2-20-17754/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea

Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.08.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-17754

Kohtuasi

Rita kodukohvik OÜ hagi O.H vastu kahju tekitava

käitumise lõpetamiseks, varalise kahju hüvitamiseks

ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 10.04.2023 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Rita kodukohvik OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

8253 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Rita kodukohvik OÜ (registrikood

14273078), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi

Katrin Paulus

Kostja (vastustaja) O.H (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu O.H vastusele lisatud uus tõend.

2. Jätta Rita kodukohvik OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta Harju Maakohtu 10.04.2023 otsuse resolutsioon vaidlustatud osas muutmata,

kuid muuta otsuse põhjendusi.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Rita kodukohvik OÜ kanda.

5. Mõista Rita kodukohvik OÜ-lt O.H kasuks välja apellatsiooniastme

menetluskulude hüvitis 2077,31 eurot. Nimetatud summalt tuleb alates otsuse

jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras viivist.

2-20-17754

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Rita kodukohvik OÜ (hageja) esitas 01.12.2020 Harju Maakohtule O.H (kostja) vastu hagi,

milles palus kohustada kostjat eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgneval

tööpäeval Facebooki ja Blogspoti 09.08.2020 postituse (teksti koos fotodega) või üksnes

Blogspoti 09.08.2020 postituse või üksnes Blogspoti 09.08.2020 postituse osad laused. Lisaks

palus hageja mõista kostjalt enda kasuks välja varalise kahju hüvitise 7882,5 eurot või

kahjuhüvitise kohtu äranägemisel ning kahjuhüvitiselt alates hagi esitamisest kuni hüvitise

tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras viivise.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda koos kohustusega tasuda menetluskulude

hüvitiselt viivist.

1.1. Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 09.08.2020 oma Facebooki ja Blogspoti kontol

järgmise sisuga postituse hageja opereeritava söögikoha „Rita kodukohvik“ kohta:

„Assamalla hamburgerikiosk tõmbab kliente magnetina,“ on kolme aasta taguse „Virumaa

Teataja“ leheloo pealkiri, milles tehakse juttu kohaliku naise MK söögikohast „Rita

kodukohvik“. „100 elanikuga Assamalla kerkis viie aastaga Virumaa burgeripealinnaks“,

kiidab tänavu mais ilmavalgust näinud „Maalehe“ artikkel. Hurraa! Rita äriedule ja

majanduslikule õitsengule aitavad kaasa küülikud. „Nagu lapsed tulevad, annan neile

porgandi pihku ja saadan õue jäneseid toitma“, avab naine oma äri tagamaid. Kõik tore, aga

natuke pahasti on selle looga ka. Ja nimelt jooksevad need vahvad ja toredad jänkukesed

maanteel. Nii mõnigi jääb masina alla, aga naine ise probleemi ei näe. „Loomulik kadu“, olla

ta väitnud mehele, kes teda sellise hoolimatuse eest noomis. Kui Assamallasse satute ja keha

kinnitate, siis on ehk teie burgsi vahel just maanteelt korjatud jänkukene – ega head toorainet

saa ju raisku lasta minna! Eks ole? Head isu ja mõelge ikka kaasa“. Postitustele oli lisatud pilt

maanteel hukkunud küülikust ja hageja kohvikus valmistatud burgerist. 10.08.2020 muutis

kostja Facebooki postitust (kustutas sealt õigusvastase sisuga väited), kuid sellele olid endiselt

lisatud pildid ja viide Blogspoti postitusele. Postituse alla kirjutati hageja suhtes vaenulikult

meelestatud kommentaare. Kostja jättis postituses mulje, et hageja on äärmiselt

vastutustundetu ettevõtja (suhtub küülikutesse hooletult) ning ta kasutab maanteel kolmandate

isikute tegevuse tõttu (nt autosõit) tulemusel hukkunud küülikuid oma kohvikus toidu

valmistamiseks ega näe selles mingit probleemi. Sellise valemulje loomine on jälk ja

tülgastav. Kostja postituse eesmärgiks oli hageja brändi rikkumine. Kostja avaldatu on

õigusvastane (faktiväited on ebaõiged ja kahjustavad hageja mainet) ning valeväidetega

sekkus kostja õigusvastaselt hageja majandustegevusse.

2-20-17754

1.2. Kuna kostja tegevus on õigusvastane ja kestev, peab kostja VÕS § 1055 lg 1 alusel

postitused koos piltidega või vähemalt osa Blogspot postituse väidetest kustutama.

1.3. Kostja õigusvastase tegevuse tõttu tekkis hagejale kahju.

Andmed olid avaldatud internetis ja saab eeldada, et need on jõudnud suure hulga inimesteni.

Facebookis avaldatud andmed jõudsid eelduslikult Eesti rahvaarvust umbes poolte inimesteni.

Postituste tõttu ei julgenud kliendid hageja kohvikut külastada.

Kuna kostja sekkus hageja majandustegevusse ebaõige faktiväite avaldamisega, saab hageja

nõuda kostjalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 6 alusel saamata jäänud tulu hüvitamist. Kostja

tegevuse tagajärjel oli hageja maksustatav müügikäive 2020 augustis oodatust selgelt

väiksem. Hageja 2020 müügikäive oli üldiselt kasvutrendis (keskmiselt 30%), kuid oodatud

kasvu ei olnud 2020 augustis (kasv 6%). Hageja varasem käibelangus oli tingitud sellest, et

kohvik oli 2019 jaanuaris kaks nädalat hageja juhatuse liikme puhkuse tõttu suletud, 2019

aprillis käis juhatuse liige koolitusel ning 2019 maist septembrini olid teel nr 22 (Rakvere–

Väike-Maarja–Vägeva) remonttööd. Kuna 2020 augustis muid käivet mõjutavaid asjaolusid ei

esinenud, oli käibe väiksem tõus tingitud kostja postitusest. Selle tulemusena jäi hagejal

hinnanguliselt saamata tulu 1076,93 eurot (käibemaksuta). Kui kohus leiab, et kahju

tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks määrata, saab kohus

ise määrata õiglase saamata jäänud tulu suuruse. Kui kohus aga asub seisukohale, et käsitletav

hageja kahju on puht-majanduslik kahju, on hagejal õigus nõuda sellise kahju hüvitamist VÕS

§ 1045 lg 1 p 8 alusel, sest kostja tekitas andmete avaldamisega kahju heade kommete vastase

tahtliku käitumisega.

Lisaks on hagejal õigus nõuda kostjalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 6 alusel oma brändi

(maine) parandamise kulude hüvitamist, sest kostja seadis avalikult kahtluse alla hageja

pakutava toidu kvaliteedi ja hageja usaldusväärsuse. Asjatundja arvamuse kohaselt on hageja

maine parandamise kampaania kulud vähemalt 6500 eurot. Kui kohus leiab, et kahju

tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks määrata, saab kohus

määrata õiglase hüvitise.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja vastuväidete kohaselt on kostja tuntud loomakaitsja. Kostjani jõudis teave selle

kohta, et hageja tegevus seab ohtu jäneste elu. Kostja avaldas tõeseid andmeid selle kohta, et

hageja koduhoovis jooksevad vabalt ringi küülikud, kes pääsevad maanteele, kus nad saavad

vahel ka surma. Kostja ei ole kunagi esitanud väidet, et hageja kasutab toidu valmistamiseks

maanteel surma saanud jäneste liha. Postitusest nähtub, et hukkunud küülikute liha

kasutamine burgerites on satiiriline küsimus, mida ei saa faktiväitena käsitleda. Inimesel on

õigus oma kriitilist arvamust avaldada ja seda ka teraval viisil. Hageja ei saa nõuda kostjalt

postituse tervikuna eemaldamist. Isik saab nõuda kogu postituse eemaldamist üksnes juhul,

kui iga lause postituses on ebaõige faktiväide. Praegu häirib hagejat üksnes üks lause.

2.2. Tõendamata on hageja väide, et postitus jõudis suure hulga inimesteni. Kostja postitusele

reageeris Facebookis 148 inimest. Seega võib eeldada, et tegelikkuses luges kostja postitust

ca 150 inimest. Blogspotis loeti kostja postitust 484 korda. Enamik kostja tutvusringkonda

kuuluvatest inimestest ei ole hageja klientuur.

2-20-17754

2.3. Hagejal ei ole kahju tekkinud. Hageja nõutav saamata jäänud tulu suurus on tõendamata

ja põhjendamata. Hageja on esitanud valed andmed käibe kohta aastatel 2018–2020. Isegi kui

käive oleks vähenenud, puuduvad tõendid selle kohta, et käibe vähenemine oleks olnud

põhjustatud kostja tegevusest. Müügikoha käibelangus võib olla tingitud erinevatest

asjaoludest. 2020 oli koroonaviiruse levikust tungituna äärmiselt raske aasta paljudele

toitlustusettevõtetele. Lisaks toimusid 18.05.2020–18.09.2020 hageja kohviku lähedal asuval

teelõigul teetööd. Hageja kohvik asub tee ääres ja just teetööd on peamine asjaolu, mis hageja

käivet mõjutas. Hageja on avalikkusele tundmatu ja lokaalse tuntusega söögikoht, mis asub

ca 100 inimesega asulas. Eluliselt ei ole usutav, et kostja postitus jõudis potentsiaalsete hageja

klientideni ja see avaldas hageja käibele ja külastatavusele mingisugust mõju. Hageja esitatud

arvamus brändi taastamiskulude kohta on ebausaldusväärne dokument. Hageja brändi

taastamise maksumus on ülepaisutatud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 10.04.2023 otsusega hagi osaliselt. Maakohus kohustas kostjat

eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisele järgmisel tööpäeval blogis Blogspot

09.08.2020 avaldatud postitusest osad väited („Loomulik kadu!“, olla ta väitnud mehele, kes

teda sellise hoolimatuse eest noomis. Kui Assamallasse satute, üle küülikulaipade proua Rita

burgsiputkani jõuate ja keha kinnitate, siis mõelge ikka hästi järele - äkki on teie burgsi vahel

just eile maanteelt korjatud jänkukene? "Ega head toorainet saa ju raisku lasta minna!", ütleb

maarahvatarkus. "Eks ole? Head isu!“) ja jättis ülejäänud hageja nõuded rahuldamata.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda ega määranud seetõttu kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurust.

3.1. Maakohus tuvastas asjas järgmised olulised asjaolud:

-

hagejale (maakohtu otsuses ekslikult märgitud „kostjale“) kuulub asukohaga XXX

asuv söögikoht;

-

hageja (maakohtu otsuses ekslikult märgitud „kostja“) pakub enda söögikoha

klientidele võimalust mängida küülikutega;

-

mõnikord pääsevad küülikud maanteele;

-

mõnikord jäävad maanteele pääsenud küülikud sõidukite alla ja saavad surma;

-

kostja tegi 09.08.2020 Blogspotis pealkirjaga „Surnud küülikud ja burgeriputka!“

järgmise sisuga postituse: „„Assamalla hamburgerikiosk tõmbab kliente magnetina,“

on kolme aasta taguse „Virumaa Teataja“ leheloo pealkiri, milles tehakse juttu

kohaliku naise MK söögikohast „Rita kodukohvik“. „100 elanikuga Assamalla kerkis

viie aastaga Virumaa burgeripealinnaks“, kiidab tänavu mais ilmavalgust näinud

„Maalehe“ artikkel. Hurraa! Rita äriedule ja majanduslikule õitsengule aitavad kaasa

küülikud. „Nagu lapsed tulevad annan neile porgandi pihku ja saadan õuele jäneseid

toitma“, avab naine oma äri tagamaid. Kõik tore, aga natuke pahasti on selle looga ka.

Ja nimelt joosevad need vahvad ja toredad jänkukesed maanteel. Nii mõnigi jääb

masina alla, aga naine ise probleemi ei näe. „Loomulik kadu!“, olla ta väitnud mehele,

kes teda sellise hoolimatuse eest noomis. Kui Assamallasse satute, üle küülikulaipade

proua Rita burgsiputkani jõuate ja keha kinnitate, siis mõelge ikka hästi järele – äkki

on teie burgsi vahel just eile maanteelt korjatud jänkukene? „Ega head toorainet saa ju

raisku lasta minna!“, ütleb maarahvatarkus. „Eks ole? Head isu““; postitusele on

lisatud kaks pilti maanteel hukkunud küülikust, üks pilt maantee ääres seisvast

küülikust ja üks pilt burgerist, mille all on järgmine tekst: „Rita kodukohviku burger“

(tl 11);

2-20-17754

-

kostja tegi 09.08.2020 Facebooki lehel sama sisuga postituse nagu Blogspotis, kuid

10.08.2020 muutis ta Facebooki postitust järgmiselt: „Surnud küülikud ja

burgeriputka!“ „Nagu lapsed tulevad, annan neile porgandi pihku ja saadan õuele

jäneseid toitma“, avab naine oma äri tagamaid. Kõik tore, aga natuke pahasti on selle

looga nagu ka; postituse lõppu on lisatud hüperlink Blogspotis avaldatud andmetele;

postitusele on lisatud üks pilt maanteel hukkunud küülikust, kaks pilti maantee ääres

istuvatest küülikutest ja pilt burgerist, mille all on tekst: „Rita kodukohviku burger“;

-

kostja on tuntud loomakaitsja;

-

kostjat jälgib Facebookis 4173 inimest, hagi esitamise aja seisuga oli kostja Facebooki

postitust jaganud 74 inimest ja postitusele reageeris 148 inimest;

-

kostja Blogsposti postitust loeti 22.03.2021 seisuga 484 korda.

3.2. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt avaldas kostja mõistliku isiku arusaama järgi

kaudse faktiväite, et hageja kasutab maanteel hukkunud küülikuid oma kohvikus burgeri

valmistamiseks.

Kohtupraktika järgi peab kohus vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku inimese

arusaama järgi üldsusele avaldas. Tuleb hinnata väite avaldamise viisi ja konteksti ning sellest

tuletada mõistliku isiku arusaam vastava faktiväite suhtes (RKTKo 21.12.2010, 3-2-1-67-10,

p 21). Avaldatud väiteid tuleb võtta sellistena, nagu need on. See, mida avaldaja ise silmas

pidas, ei ole asjakohane (RKTKo 31.05.2006, 3-2-1-161-05, p-d 10–11). Kui vaidlusalust

väidet sisaldavale tekstile on lisatud pilt, tuleb väidet hinnata koos pildiga (RKTKo

28.04.2021, 2-18-17980, p 19). Isiku kohta võidakse avaldada ka kaudne faktiväide. Kaudne

faktiväide on väide, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest

mõistlikult võttes järeldub (RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-24-15, p-d 13–14). Isikut võidakse

üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse kaudseid asjaolusid, millest

mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis tema kohta käivad (RKTKo

23.03.2023, 2-21-5449, p 11 ja selles viidatud kohtupraktika).

Hinnates postitust koos lisatud piltidega, järeldub postitusest, et kostja postitus Blogspotis

käsitleb hageja söögikoha edukat äritegevust; kostja tõi välja, et hageja pakub klientidele

burgereid; postituse järgi aitavad küülikud hageja edule kaasa; küülikud jooksevad maanteel

ning mõnikord jäävad maanteele pääsenud loomad sõidukite alla ja saavad surma; kostja

tõstatas postituses järgmise küsimuse: „Kui Assamallasse satute, üle küülikulaipade proua

Rita burgsiputkani jõuate ja keha kinnitate, siis mõelge ikka hästi järele – äkki on teie burgsi

vahel just eile maanteelt korjatud jänkukene?“; küsimusele järgneb lause: „Ega head toorainet

saa ju raisku lasta minna!“, ütleb maarahvatarkus. „Eks ole? Head isu“; postitusele on lisatud

kaks pilti maanteel hukkunud küülikust ja üks pilt burgerist, mille all on järgmine tekst: „Rita

kodukohviku burger“. Eeltoodud tegevused käivad hageja kohta ning mõistlik lugeja saab

kostja tekstist aru selliselt, et hageja kasutab maanteel hukkunud küülikuid oma kohvikus

burgeri valmistamiseks. Lause lõppu lisatud küsimärk ja postituse sisu ei anna alust kahelda

selles, et postituses sisaldub nimetatud faktiväide. Tekst on üles ehitatud selliselt, et väidete,

küsimuste ja piltide koosmõjul saab lugeja mõistlikult järeldada, et hageja kasutab hukkunud

küülikuid toidu valmistamiseks. Avaldatud väite sisu tuvastamisel ei ole oluline, kas kostja

avaldatud teksti puhul on tegemist satiiriga või mitte.

3.3. Kostja avaldatud faktiväide on seotud hageja majandustegevusega ja kahjustab hageja

majanduslikku mainet.

2-20-17754

Isiku majandus- või kutsetegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamine on õigusvastane

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg 1 alusel. Hageja peab kohvikut,

kus ta pakub klientidele burgereid. Väide burgerite valmistamisel kasutatava liha kohta

puudutab selgelt hageja majandustegevust. Maanteel hukkunud küülikute kasutamine toidu

valmistamisel on majanduslikult kahjulik asjaolu hageja jaoks, sest jätab hagejast mulje kui

hooletust ettevõttest, kes kasutab enda majandustegevus liha, mis ei vasta

toitlustamisvaldkonna kõrgetele standartidele.

3.4. Kostja ei ole tõendanud õigusvastasust välistavaid asjaolusid.

Kostja ei tõendanud, et vaidlusalune väide vastab tõele ega seda, et ta ei teadnud ega

pidanudki teadma faktiväite tõele mittevastavusest. Seega ei vabane kostja vastutusest VÕS §

1047 lg-te 1 ja 2 järgi. Samuti ei ole kostja tõendanud, et faktiväite avaldamiseks oli

õigustatud huvi VÕS § 1047 lg 3 tähenduses.

Kostja tõi välja, et ta on loomakaitsja ja kuna temani oli jõudnud teave, et hageja seab

küülikute elu ohtu (hageja kodujänesed jooksevad vabalt ringi ning seetõttu paratamatult ka

liikluses hukkuvad), otsustas ta juhtida avalikkuse tähelepanu sellele, et hageja ei taga

loomade ohutust. Loomade väärkohtlemine on küll probleem, mille vastu on ühiskonnal

põhjendatud huvi ja millele tasub avalikkuse tähelepanu pöörata, kuid praegusel juhul ei

tõstatanud kostja vaidlusaluses tekstis küsimust selle kohta, et hageja kohtlevat küülikuid

lubamatul viisil, vaid postituse keskmes on see, et hageja kasutab väidetavalt hukkunud

küülikuid toidu valmistamiseks.

Kuigi kõik inimesed võivad kasutada enda tekstides ja sõnavõttudes satiiri ja satiir ei pea

olema piiratud kindlate andmete avaldamise kohtadega, ei saaks mõistliku lugeja arusaama

järgi teksti ja selles avaldatud vaidlusalust väidet pidada satiiriks, millega kostja soovis tõsta

esile hageja hooletut suhtumist loomadesse, seda paljastada või välja naerda. Satiirina saab

käsitada pilkavat, ironiseerivat ja sarkastilist väljaütlemist, mille eesmärk ei ole pahatahtlik.

Kostja postituses puuduvad viited hageja minetustele loomade pidamise kohta, eksisteerivate

probleemide pilkamine või väljanaermine. Tekstis tuuakse lugeja ette hageja jaoks

majanduslikult kahjulik asjaolu, et hageja väidetavalt kasutab hukkunud küülikuid toidu

valmistamiseks. Kostja tekst on hageja suhtes äärmiselt kriitiline ja pahatahtlik. Ka juhul, kui

tegemist oleks satiiriga, ei vabaneks kostja vastutusest, sest avaldatu oli ilmselgelt kohatu ja

pahatahtlik.

Lisaks ei ole kostja tõendanud, et ta kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab

võimaliku rikkumise raskusele VÕS § 1047 lg 3 tähenduses. Tõendamata on see, et kostja

täitis andmete avaldamisel temal lasunud käibekohustust.

3.5. Kostja ei täitnud VÕS § 1047 lg-s 3 sätestatud hoolsuskohustust ning oli VÕS § 1055 lg

2 tähenduses sisemiselt hooletu. Kostja ei tõendanud süüd välistavate asjaolude esinemist.

3.6. Hageja kahju tekitava tegevuselõpetamise nõude kolmas alternatiiv tuleb VÕS § 1055 lg

1, § 1043, § 1045 lg 1 p 6 ja § 1047 lg 1 alusel rahuldada. Kuigi vaidlusalune faktväide

tuleneb mõistlikult võttes postitusest ja piltidest kui tervikust, on üksnes ühel tekstilõigul

(„Loomulik kadu!“, olla ta väitnud mehele, kes teda sellise hoolimatuse eest noomis. Kui

Assamallasse satute, üle küülikulaipade proua Rita burgsiputkani jõuate ja keha kinnitate, siis

mõelge ikka hästi järele – äkki on teie burgsi vahel just eile maanteelt korjatud jänkukene?

„Ega head toorainet saa ju raisku lasta minna!“, ütleb maarahvatarkus. „Eks ole? Head isu“)

määrav tähendus väite tekkimisel. Ilma selle lõiguta ei teki mõistlikul lugejal ülejäänud teksti

2-20-17754

alusel koosmõjus piltidega arusaama, et hageja kasutab maanteel hukkunud küülikuid oma

kohvikus burgeri valmistamiseks.

3.7. Hageja saamata jäänud tulu hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole

tõendanud, et kostja teo ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos.

3.7.1. Hageja käibe vähenemise tõttu saamata jäänud tulu saab lugeda puht-majanduslikuks

kahjuks, mida VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 6 alusel ei hüvitata. Samuti ei saa analoogia

korras kohaldada siinsel juhul VÕS §-i 131, sest viidatud normi adressaat on füüsiline isik

ning sellega kaitstavad õigushüved erinevad kostja rikutud õigushüvest. Hagejal on aga õigus

nõuda kostjalt puht-majandusliku kahju hüvitamist VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 8 alusel.

Kostja avaldas hageja kohta majanduslikult kahjuliku väite ja tegi seda teadlikult, pidades

avaldatut satiiriks, s.o tahtlikult. Heade kommetega kooskõlas olevaks ei saa pidada olukorda,

kus teise isiku kohta avaldatakse ebaõigeid ja teda kahjustavaid andmeid. Kostjale pidi selline

põhimõte teada olema. Kostja mõistis oma käitumise õigusvastasust. Vaidlusalune väide ei

vasta tõele ja väide kahjustab hagejat. Kostjale kui täiskasvanud teovõimelisele isikule oli

teada, et ebaõigeid väiteid ei ole lubatud avaldada. Kostjale oli kindlasti teada, et ebaõige

väite esitamine kahjustab selle adressaati. Tegutsedes eeltoodud viisil, möönis kostja, et väite

esitamine võib tuua hagejale kaasa kahju.

3.7.2. Kuna saamata jäänud tulu täpse suuruse tõendamine on tihti äärmiselt keeruline, peab

VÕS § 128 lg 4 esimese lause järgi kahjustatud isik tõendama üksnes need asjaolud, millest

nähtub tulu saamise tõenäosus, st et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (RKTKo

21.04.2021, 2-14-6942, p 13.2 ja seal viidatud kohtupraktika). Hageja selgitas, et tema kohvik

oli 2020 augustis kogu aeg tavapärastel lahtiolekuaegadel külalistele avatud. Kostja ei

väitnud, et kohvik oli suletud või et klientidele toitlustamisteenuse osutamine oli mingil muul

põhjusel takistatud. Seetõttu oli hagejal kavatsus ja võimalus tulu saada. Hageja selgitas, et

võrreldes varasemate aastatega oli tema käive 2020 algusest alates kasvutrendis. Hageja

väidet kinnitavad ajavahemiku 2018–2020 käibemaksudeklaratsioonid ja nende alusel

koostatud tabel. Hageja tõi 14.03.2022 menetlusdokumendis välja, et majandusnäitajate alusel

pidanuks tema 2020. a augustikuu käive kasvama vähemalt 30% võrra, kuid tegelik kasv oli

kõigest 6%. Väiksema käibe tõttu jäi hagejal saamata minimaalselt 1292,32 eurot (1076,93

eurot ilma käibemaksuta). Viidatud summat saab lugeda hageja kahjuks.

3.7.3. Hageja ei ole tõendanud, et kostja teo ja hageja kahju vahel on põhjuslik seos VÕS §

127 lg 4 tähenduses. Hageja selgitas, et kuna kohvik on pereäri, siis kohviku käive on väga

tugevalt seotud sellega, kas hageja juhatuse liige teeb kohvikus tööd või on ära. Näiteks 2019

jaanuaris ja 2020 aprillis toimus käibelangus, sest juhatuse liige viibis puhkusel ja koolitusel.

Lisaks on käive seotud kohviku lähedal toimuvate tee remonttöödega ning 2019 maist

septembrini toimunud teetööd põhjustasid kohviku käibe languse. Transpordiameti

01.03.2022 e-kirja kohaselt toimusid ka 18.05.2020–25.06.2020 kohviku lähedal asuval

teelõigul teetööd. Hageja ei ole väitnud, et mainitud perioodil toimunud teetööd leidnuks aset

teelõigul, mis on piisavalt kaugel kohviku asukohast või et tööd ei oleks takistanud autode

liikumist kohvikust mööda kulgeval teel. Arvestades seda, et 2019 teetööd põhjustasid käibe

languse, on võimalik, et ka 2020 augusti käive vähenes teetööde tõttu. Hageja ei ole esitanud

tõendeid selle kohta, et käibe langus oli tingitud ainult kostja avaldatud tekstist. Kui lisaks

kostja postitusele panustasid käibelangusesse teetööd, siis ei ole hageja tõendanud seda, kui

suures ulatuses võis käibe vähenemine olla põhjustatud teetöödest ja kui suures ulatuses

kostja tekstist.

2-20-17754

3.8. Hageja maine taastamise kulude hüvitamise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei

tõendanud, et väide põhjustas niivõrd suure hageja maine languse, et selle taastamiseks on

vaja kanda rahalisi kulutusi.

Maine taastamise kulud on otsese varalise kahjuna VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 6 alusel

hüvitatavad. Kuna hageja ei ole veel kulusid kandnud, on tegemist tulevikus kantavate

kuludega VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Kahjunõude eelduseks on kahju tekkimine. Hageja ei

ole tõendanud kahju tekkimist.

Kostja avaldatud faktiväide oli hageja jaoks majanduslikult kahjulik. Kostja postitus jõudis

eelduslikult 4657 inimeseni (4173+484). Lähtuda ei saa hageja esitatud arvamusest Facebooki

konto jälgijate keskmise arvu kohta ja see tuleb jätta tähelepanuta, sest Facebook Reach järgi

on võimalik määrata seda, kui paljude inimesteni postitus jõuab ja see ei ole seotud jälgijate

arvuga. Kui juriidilise isiku kohta avaldatakse tõele mittevastavad andmed, riivab see isiku

majanduslikku mainet ja võib põhjustada klientide hulgas maine languse, mille taastamiseks

võib ettevõtjal tekkida vajadus kanda kulusid (nt andmete ümberlükkamine, enda tegevuse

kohta reklaami tegemine jne). Kostja avaldatud ebaõige faktiväite võis riivata hageja mainet,

kuid hageja ei ole tõendanud, et väide põhjustas niivõrd suure maine languse, et selle

taastamiseks on vaja kanda rahalisi kulutusi. Lisaks selgitas hageja, et 2020 septembris ilmus

TV3 saate „Märgatud Eestis“ raames reportaaž Assamalla burgsiärist ja selle

konkurentsisõjast. Saade tekitas inimestel huvi ka hageja kohviku vastu ning tänu sellele

„reklaamile“ sai hageja uuesti kliente juurde. Hageja selgitusest nähtub, et isegi juhul, kui

kostja kommentaar põhjustas hageja maine languse, sai see heastatud tänu hageja kohviku

kajastamisele meedias.

3.9. Kahjunõuete rahuldamata jätmise tõttu ei ole alust rahuldada ka hageja viivisenõuet.

3.10. Arvestades seda, et kohus rahuldab hageja esimese nõude ja jätab rahuldamata hageja

teise nõude, rahuldab kohus hagi pooles ulatuses, mistõttu tuleb menetluskulud jätta TsMS §

163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Sellest tulenevalt ei ole vaja määrata kindlaks hüvitatavate

menetluskulude rahalist suurust.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse osas, millega

maakohus jättis hagi rahuldamata, ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi ka selles osas

ja jätta menetluskulud koos viivise maksmise kohustusega kostja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt leidis maakohus vääralt, et hageja ei ole tõendanud

kostja tegevuse ja hagejale tekkinud kahju (käibe languse) vahelist põhjuslikku seost. Seda

järeldades jättis maakohus tuvastamata 2019 ja 2020 aset leidnud teeremondi sisu ja mõju

liiklusele ega andnud hagejale võimalust esitada kostja vastava väite kohta oma vastuväiteid.

2020 toimunud teeremont ei saanud hageja 2020 augusti käivet mõjutada, sest teelõik, millel

töid tehti, asus hagejast 0,5 km eemal ega saanud hageja käivet mõjutada. Lisaks taastati algne

kiiruspiirang eeldatavasti 3 päeva jooksul.

4.2. Maakohus järeldas vääralt, et hageja ei ole tõendanud maine taastamise kulude kandmise

vajaduse tekkimist. Hageja esitas kahju ulatuse kohta asjatundja arvamuse, mille maakohus

jättis põhjendamatult arvestamata. Hageja esitas postituse leviku kohta IR arvamuse, mille

maakohus jättis samuti põhjendamatult arvestamata, kuigi ka see näitas kahju ulatust.

2-20-17754

Maakohtu järeldus on ka vastuoluline. Kui maakohus leidis, et hageja ei ole tõendanud kahju

ulatust, oleks maakohus pidanud määrama hüvitise diskretsiooniõiguse alusel.

4.3. Maakohus jaotas vääralt menetluskulud. Menetluskulusid jaotades tuleb arvesse võtta, et

hageja esitas kostja vastu kaks nõuet, millest esimene rahuldati kogu ulatuses. Ühtlasi tuleb

arvestada, et pooled vaidlesid menetluses eelkõige selle üle, kas kostja käitumine oli

õigusvastane ning maakohus tuvastas, et kostja avaldas tahtlikult hageja kohta ebaõige

majanduslikult kahjuliku valeväite. Seega saavutas hageja suuremas enamuses eesmärgi ja

enamus maakohtus kantud menetluskuludest tuleb jätta kostja kanda ka siis, kui muus osas ei

ole alust maakohtu otsust muuta.

Vastustaja seisukoht

5. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

5.1. Kostja jäi varem esitatud seisukohtade juurde, et ta ei ole avaldanud hageja kohta

ebaõigeid faktiväiteid. Maakohus leidis vääralt, et postituse tekstist ja piltidest sai lugeja

järeldada, et hageja kasutab hukkunud küülikuid toidu valmistamiseks. Keskmine inimene

mõistab seda nii, et kostja on teinud terava pilke seoses küülikute pidamisega, mitte esitanud

väidet küüliku liha toidu valmistamisel kasutamise kohta. Kostja eesmärgiks oli nii selle kui

ka teiste postituste puhul viidata läbi satiiri ühiskondlikule probleemile. Samuti viitab blogi

tutvustav tekst sellele, et lugejal ei tasu kõike avaldatut tõe pähe võtta.

5.2. Maakohus ei ole kahju hüvitamise nõudeid rahuldades eksinud menetlusõiguse ega

materiaalõiguse normide vastu.

Hageja esitas ise kohtule tõendi teetööde kohta 2020 ning esitas selle tõendi kohta ka oma

seisukohad. Seega oli hagejal võimalik selle asjaolu kohta oma seisukoht avaldada ning

maakohtu järeldus ei saanud olla talle üllatuslik. Õige ei ole hageja väide, et 2020 teetööd

toimusid teisel teel – hageja kohvik asub teel nr 22 ja samal teel toimusid ka teetööd, mida

kinnitab väljatrükk Google Maps rakendusest.

Maakohus jättis õigesti hageja esitatud asjatundjate arvamused arvestamata.

5.3. Maakohus võis hagi osalise rahuldamise korral jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Kuigi kostja ei ole esitanud apellatsioonkaebust, palub kostja menetluskulude jaotuse puhul

arvestada, et kostja ei ole avaldanud hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata

ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb kohtuotsuse põhjendusi.

7. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja

vaidlustas maakohtu otsuse üksnes osas, millega maakohus jättis hagi kahju hüvitamise

nõuete osas rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Kostja ei ole maakohtu otsust

vaidlustanud. Seega on maakohtu otsus jõustunud osas, millega maakohus rahuldas hageja

kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude ja kohustas kostjat postitusest osa lauseid

eemaldama, mistõttu ei kontrolli ringkonnakohus maakohtu otsust selle nõude osas.

2-20-17754

Apellatsioonkaebust lahendades võtab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi aluseks

esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused

nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja

ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks.

8. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus lõppjäreldusena õigesti hageja kahju hüvitamise

nõuded rahuldamata, kuid tegi seda ekslikel põhjendustel. Ringkonnakohus parandab

maakohtu eksimuse ja jätab hageja kahju hüvitamise nõuded rahuldamata, sest kostja ei ole

avaldanud hageja kohta valeväiteid. Kuigi hageja palus jätta kostja vastava vastuväite

apellatsioonkaebusele rahuldamata, ei saa ringkonnakohus seda teha. Kuna kostja jäi jätkuvalt

seisukohale, et tema tegevus ei ole olnud õigusvastane, peab ringkonnakohus maakohtu otsust

kontrollides hindama maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ka osas, milles maakohus

leidis, et kahju hüvitamise nõude see eeldus (kostja pani toime õigusvastase teo) on täidetud.

9. Maakohus juhindus kostja postitust ja sellele lisatud pilte hinnates õigesti asjakohasest

Riigikohtu praktikast, kuid asus postituse teksti ja piltidel kajastatut koosmõjus hinnates

ekslikult seisukohale, et mõistlik lugeja saab kostja tekstist aru selliselt, et hageja kasutab

maanteel hukkunud küülikuid oma kohvikus burgeri valmistamiseks. Seda järeldades jättis

maakohus kohaselt arvestamata kostja avaldatud lausete konteksti ja avaldamise viisi, aga ka

asjaolu, et kostja tegutseb loomakaitseaktivistina.

9.1. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja avaldas oma blogis ja Facebooki kontol järgmise

sisuga postituse ning jagas hiljem postituse hüperlinki oma Facebooki kontol: „Assamalla

hamburgerikiosk tõmbab kliente magnetina,“ on kolme aasta taguse „Virumaa Teataja“

leheloo pealkiri, milles tehakse juttu kohaliku naise MK söögikohast „Rita kodukohvik“. „100

elanikuga Assamalla kerkis viie aastaga Virumaa burgeripealinnaks“, kiidab tänavu mais

ilmavalgust näinud „Maalehe“ artikkel. Hurraa! Rita äriedule ja majanduslikule õitsengule

aitavad kaasa küülikud. „Nagu lapsed tulevad, annan neile porgandi pihku ja saadan õue

jäneseid toitma“, avab naine oma äri tagamaid. Kõik tore, aga natuke pahasti on selle looga

ka. Ja nimelt jooksevad need vahvad ja toredad jänkukesed maanteel. Nii mõnigi jääb masina

alla, aga naine ise probleemi ei näe. „Loomulik kadu“, olla ta väitnud mehele, kes teda sellise

hoolimatuse eest noomis. Kui Assamallasse satute ja keha kinnitate, siis on ehk teie burgsi

vahel just maanteelt korjatud jänkukene – ega head toorainet saa ju raisku lasta minna! Eks

ole? Head isu ja mõelge ikka kaasa“. Postitustele olid lisatud pildid maantee servas seisvast ja

hukkunud küülikust ning hageja kohvikus valmistatud burgerist (tl 10–11).

Blogi väljavõttest nähtub mh, et blogi pealkirjaks oli „Heiksi blogi“, mille kirjelduseks oli

märgitud: „Jagan siin omi mõtteid elust ja loodusest. Palju pajatan ka oma suurtest sõpradest

loomadest. Teinekord viskan aga niisama villast, kuid loodetavasti oskab hea lugeja lorajutu

ikka ää tunda. Siit ei leia te hoolikalt valitud sõnu ning kui asjad on omadega peres, siis nii

ma ka kirjutan /…/“ (tl 11). Pooled ei vaidle ka selle üle, et kostja on tuntud

loomakaitseaktivist. Seetõttu on usutav kostja väide, et ta tegutseb eesmärgiga seista loomade

heaolu eest ja takistada loomade väärkohtlemist.

Arvestades kostja postituse sisu ja fotosid koosmõjus asjaoluga, et kostja on

loomakaitseaktivist, kes teeb blogis loomade heaolu ja väärkohtlemist puudutavaid kriitilisi

postitusi, millele viitab mh ka blogi iseloomustav tekst, võis mõistlik lugeja mõista postitust

selliselt, et kostja tegi kriitilise postituse hageja kohvikus peetavate küülikute heaolu tagamata

jätmise kohta. Sellele viitab mh ka asjaolu, et postitustele oli lisatud mitu fotot küülikutest

ning ainult üks foto hageja kohviku burgerist. Seejuures oli burgeri foto pärit Maalehe artiklist

ning selle all oli kajastatud hageja juhatuse liikme enda lauset: „Nagu lapsed tulevad, annan

2-20-17754

neile porgandi pihku ja saadan õue jäneseid toitma“ (vrd tl 41 pöördel), st ka see oli seostatud

hageja peetavate küülikutega ning sellega, et hageja kohviku edu tagavad küülikud. Eeltoodu

valguses ei saanud mõistlik lugeja pidada tõsiseltvõetavaks kostja naljatleval ja küsival toonil

õhku visatud mõtet: „Kui Assamallasse satute ja keha kinnitate, siis on ehk teie burgsi vahel

just maanteelt korjatud jänkukene – ega head toorainet saa ju raisku lasta minna! Eks ole?“.

Mõistlik lugeja ei saa kostja väljendusviisi ja tonaalsust ning kogu postituse ja blogi üldist

konteksti arvestades mõista kostja avaldatut selliselt, et kostja hoiatas lugejaid, et hageja

juures burgerit süües võib maanteel hukkunud jänese liha burgeri vahel olla. Kogu postituse

fookus on suunatud sellele, et hageja kohviku edu tagavad küülikud, kelle endi heaolu ei ole

hageja juures tagatud. Selliselt on postitust mõistnud nt ka üks kostja jälgija, kes

kommenteeris postitust järgmiselt: „Olen käinud seal söömas ja neid jäneseid näeb seal vabalt

jooksmas iga päev, perenaisel sai nägu täis sõimatud, aga mis kasu selles oli“ (tl 42 pöördel).

Seega mõistis ka see lugeja, et kostja juhtis tähelepanu asjaolule, et hageja jätab küülikute

heaolu tagamata, mitte sellele, et hageja kasutab hukkunud küülikute liha burgeri

valmistamisel.

9.2. Eeltoodut arvestades ei ole kostja avaldanud hageja kohta valeväidet selle kohta, et

hageja kasutab maanteel hukkunud küülikuid oma kohvikus burgeri valmistamiseks, st ei ole

pannud toime õigusvastast tegu VÕS § 1045 lg 1 p 6 või p 8 tähenduses, mistõttu ei ole

hagejal õigust nõuda kostjalt VÕS § 1043 järgi õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist.

Kuna kostja ei ole pannud toime õigusvastast tegu, ei ole tähtsust hageja apellatsioonkaebuse

väidetel võimaliku kahju tekkimise ja põhjusliku seose kohta ning kolleegium ei käsitle neid.

Samuti ei hinda ringkonnakohus kostja esitatud uut tõendit.

10. Ringkonnakohtul ei ole alust muuta hageja apellatsioonkaebuse alusel maakohtu otsust ka

menetluskulude jaotuse osas. Maakohtul oli hagi osalise rahuldamise tõttu õigus jätta

menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seejuures tuleb arvestada, et

maakohus rahuldas hageja kahju tekitava tegevuse lõpetamise nõude puhul kõige väiksema

ulatusega alternatiivnõude ning jättis kahju hüvitamise nõuded rahuldamata. Lisaks ei ole

ringkonnakohtu põhjenduste valguses enam asjakohane hageja argument, et menetluskulud

tuleks jätta suuremas osas kostja kanda, kuna peamine vaidlus oli pooltel selle üle, kas kostja

käitumine oli õigusvastane, ja maakohus pidas käitumist õigusvastaseks. Kuna

ringkonnakohtu hinnangul ei olnud kostja käitumine õigusvastane, ei oleks sel põhjusel alust

jaotada menetluskulusid teisiti. Samas ei anna see asjaolu muuta menetluskulude jaotust ka

kostja kasuks, sest kostja ei ole maakohtu otsust, sh selles sisalduvat menetluskulude jaotust

vaidlustanud.

11. Neil kaalutlustel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu

otsuse resolutsiooni kahju hüvitamise nõuete rahuldamata jätmise osas muutmata, kuid

muudab ülaltoodu kohaselt kohtuotsuse põhjendusi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel apellandi kanda.

13. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

TsMS § 174 lg 1 ja § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

2-20-17754

Kostja esitatud menetluskulude nimekirjade järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud

menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 3924,95 eurot (sh käibemaks). Nimekirjade

kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 13,53

tundi, sh maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja selle menetlusse võtmise määrusega

tutvumiseks ning kliendiga suhtluseks 1,18 tundi, vastuse koostamiseks ja kohtule esitamiseks

11,92 tundi ning vastaspoole taotluse ja kohtu kirjaga tutvumiseks ning menetluskulude

nimekirja koostamiseks 0,43 tundi.

Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse sisu ja mahtu, on kolleegiumi

hinnangul kostja lepingulise esindaja tehtud toimingud olnud vajalikud, kuid toimingutele

kulunud aeg on osaliselt ülepaisutatud. Ringkonnakohtu hinnangul võis kogenud

vandeadvokaadil kuluda maakohtu otsusega ja apellatsioonkaebusega tutvumiseks ning

kliendiga arutamiseks kokku 1,18 tundi ning kohtu viimase kirjaga tutvumiseks ja

menetluskulude nimekirja koostamiseks kuluda kokku 0,43 tundi, kuid apellatsioonkaebuse

koostamiseks, arvestades selle sisu ja mahtu ning asjaolu, et selles sisaldusid ka maakohtus

esitatud seisukohad, maksimaalselt üks tööpäev, s.o 8 tundi, s.o kokku 9,61 tundi.

Menetluskulude nimekirja järgi on kostja esindaja tunnitasu käibemaksuta 240 eurot (koos

käibemaksuga enne 01.01.2024 288 eurot ja alates 01.01.2024 292,8 eurot), mis ületab

oluliselt vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase keerukuse ja sisuga vaidluste puhul.

Sarnase keerukuse ja sisuga vaidluse puhul saab keskmiseks vandeadvokaadi tasumääraks

apellatsioonimenetluses pidada maksimaalselt 180 eurot (koos käibemaksuga enne

01.01.2024 216 eurot ja alates 01.01.2024 219,6 eurot).

Kostja kinnitas TsMS § 174 lg 10 tähenduses, et ta ei saa käibemaksu tagasi arvestada, sest ta

ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga.

Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale enne 01.01.2024

tehtud toimingute eest 1982,88 eurot (9,18×216) ning alates 01.01.2024 tehtud toimingute

eest 94,43 eurot (0,43×219,6), s.o kokku 2077,31 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)