3-24-2040/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

KOHT UM ÄÄ RUS

Kohtuasja number

3-24-2040

Määruse kuupäev

28.08.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

X-i kaebus varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks

seoses vangla kauplusest tellitud kauba mittesaamisega

Menetlusosalised

Kaebaja – X

RESOLUTSIOON

Tagastada X-i kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest

arvates

(halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. X esitas 11.07.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub Tartu Vanglalt välja mõista

vangla tekitatud varalise kahju hüvitise 37,68 eurot ja mittevaralise kahju hüvitise kohtu

äranägemisel. Kaebaja tellis 13.01.2024 toimuma pidanud pikaajalise kokkusaamise tarbeks

vangla kauplusest kaupa, kuid kokkusaamisele jõudes selgus, et kaupa ei ole. Kaebajal ei

võimaldatud ka tema elusektsioonist midagi kaasa võtta. Kaebaja leiab, et vangla tegevus

kauba mittesaamisel alavääristas teda ning lisaks tekkis talle varaline kahju, kui ta tasus kauba

eest, mida ta ei saanud.

2. Tartu Vangla edastas 05.08.2024 kohtule asjaga seonduvad dokumendid, sh Tartu Vangla

05.02.2024. a vastuskirja kaebajale (nr 2-3/24/168-2). Tartu Vangla märkis 05.02.2024. a

vastuses, et kaebajal toimus 13.01.2024 pikaajaline kokkusaamine, mille tarbeks oli ta teinud

e-poe vahendusel kaubatellimuse. Üldjuhul tarnitakse kaup vanglasse kokkusaamiste nädala

teisipäeval, seega pidi kaebaja esitatud tellimus vanglasse jõudma 09.01.2024.

Videosalvestistelt nähtub, et kuller saabus vanglasse käesoleva aasta 2. nädalal (09.01; 11.01;

13.01) toimuma pidanud pikaajaliste kokkusaamiste e-poe tellimustega 09.01.2024.

Kokkusaamisi korraldavad ametnikud võtsid e-poest saabunud kauba vastu ning hakkasid

seejärel ükshaaval toidukotte transpordikastidest välja võtma. Ametnikud võrdlesid

toidukottidel olevaid tellimuse numbreid kinnipeetavate poolt esitatud tellimuste numbritega

ning viisid need omavahel vastavusse. Lisaks märgiti ametnike poolt iga koti peale, millel

tellimuse number oli, selle tellinud kinnipeetava nimi ja kokkusaamise kuupäev. Nimelised

toidukotid paigutati koheselt selleks ette nähtud külmkappidesse. Vangla ei ole tuvastanud, et

kaebaja nimelist toidukotti oleks pikaajaliseks kokkusaamiseks 09.01.2024 saabunud.

Kokkusaamise päeval 13.01.2024 selgitas kokkusaamist korraldav ametnik kaebajale

3-24-2040

asjaolusid ning täiendavalt kontrollis juba jagatud kaupade vastavust külastajatega. Ühtlasi

vestles ametnik ka teiste kokkusaajatega võimalusest, et neile on tuppa jagatud e-poe kaup,

mida nad ei ole tellinud, ent ebatäpsusi ei tuvastatud.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna vaidluse lahendamine ei ole

halduskohtu pädevuses. Kohus on seisukohal, et kaebuses esitatud asjaoludel ei ole tegemist

avalik-õigusliku vaidlusega.

4. Vangistusseaduse (VangS) § 48 lg 1 sätestab, et kinnipeetav võib oma isikuarvel oleva raha

eest sisekorraeeskirjades sätestatud korras osta toiduaineid, isikliku hügieeni tarbeid ja muid

asju, mille omamine vanglas on lubatud. Kaupu müüb vangla või eraõiguslik juriidiline isik,

kellega on sõlmitud vastav tsiviilõiguslik leping. Nimetatud sättest tuleneb vanglale seega

avalik-õiguslik kohustus tagada kinnipeetavale sisseostude tegemise võimalus ning vangla

võib kaupu ise müüa või anda selle ülesande täitmise üle eraõiguslikule juriidilisele isikule.

Riigikohus on oma 31.01.2013. a otsuse nr 3-3-1-48-12 p-s 10 selgitanud järgmist: „Vangla

avalik-õiguslikku kohustust tagada kinnipeetavale võimalus teha sisseoste tuleb eristada

müügilepingust tulenevatest poolte õigustest ja kohustustest, mis alluvad eraõiguse

regulatsioonile. Müügilepinguga ei reguleerita avalik-õiguslikke, vaid eraõiguslikke suhteid.

Müügilepingust tulenev müüja kohustus anda ostjale üle müüdav asi ja teha võimalikuks

omandi üleminek ning ostja kohustus tasuda müüjale asja hind ja võtta asi vastu on

eraõigussuhtest tulenevad kohustused ning vaidlused nende üle alluvad maakohtule (vt ka

Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-72-11, p-d 11 ja 12).

Seevastu halduskohtu pädevuses on kontrollida, kas vangla on täitnud avalik-õigusliku

kohustuse tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste.“ Justiitsministri 30.11.2000.

a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSkE) § 46 lg 31 sätestab, et kinnipeetaval või

kokkusaajal on õigus võtta kokkusaamisruumi kaasa väikeses koguses mahla, kohvi, teed,

kohvikoort, suhkruasendajat, limonaadi, vett, küpsiseid, šokolaadi, kartulikrõpse, pähkleid,

kuivatatud ja värskeid puuvilju, jogurtit ning teisi vangla poolt pakutavaid toiduaineid, kui

need on kokkusaamise eel tellitud ja ostetud vanglateenistuse vahendusel või vanglast asuvast

kauplusest. Tartu Vanglasse pikaajalisele kokkusaamisele tulles on võimalik toidukaupu

soetada eraõigusliku juriidilise isiku OÜ Makro Trade Baltic e-poest.

5. Käesoleval juhul seisneb vaidlus selles, kas kaebaja poolt eraõigusliku juriidilise isiku OÜ

Makro Trade Baltic e-poest tellitud kauba mittesaamine oli tingitud Tartu Vangla tegevusest.

Kohtu hinnangul ei ole see küsimus hõlmatud VangS §-st 48 tuleneva vangla avalik-õigusliku

kohustusega tagada kinnipeetavale võimalus teha sisseoste. Tartu Vangla 05.02.2024. a

vastusest kaebajale nähtub, et kaebaja poolt OÜ Makro Trade Baltic e-poest tellitud kaup ei

saabunud vanglasse, mistõttu ei saa vanglale ette heita kaebajale sisseostu tegemise

võimaldamata jätmist ja kaebaja tellitud kauba kätte toimetamata jätmist. Kauba tellimuse

täitmise eest vastutab OÜ Makro Trade Baltic. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kaebaja ja

vangla vahel ei ole praegusel juhul tekkinud avalik-õiguslikku suhet. Seega ei saa ka kaebaja

ja OÜ Makro Trade Baltic vahelist suhet ning sellest suhtest tekkinud vaidluse iseloomu

praegusel juhul pidada avalik-õiguslikuks. Tegemist on eraõigussuhtest tuleneva vaidlusega.

Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1) ning kohtusse pöördumisel on pädev asja

lahendama maakohus (TsMS § 9 lg 1). Seega, kui kaebaja leiab, et OÜ Makro Trade Baltic on

tegutsenud õigusvastaselt, siis on kaebajal õigus pöörduda maakohtu poole.

6. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse, mille lahendamine ei ole

halduskohtu pädevuses. Kuna kaebaja kaebuse läbivaatamine ei kuulu halduskohtu pädevusse,

tagastab kohus kaebuse selle esitajale.

3-24-2040

7. Kohus märgib veel, et isegi kui käsitada eraldiseisva kahjunõude alusena kaebuses vanglale

ette heidetud tegevust, et kaebajal ei võimaldatud 13.01.2024 toimunud pikaajalisele

kokkusaamisele tema elusektsioonist midagi kaasa võtta, kuuluks kahju hüvitamise nõue ka

selles osas tagastamisele. Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 21 võib kohus tagastada kaebuse

määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kaebusest on selge, et kaebaja

õigusi riivas ennekõike eraõigusliku juriidilise isiku tegevus kaebaja tellitud kauba kohale

toimetamata jätmisel, mitte vangla tegevus pikaajalisele kokkusaamisele elusektsioonist teiste

asjade kaasavõtmise lubamisest keeldumisel. Lisaks ei saaks kahjunõue olla selles osas kuigi

perspektiivikas, kuivõrd tulenevalt VSkE § 46 lg-st 31 ei saa pidada vangla tegevust

õigusvastaseks ja seega oleks täitmata üks kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldustest.

8. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse

(eeldusel, et seda lubab kaebetähtaeg). Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reelika Kitsing