2-24-6007/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1 2-24-6007

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28.08.2024. a, Tartu kohtumaja Kohtunik Kristiina Kask Tsiviilasja number 2-24-6007 Tsiviilasi K. J. hagi E. M. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K. J. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx); seaduslik esindaja: H. J. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx; e-post:); lepinguline esindaja: jurist Agu Eichenbaum (e- post: info@eichenbaum); Kostja: E. M. (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxx-xxxxxxxxxx; e-post:) Kohtuistungi aeg 28.08.2024. a Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja K. J. (esindajate kaudu) ja kostja E. M. vahel 28.08.2024. a kohtuistungil sõlmitud ja protokollitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel: 1.1. E. M. maksab alates 01.09.2024. a lapsele K. J. kuni tema täisealiseks saamiseni elatist 260 eurot kuus, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. 1.2. Lisaks maksab E. M. lapsele K. J. elatist tagasiulatuvalt 2024. aasta mai ja juuni eest kokku summas 200 eurot, millest 100 eurot tuleb ära maksta 2024. aasta septembris ja 100 eurot 2024. aasta oktoobris. 1.3. E. M. maksab kokkulepitud elatist hiljemalt iga kuu 15. kuupäeval. 1.4. Poolte menetluskulud jäävad poolte endi kanda. 1.5. Pooled loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava kohtumääruse

2 peale määruskaebuse esitamise õigusest. 2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-24-6007 menetlus K. J. hagis E. M. vastu elatise nõudes. 3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. 4. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebe kord Poolte kokkuleppel ei saa määruse peale esitada määruskaebust. Määrus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. H. J. esitas alaealise lapse K. J. nimel 16.04.2024. a kohtusse hagiavalduse E. M. vastu elatise nõudes. Hagi asjaolude kohaselt on hageja K. J. H. J. ja kostja E. M. ühine laps, sündinud xxxxxxxxxx. a. Vanemate kokkuleppel elab hageja alates 19.01.2024. a koos isaga. Hageja igakuised vajadused on kokku ca 1253 eurot, sh eluasemekulud 363 eurot, kulud toidule 300 eurot, kulutused transpordile 150 eurot, tervishoiule 100 eurot, hügieenitarvetele 50 eurot, koolikohustuse täitmiseks 50 eurot, riietele ja jalanõudele 200 eurot ning muu püsikulud (kino, taskuraha) 40 eurot. Hagiavalduses taotleti, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 15.05.2024. a 260 eurot kuus. 2. Kohus võttis hagi 24.04.2024. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. 3. Kostja, E. M. , esitas 29.04.2024. a kohtule kirjaliku vastuse, milles tunnistas hagi osaliselt. Kostja tõi välja, et tema ja H. J. kooselu lõppes 26.08.2022. a. Pärast nende kooselu lõppu jäi hageja elama kostja juurde ja elas seal kuni 18.01.2024. a. Ajavahemikul, mil hageja elas kostja juures, maksis H. J. lapsele elatist ebaregulaarselt vabalt valitud summades, ajavahemikul 09.2022 kuni 12.2023 kokku 2459,58 eurot, mis teeb ühes kuus keskmiselt 153,70 eurot. Samas oli vanemate suuline kokkulepe, et H. J. maksab elatist 250 eurot kuus. Seda arvestades on kostja jaoks arusaamatu, et kui laps elab nüüd isa juures, nõutakse temalt elatist 260 eurot kuus. Kostja on maksnud hagejale elatist keskmiselt 150 eurot kuus. Kostja väitel ei ole tal oma varalisest seisundist tulenevalt võimalik maksta elatist suuremas summas. Lisaks hagejale on kostja ülalpidamisel veel teine alaealine laps, M. M. . Kostja ühe kuu sissetulekuks on töötasu 1450 eurot (bruto), lisaks M. M. peretoetus 80 eurot ja temale makstav elatis 84 eurot, kokku netosissetulek 1282 eurot. Kostja perekonna püsikulud ühes kuus on ca 1410 kuni 1660 eurot. Kostja ei nõustunud ka hagiavalduses välja toodud hageja igakuiste kulude suurusega, leides, et kulud toodud ulatuses ei ole põhjendatud. 4. Hageja, lepingulise esindaja vahendusel, esitas 19.06.2024. a kohtule kirjaliku arvamuse kostja vastuse kohta. Hageja teatas, et ta kostja vastuväidetega hagile ei nõustu. Ühtlasi täiendas hageja hagiavalduses esitatud nõuet, taotledes, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 15.05.2024. a kuni hageja täisealiseks saamiseni perekonnaseaduse § 101 alusel arvutatud summas muutuva suurusena selliselt, et mõista välja elatis summas 287,72 eurot kuus (s.o baassumma 272,76 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 54,96 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot) ning elatis muutub iga aasta 1. aprillil lähtudes baasumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3 esimese lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Hageja leidis, et kostja ei ole põhjendanud mõjuva põhjuse esinemist, mis õigustaks elatise väljamõistmist seadusel

3 alusel arvutatust väiksemas ulatuses. Hageja märkis, et ei välista siiski asja lahendamist kompromissiga, kui kostja pakub välja lapse huvidega arvestava elatise summa. 5. Kostja esitas 20.08.2024. a menetlusdokumendis oma täiendavad seisukohad ja vastuväited hagile. Kostja teatas, et ta jätkuvalt hageja nõutava elatisega ei nõustu, aga samas ei välista ta kompromissi sõlmimist mõistlikel tingimustel. Kostja avaldas, et 2024. aasta juulis ja augustis maksis ta hagejale elatist 260 eurot kuus ja kompromissi korras on ta nõus ka edaspidi maksma elatist 260 eurot kuus, aga seda tingimusel, et seda summat ei indekseerita. 6. 28.08.2024. a toimus asja arutamiseks kohtuistung, kus osalesid hageja seaduslik esindaja H. J. ja lepinguline esindaja, jurist Agu Eichenbaum, ning kostja E. M. isiklikult. Pooled pidasid istungil läbirääkimisi, jõudsid elatise maksmise osas kokkuleppele ja sõlmisid kompromissi, mis protokolliti. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja menetlus sel alusel lõpetada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg-le võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et antud juhul ei esine asjaolusid, mis välistaksid kompromissi kinnitamise. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: - TsMS § 432 järgi on menetluse lõpetamisel kompromissiga samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. - TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. - Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p-le 1 on poolel pärast määruse jõustumist õigus uues hagis nõuda elatisemaksete suuruse ja tähtaegade muutmist, kui oluliselt muutuvad maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Antud juhul on pooled kompromissiga kokku leppinud, et loobuvad kompromissi kinnitava ja menetlust lõpetava määruse peale määruskaebuse esitamisest. TsMS § 661 lg 4 alusel vastavalt poolte kokkuleppele määrab kohus, et määruse peale ei saa esitada määruskaebust. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

4 Käesoleval juhul leppisid pooled kompromissiga kokku, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele ja jätab poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask Kohtunik