2-20-14920/31 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea

Lepik

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.08.2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-14920

Kohtuasi

E.M-i hagi AS-i Õhtuleht Kirjastus, M.Y, W.K ja U.T

vastu õigusvastase kahju tekitamise lõpetamiseks ja

mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 16.03.2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

E.M-i apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

AS-i

Õhtuleht

Kirjastus

vastu

esitatud

apellatsioonkaebuse hind 6500 eurot

M.Y, W.K ja U.T vastu esitatud apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) E.M (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Aleksei Smelov

Kostjad (vastustajad) AS Õhtuleht Kirjastus (registrikood

10678223), M.Y (isikukood XXX), W.K (isikukood

XXX) ja U.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Mari Männiko

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta E.M-i apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta Harju Maakohtu 16.03.2023 otsus tsiviilasjas nr 2-20-14920 muutmata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud E.M-i kanda.

4. Mõista E.M-ilt AS-i Õhtuleht Kirjastus kasuks välja apellatsiooniastme

menetluskulude hüvitis 722 eurot 50 senti. Mõista E.M-ilt M.Y, W.K ja U.T kasuks

solidaarselt välja apellatsiooniastme menetluskulude hüvitis 867 eurot 80 senti.

Nimetatud menetluskulude hüvitistelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni

2-20-14920

kohustuse kohase täitmiseni maksta võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. E.M (hageja) esitas 12.10.2020 (täpsustatud 30.11.2020, 16.03.2021, 31.03.2021,

07.02.2022, 14.02.2024, 28.03.2022) Harju Maakohtule AS-i Õhtuleht Kirjastus (kostja I),

M.Y (kostja II), W.K (kostja III) ja U.T (kostja IV) vastu hagi, milles palus kohustada kostjat

I eemaldama Õhtulehe veebiväljaande artiklist „„Kui see lugu ilmub, siis kaebame teid

kohtusse!“ Muinasjutulisi intresse pakkuvad hoiu-laenuühistud turnivad seaduse piiril“

(artikkel) osad, mis sisaldavad hageja ees- ja perekonnanime, varasemaid perekonnanimesid

ja andmeid hageja varasema karistatuse kohta. Alternatiivselt palus hageja kohustada kostjat I

asendama hageja ees- ja perekonnanime artiklis pseudonüümiga. Hageja palus keelata kostjal

I avaldada artiklit või selle (refereeritud) osi, milles on märgitud hageja isikuandmeid (sh

kehtivat ja endist ees- ja perekonnanime, hageja initsiaale). Hageja palus mõista kostjalt I

välja mittevaralise kahju hüvitise 3000 eurot. Hageja palus kohustada kostjaid II–IV esitama

kostjale I avalduse kustutada artiklist osad, mis sisaldavad hageja ees- ja perekonnanime,

andmeid hageja varasema karistatuse kohta ning hageja varasemaid perekonnanimesid.

Hageja palus jätta menetluskulud kostjate kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt on kostjad vaidlusaluste andmete avaldajad. Kostja I avaldas

15.07.2020 ajalehe Õhtuleht veebiväljaandes artikli, milles kostjad II–IV kirjeldasid erinevate

hoiu-laenuühistute tegevust Eestis. Mh avaldasid kostjad II–IV hageja ees- ja perekonnanime,

andmed hageja karistatuse kohta (hageja jäi 2015. aastal süüdi käibemaksupettuses ja ta

mõisteti kohtus 2,5 aastaks tingimisi vangi) ning hageja varasemad perekonnanimed. Kostja I

tegi artiklis sisalduvad andmed teatavaks avalikkusele. Kostjad II–IV kui artikli autorid

avaldasid artiklis sisalduvad andmed kostjale I.

1.2. Isikuandmeid võib ilma inimese nõusolekuta töödelda ja meedias avalikustada järgmiste

tingimuste täitmise korral: isikuandmed avalikustatakse ajakirjanduslikul eesmärgil, isiku

tuvastataval kujul avalikustamiseks on avalik huvi, seda tehakse kooskõlas ajakirjanduseetika

põhimõtetega ja andmete avalikustamine ei kahjusta ülemäära selle inimese õigusi.

Hageja ees- ja perekonnanime (sh endiste perekonnanimede) ning karistatuse avaldamine ei

olnud põhjendatud. Hageja ei andnud nõusolekut andmete avaldamiseks. Kostjad rikkusid

2-20-14920

eespool nimetatud andmete esitamisega hageja isikuandmete töötlemise reegleid ning nende

andmete avaldamine ei olnud kooskõlas ajakirjanduseetikaga. Lisaks kahjustas andmete

avaldamine hageja õigust eraelu puutumatusele. Avalikkuse huvi ei kaalunud üles hageja

õigust privaatsusele ning avaldatu ei aidanud kaasa ühiskondlikule debatile ega andnud

artiklile lisaväärtust. Eespool nimetatud hageja andmeid ei olnud vaja esitada.

Artikli põhieesmärgiks oli võrrelda mõnede tegutsevate hoiu- laenuühistute tegevust, mh selle

vastavust hoiu-laenuühistu seaduse (HLÜS) § 28 lg-le 9, milles on sätestatud ühistu liikmetele

laenude väljastamisele piirang. Avalikkusel ei olnud huvi saada teada hageja varasematest

perekonnanimedest ja karistatusest. Hageja ei ole avaliku elu tegelane, seejuures ei tee

hagejast avaliku elu tegelast see, et ta tegeleb äriga, ning artikkel ei kajastanud hageja isikuga

seotud päevakajalisi sündmusi. Hageja on rikkunud seadust, kuid mitte seoses hoiu-

laenuühistu ERIAL (ERIAL) tegevusega, rikkumise eest karistust kandnud, täitnud talle

esitatud nõuded ning elanud enam kui viis aastat seadusekuulekalt. Artikli avaldamise päeval

ei olnud hagejal kehtivaid kriminaalkaristusi ja tema suhtes ei olnud algatatud

kriminaalmenetlust. Hageja oli ERIAL-i asutaja, kuid ei olnud enam ca kolm aastat ühinguga

seotud ega kuulunud ERIAL-i juhtorganitesse, ei juhtinud ERIAL-i tegevust ega võtnud

ühistuga seotud otsuseid vastu. Seega ei olnud hageja varasema karistatuse avaldamine

põhjendatud ka ERIAL-i tegevuse kontekstis.

1.3. Hagejale tekitatakse kestvalt õigusvastaselt kahju, kuna vaidlusalused andmed on artiklis

endiselt kättesaadavad.

1.4. Mittevaralise kahju hüvitamise kontekstis märkis hageja mh, et kostjad halvustasid

hagejat tahtlikult. Hageja mittevaralise kahju hüvitise suuruse puhul tuli arvestada selle

preventiivset toimet ning majanduslikult paremas positsioonis kostjalt I välja mõista suurem

mittevaralise kahju hüvitis, et motiveerida teda kahju tekitamisest loobuma. Artiklis hageja

eraelu kohta asjaolude avaldamisega tekitati talle hingelist valu ja kannatusi.

Kostjate vastuväited

2. Kostjad vaidlesid hagile vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

2.1. Kostjate vastuväidete kohaselt töötlesid nad hageja isikuandmeid kooskõlas seadusega

(ajakirjanduslikul eesmärgil). Hageja isikuandmete avaldamine artiklis oli põhjendatud. Kuigi

hageja ei ole avaliku elu tegelane, esines avalik huvi avaldada vaidlusalused andmed. Artiklis

kajastati hoiu-laenuühistute (mh ERIAL-i) tegevust ning nende juhtimisega seotud isikute

andmeid. Artiklis kajastati isikute (sh hageja) tegevust majandus- ja kutsetegevuses (mh

hageja rolli ERIAL-i tegevuses) ega avaldatud rangelt hageja eraelusfääri kuuluvaid andmeid.

ERIAL-i juhatus kinnitas meedias avaldatud artiklis hageja kandvat rolli ERIAL-i juhtimises

(hageja on töötanud ERIAL-is kogu aeg, arendades nii hoiu-laenuühistut kui ka kogu

kontserni ning olnud ERIAL-i tegevuse mõtte suunaja ja innovaator). Lisaks tõendasid hageja

tegutsemist ERIAL-i liikmete esindamisel mh talle väljastatud volikirjad ühistu liikmete

esindamiseks.

2.2. Avalikkuse huvi hageja isikuandmete vastu tulenes hageja varem toime pandud süüteo

liigist, tekitatud kahjust ning hageja praegusest kutsealast ja tegevusvaldkonnast. Hagejat

karistati maksupettuse eest tingimisi vabadusekaotusega. Hagejal oli ERIAL-i tegevusega

lähedalt seotud isikuna võimalus mõjutada ühistu juhtimisotsuseid. ERIAL-i klientidel ja

2-20-14920

teenuste kasutajatel on õigustatud huvi otsida ja saada teavet hageja varasema käitumise

kohta. Hoiu-laenuühistu tegevus ja juhtimine peab olema läbipaistev. Isikutel, kes soovivad

tarbida hoiu-laenuühistu teenuseid, peab olema võimalik olla kursis ühistu juhtimisega seotud

isiku varasema tegevusega, et enne rahapaigutusotsuste tegemist veenduda hoiu-laenuühistu

juhatusse kuuluvate isikute laitmatus ärilises reputatsioonis. Kostjate kui ajakirjanduses

tegutsevate isikute eesmärk oli juhtida avalikkuse tähelepanu ERIAL-i võimalikele

minetustele liikmete hoiustatud raha kasutamisel.

2.3. Hageja endiste perekonnanimede avaldamine artiklis oli vajalik. Hageja on varem

karistatud ning seejärel nime vahetanud. Isikud, kes sooviksid kontrollida ERIAL-iga seotud

isikute usaldusväärsust, ei pruugi hageja nimevahetuse tõttu kriminaalkaristuse andmeid leida.

On ebatavaline, et inimene mitu korda nime vahetab. Lisaks pidas hageja oma eelmiste

perekonnanimede kehtivuse ajal muid kohtuvaidlusi, millega ajalehe lugeja saab tutvuda,

teades hageja kohtuvaidluse ajal kehtinud perekonnanime. Endiste perekonnanimede

avaldamine oli vajalik ka seoses tsiviilkäibe hoolsusega, et isikutel oleks võimalik äriregistrist

leida hageja praegusi ja varasemaid seoseid erinevate äriühingutega.

2.4. Vaidlusaluste andmete avaldamine ei kahjustanud hageja huve ülemäära. Usutavasti

soovis hageja nimemuutusega varjata oma kriminaalkaristust. Hageja varasemate

perekonnanimede kasutamise fakti avaldamine ei riivanud liigselt hageja eraelu puutumatust.

Avaldatud andmed olid õiged.

2.5. Põhjendatud ei ole hageja nõue asendada tema nimi artiklis initsiaalidega. Kui

meediaorganisatsioon peaks rahuldama andmesubjektide anonüümimise taotlused, võiks sellel

olla ajakirjandusvabadusele halvav mõju. Hageja nõudel artiklist isikuandmete kaotamiseks

puudub õiguslik alus. Lisaks ei ole alust keelata hageja isikuandmete töötlemist tulevikus.

Kostja I säilitab meediaarhiivi terviklikkust eesmärgiga tagada (ka vanade) uudiste

kättesaadavus. Nimetatu on Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 10

ning Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 44 järgi meediaorganisatsiooni kohustus. Lisaks ei

ole avalik huvi ERIAL-iga seotud kriminaalmenetluse vastu raugenud ning etteulatuvalt ei saa

keelata ERIAL-iga seotud isikute isikuandmete töötlemist.

2.6. Kostja I palus jätta rahuldamata hageja mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Hagejale ei

tekkinud kahju.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 16.03.2023 otsusega hageja kostjate vastu esitatud hagi rahuldamata

ja menetluskulud hageja kanda. Maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja

menetluskulude hüvitise 1632 eurot 10 senti ning kostjate II–IV kasuks ühiselt välja

menetluskulude hüvitise 1632 eurot 10 senti. Maakohus määras, et lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjatele hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud ulatuses.

3.1. Maakohus tuvastas, et kostja I avaldas 15.07.2020 ajalehe Õhtuleht veebiväljaandes

vaidlusaluse artikli ning selle autoriteks on kostjad II–IV. Artiklis avaldati hageja kohta

järgmised andmed: „Ehkki ühistul on sadu liikmeid ja kõigil neil on seaduse järgi võrdselt

täpselt üks hääl, kontrollivad firmat täielikult B. D-i ja E.M“; „Mõlemat on varem tuntud ka

teiste nimede all: B. D kandis F. F nime ning E.M on kandnud perekonnanimesid W ja Q“;

„E.M jäi 2015. aastal süüdi käibemaksupettuses, kui kullaäris kasutati ära seaduseauke ja

2-20-14920

tekitati riigile 306 000 euro suurune kahju“; „Toonase nimega Q mõisteti kohtus 2,5 aastaks

tingimisi vangi“; „Kriminaalkaristus välistab küll E.M-i kuulumise juhatusse, kuid volikirjade

alusel ta saab esindada ühistu liikmeid näiteks üldkoosolekul“. Seega avaldati artiklis hageja

kehtiv ees- ja perekonnanimi, hageja endised perekonnanimed ja andmed hageja varasema

karistatuse kohta. Andmed hageja endiste perekonnanimede ja varasema karistatuse kohta olid

õiged.

3.2. Pooled ei vaielnud, et artiklis avaldatud hageja ees- ja perekonnanimi, tema endised

perekonnanimed ja hageja varasem karistatus olid hageja isikuandmed. Kostjad töötlesid

hageja isikuandmeid vastutavate töötlejatena (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba

liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (IKÜM) art 4 p 4). Hageja ei

andnud kostjatele nõusolekut viidatud andmete avaldamiseks.

3.3. Eestis reguleerib isikuandmete töötlemist ajakirjanduslikul eesmärgil isikuandmete kaitse

seaduse (IKS) § 4 (koosmõjus IKÜM art 85 lg-tega 1 ja 2). IKS § 4 kohaselt võib

isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul eesmärgil, eelkõige

avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas ajakirjanduseetika

põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada andmesubjekti

õigusi.

Hageja varasema karistatuse andmete puhul on oluline, et kostjad avaldasid andmed hoiu-

laenuühistute tegevust ja nendega seotud isikute tausta käsitlevas artiklis. Lisaks oli asja

lahendamisel tähtis, et hageja süüdimõistmine oli tõsi ning andmed hageja toimepandud

süüteo ja tema karistamise kohta avaldatud pärast kohtumenetluse lõppu ja süüdimõistva

otsuse jõustumist. Seetõttu tuleb kontrollida mh hageja karistatuse kohta andmete avaldamise

seaduspärasust IKÜM art 85 lg-te 1 ja 2 järgi IKS § 4 alusel. IKS § 4 lubab ajakirjanduslikul

eesmärgil töödelda mh andmeid isiku varasema karistatuse kohta ning sätestab asjakohased

kaitsemeetmed (andmete seaduspärase avaldamise kriteeriumid) andmesubjekti õiguste ja

vabaduste kaitseks, järgides IKÜM art-s 10 sätestatud andmete töötlemise reegleid.

3.4. Selleks, et leida tasakaal väljendusvabaduse ja eraelu puutumatuse kui võrdsete

põhiõiguste vahel, tuleb hinnata mh andmete panust üldist huvi pakkuvasse debatti,

puudutatud isiku tuntust ja avalikustatud materjali teemat, puudutatud isiku varasemat

käitumist, teabe hankimise viisi ja tõelevastavust, avaldatud materjali sisu, vormi ja tagajärgi.

Isiku andmete avaldamist ei õigusta pelk erahuvi ega sensatsioonijanu ning andmete

avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid tuleb võrrelda tagajärgedega, mida isikule

põhjustatakse. Avaliku huvi puudumist võiks sedastada nt juhul, kui avaldatakse eraelu

detaile, mis ei seostu avaliku huviga ega aita kaasa ühiskondlikule debatile. Avalik huvi peaks

puuduma täielikult ja ilmselgelt, sest vastasel juhul saaks avalik võim liiga ulatuslikult

otsustada, millistel teemadel võib ajakirjandusväljaanne kirjutada. See moonutaks

ajakirjandusvabadust. Ajakirjandusel on ajakirjandusvabaduse olemusest tulenevalt lai

otsustusvabadus avalikku huvi puudutava teemaderingi määratlemisel (RKHKo 23.03.2016,

3-3-1-85-15, p-d 19–21; RKTKo 04.10.2017, 2-15-16007, p 16).

3.5. Kostja I järgis hageja isikuandmete töötlemisel IKS § 4 nõudeid ega tekitanud hagejale

õigusvastaselt kahju VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja lg 3 ning IKS § 4 alusel.

3.5.1. Maakohus tuvastas, et artiklis käsitletud hoiu-laenuühistud eksisid artikli autorite

hinnangul reegli vastu mitte anda ühistu liikmele laenu rohkem kui (maakohtu otsuses

2-20-14920

ekslikult märgitud „kuni“) 20% ühistu omakapitalist. Üks neljast artiklis käsitletud hoiu-

laenuühistust oli ERIAL, millega on seotud hageja. Ajakirjanikud käsitlesid iga ühingut, tõid

välja selle juhtfiguurid ja neid iseloomustavad asjaolud (nt varasem ärialane tegevus,

karistatus, tuntus avalikkuses). ERIAL-i tegevust käsitletavas artikli osas avaldati hageja ees-

ja perekonnanimi, hageja endised perekonnanimed ning andmed tema varasema karistatuse

kohta. Kuigi hageja ei ole avaliku elu tegelane, oli ajakirjandusel õigus avaldada artiklis

hageja kohta eespool märgitud andmed. Hageja isikuandmete avaldamine panustas üldist huvi

pakkuvasse ühiskondlikku debatti, sest ajakirjandus tõi avalikkuse ette hoiu-laenuühistute

tegevuse probleemkohad (mh seaduses sätestatud reeglite mittejärgimine ning ühistutega

seotud isikute taust ja reputatsioon). Andmete töötlemise vastu esines avalik huvi. Hageja ei

toonud kohtu ette asjaolusid, et tema ees- ja perekonnanime, varasema karistatuse ning

endiste perekonnanimede avaldamine põhjustas talle kahjulikke tagajärgi.

3.5.1.1. Avalikkusel oli põhjendatud huvi saada teada hoiu-laenuühistu tegevusest (mh

seadusega kehtestatud normide täitmisest) olukorras, kus ühistu pakkus klientidele väga

atraktiivset võimalust tulu teenida (tähtajalise hoiuse intress rohkem kui 10%). Artikli

kohaselt oli ERIAL-il käsitletud ühingutest kõige agressiivsem reklaamikampaania. Sellises

olukorras oli avalikkusel huvi saada teada ühistuga seotud isikutest. Nimetatud teabe

jagamine oli võimatu ilma hageja ees- ja perekonnime avaldamata. Reklaamides ühistu

tegevust, seadis hageja ennast paratamatult avalikkuse ja ajakirjanduse tähelepanu keskmesse,

pidi arvestama, et tema nimi võis tõmmata ajakirjanduse tähelepanu ja olla avaldatud ERIAL-

i tegevuse kontekstis. Hageja ees- ja perekonnime avaldamine seostus artikli eesmärgiga.

3.5.1.2. Hageja varasema karistatuse avaldamiseks esines avalik huvi. Kui hoiu-laenuühistu

pakub võimalust teenida väga head tulu, on avalikkusel põhjendatud huvi saada teada

ühistuga seotud isikute varasemast tegevusest ja käitumisest. Liiga atraktiivne tulu teenimise

võimalus võib tekitada inimesel kahtluse, kas lubatud eesmärgi saavutamine on võimalik ja

seaduslik. Oluline on näidata ühistu juhtimisega seotud isikute tausta, et potentsiaalne klient

saaks hinnata, kui tõenäolised ja usutavad on reklaamis esitatud lubadused. Enne

rahapaigutuse otsuse tegemist peab ühingu võimalik klient saama veenduda ühingut

kontrollivate isikute maines. Teave ühistuga seotud isikute kohta võib hõlmata isiku

varasemat ärialast tegevust ning õiguskaitseorganite huviorbiiti sattumist või kriminaalkorras

karistamist.

Maakohus tuvastas, et hagejal oli kontroll ERIAL-i üle või võimalus mõjutada ühingu

tegevust. ERIAL-i juhatuse 10.12.2020 pöördumises kõigi Eesti elanike poole nimetati

hagejat ühingu tegevuse mõtte suunajaks ja innovaatoriks ning märgiti, et hageja on töötanud

ERIAL-is kogu aeg, arendades nii hoiu- laenuühistut kui ka kontserni. Artikli kohaselt jäi

hageja 2015. aastal süüdi käibemaksupettuses ja kohus mõistis ta 2,5 aastaks tingimisi vangi.

Maakohtu hinnangul oli see, et hageja mõisteti süüdi maksualase süüteo toimepanemises (st

kaudselt raha ebaseaduslikus käitlemises), tähtis teave ühistu tegevuse üle kontrolli omava või

alternatiivselt selle tegevust mõjutava isiku puhul, kuna hoiu-laenuühistu tegevus on seotud

klientide raha kasumliku investeerimise ja neile tulu teenimisega. ERIAL-i tegevus oli avalik,

sest ühistu kaasas inimestelt raha ja pakkus tulu teenimise võimalust. Hageja asetas ennast

paratamatult avalikkuse tähelepanu ette ning pidi arvestama, et meedia või teised isikud

huvituvad mh sellest, kas hageja on varem käitunud seaduskuulekalt. Arvestades ERIAL-i

tegevuse sisu ja hageja rolli ühistu tegevuses, ei olnud hageja varasema karistatuse andmed

eraelulised. Avaldatud tõene teave ei asetanud hagejat negatiivsesse valgusesse ega

põhjustanud hageja negatiivsete hinnangutega väärtustamist. Lisaks oli andmete avaldamine

kooskõlas artikli eesmärgiga. See, et hageja oli määratud karistuse artikli avaldamise hetkeks

2-20-14920

ära kandnud, ei välistanud ajakirjanduse õigust hageja varasemat karistatust meedias

kajastada.

3.5.1.3. Samuti esines avalik huvi hageja varasemate perekonnanimede avaldamiseks. Isikul

on õigus otsustada, kas ta soovib perekonnanime vahetada ning oma varasemaid

perekonnanimesid avalikkusele teatavaks teha. Samas näitab perekonnanimede korduv

muutmine, et isik soovib varjata oma käitumist või tegevust varasemate perekonnanimede

kehtivuse ajal. Avalikkusel oli huvi saada andmeid hoiu-laenuühistuga seotud isikute ja nende

tegevuse kohta ka ajal, mil neil oli teine perekonnanimi. Hageja süüdimõistmise ajal oli tema

perekonnanimi Q. Maakohus pidas usutavaks, et hageja soovis nimevahetusega raskendada

või teha võimatuks hageja seostamise varem sooritatud süüteoga. Avalikkusel on huvi saada

teada, kas hoiu-laenuühistuga seotud isik on kriminaalkorras karistatud. Eespool viidatud

perekonnanime avaldamine võimaldas lugejale andmebaasidest kontrollida, kas artiklis

avaldatud andmed hageja süüdimõistmise kohta olid tõesed. W nime all ei mõistetud hagejat

süüteo toimepanemise eest süüdi, kuid see nimi võimaldas lugejal siduda hagejat teiste

äriühingutega, mille tegevusega oli ta seotud W perekonnanime kandes. Avalikkusel oli huvi

saada teada hoiu-laenuühistuga seotud isikute varasemast äritegevusest. See, kui kasumlikud

või kahjumlikud olid isiku juhitud äriühingud, aitab hoiu-laenuühistu kliendil hinnata, kas ta

soovib ühistu tegevuses osaleda. Hageja tegeles äritegevusega ka ajal, kui tema

perekonnanimeks oli Q või W.

3.5.2. Maakohtu hinnangul oli hageja kehtiva ees- ja perekonnanime, varasema karistatuse

ning endiste perekonnanimede avaldamine kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega, mis

tulenevad peamiselt Eesti ajakirjanduseetika koodeksist ning selle valdkonna üldistest

rahvusvahelistest printsiipidest. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 4.8 lause 1 kohaselt peab

ajakirjanik õigusrikkumistest, kohtuasjadest ja õnnetustest materjale avaldades kaaluma, kas

asjaosaliste identifitseerimine on tingimata vajalik ja milliseid kannatusi võib see

asjaosalistele põhjustada. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 4.9 järgi avaldatakse inimese

eraelu puutumatust rikkuvaid materjale vaid juhul, kui avalikkuse huvid kaaluvad üles

inimese õiguse privaatsusele.

Hageja isikuandmete avaldamine artikli kontekstis oli põhjendatud ja vajalik ning

vaidlusaluste andmete esitamise vastu esines avalik huvi. Hageja isikuandmete avaldamine ei

kahjustanud ülemäära tema õigusi (mh ei riivanud ülemäära intensiivselt hageja eraelu).

Kostja I õigus väljendusvabadusele kaalus üles hageja õiguse eraelu kaitsele. Avalikkusel oli

õigustatud huvi saada teada hageja isikuandmed, sest ta oli seotud ERIAL-iga. Kostja I

sõnavabadust tuli praegu eelistada hageja õigusele eraelu kaitsele. Avaldatud andmed olid

tõesed ega kahjustatud hageja mainet. Hinnates andmete esitamist artikli kontekstis, ei

avaldanud kostja neid sensatsioonijanust. Hageja oli üks isikutest, kelle varasemat tegevust

(sh karistatust) artiklis käsitleti, ning hageja kohta esitati andmeid minimaalses mahus

(sisaldusid ühes tekstilõigus). Avaldatu ei asetanud hagejat negatiivsesse valgusesse ega

sisaldanud kohatuid väärtushinnanguid. Hageja pidi arvestama, et ERIAL-iga seotuse tõttu

võidakse teda tähelepanu keskmesse tuua. Hageja ei toonud kohtu ette asjaolusid, millest

nähtuks, et tema isikuandmete töötlemine põhjustas talle kahjulikke tagajärgi.

3.5.3. Asjas ei kohaldu IKS § 14. Viidatud säte asub seaduse neljandas peatükis, mis

reguleerib isikuandmete töötlemist õiguskaitseasutuse poolt süüteo tõkestamisel, avastamisel

ja menetlemisel ning karistuse täideviimisel. Kostja I ei töödelnud hageja isikuandmeid

neljanda peatüki alusel. Kostja I avaldas andmeid ajakirjanduslikul eesmärgil, mistõttu

kohaldus IKS § 4.

2-20-14920

3.6. Samadel põhjendustel järgisid ka kostjad II–IV hageja isikuandmete töötlemisel IKS § 4

nõudeid ega tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja lg 4 ning

IKS § 4 alusel.

3.7. Artiklis avaldatud hageja ees- ja perekonnanimi, hageja varasem karistatus ja hageja

endised perekonnanimed kuuluvad tema eraelu sfääri. Kostjad ei rikkunud õigusvastaselt

hageja eraelu puutumatust ega tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju VÕS § 1043 ja § 1045

lg 1 p 4 alusel.

3.7.1. Kostja I tegi hageja ees- ja perekonnanime, varasema karistatuse ning varasemad

perekonnanimed avalikkusele nähtavaks ning seega oli kostja I hageja andmete avaldaja.

Eraelu kaitsega on hõlmatud ka isiku identifitseerimine ja isiksuse muud aspektid. Seega on

isikul üldjuhul õigus määrata, kas ja millist informatsiooni ta oma eraelu kohta avalikustab

(RKTKo 29.03.2017, 3-2-1-153-16, p 34). Hageja ei nõustunud tema andmete avaldamisega.

3.7.1.1. Hageja isikuandmete avaldamine kostja I poolt ERIAL-i tegevust käsitletavas artikli

osas ei olnud õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi. Artikli eesmärk oli piisavalt

kaalukas, et õigustada hageja andmete avaldamist. Hageja andmeid sisaldava artikli

eesmärgiks oli juhtida avalikkuse tähelepanu sellele, et hoiu-laenuühistud rikkusid artikli

autorite hinnangul nõuet mitte anda ühistu liikmele laenu rohkem kui 20% ühistu

omakapitalist ning et osade ühistutega seotud isikute taust ei olnud laitmatu. Ajakirjanikud

käsitlesid nelja ühistut (sh hagejaga seotud ERIAL-i), nende juhtfiguure ja viimaseid

iseloomustavaid asjaolusid (nt varasem ärialane tegevus, karistatus, tuntus avalikkuses).

Avalikkusel oli huvi saada teavet hoiu-laenuühistu tegevusega seotud isikutest ja nende

varasemast (äri)tegevusest (mh sellest, kas juhtfiguurid on kriminaalkorras karistatud).

Ajakirjanduse õigus avaldada andmeid isiku õigusvastaste tegude kohta ei ole ajaliselt

piiramatu. Süüdimõistetul on õigus olla unustatud, eriti siis, kui ta on määratud karistuse ära

kandnud. Avalik huvi isiku sooritatud õigusvastase teo ja isiku vastu võib aja jooksul kaduda.

Aja möödumisel on süüteo toime pannud isik huvitatud sellest, et teda ei seostataks enam

nende tegudega (EIKo 28.06.2018, 60798/10 ja 65599/10, M.L. ja W.W. vs Saksamaa, p 100;

EIKo 14.10.2021, 34159/19, M.L. vs Slovakkia, p 38). Siinsel juhul oli siiski põhjendatud

avaldada andmeid hageja karistatuse kohta. Eelduslikult oli hageja talle 2015. aastal määratud

karistuse (2,5 aastat tingimisi vangistust) artikli avaldamise ajaks 2020. aasta suvel ära

kandnud, kuid periood nende sündmuste vahel ei olnud ülemäära pikk. Lisaks õigustas artikli

kontekstis hageja karistatuse avaldamist hageja toime pandud süüteo liik (käibemaksupettus).

Kuna artikli keskmes oli klientide raha investeerimisega tegelev ERIAL, oli avalikkusel huvi

saada teavet, kas ERIAL-iga seotud hageja käitus varem seaduskuulekalt ega sooritanud

varem finantssüütegusid. Hageja andmete avaldamine oli artikli eesmärgi saavutamiseks

vajalik. Hageja andmete esitamine rikkus tema eraelu puutumatust, kuid rikkumine ei olnud

ülemäära intensiivne. Hageja kohta esitati andmeid minimaalselt ning need sisaldusid ühes

artikli lõigus. Avaldatud tõesed andmed ei asetanud hagejat negatiivsesse valgusesse ega

sisaldanud kohatuid väärtushinnanguid.

3.7.1.2. Hageja isikuandmete avaldamine kostja I poolt ei olnud VÕS § 1046 lg 2 alusel

õigusvastane. Käitumise õigusvastasuse tuvastamisel tuleb selle sätte järgi lähtuda erinevate

kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Artikli avaldamine riivas hageja eraelu

puutumatust, kuid hageja eraelu kaitsega konkureeris kostja I õigus väljendusvabadusele.

Mõlemad on sama kaaluga põhiseaduslikud õigused. Praegu oli avalikkusel põhjendatud huvi

saada teada hageja seotusest ERIAL-iga, hageja varem kriminaalkorras karistatusest

käibemaksupettuse eest ja hageja endistest perekonnanimedest. Nimetatu õigustas

2-20-14920

vaidlusaluste andmete avaldamist. Nagu eespool märgitud, juhiti artiklis tähelepanu, et hoiu-

laenuühistud ei järgi seaduses sätestatud reeglit ja osa ühistutega seotud isikutest (sh hageja)

ei ole laitmatu reputatsiooniga. Enne rahapaigutuse otsuse tegemist peab ühingu klient saama

veenduda ühingu üle kontrolli omavate isikute maines. Kui inimene muudab korduvalt

perekonnanime, iseloomustab see inimest ning näitab tema soovi varjata avalikkuse eest

varasema nime kehtivuse ajal tehtud tegusid ja toiminguid. Avalikkusel on õigustatud huvi

saada teada ühistuga seotud isiku tegevusest ka ajal, kui tal oli teine perekonnanimi.

3.7.2. Ka kostjad II–IV ei tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1

p 4 alusel. Kostjad II–IV olid artikli autorid, mis sisaldas hageja ees- ja perekonnanime,

andmeid hageja varasema karistatuse kohta ja endisi perekonnanimesid. Kostjad II–IV

avaldasid viidatud andmed, kuid hageja isikliku õiguse rikkumine ei olnud ka kostjate II–IV

puhul ülal märgitud põhjendustel VÕS § 1046 kohaselt õigusvastane. Seega ei tekitanud ka

nemad hagejale õigusvastaselt kahju.

3.8. Kuna kostja I ei tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju, jättis maakohus rahuldamata ka

hageja alternatiivse nõude kohustada kostjat I asendama artiklis hageja ees- ja perekonnanime

pseudonüümiga.

3.9. Kuna kostja I ei tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju, jättis maakohus rahuldamata

hageja nõude keelata kostjal I taasavaldada artiklit või selle osi kujul, kus on märgitud hageja

kehtiv ees- ja perekonnanimi, endine perekonnanimi või hageja initsiaalid. Lisaks ei

tõendanud hageja, et kostja I kavatseb artiklit uuesti avaldada.

3.10. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt I välja mittevaralise kahju

hüvitis. Kostja I ei tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate (apellatsioonkaebuses ekslikult

märgitud hageja) kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt rikkus maakohus oluliselt menetlusõiguse norme (TsMS §

232 lg 1 ja § 436 lg 1), kui leidis, et hageja isiklike andmete vastu esines avalik huvi ning

ERIAL-iga seotuse tõttu pidi hageja arvestama, et teda võidakse tähelepanu keskmesse tuua.

Maakohus jättis hageja vastuväited ja õiguslikud argumendid olulises osas tähelepanuta

(hageja 07.02.2022 menetlusdokument) ega põhjendanud nendega mittenõustumist. Sellega

rikkus maakohus kohtuotsuse põhjendamise kohustust.

Praegu puudus avalik huvi, mis võimaldaks ilma hageja loata tema eraelu puudutavate isiklike

andmete avaldamist. Maakohus leidis põhjendatult, et teabe avaldamine riivas hageja eraelu.

Asja lahendamisel ei olnud oluline, kas riive oli ülemäära intensiivne. Asja lahendamisel oli

tähtis, kas ja miks peaks avalikkusele pakkuma huvi hageja, kes ei ole avaliku elu tegelane

ega ERIAL-i juht- ega kontrollorganite liige, eraelu (tema endised nimed) ja varem kantud

karistus.

4.2. Maakohus märkis asjakohaselt, et süüdimõistetud isikul on õigus olla unustatud, eriti siis,

kui ta on määratud karistuse ära kandnud. Maakohtu põhjendused, et praegu oli siiski

põhjendatud avaldada andmeid hageja karistatuse kohta, ei olnud veenvad ega üheselt

mõistetavad, arvestades, et hageja ei olnud avaliku elu tegelane ega ERIAL-i juht- ega

2-20-14920

kontrollorganite liige. Lisaks ei eksponeerinud hageja oma isikut ja tegevust avalikkuses ega

andnud põhjust hageja kohta isikuandmete avaldamiseks. Artikkel ei kajastanud hageja

isikuga seotud päevakajalisi sündmusi. Artiklis käsitleti alusetult hageja eraelusündmusi

(perekonnanime muutmine) ja aastaid tagasi lõppenud kohtuasja. Hageja avaldas enne artikli

ilmumist selgelt, et ei nõustu oma isikuandmete avaldamisega. Hageja eraeluliste andmete

kogumiseks puudus avalik huvi, see ei olnud kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega,

kahjustas ülemäära hageja õigusi (õigus eraelu puutumatusele) ning oli õigusvastane.

4.3. Lisaks ei ole kriminaalmenetlus, kus hageja on süüdistatav, lõppenud. PS § 22 kohaselt ei

tohi kedagi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud süüdimõistev

kohtuotsus.

4.4. Maakohus jättis tähelepanuta, et avalikustatud isikuandmete uueks töötlemiseks peab IKS

§ 4 kohaselt olema seaduslik alus. Kui isikuandmed on seaduse alusel andmesubjekti

nõusolekuta varem avalikustatud (nt avaldatud kohtuasja avalikul arutamisel), ei tähenda see,

et edaspidi võib neid isikuandmeid piiramatult ja korduvalt avalikustada. Selline võimalus

oleks vastuolus andmetöötluse eesmärgikohasuse, minimaalsuse ja kasutuse piiramise

põhimõtetega. Kohtuistungil avaldatud andmete uus avaldamine meedias avardab oluliselt

teavitatavate isikute ringi ja sellel võivad olla andmesubjekti jaoks olulised tagajärjed

(RKTKo 18.02.2015, 3-2-1-159-14, p 14).

Vastustaja seisukoht

5. Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel rahuldamata

ja maakohtu otsus muutmata, sest apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu

otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 kohaselt

maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Ringkonnakohus märgib vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele järgmist.

7. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Praegu

vaidlustab hageja maakohtu otsust tervikuna.

2-20-14920

8. Pooled ei vaidle, et artiklis avaldatud hageja ees- ja perekonnanimi, tema endised

perekonnanimed ja andmed hageja varasema karistatuse kohta on hageja isikuandmed IKÜM

art 4 p 1 järgi ning et kostjad töötlesid hageja isikuandmeid vastutavate töötlejatena (sh olid

nende andmete avaldajad). Samuti ei vaidle menetlusosalised, et vaidlusalused andmed on

tõesed ning hageja ei andnud kostjatele nõusolekut viidatud andmete töötlemiseks (sh

avalikustamiseks). Pooled vaidlevad apellatsiooniastmes selle üle, kas hageja isikuandmete

töötlemine (sh avalikustamine) artiklis oli õiguspärane ning kas hagejal on õigus nõuda

kostjatelt rikkumise lõpetamist, mittevaralise kahju hüvitamist ning artikli või selle osade

taasavaldamise keelamist.

9. Hageja andmete eemaldamise nõude õiguslikuks aluseks võib praegu olla VÕS § 1055 lg 1

koosmõjus VÕS § 1055 lg-ga 2, §-ga 1043, § 1045 lg 1 p-ga 7 ja lg-ga 3 ning IKS-i (§ 4) ja

IKÜM-iga (art 85 lg-d 1 ja 2, art 10) või alternatiivselt VÕS § 1055 lg 1 koosmõjus VÕS §

1055 lg-ga 2, VÕS §-ga 1043, § 1045 lg 1 p-ga 4 ja §-ga 1046. Mittevaralise kahju hüvitamise

nõude (VÕS § 134 lg-d 2, 5 ja 6) aluseks saavad olla kõik eelnimetatud õigusnormide alusel

tuvastatud rikkumised, kusjuures mittevaralise kahju hüvitamise kohustuse tekkimiseks piisab

ühest rikkumisest. Maakohus kontrollis põhjendatult nimetatud nõuete eeldusi.

10. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kostjad ei tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju

seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Maakohus viitas asjakohaselt, et Eestis

reguleerib isikuandmete töötlemist ajakirjanduslikul eesmärgil IKS § 4 (koosmõjus IKÜM art

85 lg-tega 1 ja 2). Kolleegiumi hinnangul ei eksinud maakohus materiaal- ja menetlusõiguse

normide vastu, kui leidis, et praegu olid täidetud hageja nõusolekuta tema isikuandmete

ajakirjanduslikul eesmärgil töötlemise IKS §-s 4 sätestatud eeldused.

IKS § 4 kohaselt võib isikuandmeid andmesubjekti nõusolekuta töödelda ajakirjanduslikul

eesmärgil, eelkõige avalikustada meedias, kui selleks on avalik huvi ja see on kooskõlas

ajakirjanduseetika põhimõtetega. Isikuandmete avalikustamine ei tohi ülemäära kahjustada

andmesubjekti õigusi. Selleks, et leida IKS § 4 kohaldamisel tasakaal eraelu puutumatuse

ning avaliku huvi ja teiste isikute õiguste (mh sõnavabadus, ajakirjandusvabadus) vahel, tuleb

hinnata mh andmete panust üldist huvi pakkuvasse debatti, puudutatud isiku tuntust ja

avalikustatud materjali teemat, puudutatud isiku varasemat käitumist, teabe hankimise viisi ja

tõele vastavust, avaldatud materjali sisu, vormi ja tagajärgi (vt ka RKTKo 04.10.2017,

2-15-16007, p 16).

10.1. Maakohus leidis põhjendatult, et hageja isikuandmete kostjate poolt ajakirjanduslikul

eesmärgil töötlemiseks (avalikustamiseks meedias) esines avalik huvi IKS § 4 mõttes.

Nimetatut ei väära kolleegiumi hinnangul ka hageja apellatsioonkaebuse väited.

Avaliku huvi puudumist võiks sedastada nt juhul, kui avaldatakse eraelu detaile, mis kuidagi

ei seostu avaliku huviga ega aita kaasa ühiskondlikule debatile (RKTKo 04.10.2017, 2-15-

16007, p 16). Seejuures peaks avalik huvi puuduma täielikult ja ilmselgelt, sest vastasel juhul

saaks täitevvõim riikliku järelevalve käigus liiga suures ulatuses otsustada, millistel teemadel

võib ajakirjandusväljaanne kirjutada ja millistel mitte. See moonutaks ajakirjandusvabadust.

Ajakirjandusel on ajakirjandusvabaduse olemusest tulenevalt lai otsustusvabadus avalikku

huvi puudutava teemaderingi määratlemisel (RKHKo 23.03.2016, 3- 3-1-85-15, p 23).

10.1.1. Maakohus võrdles andmete avaldamise kasuks rääkivaid asjaolusid tagajärgedega,

mida isikule põhjustatakse, ning leidis kolleegiumi hinnangul põhjendatult, et praegu esines

avalik huvi hageja vaidlusaluste isikuandmete ajakirjanduslikul eesmärgil töötlemiseks (sh

avalikustamiseks).

2-20-14920

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuna ERIAL eksis artikli autorite hinnangul reegli

vastu mitte anda ühistu liikmele laenu rohkem kui 20% ühistu omakapitalist ning pakkus

võimalust teenida väga head tulu, oli avalikkusel põhjendatud huvi saada teada ERIAL-i

tegevusest ning ühistu juhtfiguuridest ja neid iseloomustavatest asjaoludest (mh varasemast

käitumisest ja tegevusest). Nimetatu alusel oli ERIAL-i (tulevastel) klientidel võimalik enne

raha paigutamist veenduda ühistu tegevust mõjutavate isikute maines ja lubatud tulususe

tõenäosuses.

Maakohus ei eksinud menetlusõiguse normide vastu, kui tuvastas, et hagejal oli kontroll

ERIAL-i üle või võimalus mõjutada ühingu tegevust. Kolleegiumi hinnangul on isikul

võimalik mõjutada ühistu tegevust ka olukorras, kus ta ei ole selle juhtorgani liige. ERIAL-i

juhatuse 10.12.2020 pöördumises Eesti elanike poole nimetati hagejat ühingu tegevuse mõtte

suunajaks ja innovaatoriks ning märgiti, et hageja on töötanud ERIAL-is kogu aeg, arendades

nii hoiu- laenuühistut kui ka kontserni. Kuna eelnevast tulenevalt oli hagejal võimalus

mõjutada ERIAL-i tegevust, panustas hageja ees- ja perekonnanime, hageja endiste

perekonnanimede ning hageja varasema karistatuse kohta tõeste andmete avaldamine

ringkonnakohtu hinnangul üldist huvi pakkuvasse ühiskondlikku debatti, sest ajakirjandus tõi

avalikkuse ette hoiu-laenuühistute (sh ERIAL-i) tegevuse probleemkohad. Seega esines

hageja vaidlusaluste andmete töötlemise (mh avalikustamise) vastu avalik huvi ning see

seondus artikli eesmärgiga. Hageja ees- ja perekonnanime ning hageja endiste

perekonnanimede alusel oli võimalik saada andmebaasidest teavet tema praeguse ja varasema

erinevate äriühingutega seotuse ja hageja äriühingute kasumlikkuse või kahjumlikkuse ning

käibemaksupettuse eest varasema karistatuse kohta. Mh oli lugejatel võimalik andmebaasidest

kontrollida, kas artiklis avaldatud andmed hageja süüdimõistmise kohta olid tõesed. Eelnevast

tulenevalt ei avalikustatud vaidlusaluseid andmeid hageja kohta tema eraelu kajastamiseks,

vaid päevakajalise ja üldist huvi pakkuva ühiskondliku debati kontekstis.

10.1.2. Maakohus ei jätnud tähelepanuta hageja vastuväiteid (mh 07.02.2022

menetlusdokumendis esitatut). Maakohus ei eksinud materiaal- ja menetlusõiguse normide

vastu, kui hindas asja lahendamisel hageja isikuandmete kostjate poolt ajakirjanduslikul

eesmärgil hageja nõusolekuta töötlemise kontekstis avaliku huvi puhul erinevaid aspekte (mh

andmete panust üldist huvi pakkuvasse debatti, avalikustatud materjali teemat, teabe tõele

vastavust, avaldatud materjali sisu). Asja lahendamisel ei ole ainumäärav, et hageja ei ole

avaliku elu tegelane, ning üksnes sellest ei saa järeldada avaliku huvi puudumist. Lisaks ei

olnud olukorras, kus eespool märgitud põhjustel esines avalik huvi hageja varasema

karistatuse kohta andmete avalikustamiseks, praeguse asja lahendamisel tähtis, et hageja oli

määratud karistuse artikli avaldamise hetkeks ära kandnud.

10.2. Lisaks ei eksinud maakohus materiaal- ja menetlusõiguse normide vastu, kui leidis, et

täidetud olid ka teised IKS §-s 4 sätestatud eeldused hageja isikuandmete töötlemiseks

ajakirjanduslikul eesmärgil ilma tema nõusolekuta (st hageja isikuandmete töötlemine toimus

kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega ning hageja isikuandmete avalikustamine ei

kahjustanud ülemäära hageja õigusi). Arvestades ERIAL-i tegevusvaldkonda, oli kolleegiumi

hinnangul hageja varasema maksualase süüteo sooritamise kohta andmete avaldamine vajalik.

Maakohus hindas asjakohaselt, kas praegu kaalusid avalikkuse huvid üles hageja õiguse

privaatsusele. Arvestades artikli eesmärki ja sisu, oli praegu kaalukam avalikkuse huvi saada

teada hagejast kui ERIAL-i juhtfiguurist ja teda iseloomustavatest asjaoludest (mh varasemast

käitumisest, äritegevusest ja karistatusest). Hageja ei toonud ka apellatsioonkaebuses esile

asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja õigus privaatsusele oli kaalukam kui avalikkuse

huvid ning et hageja ees- ja perekonnanime, varasema karistatuse ning endiste

perekonnanimede kohta tõeste andmete avaldamine kahjustas ülemäära tema õigusi.

2-20-14920

11. Maakohus ei eksinud materiaal- ja menetlusõiguse normide vastu, kui leidis, et kostjad ei

tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel, sest kostjate

tegevuse õigusvastasus oli välistatud VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 alusel. Kuna hageja

andmeid kasutati ajakirjanduslikul eesmärgil viisil, mis vastas IKS §-s 4 sätestatud

tingimustele, s.o oli avalikes huvides, kooskõlas ajakirjanduseetika nõuetega ning ei

kahjustanud ülemäära hageja huve, oli andmete kasutamine VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg

2 järgi õigustatud ega olnud seega õigusvastane.

Sõnavabadus ja avalik huvi hageja andmete avalikustamise vastu kaalusid praegu üles hageja

huvi, et tema andmeid tema nõusolekuta ei avalikustataks. Hageja vaidlusaluste andmete

avaldamine ning seeläbi hageja eraelu puutumatuse riivamine oli põhjendatud, arvestades

avalikkuse ja ERIAL-i võimalike klientide huve. Artikli eesmärk juhtida avalikkuse

tähelepanu mh sellele, et ERIAL rikkus artikli autorite hinnangul nõuet mitte anda ühistu

liikmele laenu rohkem kui 20% ühistu omakapitalist, ning hoiu-laenuühistuga seotud isikutele

ja nende tegevusele (mh süüteo sooritamise eest karistatusele ning tegevusele endiste

perekonnanimede kehtivuse ajal), oli piisavalt kaalukas, et õigustada hageja andmete

avaldamist. Enne rahapaigutuse otsuse tegemist peab ühingu klient saama veenduda ühingu

tegevust mõjutavate isikute maines ja seaduskuulekas tegevuses. Avalikkusel on õigustatud

huvi saada teada ühistuga seotud isiku (äri)tegevusest ka ajal, kui tal oli teine perekonnanimi.

12. Hageja andmete eemaldamise nõude mõlema õigusliku aluse kontekstis on asjakohane

maakohtu viidatu, et ajakirjanduse õigus avaldada andmeid isiku õigusvastaste tegude kohta

ei ole ajaliselt piiramatu ning süüdimõistetul on õigus olla unustatud. Maakohus ei eksinud

aga materiaal- ja menetlusõiguse normide vastu, kui leidis, et praegu oli põhjendatud avaldada

andmeid hageja karistatuse kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et artikli kontekstis

õigustas hageja karistatuse avaldamist hageja toime pandud süüteo liik (käibemaksupettus)

ning maakohtu tuvastatu, et hagejal oli võimalus mõjutada ERIAL-i tegevust. Seejuures ei

olnud oluline, et hageja ei olnud avaliku elu tegelane ega ERIAL-i juhtorgani liige.

Avalikkusel oli huvi saada teavet, kas klientide raha investeerimisega tegeleva ERIAL-iga

seotud hageja käitus varem seaduskuulekalt ega sooritanud finantssüütegusid.

Seejuures on hageja õiguse olla unustatud kontekstis asjakohatu hageja apellatsioonkaebuse

väide, et kedagi ei tohi käsitada kuriteos süüdi olevana enne, kui tema kohta on jõustunud

süüdimõistev kohtuotsus. Hageja ei vaidlustanud seda, et andmed hageja varasema karistatuse

ja karistuse kohta olid tõesed (I kd, tl 130).

Kostjate 27.04.2021 vastuse lisana esitatud prokuratuuri 11.11.2020 pressiteate (I kd, tl 87)

kohaselt esitati hagejale 10.11.2020 kahtlustus investeerimiskelmuses (ERIAL-i omakapitali

näidati avalikkusele tegelikust suuremana ning seeläbi anti klientidele valeinfot ERIAL-i

tegelike rahatagatiste kohta), kinnisvaratehinguid kasutades suures ulatuses ERIAL-i valduses

olnud raha omastamises ning Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo töötajale

altkäemaksu andmises. Hageja on apellatsioonkaebuses viidanud, et kriminaalmenetlus, kus

hageja on süüdistatav, ei ole lõppenud. Arvestades mh artikli teemat ja asjaolu, et hagejat

seostati 2020. aastal uute süütegude sooritamisega, on ringkonnakohtu hinnangul endiselt

põhjendatud avaldada andmeid hageja varasema käibemaksupettuse eest karistatuse kohta.

2-20-14920

13. Maakohus ei rikkunud ringkonnakohtu hinnangul menetlusõiguse norme mh tõendite

hindamisel, asjaolude tuvastamisel ning lahendi põhjendamisel. Hageja apellatsioonkaebuse

vastavad väited ei ole põhjendatud.

TsMS § 232 lg 1 järgi hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult

ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud

väide on tõendatud või mitte, arvestades mh poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Ühelgi

tõendil ei ole TsMS § 232 lg 2 kohaselt kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled

ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg

1). TsMS § 442 lg 8 kohaselt märgitaks otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja

nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida

kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste

väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei

arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama.

Nagu eespool märgitud, ei jätnud maakohus hageja vastuväiteid tähelepanuta. Lisaks ei

rikkunud maakohus lahendi põhjendamise kohustust. Maakohtu lahendist nähtuvad

põhjendused, miks praegu olid täidetud isiku nõusolekuta tema isikuandmete ajakirjanduslikul

eesmärgil töötlemise IKS §-s 4 sätestatud eeldused ning miks maakohus jättis hageja nõuded

rahuldamata. Seejuures põhjendas maakohus menetlusõiguse normidega kooskõlas, et esines

seaduslik alus mh hageja karistatuse andmete avalikustamiseks. Kostjad ei avalikustanud

andmeid hageja karistatuse kohta seetõttu, et need avaldati kohtuasja arutamisel, vaid

põhjusel, et nende avalikustamiseks olid täidetud IKS §-s 4 sätestatud eeldused.

14. Eeltoodud põhjustel jättis maakohus põhjendatult rahuldamata hageja andmete

eemaldamise nõude. Kuna kostja I ei tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju, jättis maakohus

põhjendatult rahuldamata ka alternatiivse nõude kohustada kostjat I asendama artiklis hageja

ees- ja perekonnanimi pseudonüümiga, nõude keelata kostjal I taasavaldada artiklit või selle

osi kujul, kus on märgitud hageja kehtiv ees- ja perekonnanimi, endine perekonnanimi või

hageja initsiaalid, ning mittevaralise kahju hüvitamise nõude.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS §

171 lg 1 alusel apellandi kanda.

16. Ringkonnakohus määrab menetluskulude jaotuse alusel TsMS § 174 lg-te 1 ja 3 ning

TsMS § 175 lg 1 järgi vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude

suuruse.

16.1. Kostjate esitatud menetluskulude nimekirja järgi on nende apellatsioonimenetlusega

seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 2355 eurot (km-ta). Nimekirja kohaselt

kulus kostjate lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 18 tundi (sh

apellatsioonkaebusega tutvumiseks 2 tundi, maakohtu lahendi analüüsimiseks ning

apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja selle analüüsimiseks 2,5 tundi, maakohtu menetluse

materjalide ja apellatsioonkaebuse analüüsimiseks 2 tundi, apellatsioonkaebuse vastuse

koostamiseks ja kohtule esitamiseks 11 tundi ning menetluskulude nimekirja koostamiseks

0,5 tundi).

16.2. Arvestades maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse sisu ja mahtu ning asjaolu, et

kostjatel on olnud kogu menetluse ajal sama esindaja, on kolleegiumi hinnangul kostjate

2-20-14920

esindaja apellatsioonkaebusega tutvumise ja analüüsimise ning maakohtu lahendi ja maakohtu

menetluse materjalide analüüsimisega seotud toimingutele kulunud aeg põhjendatud ja vajalik

4,5 tunni ulatuses. Arvestades apellatsioonkaebuse vastuse sisu ja mahtu, on selle koostamise

ja esitamise ajakulu põhjendatud ja vajalik 6 tunni ulatuses. Menetluskulude nimekirja

koostamise ajakulu 0,5 tundi on põhjendatud ja vajalik. Seega on kostjate esindaja eespool

nimetatud toimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu kokku 11 tundi.

Menetluskulude nimekirja järgi on alates 01.02.2024 kostjate esindaja tunnitasu 160 eurot

(km-ta). Eelneval perioodil oli kostjate esindaja tunnitasu 130 eurot (km-ta). Nimetatud

tunnitasud ei ületa kolleegiumi hinnangul vandeadvokaadi keskmist tasumäära sarnase

keerukusega vaidluste puhul.

Seega on kostjate apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 1445

eurot (km-ta) (10,5 tundi × 130 eurot + 0,5 tundi × 160 eurot).

16.3. Kuna hageja esitas hagiavalduses kostja I ning kostjate II–IV vastu erinevad nõuded,

tuleb eraldi kindlaks määrata hageja poolt kostjale I ja kostjatele II–IV hüvitatavate kulude

suurus. Eelduslikult on kulud kostja I ja kostjate II– IV esindamiseks kantud võrdsetes osades.

Seetõttu saab kostjate põhjendatud ja vajalikud menetluskulud jagada kahega ning hagejalt

tuleb välja mõista hüvitis kostja I ja solidaarselt kostjate II–IV kasuks nende kulude katteks

pooles ulatuses.

16.4. Kostja I on käibemaksukohustuslane ja taotleb menetluskulude hüvitamist

käibemaksuta. Kostjad II–IV kinnitasid TsMS § 174 lg 10 tähenduses, et nad ei saa

käibemaksu tagasi arvestada, sest ei ole käibemaksukohustuslased, mistõttu tuleb

menetluskulud hüvitada koos käibemaksuga. Seega tuleb hagejalt kostja I kasuks

menetluskuluna välja mõista 722 eurot 50 senti (km-ta; 1445 eurot /2) ja kostjate II–IV kasuks

ühiselt 867 eurot 80 senti (km-ga; 0,25 tundi × 160 eurot × 1,22 + 682 eurot 50 senti × 1,2).

16.5. Vastavalt kostjate taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

17. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab TsMS § 178 lg 1 järgi

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega jaotus ja menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib TsMS § 178

lg 2 järgi edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)