2-24-116572/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.august 2024. a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-116572

Tsiviilasi

PARKIT OÜ hagi J. T. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

40,85 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: PARKIT OÜ (isikukood 12135716; asukoht Turu tn 2,

51004 Tartu)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Maano Saareväli;

e-post: maano.saarevali@sirk.ee

Kostja: J. T. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX)

Asja läbivaatamise viis

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada PARKIT OÜ hagi J. T. vastu.

2. Välja mõista J. T.lt PARKIT OÜ kasuks leppetrahv 35 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis summas 1,47 eurot ja viivis põhinõudelt summas 35 eurot alates

10.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Jätta menetluskulud J. T. kanda.

4. Välja mõista J. T.lt PARKIT OÜ kasuks menetluskuluna 715 eurot.

5. J. T.l tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda PARKIT OÜ-le

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi taotlemise selgitus

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks

või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD

1. PARKIT OÜ (hageja või Parkit) esitas 02.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse J. T. (kostja) vastu. Kuna J. T. esitas makseettepanekule vastuväite, lõpetati maksekäsu

kiirmenetlus ja anti nõu üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Parkit esitas 11.06.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse J. T. vastu.

3. Kohus võttis hagiavalduse 12.06.2024 määrusega menetlusse ja määras kostjale hagile

vastamiseks tähtaja.

4. Kostja esitas hagiavaldusele vastuse 15.06.2024.

5. Hageja esitas seisukoha kostja vastusele 26.06.2024.

6. Kohus selgitas 02.07.2024 pooltele tõendamiskoormist ning määras täiendavad tähtajad.

7. Hageja vastas 12.07.2024

8. Kohus määras 26.07.2024 pooltele lõplikeks seisukohtade, tõendite, taotluste, sh

menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja ja teatas otsuse tegemise kuupäevast.

9. Hageja vastas kohtunõudele 06.08.2024.

Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõuded

10. Hagiavalduse kohaselt oli sõiduk numbrimärgiga XXX (sõiduk) parkimistingimusi rikkudes

pargitud 31.01.2024 Sõle X KÜ parkimisalale, mille tõttu esitas hageja 15.03.2022

leppetrahvinõude nr 53440028201 summas 50 eurot (muutus sissenõutavaks 08.02.2024).

Parkimistingimuste (mis olid parkimisalal avaldatud) rikkumine seisnes selles, et puudus KÜ Sõle

X territooriumil parkimiseks sellekohane kirjalik luba. Hageja esitas leppetrahvinõuded koheselt

pärast rikkumise tuvastamist, paigutades leppetrahvinõude sõiduki kojamehe vahele. Hageja palub

kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 35 eurot, millele lisandub sissenõutavaks

muutunud viivis summas 1,47 eurot ja viivis alates hagi esitamisest kuni põhinõude tasumiseni

seaduses sätestatud määras. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

11. Seisukohas kostja vastusele märkis hageja, et leppetrahv 35 eurot ei ole ebamõistlikult suur,

mida toetab ka kehtiv kohtupraktika. Hageja on täitnud Riigikohtu poolt antud suuniseid –

pildistanud kostja sõidukit äratuntavalt ja märkinud leppetrahvinõudele sõiduki parkimise aja ja

koha. Kostjal on võimalik tõendada, et sõidukit sel ajal kõnealuses parklas ei pargitud. Kostja ei

ole tõendanud, et tema sõiduk oli 31.01.2024 kell 22.12 pargitud mujale. Esitatud fotolt nähtub

äratuntavalt hoone (punased rõdud, punast värvi välisuksed, punane rõdukatus, seinavärvist

heledama värviga sokkel ning ka valget värvi sildid välisukse parempoolse ukse klaasi kohal),

mille ees kostja sõiduk pargib. Samasugune hoone ja sellel olevad elemendid nähtuvad hageja

esitatud fotodelt, mis on tehtud 05.07.2022, s.o päev peale hageja ja KÜ Sõle X vahel teenuse

osutamise lepingu sõlmimist. Seega parkimistingimused kehtisid ja olid parkimisalal olemas alates

05.07.2022. Kui kostja väidab, et neid parkimistingimusi vaidlusalusel ajal seal ei olnud, siis tuleb

kostjal seda tõendada. Parkimistingimuste tahvel ei pruugi tõepoolest olla käsitletav

liikluskorraldusvahendina, kuid parkimistingimuste tahvli puhul on hageja hinnangul tegemist

liiklusvälise teabevahendiga. Kokkuvõtlikult on hageja tõendanud kostja sõiduki parkimise Sõle

X parkimisalal, parkimisalal kehtestatud parkimistingimuste rikkumise kui ka parkimislepingu

sõlmimise kostja ja hageja vahel.

12. Hageja menetluskulude nimekirjas kohaselt koosnevad hageja menetluskulud hagiavalduselt

tasutud riigilõivust (kokku 100 eurot) ja õigusabikuludest summas 615 eurot (km/ta, tunnihind 150

eurot (km/ta) 4,10 tunni eest).

Kostja vastus

13. Kostja esitas hagile vastuse 15.06.2024, milles ta haginõuet ei tunnista ning palub hagi jätta

rahuldamata ja jätta menetluskulud hageja kanda.

Kostja juhtis vastuses hagile kohtu tähelepanu sellele, et hageja koostas leppetrahvi summas 50

eurot, kuigi vastavalt tingimustele oli maksimaalne leppetrahvi suurus 35 eurot. Kostja hinnangul

on 35 euro suurune leppetrahv liiga suur, kuna MUPO määratud parkimistrahvid on tavaliselt 20

eurot. Kostja tõi ühtlasi välja, et hageja esitatud fotodel ei ole korraga näha autot ja liiklusmärki,

mistõttu ei saa kindlaks teha, kas sõiduk oli parkimise ajal märgitud ala see või väljaspool seda.

Samuti on hageja foto liiklusmärgist tehtud teisel ajal, sest pilt on palju heledam ja puudub

kuupäev, kellaaeg. Seega tõstatub küsimus, kas liiklusmärk oli seal ka sõiduki parkimise ajal ning

kas märk oli samasugune. Kostja märkis, et märgiga „parkimistingimused“ ei ole tegemist

liiklusmärgiga.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

14. Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise

lihtsustatud korras 12.06.2024 määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid,

kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna

põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Poolte seisukohad on välja

selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist.

15. Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444

lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2

alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda

üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

16. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis,

leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

17. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada

ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1

kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema

nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool

ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et parkimislepingu täitmise eest

vastutab sõiduki omanik või vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja kuni viimane ei ole

tõendanud vastupidist (RKTsKO nr 3-2-1-3-16, nr 3-2-1-68-16 (p 31), nr 3-2-1-77-16, nr 2-15-

3430) ning leppetrahvinõude tõendamiseks peaks piisama sellest, kui parkla haldaja on pildistanud

parkimiskorda rikkunud autot äratuntavalt ja märkinud leppetrahvile parkimise aja ja koha.

18. Kohus loeb tsiviilasja materjalidega tuvastatuks, et kostja oli 31.01.2024 sõiduki

numbrimärgiga XXX omanik (dtl 34). Nimetatud sõiduk oli pargitud 31.01.2024 kell 08.22 hageja

opereeritavale Sõle X KÜ parkimisalale (dtl 24-30, 51-53, 57, 65-71).

19. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge,

et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 16 lg 1 kohaselt pakkumus on lepingu

sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla

ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. VÕS § 20 lg 1

järgi nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping.

Riigikohus on olnud seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel

selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate

infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (vt Riigikohtu

lahend 3-2-1-75-10, p 14).

Hageja poolt avaldatud parkimistahvel oli kohtule esitatud fotode põhjal parklasse sisenedes

selgelt nähtav (dtl 32, 51-53, 65-67) ning nendega oli võimalik tutvuda. Parkimistingimustes oli

selgesõnaliselt kirjas, et hageja loeb lepingu sõlmituks sõiduki parklasse sisenemisel (dtl 31).

Parkimislepingu teine pool on sõiduki omanik või vastutav kasutaja ning selle eelduse peab ümber

lükkama kostja, tegeliku juhi või kasutaja isikut esile tuues ja vaidluse korral ka tõendades. Kostja

ei tõendanud, et hagiavalduses märgitud ajal kasutas sõidukit keegi konkreetne füüsiline isik.

Hagis esitatud asjaoludel ja hageja poolt esitatud tõendite põhjal loeb kohus seega parkimislepingu

sõlmituks hageja ja kostja vahel 31.01.2024 Sõle tn 19 KÜ parkimisalale parkimisel. Kuivõrd

sõiduk oli pargitud alale, kus parkimisõiguse andis parkimisluba (tegemist ei olnud tasulise

parkimisalaga), oli hageja ja kostja vahel 31.01.2024 sõlmitud parkimislepingu näol tegemist

tasuta parkimise lepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 389 mõttes.

20. Hageja nõude näol on tegu leppetrahvinõudega. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on

lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele

lepingus määratud rahasumma. Parkimistingimustes on märgitud, et lepingu rikkumise korral võib

hageja nõuda leppetrahvi kuni 35 eurot (dtl 31). Kuigi hageja on määranud kostjale leppetrahvi

summas 50 eurot, palub hageja mõista kostjalt välja leppetrahvi summas 35 eurot, mis vastab

parkimistingimustele.

Kohus leiab ka, et hageja poolt nõutav leppetrahvi summa ei ole ebamõistlikult suur. Kohus

märgib, et võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud

väljaanne. Paul Varul jt, lk 811) on selgitatud, et leppetrahvil kui kohustuse täitmise sunnivahendil

on võlgniku suhtes preventiivfunktsioon ehk survefunktsioon, mille eesmärk on tagada lepingulise

kohustuse täitmine ja võimalike lepingurikkumiste vältimine tulevikus. Samuti on

võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes selgitatud, et leppetrahvi maksmist võib nõuda

sõltumata sellest, kas kahju üldse tekkis. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja soovis leppetrahvi

kehtestamisega tagada selle, et parkimislepingu teine osapool oma kohustusi täidaks, ei ole 35-

eurone leppetrahv ebamõistlikult suur, kuna leppetrahv peab suuruse poolest olema selline, et see

motiveeriks rikkujat oma kohustusi täitma. Kohus märgib, et parkimistingimuste rikkumise korral

võivad parklaoperaatoril tekkida täiendavad kulud pargitud sõiduki omaniku tuvastamiseks ning

leppetrahvi sissenõudmiseks. Kohus on seisukohal, et eeltoodust tulenevalt ei ole 35-eurone

leppetrahv VÕS § 42 lg 3 p 5 tähenduses ebamõistlikult suur.

Kostja ei ole esitanud tõendeid, et tal oleks olnud näiteks korteriomandit kasutava isikuna

seadusest tulenev õigus kaasomandi esemeks olevat parkimisala kasutada. Seega rikkus kostja

parkimistingimusi – sõiduki armatuurlaual puudus parkimisõigust andev parkimisluba.

VÕS § 159 lg 2 sätestab, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja

jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi

nõuab. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 kohaselt kui lepingupool edastab teisele

poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja

tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse

tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui

tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle

edastamiseks mõistliku viisi.

Hagile lisatud piltidest nähtub, et leppetrahvinõue on pandud sõiduki esiklaasile kojamehe vahele

(dtl 27). Kuna leppetrahv on pandud sõiduki kojamehe vahele koheselt rikkumise tuvastamise

järgselt, siis on leppetrahvinõue esitatud mõistliku aja jooksul. Ka Riigikohus on leidnud, et

parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemist sõiduki esiklaasile kojamehe vahele saab

pidada tahteavalduse edastamise mõistlikuks viisiks TsÜS § 70 mõttes. Selle sätte mõtte kohaselt

tuleb tahteavaldus lugeda kättesaaduks juhul, kui selle edastamiseks on kasutatud mõistlikku viisi,

arvestades tavaliste asjaoludega. Kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu

looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda

ebamõistlikuks (vt Riigikohtu lahendit nr 2-117146, p 12). Käesolevas asjas ei ole kostja sellistele

erandlikele asjaoludele tuginenud.

21. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et sõiduk numbrimärgiga XXX oli pargitud

31.01.2024 Sõle tn X KÜ parkimisalale, sõiduki armatuurlaual ei olnud nõutavat parkimisluba,

kostja rikkus parkimistingimuste p 2, leppetrahvinõue oli esitatud mõistliku aja jooksul,

leppetrahvinõue summas 35 eurot ei ole ebamõistlikult suur, leppetrahvi eest ei ole tasutud,

mistõttu leppetrahvinõue summas 35 eurot kuulub kostjalt väljamõistmisele.

22. Hageja on palunud välja mõista kostjalt ka viivise.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda

võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule

tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Kuna kostja on viivitanud leppetrahvi tasumisega, siis on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka

viivist. Leppetrahvi nr 53440028201 viivis perioodi eest 08.02.2024 – 09.06.2024 moodustab 1,47

eurot.

Hageja nõuab kostjalt hagi esitamise ajaks mitte sissenõutavaks muutunud viiviste väljamõistmist.

TsMS § 367 alusel võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte

kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.

Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse

tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja vastav nõue kuulub TsMS §

367 alusel rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt summas

35 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 10.06.2024 kuni põhinõude

täitmiseni.

23. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks

välja mõista leppetrahv 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 1,47 eurot ja viivis

põhinõudelt summas 35 eurot alates 10.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

24. Kõik otsuses käsitlemata poolte väited ja hindamata tõendid ei oma kohtu hinnangul asja

lahendamisel tähtsust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

25. Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS

§ 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus

rahuldab hagi, jäävad menetluskulud kostja kanda.

26. TsMS § 174 lg 1 esimene lause sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline

peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

27. Hageja esitas 06.08.2024 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja tsiviilasja nr

2- 24-116572 raames kandnud järgmisi menetluskulusid: riigilõiv 100 eurot, lepingulise esindaja

õigusabikulud kokku 615 eurot (km/ta) tunnihinnaga 150 eurot (km/ta) 4,1 tunni eest. Kostja

hageja menetluskulude osas seisukohti ei esitanud

28. Hageja avaldus vastab TsMS § 176 lg-te 1 ja 5 nõuetele. Avaldusest nähtub, et hageja on

maksekäsu kiirmenetluses ja hagilt tasunud riigilõivu kokku 100 eurot ning kandnud lepingulise

esindaja kulusid summas 615 eurot (käibemaksuta). Hageja palub märkida menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud

käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Hageja on käibemaksu kohuslane, mistõttu hüvitamisele

kuuluks lepingulisele esindajale tasutud käibemaksu mittesisaldav summa.

29. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud ning p 2 kohaselt menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased

kulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

30. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka

Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas

asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust

seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole

kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga

asjaoludele (Riigikohtu 03.06.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 14). Kohus selgitab, et

vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid

õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

31. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 100 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja

2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on

põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga.

Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv summas 100

eurot.

32. Hageja esindaja tasumäär oli 150 (km/ta) eurot tunnis. Arvestades, et hageja lepinguliseks

esindajaks oli vandeadvokaat, vastab kohtu hinnangul hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas

mõistlikuks peetud tasemele, asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumäära saab Eesti

õigusteenuse turu keskmist hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.

33. Hageja lepingulise esindaja ajakuluna on näidatud 4,1 tundi. Hageja esindajakulu hõlmab

endas järgmisi õigusabitoiminguid: 1) Hagimaterjalidega tutvumist, esmast analüüsi, kliendile

tagasiside andmist – 0,75 tundi; 2) kostja hagivastusele vastuseisukoha koostamist, lisade

komplekteerimist ja kohtule esitamist– 1,4 tundi; 3) Sündmuskohaga Sõle tn X tutvumist,

kohtunõudele vastamist, täiendvate tõendite esitamist, menetlusdokumendi lisade vormistamist ja

kohtule esitamist – 1,5 tundi; 4) hageja lõppseisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamist ja

kohtule esitamist – 0,45 tund.

34. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud ja vajalik, mistõttu hageja

õigusabikulu on käesolevas menetluses kokku 4,1 tunni eest summas 615 eurot.

35. Kokku määrab kohus hageja menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 715 eurot (100 +

615), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Vastavalt hageja taotlusele märgib kohus

TsMS § 177 lg 4 alusel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda hagejale

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

36. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada

üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib

menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud

või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kädi Vaker

kohtunik