2-22-111249/29 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler, Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. august 2024, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-111249

Kohtuasi

Lääne-Nigula vald, Kullamaa küla, Kulla korteriühistu

hagi X vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 29. veebruari 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

871,82 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: Lääne-Nigula vald, Kullamaa küla, Kulla

korteriühistu

(registrikood

80133123),

lepinguline

esindaja Andrus Post

Kostja: X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda X apellatsioonkaebusele lisatud tõendite (Kullamaa 6 KÜ põhikiri, KÜ

09.08.2021 üldkoosoleku protokoll ja KÜ juhatuse 04.08.2021 teade) asja materjali

juurde võtmisest.

2. Tühistada Pärnu Maakohtu 29. veebruari 2024 otsus osas, millega maakohus

rahuldas Lääne-Nigula vald, Kullamaa küla, Kulla korteriühistu hagi X vastu

863,79 eurot ületavas osas ja teha selles osas uus otsus, millega rahuldada hagi

osaliselt ja mõista Xlt Lääne-Nigula vald, Kullamaa küla, Kulla korteriühistu

kasuks välja 863,79 eurot ja jätta hagi 8,03 euro ulatuses rahuldamata. Jätta

maakohtu otsus muus osas muutmata.

3. Pärnu Maakohtu 29. veebruari 2024 otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises

sõnastuses:

3.1. Rahuldada osaliselt Lääne-Nigula vald, Kullamaa küla, Kulla korteriühistu

hagi X vastu võla väljamõistmiseks.

2-22-111249

2

3.2. Mõista Xlt Lääne-Nigula vald, Kullamaa küla, Kulla korteriühistu kasuks välja

863,79 eurot.

3.3. Jätta Lääne-Nigula vald, Kullamaa küla, Kulla korteriühistu nõue X vastu 8,03

euro ulatuses rahuldamata.

3.4. Võtta vastu Lääne-Nigula vald, Kullamaa küla, Kulla korteriühistu osaline

hagist loobumine 296,76 euro ulatuses ja lõpetada selles osas tsiviilasja

menetlus.

3.5. Jätta menetluskuludest Lääne-Nigula vald, Kullamaa küla, Kulla korteriühistu

kanda 21.09.2023 kohtuistungiga seotud menetluskulud. Muud menetluskulud

jätta X kanda.

3.6. Määrata

Lääne-Nigula

vald,

Kullamaa

küla,

Kulla

korteriühistu

menetluskuludeks 480 eurot, millest 280 eurot on riigilõiv ja 200 eurot

lepingulise esindaja tasu.

3.7. Määrata X 21. septembri 2023 kohtuistungiga seotud menetluskuludeks 334,49

eurot so lepingulise esindaja tasu.

3.8. Jätta X kanda Lääne-Nigula vald, Kullamaa küla, Kulla korteriühistu

menetluskulud 480 eurot ja jätta Lääne-Nigula vald, Kullamaa küla, Kulla

korteriühistu kanda X menetluskulud 334,49 eurot.

3.9. Tasaarvestada kohtuotsuse resolutsiooni punktis 3.7 märgitud menetluskulude

nõuded ning mõista Xlt Lääne-Nigula vald, Kullamaa küla, Kulla korteriühistu

kasuks välja menetluskulud 145,51 eurot.

4. Rahuldada X apellatsioonkaebus osaliselt.

5. Jätta apellatsioonimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Lääne-Nigula vald, Kullamaa küla, Kulla korteriühistu (hageja) esitas 01.04.2022 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X (kostja) vastu 657,83 euro saamiseks. Seoses

võlgniku vastuväitega maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 29.06.2022 Pärnu Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista tasumata

majandamiskulud 1168,58 eurot. Hageja vähendas oma nõuet 01.02.2023 ja 09.10.2023.

Lõplikuks nõudeks jäi 871,82 eurot. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2-22-111249

3

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

3. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale Lääne-Nigula vallas, Kullamaa külas Kulla 17

korteriomand. Kulla korteriühistu põhikirja p 3.2 kohaselt tuleb sihtotstarbelisi makse tasuda

kas üldkoosoleku või juhatuse kehtestatud korras, suuruses ja tähtaegadel. Samuti tuleb tasuda

ühistus elaniku kohta arvestatavaid sihtotstarbelisi makse vastavalt korteri tegelikult kasutajate

arvule. Kostja ei ole temale ajavahemiku eest 01.09.2021–31.05.2022 esitatud arveid tasunud.

4. Hageja selgitas 01.02.2023 kohtuistungil, et korteriühistu põhikiri on vana ja vastuolus

seadusega. Sihtotstarbeliste maksete puhul tuleb siiski lähtuda korteri ruutmeetritest, mitte

tegelike kasutajate arvust.

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

6. Võlg tekkis korteriühistu juhatuse otsusest taasliita kostja korter küttesüsteemiga. Sellise

otsuse tegemiseks peab olema kõigi korteriomanike nõusolek.

7. Kostja korter eraldati maja küttesüsteemist pärast omandireformi. Korter soojustati ja sellele

ehitati eraldi küttesüsteem. Maja radiaatorite kraanid on selliselt kinni keeratud, et sooja

juhtimist korterisse ei toimu, kuid küttesüsteemi tsirkulatsioon ei ole katkestatud. Kuni eelmise

aastani on küttesüsteemist eraldumist aktsepteeritud.

8. Kostja osales gaasikatla ostus, kuid küttega liituda ei soovi. Hageja ei ole olnud nõus kostja

ettepanekuga, et ta tasub 25% küttega seonduvatest arvetest. KÜ Kulla juhatuse 05.10.2021

otsusega kohustati kostjat taastama tema korteri piirides olev kaasomandi küttesüsteem ja

taasühinema maja küttesüsteemiga hiljemalt 20.10.2021. Seega ei saa kostjal olla võlga alates

01.09.2021. Nüüdseks on kõik arved peale kütte tasutud.

9. Hagist ega arvetest ei selgu, miks on iga kuu erinev küttetariif.

10. 09.08.2021 üldkoosoleku protokollist ei nähtu, mida koosolekul otsustati ja kuidas hääletati.

Hageja ei ole esitanud andmeid maja ruutmeetrite kohta ega gaasi kuludokumente, et

kontrollida nõude kujunemist. Kui kostja hakkaks ka gaasi tarbima, siis oleks igakuine

gaasikulu suurem ja see ei leevendaks teiste korteriomanike gaasikulu maksumust.

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Pärnu Maakohus rahuldas 29.02.2024 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 871,82 eurot. Kohus võttis vastu hageja osalise hagist loobumise summas

296,76 eurot ja lõpetas selles osas menetluse. Kohus jättis 21.09.2023 kohtuistungiga seotud

menetluskulud hageja kanda ja muud menetluskulud kostja kanda ning määras hageja

menetluskulude suuruseks 480 eurot (sh 280 eurot riigilõiv ja 200 eurot lepingulise esindaja

tasu) ja kostja 21.09.2023 kohtuistungiga seotud menetluskuludeks 334,49 eurot (lepingulise

esindaja tasu). Tasaarvestuse tulemusena mõistis kohus kostjalt hageja kasuks menetluskulude

hüvitamiseks välja 145,51 eurot.

12. Maakohus selgitas hagejale 14.06.2022 määruses, et hagejal on võimalik esitada maksekäsu

kiirmenetlusest hagimenetlusse üle tulnud asja puhul kas hagiavaldus või hagita asja avaldus.

Hageja esitas hagiavalduse. Vaatama asja lahendamisele hagimenetluses, järgis kohus

tulenevalt TsMS §-st 613 asja menetlemisel hagita menetluse põhimõtteid.

2-22-111249

4

13. Kostjale kuulub Lääne maakonnas, Lääne-Nigula vallas, Kullamaa külas, Kulla majas

korter nr 17 (dtl 38). Korter on enne korteriühistu moodustamist eraldunud maja üldisest

küttesüsteemist. Korteriühistu põhikiri on kinnitatud 20.08.2000 (dtl 39). Pooled kinnitasid

25.01.2024 kohtuistungil, et neil ei ole enam vaidlust selles, kuidas küttekulu on vastavalt

ruutmeetritele arvestatud ega arvulistes andmetes. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjal on

kohustus küttekulude eest maksta.

14. Hageja tugineb põhikirja punktile 3.2, mille kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma

sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku või juhatuse poolt kehtestatud korras, suuruses ja

tähtaegadel. Kohtule ei ole sellist korda esitatud.

15. Kostjalt nõutakse küttekulude võlga perioodi eest 01.09.2021–31.05.2022. Sel ajal kehtinud

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 40 lg 1 redaktsiooni järgi tuleb

majandamiskulude kandmisel lähtuda kaasomandi osa suurusest. Kohtule ei ole esitatud

korteriomanike üldkoosolekul kehtestatud majanduskava (KrtS § 41 lg 3) ega korteriomanike

üldkoosoleku otsust konkreetsete majandamiskulude kandmise otsustamise kohta (RKTKm

20.06.2022, 2-19-8045, p 11). Sellises olukorras saab korteriühistu nõuda korteriomanikult

kaasomandil lasuvate kohustuste täitmist KrtS §-s 40 sätestatud suhte alusel.

16. Õige ei ole kostja seisukoht, et küttekulude temalt väljamõistmise välistab asjaolu, et ta

eraldus juba enne korteriühistu moodustamist küttesüsteemist ja korteriühistu üldkoosolek ei

ole vastu võtnud otsust, millega oleks kostjale kuuluv korter maja küttesüsteemiga taasliidetud.

Ühise küttesüsteemiga seotud kulud on üldjuhul korteriomanike ühised kulud elamu

majandamisel ning neid tuleb kanda kõigil korteriomanikel ühiselt üldkoosolekul kehtestatud

majanduskava alusel. KrtS § 40 lg 1 tulenevast kaasomandi osa suurusest lähtuva kulude

jaotamise põhimõttest võivad korteriomanikud erandina kõrvale kalduda KrtS § 40 lg 2 alusel.

Kui korteriomanik või tema õiguseellane on enda eriomandi elamu ühisest küttesüsteemist lahti

ühendada, ei vabasta see teda või tema õigusjärglast elamu soojusenergia kulude kandmisest

ning asjaolu, et korteriomaniku isiklik soojusenergia tarbimine seetõttu väheneb, ei muuda

olukorda hea usu põhimõtte vastaseks. Mh ei tulene hea usu põhimõttest teistele

korteriomanikele kohustust teha kõnealusele korteriomanikule erisusi elamu soojusenergia

kulude kandmisel, kuid soovi korral võivad nad seda siiski teha (RKTKm 24.05.2023, 2-20-

119460, p 23).

17. Hageja üldkoosoleku 09.08.2021 protokolli punktist 3 ei nähtu, mida on otsustatud ja kuidas

hääletatud, kuid nähtub see, et teised korteriomanikud ei soovi teha ühelegi korteriomanikule

soojusenergia kulude kandmisel erisusi. Seega tuleb hageja küttekulude tasumise nõue KrtS

§ 40 lg 1 alusel rahuldada.

Apellatsioonkaebus

18. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta uue

otsusega hagi rahuldamata.

19. Kohus tegi pealiskaudseid ja oletatavaid järeldusi. Otsus tugineb hageja 09.08.2021

üldkoosoleku protokolli p-le 3. Sellel koosolekul ei olnud päevakorras kostja korteri taasliitmist

küttesüsteemiga ega ka vastavat hääletust. Rikuti ka kvooruminõuet – vajalik oli 16 osalejat,

kohal oli 13.

2-22-111249

5

20. Ühistu arvestas ruutmeetreid rohkem kui kahetoalistel on ja ka rendiseadme tasuna kõigile

sama summa. Kostja ei märganud seda viga eelnevalt. Põhikirja järgi kannavad majandamis- ja

hoolduskulusid ühistu liikmed proportsionaalselt, vastavalt korteriomandite suurusele.

21. Maakohtu viidatud tsiviilasjas nr 2-20-119460 oli ühistu üldkoosolek määranud

küttesüsteemist eraldunud korterile osalise tasu soojuse eest, mida omanik ei maksnud.

Praegusel juhul üldkoosoleku otsust ei ole. Ühistu on siiani kostja süsteemist eraldumist

aktsepteerinud.

Vastustaja seisukoht

22. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja

863,79 eurot ületava summa. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab

hagi selles osas, s.o 8,03 euro väljamõistmise osas rahuldamata. Muus osas jääb maakohtu otsus

muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

24. Esmalt märgib kolleegium, et korteriomandist tulenev võla väljamõistmise nõue on TsMS

§ 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1 järgi hagita menetluses lahendatav asi. Maakohus lahendas asja

hagimenetluses, kuid märkis vaidlustatud otsuses (punkt 14), et järgib asja lahendamisel hagita

menetluse sätteid. TsMS § 631 lg 4 sätestab, et apellatsioonkaebus ei või tugineda asjaolule, et

asi, mis tuli lahendada hagita menetluses, lahendati hagimenetluses, välja arvatud juhul, kui

sellele asjaolule tugineti õigeaegselt ka maakohtus ja sellest võis olulisel määral sõltuda asja

lahendus. Menetlusosalised ei ole kohtule ette heitnud asja lahendamist hagimenetluses. Hagita

asja lahendamine hagimenetluses ei ole eraldiseisvana selliseks menetlusõiguse oluliseks

rikkumiseks, mis annaks aluse kohtulahend tühistada (RKTKo 19.03.2021, 2-18-13649, p 23;

RKTKm 17.05.2010, 3-2-1-42-10, p-d 18–20). Ringkonnakohus ei tuvastanud selliseid

menetluslikke rikkumisi, mis omaksid mõju asja lõpplahendile. Sarnaselt maakohtule lahendas

ka ringkonnakohus apellatsioonkaebuse hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1).

25. Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega tõenditena Kullamaa 6 KÜ põhikirja (dtl 240–

243), KÜ 09.08.2021 üldkoosoleku protokolli (dtl 244–245) ja KÜ juhatuse 04.08.2021 teate

üldkoosoleku kokkukutsumise kohta (dtl 246). Hageja palus jätta tõendid vastu võtmata, kuna

hageja põhikiri ja 09.08.2021 üldkoosoleku otsus on juba asja materjalide juures ning

04.08.2021 teate osas ei ole kostja põhistanud, miks ta seda tõendit varem ei esitanud.

26. Hagita menetluses kohalduv TsMS § 659 näeb ette, et ringkonnakohtusse määruskaebuse

esitamisele ja seal menetlemisele kohaldatakse apellatsioonimenetluse kohta sätestatut, kui

TsMS 65. peatükist ja määruskaebuse olemusest ei tulene teisiti. Üldjuhul võtab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks maakohtu

tuvastatud faktilised asjaolud (TsMS § 652 lg 1). Hagita menetluses võib aga TsMS § 662 lg 3

kohaselt esitada nii uusi asjaolusid kui ka tõendeid. Tõendite esitamisel tuleb siiski põhjendada,

millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks soovitakse tõendit esitada (TsMS § 236

lg 3). Kohus võtab vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust (TsMS § 238 lg 1).

2-22-111249

6

27. Kostja ei toonud selgelt esile KÜ juhatuse 04.08.2021 üldkoosoleku kokkukutsumise teate

tõendina esitamise põhjust, kuid kohus saab apellatsioonkaebusest aru, et kostja soovib sellega

tõendada, et 09.08.2021 üldkoosolekul ei olnud tema korteri maja küttesüsteemiga

taasühendamine päevakorras ja et teate kohaselt oli koosoleku otsusevõimelisuseks vaja

16 osalejat. Üldkoosoleku kokkukutsumise teates märgitud asjaolud ei oma aga käesoleva asja

lahendamisel tähtsust ja ringkonnakohus keeldub tõendi vastuvõtmisest TsMS § 238 lg 1 p 1

alusel. Hageja põhikiri ja 09.08.2021 üldkoosoleku protokoll on juba asja materjali juurde

esitatud (vastavalt dtl 40–43 ja dtl 115–116) ja nende teist korda vastu võtmiseks puudub põhjus

(vt ka TsMS § 339 lg 2). Kohus kõrvaldab apellatsioonkaebusele lisatud tõendid asja materjali

juurest ja ei arvesta nendega lahendi tegemisel.

28. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja palub küll oma

kaebuses maakohtu otsuse täielikult tühistada, kuid ei vaidlusta maakohtu otsust sisuliselt osas,

milles maakohus võttis vastu hageja 296,76 euro ulatuses nõudest loobumise (resolutsiooni

punkt 3). Samuti ei ole otsust vaidlustatud osas, milles maakohus jättis 21.09.2023

kohtuistungiga seotud menetluskulud hageja kanda (resolutsiooni punkti 4 esimene lause),

määras kostja 21.09.2023 istungiga seotud menetluskuludeks 334,49 eurot ning jättis kulu

hageja kanda (resolutsiooni punkt 6 ja osaliselt punkt 7). Märgitud osas on maakohtu otsus

TsMS § 456 lg 2 p 1 alusel jõustunud. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled endiselt kostja

kohustuse üle tasuda küttekulusid, so gaasi ja rendiseadmete eest.

29. Ringkonnakohus võtab asja lahendamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud

faktilised asjaolud (käesoleva otsuse p 13). Maakohus ei ole nende asjaolude tuvastamisel

menetlusõiguse norme rikkunud (TsMS § 652 lg 1 p 1). Ringkonnakohus nõustub maakohtu

otsuse põhjendustega osas, mis puudutab kostja kui kaasomaniku kohustust tasuda hagejale

tema osa gaasi maksumusest ja TsMS § 654 lg 6 alusel neid ei korda. Vastuseks

apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

30. Maakohtu otsus ei tugine hageja 09.08.2021 üldkoosoleku otsusele nagu kaebuses ekslikult

leitakse. Maakohus tuvastas üldkoosoleku protokolli alusel vaid selle, et korteriomanikud on

väljendanud soovi mitte teha erisusi küttesüsteemist kõrvale jäämiseks. Maakohus ei leidnud ja

hageja ei ole ka väitnud, et üldkoosolekul oleks otsustatud kostja korteri küttesüsteemiga

taasliitmine. Hageja nõude lahendas maakohus tuginedes KrtS §-le 40. Seega ei mõjuta asja

lahendust ka kostja väited koosoleku päevakorra ja kvooruminõude rikkumise kohta.

31. Maakohus märkis õigesti, et kostja kui kaasomaniku kohustus majandamiskulusid tasuda

tuleneb KrtS § 40 lg-st 1, mille järgi kantakse majandamiskulud vastavalt oma kaasomandi osa

suurusele (vt käesoleva otsuse p 15). Ühise küttesüsteemiga seotud kulud on korteriomanike

ühised kulud elamu majandamisel ning neid tuleb kanda kõigil korteriomanikel ühiselt. KrtS

§ 40 lg 2 järgi võivad korteriomanikud põhikirjaga ette näha lg-s 1 sätestatust erineva

kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel. Maakohus tuvastas,

et hageja põhikiri teistsugust jaotust ei sätesta.

32. Asja lahendamisel ei oma tähendust, et kuni 2021. aastani kostjale küttearveid ei esitatud.

Asjaolust, et hageja varem aktsepteeris kostja küttesüsteemist eraldumist ja kütte eest arveid ei

esitanud, ei saa tuletada kostja õigust ka edaspidi arveid mitte tasuda. Samuti ei oma praegusel

juhul tähendust see, kas ja millises ulatuses on kostja gaasi tarbinud. Maakohus viitas õigesti

Riigikohtu praktikale, mille järgi korteriomaniku poolt enda ühisest küttesüsteemist lahti

ühendamine ei vabasta teda elamu soojusenergia kulude kandmisest. Samuti märkis Riigikohus,

et hea usu põhimõttest ei tulene teistele korteriomanikele kohustust teha kõnealusele

2-22-111249

7

korteriomanikule erisusi elamu soojusenergia kulude kandmisel (RKTKm 24.05.2023, 2-20-

119460, p 23). Eeltoodust tuleneb ühtlasi, et korteriomanike otsus ei ole vajalik mitte kostja

küttesüsteemiga taasliitmiseks nagu kostja ekslikult leiab, vaid vastupidi, seaduses sätestatud

kulude kandmise põhimõttest kõrvale kaldumiseks (KrtS § 40 lg 1 ja lg 2). Kostja ei ole esile

toonud ega tõendanud, et korteriomanikud oleksid otsustanud teha küttekulude kandmisel talle

erisusi. Seega tuleb kostjal kanda majandamiskulusid teiste kaasomanikega võrdsetel

tingimustel. Kostja viited Riigikohtu 2-20-119460 otsuse käesolevast asjast erinevatele

asjaoludele ei väära Riigikohtu juhiseid korteriomandi- ja korteriühistuseaduse sätete

tõlgendamise kohta.

33. Apellatsioonkaebuse kohaselt eksis hageja nii küttekulude kui rendiseadme tasu

arvestamisel korteri ruutmeetrite arvuga. Kostja on kaebuse esitamisel jätnud tähelepanuta, et

hageja korrigeeris oma nõuet menetluse käigus ja vähendas vale arvutuse ja ruutmeetrite

valearvestuse tõttu kostjalt nõutavat summat 8,64 euro võrra (hageja 09.10.2023

menetlusdokument, dtl 170–173). Pärast nõude korrigeerimist toimunud 25.01.2024

kohtuistungil kinnitas kostja, et on saanud uue arvestusega tutvuda ja et tal ei ole sellele

õiguslikke vastuväiteid (dtl 206). Kostja apellatsioonkaebuses esitatud vastuväited on

üldsõnalised ja konkretiseerimata. Kostja ei ole oma kaebuses esitanud ka arvutuskäiku, millest

järelduks, et hageja korrigeeritud ja kostja poolt tunnustatud arvestus oleks mingil põhjusel

siiski ebaõige.

34. Õige on aga apellatsioonkaebuse etteheide rendiseadmete tasu ebaõige arvestamise kohta.

Hageja küttekulude tasumisele suunatud nõue sisaldas nii gaasikulu kui ka seadmete rendi

tasunõuet. Kostja väljendas juba maakohtu menetluses sõnaselgelt mittenõustumist mõlemaga,

sh kinnitas, et hageja esitatud arved on maksmata ka renditasu nõude osas (vt dtl 93 esimene

lõik, dtl 97 ajamärk 00:39:07, dtl 165 ajamärk 00:01:08 ja dtl 166 ajamärk 00:25:43). Maakohus

arutas pooltega põhjalikult hageja gaasikulu nõuet puudutavat osa, kuid ei pööranud tähelepanu

seadmete renditasu nõudele. Sellega rikkus maakohus kohustust arutada asja ammendavalt ja

teha otsus siis, kui asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis (TsMS § 435 (koosmõjus § 463 lg-

ga 2). Samuti rikkus maakohus hagita menetluses kehtivat uurimispõhimõtet ja kohustust

kontrollida avalduse seadusele vastavust ja tõendatust sõltumata vastuväidetest ning selgitada

selleks ise välja asjaolud (TsMS § 477 lg 5 ja 7 ning TsMS § 5 lg 3). Ringkonnakohus parandas

selle eksimuse.

35. Hageja ei toonud maakohtu menetluses esile rendiseadmete tasu nõude aluseks olevaid

asjaolusid ega tõendeid, sh seda, kuidas nõue kujuneb. Asja materjalist nähtus üksnes see, et

hageja hinnangul peab kostja igakuiselt tasuma oma osa ka seadmete (aurusti, mahuti,

loendurid) rendi eest, mis on 7,15 eurot korteri kohta (dtl 103 p 3 ja dtl 106). Kuna hageja nõude

kujunemine (nii rendiseadme tasu osas kui ka tervikuna, arvestades menetlusse jäänud nõuet,

küttekulude nõude osa sellest ja rendiseadmete kuutasu väidetavat suurust) ei olnud jälgitav,

andis ringkonnakohus hagejale võimaluse selgelt esile tuua, millise osa tema nõudest

moodustab gaasikulu nõue ja millise osa rendiseadmete tasu, samuti kuidas viimane kujuneb

ning esitada asjakohased tõendid.

36. Hageja selgituste kohaselt (16.08.2024 menetlusdokument) peavad kõik korteriomanikud

panustama kogu maja jaoks ostetud küttesüsteemi ülalpidamisse ja seetõttu esitatakse

korteriomanikele renditavate seadmete eest (aurusti, mahuti, loendurid) arve 7,15 eurot korteri

kohta kuus. Hageja ja Vedelgaas OÜ vahel sõlmitud üürilepingu kohaselt on maa-aluse

vedelgaasi mahuti, gaasi aurutuskeskuse ja gaasi kaugjälgimissüsteemi üüritasu 143 eurot kuus

(lisandub käibemaks). Leping on sõlmitud seitsmeks aastaks (dtl 296–299). Seadmete renditasu

2-22-111249

8

maksmise kohustuse tekkimist kinnitab ka sama üürilepingu alusel 31.01.2022 esitatud arve,

mille kohaselt oli jaanuarikuu rent 143 eurot (koos käibemaksuga 171,60 eurot), (dtl 304).

37. Hageja selgitas, et kostja kohustuse suurus on saadud igakuise renditasu kõikide korterite

vahel võrdselt jagamisel (171,60 ÷ 24 = 7,15) ja hageja nõudest (871,82 eurost) moodustab

seadmete rendi osa 64,35 eurot (9 × 7,15) ja kütte osa seega 807,47 eurot (871,82 – 64,35).

Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue ei ole korrektne. Esmalt on hageja jaganud seadmete

renditasu ebaõigesti kõikide korterite vahel võrdselt. Teiseks ei vasta hageja ringkonnakohtule

esitatud küttekulu arvutus tema poolt 09.10.2023 maakohtule esitatud ja vaidluse all

mitteolevatele andmetele.

37.1. Ringkonnakohus on juba ülal selgitanud, et kostja kui kaasomaniku majandamiskulude

tasumise kohustuse ulatuse määramisel tuleb lähtuda KrtS § 40 lg-st 1, mille järgi tuleb

majandamiskulud kanda vastavalt kaasomandi osa suurusele. Ka ühise küttesüsteemiga seotud

rendiseadmete eest makstav igakuine tasu on majandamiskulu. Hageja ei ole esile toonud ega

tõendanud, et korteriomanikud oleksid seadmete renditasu jagamise osas kehtivalt kokku

leppinud seaduses sätestatust erinevas jaotuses ja möönab seda oma ringkonnakohtule esitatud

seisukohas ka ise. Seega ei saanud hageja otsustada renditasu nõude jagamist kõikide korterite

vahel võrdselt, kuna see on vastuolus KrtS § 40 lg-s 1 sätestatud kulude jaotusega. Arvestades

ehitisregistrist nähtuvaid andmeid maja suuruse (1427,70 m2) ja kostja korteri suuruse (48,8 m2)

kohta (dtl 137 ja dtl 156) on KrtS § 40 lg 1 alusel arvestatud kostja osa seadmete renditasust

5,86 eurot kuus (171,60 ÷ 1427,70 × 48,8). Kostja sellele arvutusele vastuväiteid ei esitanud.

37.2. Hagiavalduse aluseks oleva ajavahemiku eest septembrist 2021 kuni maikuuni 2022

esitatud rendiseadmete tasunõue oli seega kokku 52,74 eurot (5,86 × 9). Hageja 09.10.2023

menetlusdokumendi kohaselt on kostja osa gaasikulust kokku 811,05 eurot (106,58 + 78,37 +

106,38 + 110,29 + 110,29 + 112,73 + 80,03). Hageja ringkonnakohtule esitatud arvutus ei lähtu

09.10.2023 algandmete alusel tehtud arvestusest ja seda ei saa nõude suuruse

kindlaksmääramisel aluseks võtta. Kokku on hageja nõue seega põhjendatud 863,79 euro

ulatuses (811,05 + 52,74), mitte 871,82 euro ulatuses, nagu leidis maakohus.

38. Eeltoodu tõttu tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osas, milles maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 863,79 eurot ületava summa ja teeb tühistatud osas ise uue otsuse,

millega rahuldab hagi 863,79 euro ulatuses ja jätab 8,03 euro ulatuses rahuldamata. Muus osas

jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

Menetluskulude jaotus

39. Kostja ei ole maakohtu määratud menetluskulude jaotusele ega kulude rahalisele suurusele

sisulisi etteheiteid teinud. Kostja apellatsioonkaebus osutus osaliselt edukaks hageja nõude ühte

komponenti puudutavas osas 8,03 euro ulatuses väite alusel, mida kostja maakohtu menetluses

selgelt esile ei toonud. Nii märgib kostja ka apellatsioonkaebuses, et viga, millele ta oma

kaebuses viitab, ta varem ei märganud. Samal ajal on viga tingitud hageja ebakorrektsest

arvestusest ja hagiavalduse aluseks olevate asjaolude selgelt esile toomata jätmisest.

40. Eelnevatel põhjustel ei näe kohus põhjust muuta maakohtu määratud menetluskulude

jaotust ega rahalist suurust. Samadel põhjustel jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluses

kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel poolte endi kanda. Viidatud sätte

kohaselt võib kohus hagita asjas, kus osaleb mitu isikut, otsustada, et menetluskulud kannab

täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

2-22-111249

9

41. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)