasja number, nimi. Hageja võib esitada
kohtuotsusele apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse
apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme
kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada
ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi
menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja
tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva
sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus
mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei
olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
Hagiavalduse asjaolud, kohtumenetluse käik ja tagaseljaotsuse tegemise alus
1. Advokaadibüroo WALLESS OÜ esitas 17.01.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu
kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3464,12 euro saamiseks. Kohus tegi 19.01.2024 võlgnikule
makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 28.05.2024
määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti asi üle Pärnu Maakohtule lahendamiseks
hagimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 2 alusel.
2. Kohus kohustas hagejat 28.05.2024 määrusega esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud
vormis ja lisadega ning tasuma täiendava riigilõivu.
3. Hageja esitas 07.06.2024 hagiavalduse kostja vastu mõista kostjalt hageja kasuks välja
põhivõlgnevus 3463,90 eurot ja 07.06.2024 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 228,43
eurot. Sh palub hageja mõista hageja kasuks välja täiendav viivis 0,03 % põhinõude (s.o
3463,90 eurot) tasumata osalt päevas alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni.
Hageja nõue tuleneb hageja ja kostja vahel sõlmitud 04.09.2023 kliendilepingust, millega
kostja andis hagejale juhise end kaitsta kriminaalasja nr 1-22-3950 kriminaalmenetluses.
Hageja väljastas kostjale arved (06.09.2023 arve nr 2331007 maksetähtajaga 20.09.2023
summas 821,94 eurot ning 30.10.2023 arve nr 2331022 maksetähtajaga 13.11.2023 summas 2
641,96 eurot), mida kostja tähtaegselt ei tasunud. Kliendilepingu p 2.2 ja üldtingimuste p 7.8
kohaselt on arve tasumise tähtaeg 14 päeva ning viivise määr 0,03% päevas. Hagi esitamise
seisuga on saabunud kõikide arvete maksetähtajad.
4. Kohus võttis hagi 10.06.2024 määrusega menetlusse.
2-24-102261
Kohtuotsuse põhjendused
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja
nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult
põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole
tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati
kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt
omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 2 eeldatakse TsMS § 407 lg-s 1 sätestatud hageja
nõusolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus
toimetas hagimaterjalid ja 10.06.2024 kohtumääruse kostjale kätte KÄPO kaudu 06.08.2024.
Seega möödus kostjal hagivastuse esitamiseks antud tähtaeg 14 päeva 21.08.2024. Kostja
tähtaegselt vastust hagile esitanud ei ole.
6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik
(käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma
käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. VÕS § 76
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks
määratud tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva
kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui
võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg
1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult
viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
7. TsMS § 367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis
selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,
väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina
põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus
mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
8. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et tagaseljaotsuse tegemise eeldused on täidetud.
Hagiavalduse asjaolud on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada.
9. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
10. Kohus rahuldab TsMS § 407 lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja
asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille
puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud
asjaolud on tõendatud või mitte. TsMS § 407 lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse
tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu
hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsust eeldades õiguslikult põhjendatud.
11. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
Menetluskulud
12. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise
suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja
menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab
menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude
kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid
2-24-102261
(TsMS § 174 lg 1).
13. Kohus leiab, et hageja menetluskulud saab pidada põhjendatuks osaliselt.
14. Menetluskulud jäävad kostja kanda (TsMS § 162 lg 1).
15. TsMS § 138 lõike 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja
kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon
ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 175 lõikele 1 juhul, kui menetlusosaline
peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist
menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud
ja vajalikus ulatuses.
16. Koos 07.06.2024 esitatud hagiavaldusega on hageja esitanud ka menetluskulude nimekirja,
mille kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks 1983,80 eurot, mis koosneb esindaja
kuludest 1425 eurot (7,5h * 190 eurot), maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega seotud
kulud 20 eurot, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 490 eurot ning hageja maksekäsu
kiirmenetluses tasutud 48,80 eurot kohtutäituri vahendusel menetlusdokumentide
kättetoimetamise eest. Hageja lepingulise esindaja õigusabikulud on järgmiste toimingute eest:
kohtumäärusega tutvumine 0,25h, hagimaterjali ettevalmistamine, hagi koostamine, õiguslik
analüüs 6,75h, menetluslike taotluste ja menetluskulude nimekirja koostamine 0,5h, s.o kokku
7,5 tundi. Kostja hageja menetluskulude suurusele vastuväidet esitanud ei ole.
Kohus leiab, et TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud
hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 490 eurot.
Kohus leiab, et TsMS § 144 p 51 kohaselt on hageja kantud kohtuvälised kulud kohtutäituri
tasu menetlusdokumentide kättetoimetamise eest summas 48,80 eurot põhjendatud.
Samuti kuuluvad TsMS § 4842 kohaselt hagejale maksekäsu kiirmenetluse avalduse
esitamisega hüvitamisele menetluskulud suuruses 20 eurot.
Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja üksnes põhjendatud ja
vajalikus ulatuses. Seadusest ei tulene keeldu kasutada advokaadibüroo lepingulise esindajana
kohtumenetluses sama advokaadibürooga seotud advokaati (Riigikohtu 23.03.2016 määrus
tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 13). Tunnihinna ja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust
tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas
nr 3-2-1-115-14 p 14). Hageja lepingulise esindaja kulu arvestuse aluseks on tasumäär 190
eurot tunnis. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 190 eurot/h on mõistlik.
Kohtu hinnangul ei ole hageja lepingulise esindaja poolt näidatud õigusabi ajakulu täies
mahus põhjendatud. Käesoleval juhul on tegemist vähekeeruka vaidlusega, mille maht ei ole
suur, seega leiab kohus, et hagimaterjalide ettevalmistamisele, hagi koostamisele ja
õiguslikule analüüsile võiks kuluda kõige rohkem neli tundi. Eeltoodu alusel määrab kohus
hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks hagimenetluses 902,5 eurot (4,75
tundi x 190).
Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 1461,30 eurot (490 + 48,80 + 20
+ 902,5). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista
1461,30 eurot ja viivis menetluskuludelt (1461,30 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises
lauses ettenähtud ulatuses alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni. Hageja
menetluskulud kuuluvad hüvitamisele ilma käibemaksuta.
17. Kuna menetluskulud jäävad kostja kanda, siis puudub kohtul vajadus käesoleva
kohtuotsusega kindlaks määrata kostja menetluskulude rahalist suurust. Menetluskulude
tekkimisele pole kostja ka tuginenud.
2-24-102261
18. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle
kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos
menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab
hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada
määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma
kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)
Brigitta Mõttus
kohtunik