2-23-2111/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Anneli Alekand, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 28. august 2024

Tsiviilasja number

2-23-2111

Tsiviilasi

Jõgeva valla Jõgeva Vallavalitsuse kaudu hagi P.P.

Projekt OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Apellatsioonkaebuse hind

105 176 eurot 43 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 11. juuli 2023. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Jõgeva valla ja P.P. Projekt OÜ apellatsioonkaebused

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Jõgeva vald Jõgeva Vallavalitsuse kaudu

(registrikood 77000401), esindaja vandeadvokaat

Merit Lind

Kostja P.P. Projekt OÜ (registrikood 12875152),

esindaja vandeadvokaat Kristjan Tamm

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 11. juuli 2023. a otsus osas, millega maakohus jättis

P.P. Projekt OÜ-lt Jõgeva valla Jõgeva Vallavalitsuse kaudu kasuks välja mõistmata

17 703 eurot ja menetluskulude jaotuse osas.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista P.P. Projekt OÜ-lt Jõgeva valla

Jõgeva Vallavalitsuse kaudu kasuks välja 17 703 eurot, viivis kohtuotsuse tegemise

seisuga 28. augustil 2024 3443 eurot 63 senti ning alates 29. augustist 2024 kuni nõude

täitmiseni viivis 17 703 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

3. Jätta muus osas Tartu Maakohtu otsus muutmata.

4. Rahuldada Jõgeva valla Jõgeva Vallavalitsuse kaudu apellatsioonkaebus osaliselt.

Jätta P.P. Projekt OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

5. Lugeda kohtulahendi resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

5.1. Mõista P.P. Projekt OÜ-lt Jõgeva valla Jõgeva Vallavalitsuse kaudu kasuks välja

põhinõue summas 57 215 eurot.

5.2. Jätta Jõgeva valla Jõgeva Vallavalitsuse kaudu hagi P.P. Projekt OÜ vastu

rahuldamata põhinõude osas summas 36 448 eurot 50 senti. Samuti tuleb

rahuldamata jätta Jõgeva valla Jõgeva Vallavalitsuse kaudu hagi P.P. Projekt OÜ

vastu põhinõudelt 36 448 eurot 50 senti arvestatud viivise väljamõistmise osas.

5.3. Mõista P.P. Projekt OÜ-lt Jõgeva valla Jõgeva Vallavalitsuse kaudu kasuks välja

viivis kohtuotsuse tegemise seisuga 28. augustil 2024 11 534 eurot 89 senti

(sh põhinõude 56 918 euro osas alates 29. novembrist 2022 kuni kohtuotsuse

tegemiseni 28. augustil 2024 summas 11 480 eurot 38 senti ning põhinõude 297 euro

osas alates 8. veebruarist 2023 kuni kohtuotsuse tegemiseni 28. augustil 2024

54 eurot 51 senti) ja alates 29. augustist 2024 kuni põhinõude täitmiseni viivis

põhinõudelt (57 215 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras.

5.4. Jätta Jõgeva valla Jõgeva Vallavalitsuse kaudu menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus 61% ulatuses P.P. Projekt OÜ kanda. Jätta P.P. Projekt OÜ

menetluskulud maakohtus 39% ulatuses Jõgeva valla Jõgeva Vallavalitsuse kaudu

kanda ning ringkonnakohtus P.P Projekt OÜ enda kanda.

5.5. Määrata kindlaks Jõgeva valla Jõgeva Vallavalitsuse kaudu menetluskulud ja

P.P. Projekt OÜ menetluskulud.

5.5.1. Välja mõista P.P. Projekt OÜ-lt Jõgeva valla Jõgeva Vallavalitsuse kaudu

kasuks maakohtu menetluses kantud menetluskulude katteks 3953 eurot 86 senti (sh

käibemaks).

5.5.2. Välja mõista Jõgeva vallalt Jõgeva Vallavalitsuse kaudu P.P. Projekt OÜ

kasuks maakohtu menetluses kantud menetluskulude katteks 892 eurot 94 senti (ilma

käibemaksuta).

5.5.3. Välja mõista P.P. Projekt OÜ-lt Jõgeva valla Jõgeva Vallavalitsuse kaudu

kasuks ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulude katteks 3271 eurot 61

senti (sh käibemaks).

5.5.4. Tasaarvestada poolte vastastikused menetluskulude nõuded ja välja mõista

menetluskulud 6332 eurot 53 senti (sh käibemaks) P.P. Projekt OÜ-lt Jõgeva valla

Jõgeva Vallavalitsuse kasuks. Määrata, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda alates maakohtu otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses viivist.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi

ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Jõgeva vald Jõgeva Vallavalitsuse kaudu (hageja) esitas 7. veebruaril 2023 Tartu

Maakohtule hagi P.P. Projekt OÜ (kostja) vastu, milles palus kostjalt enda kasuks välja

mõista 93 663 eurot 50 senti, s.o põhiprojekti eest tasutud 41 307 eurot, leppetrahvi 27 797

eurot ja kahjuhüvitise 24 559 eurot 50 senti. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista

põhivõlalt seadusjärgse viivise.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 4. novembril 2020 projekteerimise

töövõtulepingu nr 4-7/98-1 (leping), millega kostja kohustus teostama Jõgeva

Spordikeskuse „Virtus“ rekonstrueerimise ja laiendamise projekteerimistööd, sh eskiis-,

eel- ja põhiprojekti koostamine, hageja nõustamine ehitushanke käigus ning ehitustööde

tegemisel projekti järelevalve teostamine. Lepingu ja selle 5. aprillil 2021 sõlmitud

muudatusega leppisid pooled kokku mh järgmistes olulistes tingimustes:



tööde teostamise lõpptähtaeg on 18 kuud alates 5. aprillist 2021 ehk 5. oktoober

2022;



hageja maksab kostjale tööde tähtaegse ja kvaliteetse tegemise eest koos

käibemaksuga 205 644 eurot;



tööde teostamisel on mh järgnevad vaheetapid ja vahetähtajad:

o

põhiprojekti esitamine hagejale tutvumiseks ja ehitushanke koostamiseks suure

saali ehitusega seotud osas hiljemalt 1,5 kuu jooksul arvates hageja poolt

eelprojekti kooskõlastamisest (lepingu lisa nr 3, p 4);

o

põhiprojekti esitamine hagejale ekspertiisi teostamiseks kogu hoone mahus

hiljemalt 2,5 kuu jooksul arvates hageja poolt eelprojekti kooskõlastamisest

(lepingu lisa nr 3, p 5);

o

ekspertiisi järgselt korrigeeritud põhiprojekti üleandmine hagejale hiljemalt 0,5 kuu

jooksul arvates ekspertiisi käigus tehtud märkuste saamisest (lepingu lisa nr 3, p 6);

o

ehituse käigus projekti järelevalve teostamine selliselt, et järelevalveperiood on

maksimaalselt 11,5 kuud (lepingu lisa nr 3, p 7), aga arvestusega, et kõigi lepingu

alusel teostatavate tööde lõpptähtpäev on 5. oktoober 2022.

1.2. 13. augustil 2021 kooskõlastati ja akteeriti eelprojekt, mis tähendab, et kostja pidi

esitama hagejale kogu hoone mahus põhiprojekti ekspertiisi teostamiseks hiljemalt

30. oktoobril 2021 (lepingu lisa nr 3, p 5). Kostja esitas põhiprojekti esimese osa

ekspertiisi 14. detsembril 2021, s.o 45 päeva kokkulepitust hiljem. 14. detsembril 2021

esitatud põhiprojekt ei sisaldanud ehituskonstruktsioonide osa põhiprojektile vastavas

mahus ehk ekspertiisi esitatud projekt oli puudulik. Ehituskonstruktsioonide osas esitas

kostja projekti ekspertiisi 22. veebruaril 2022 ehk 115 päeva tähtajast hiljem. 1. märtsil

2022 edastas kostja hagejale põhiprojekti viimase (konstruktsioonide osa) üleandmise akti

ühes veebilingiga, mille kaudu oli kättesaadav kogu ekspertiisi esitatud põhiprojekt.

31. augustil 2022 edastas hageja kostjale ehitusprojekti ekspertiisi lõpparuande. Ekspertiis

andis kostja tööle negatiivse hinnangu, leides kokkuvõtlikult, et ehitusprojekt ei olnud

koostatud korrektselt ning projekti ei saanud jätkuvalt pidada valminuks ja põhiprojekti

mahule vastavaks.

1.3. Vastavalt lepingule pidanuks kostja andma hagejale ekspertiisi järgselt korrigeeritud

põhiprojekti üle hiljemalt 0,5 kuu jooksul märkuste saamisest ehk 15. septembriks 2022.

Kostja põhiprojekti korrigeerimise kohustust ei täitnud. Hageja esitas 5. oktoobril 2022

kostjale nõudekirja, milles nõudis nõuetekohase kvaliteediga põhiprojekti üleandmist ning

määras selleks kostjale täiendava tähtaja kuni 14. oktoobrini 2022. Ühtlasi hoiatas hageja,

et täiendava tähtaja jooksul puuduste kõrvaldamata jätmisel kaalub hageja lepingust

taganemist. Samuti nõudis hageja kostjalt leppetrahvi tasumist.

Kostja ei esitanud ka täiendava tähtaja jooksul korrigeeritud põhiprojekti. 21. novembril

2022 esitas hageja kostjale kirja, milles avaldas, et taganeb lepingust osas, milles kostja

kohustus koostama, korrigeerima ja üle andma põhiprojekti ning teostama ehitustööde üle

järelevalvet. Hageja nõudis kostjalt lepingu alusel tasutud 41 307 euro tagastamist,

leppetrahvi 27 797 euro tasumist ning 23 289 euro suuruse kahju hüvitamist (kokku 92 393

eurot) hiljemalt 28. novembriks 2022. 22. novembril 2022 edastas kostja hagejale e-kirjaga

veebilingi, mille kaudu pidavat olema kättesaadav korrigeeritud põhiprojekt.

Kostja rikkus oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi (VÕS § 116 lg 1): eirates tähtaegu,

rikkudes teavitamiskohustust ja eirates kvaliteedinõudeid. Hagejal oli VÕS § 116 lg 2 p-de

1 ja 2 ning VÕS § 116 lg 2 p 5 ning § 647 lg-te 1 ja 3 alusel õigus lepingust taganeda.

1.4. Hageja nõuab VÕS § 189 lg 1 alusel kostjalt lepingu alusel põhiprojekti eest tasutud

41 307 euro tagastamist, lepingu punkti 7.4 alusel leppetrahvi 27 797 eurot ja VÕS § 115

lg 1 alusel kahju hüvitamist summas 24 559 eurot 50 senti. Hageja on kandnud kostja

kohustuste rikkumise tõttu varalist kahju vähemalt 24 559 eurot 50 sendi ulatuses:

kohtueelsed õigusabikulud 8959 eurot 50 senti ning põhiprojekti ekspertiisikulu 15 600

eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt nimetatud nõuetelt viivist.

2. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2.1. Kostja hinnangul ei ole hageja lepingust kehtivalt taganenud, vaid ütles lepingu

korraliselt üles. Hageja 21. novembri 2022. a avaldus tugineb väitele, et kostja ei olnud

tolleks ajaks hagejale esitanud korrigeeritud põhiprojekti. Vastavalt lepingule ei pidanud

hageja eelmainitud kuupäevaks olema lõplikku põhiprojekti esitanud. Lepingu lisa nr 1 p-s

3 toodud töö tähtaegade tabeli 6. real on märgitud, et „töö lõplik üleandmine“ peab

toimuma „0,5 kuud peale kõikide ehitusloataotluse märkuste, tellijapoolsete ja ekspertiisi

jooksul tehtud märkuste saamist“. Praegusel juhul ei ole täidetud neist ainuüksi esimene

tingimus (ehitusloataotluse märkused). Kostja on ehitusloa taotluse menetluses esitanud

neli ehitusloataotlust. Kolmel esimesel korral sai kostja hagejalt mõne märkuse, millele

kostja ka reageeris. Ehitusloa taotluse viimasele versioonile hageja ei reageerinud.

Ehitisregister näitab, et ehitusloa taotlus on „menetluses“. Kostjal ei olnud ilma hagejalt

sellekohast kinnitust saamata alust eeldada, et märkusi ei ole enam oodata.

Praktikas ei väljastata kunagi lõplikku põhiprojekti enne, kui sellele eelnenud eelprojekti

staadium on saanud ehitusloa. Tähtaeg töö lõplikuks üleandmiseks ei olnud taganemise

hetkeks hakanud kulgema, sest eelprojekti puudutav ehitusloa menetlus oli pooleli. Hageja

avaldus lepingust taganemiseks on seega tagajärjetu, mille tõttu on alusetu ka hagejapoolne

lepingust taganemisele tuginev rahaline nõue 41 307 eurot.

2.2. Hageja tahteavaldus tuleb ümber kvalifitseerida lepingu korraliseks ülesütlemiseks.

Kostja on esitanud hagejale põhiprojekti puudusteta lõppversiooni. Hageja ei ole

tõendanud ega väitnud, et parandatud põhiprojektis esineks puudusi. Lepingu lisa nr 1 p 2

järgi on lepingu alusel kostjale makstava tasu suurus 171 370 eurot (lisandub käibemaks).

Seni on hageja tasunud kostjale 135 542 eurot 50 senti (käibemaksuta). Järelikult on

tasumata veel 35 827 eurot 50 senti (käibemaksuta). Antud juhul hoiab kostja kokku kulud,

mis tekkinuks talle seoses projekti järelevalve teostamisega (u 5000 eurot). Seega on

kostjal hageja vastu nõue 30 827 eurot 50 senti (lisandub käibemaks).

2.3. Kui lugeda hageja lepingust taganemine kehtivaks, siis oleks kostjal endiselt hageja

vastu nõue. Kostja osutas hagejale teenust – tegi projekteerimistöid. Osutatud teenust ei saa

kostjale tagastada, seega reguleerib olukorda VÕS § 189 lg 2 p 1. Kostja peab lepingust

taganemisel tagastama hagejale saadud raha ja hageja hüvitama kostjale lepingu alusel

saadu väärtuse. VÕS § 189 lg 3 sätestab, et kui üleantu hind on lepingus määratud,

loetakse see lepingust taganemise korral tagastamisele kuuluva üleantu väärtuseks.

Hagejale üle antud põhiprojekti väärtuseks on lepingust tulenevalt 162 081 eurot 50 senti

(käibemaksuta), seega oleks hagejal ka lepingust taganemise korral kostjale tasumata 26

539 eurot (käibemaksuta). Kostja esitas protsessuaalse tasaarvestuse avalduse ja

tasaarvestas oma eeltoodud nõuded hageja võimaliku rahalise nõudega enda vastu.

2.4. Hagejal ei ole kostja vastu leppetrahvi nõuet seoses lepingu lisas nr 3 nimetatud etapi

nr 6 tähtajaga, sest kostja ei ole seda tähtaega rikkunud. Etappide nr 5 ja 6 väidetava

rikkumisega seotud leppetrahvi määr 250 eurot päevas on ebamõistlikult suur, ega ole

tasakaalus hageja enda vastutusega sarnase viivituse puhul. Tegemist on kostjat

ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega VÕS § 42 lg 1 mõistes. Hageja ei saa nõuda

leppetrahvi vahetähtaja ületamise eest. Lepingu p 7.4 annab hagejale õiguse nõuda

leppetrahvi üksnes siis, kui kostja rikub lepingu lõpptähtaega. Tegemist on riigihanke

tulemusena sõlmitud hankelepinguga ning lepingu tingimused olid osaks riigihanke

alusdokumentidest. Hanketingimusi, sh hankelepingu tingimusi tuleb nende mitmeti

mõistetavuse korral tõlgendada ettevõtjale soodsamalt. Ettevõtjale soodsam lepingu p 7.4

tõlgendus on selline, mis võimaldab leppetrahviga sanktsioneerida üksnes lepingu

lõpptähtaja ületamist. Hagejal pole alust nõuda kostjalt leppetrahvi põhiprojekti hilinenult

esitamise eest summas 11 047 eurot.

2.5. Hageja on minetanud õiguse etapi 5 osas leppetrahvi nõuda. Hageja pidi kohustuse

rikkumise avastama 31. oktoobril 2021, kuna põhiprojekti esitamise tähtpäev oli 30.

oktoobril 2021. Hageja teavitas kostjat kavatsusest nõuda leppetrahvi 8. aprillil 2022, s.o

160 päeva pärast rikkumise avastamist. Nii pikk aeg leppetrahvi nõudmise õiguse

rakendamisest teavitamiseks on vastuolus mõistliku aja nõudega.

2.6. Hageja ei saa nõuda kahju hüvitamist kohtueelsete õigusabikulude eest summas 8959

eurot 50 senti, kuivõrd hageja esitatud pretensioonid ja nõuded on alusetud. Hageja pole

hagis välja toonud, milliste toimingute eest ta kulude hüvitamist nõuab ning kui palju

selleks kulus ta esindaja(te)l aega. Kohus ei saa hinnata sellises olukorras kantud

õigusabikulude mõistlikkust. Kahe lepingulise esindaja kulusid (topeltkulu) ei saa

arvestades asja keerukust pidada põhjendatud ja mõistlikuks kuluks, mida hageja saab

kostjalt nõuda.

2.7. Hageja ei saa nõuda kostjalt 15 600 euro suuruse kahju hüvitamist põhiprojekti

ekspertiisi kulu eest. Kulu tekkimine ei ole kostja tegevusega põhjuslikus seoses. Kui

kostja oleks esitanud nõuetekohase põhiprojekti hageja soovitud ajaks, oleks kostja

ekspertiisikulu ikka kandnud, sest ekspertiiside tellimine on lepingu kohaselt hageja

kohustuseks. Hageja kantud ekspertiisikulu on ka ebamõistlikult suur ja ei vasta

keskmisele turuhinnale.

Kahjunõude olemasolul saab hageja nõuda kahju hüvitamist VÕS § 161 lg 2 kohaselt

üksnes leppetrahvi ületavas osas, mitte aga leppetrahvi ja kahju hüvitamist kumulatiivselt.

Vastavas osas on hageja kahju hüvitamise nõue alusetu. Kostja esitas alternatiivse taotluse

leppetrahvi vähendamiseks VÕS § 162 lg 1 alusel. Kuivõrd hagejal ei ole väidetavast

kostja rikkumisest kahju tekkinud, tuleb leppetrahvi vähendada nullini.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 11. juuli 2023. a otsusega hagi osaliselt. Maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja 39 512 eurot. Hagi jäi rahuldamata 54 151 euro 50 sendi

ulatuses, sealhulgas 17 703 euro osas tulenevalt kostja tasaarvestuse vastuväitest.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja kohtuotsuse tegemise seisuga viivise 2480

eurot 61 senti ja alates 12. juulist 2023 kuni põhinõude täitmiseni viivise 39 512 eurolt

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus jättis hageja menetluskulud

44% ulatuses kostja kanda ning kostja menetluskulud 56% ulatuses hageja kanda.

Maakohus mõistis tasaarvestuse tulemusena menetluskuludena kostjalt hageja kasuks välja

1569 eurot 79 senti (sh käibemaks) ning menetluskuludelt viivise.

3.1. Maakohus leidis, et kostja on töövõtulepingut oluliselt rikkunud, mistõttu on hageja

lepingust kehtivalt taganenud.

Maakohus luges tuvastatuks, et pooled sõlmisid 4. novembril 2020 projekteerimise

töövõtulepingu nr 4-7/98-1. 5. aprillil 2021 sõlmisid pooled projekteerimise

töövõtulepingu nr 4-7/98-1 lisa nr 1, millega muutsid töövõtulepingu p 2.1, 3.1 ja lisa 3.

Lepingu rikkumiseks oli töövõtulepingust tulenevate kokkulepitud tähtaegade eiramine,

teavitamiskohustuse rikkumine ja kvaliteedinõuete eiramine. Ainuüksi teavitamiskohustuse

rikkumine ei oleks lepingust taganemise aluseks, samas tugines hageja lisaks tähtaegade

eiramisele, kvaliteedinõuete rikkumisele ning et ka täiendava tähtaja jooksul pole kostja

nõuetekohast põhiprojekti hagejale esitanud.

Maakohus leidis, et materiaalsed eeldused lepingust taganemiseks on täidetud, kuna kostja

rikkus lepingus sätestatud tähtaegasid ega esitanud tähtaja jooksul nõuetekohast

põhiprojekti, kuigi see oli ehitamisega seoses oluline. Tähtaja ületamist võib nõuetekohase

põhiprojekti üleandmisega seoses käsitada olulise lepingurikkumisena VÕS § 116 lg 2 p 2

mõttes, mis andis õiguse lepingust taganeda. Välistatud ei ole ka hageja tõlgendus, et

lepingust taganemine oli põhjendatud VÕS § 116 lg 2 p 1 alusel. Lisaks ei kõrvaldanud

kostja põhiprojektis esinevaid puudusi, millele viidati ekspertiisi lõpparuandes ja selle

lisades ka talle määratud täiendava tähtaja jooksul. Seega esines alus lepingust

taganemiseks VÕS § 116 lg 2 p 5 (VÕS § 647 lg 1) mõttes.

3.2. Maakohus leidis, et taganemisavaldus on esitatud tähtaegselt VÕS § 118 mõttes.

Põhiprojekti esitamise tähtaja rikkumisest etapi 5 osas pidi hageja teada saama 31.

oktoobril 2021, kuna põhiprojekti esitamise tähtpäev etapi 5 osas oli 30. oktoober 2021.

Kostja esitas põhiprojekti esimese osa 14. detsembril 2021 ning konstruktsioonide osa 22.

veebruaril 2022. Edasist poolte kirjavahetust võib pidada läbirääkimisteks, mis tuleb jätta

mõistliku aja hulka arvestamata. Etapi 6 tähtaja rikkumisest sai hageja teada 2022. a

septembri keskpaigas. Kvaliteediprobleemidest, mis endiselt põhiprojektil olid, sai hageja

teada ekspertiisi lõpparuandest, mis allkirjastati 2. augustil 2022. Hageja esitas pärast

kostjale antud tähtaja (14. oktoober 2022) tulemusteta möödumist 21. novembril 2022

taganemisavalduse, kus viitas mh sellele, et taganeb osaliselt lepingust tähtaegade

rikkumise ja kvaliteedinõuete rikkumise tõttu. Nii lepingurikkumisest

(kvaliteediprobleemide osas 2. augustil 2022 ja tähtaja ületamisest etapi 6 osas septembri

keskpaik 2022 ja lõpptähtaja 5 oktoobri 2022. a ületamisest oktoobris 2022) kui ka VÕS §

118 lg 1 p 2 mõttes täiendava tähtaja (14. oktoober 2022) möödumise järgselt on hageja

esitanud taganemisavalduse mõistliku aja jooksul.

3.3. Põhiprojekti eest tasutud 41 307 eurot pole kostja hagejale tagastanud. Kuna hageja

nõudis 21. novembri 2022. a taganemisavalduses 41 307 euro tagastamist hiljemalt 28.

novembriks 2022 ning kostja oma kohustust ei täitnud, on üleantu (41 307 euro)

tagastamise nõue muutunud sissenõutavaks. Samas tuleb tagastusvõlasuhte puhul

arvestada, et hageja saab nõuda kostjalt talle üleantu tagastamist, kui ta tagastab ka kõik

talle kostja poolt üleantu.

Maakohus leidis, et projekti tagastamine ei olnud üleantu olemuse tõttu välistatud.

Projekteerimise töövõtulepingu tulemusel valminud projekti puhul pole tegemist tööga,

mida ei saa tagastada. Projekti saatmine elektroonilisel kujul ei muuda projekti

immateriaalseks. Kuna projekt ja kaasnevad failid edastati elektrooniliselt, puudub

põhiprojekti faktilisel tagastamisel praktiline tähendus.

3.4. Lepingupunkti 7.4 tuleb tõlgendada selliselt, et hageja võib nõuda leppetrahvi vaid

tööde lõpptähtaja ületamise eest, mitte vahetähtaegade ületamise eest. Juhul, kui hageja

oleks soovinud leppida kokku leppetrahvi nõudmise võimaluses ka siis, kui rikutakse

vahetähtaegu, oleks pidanud selles eraldi selgelt kokku leppima. Tööde teostamise

lõpptähtpäevaks oli 5. oktoober 2022. Kuna kostja ei täitnud kohustusi 5. oktoobriks 2022,

on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 6. oktoobrist 2022 - 21. novembrini 2022.

Hageja nõudis 8. aprillil 2022 kostjalt leppetrahvi põhiprojektil esinenud viivituse tõttu 28

750 eurot (115 päeva * 250 eurot). Hageja märkis, et viidatud leppetrahvist 17 703 eurot

tasaarvestas ta kattuvas ulatuses kostja esitatud arvega nr 47 summas 17 703 eurot. Lisaks

nõudis hageja alates 16. septembrist 2022 kuni 21. novembrini 2022 leppetrahvi 16 750

eurot (viivitus 67 päeva * 250 eurot). Arvestades, et vahetähtaegade ületamise eest ei ole

hagejal õigus leppetrahvi nõuda, ei ole põhjendatud leppetrahvi nõudmine 135 päeva eest

(115 päeva + 20 päeva (16. september 2022 –5. oktoober 2022)) ehk summas 33 750 eurot

(135 päeva * 250 eurot). Samuti ei olnud hagejal alust tasaarvestada leppetrahvist 17 703

eurot kostja esitatud arvega nr 47 summas 17 703 eurot.

3.5. Maakohtu hinnangul ei olnud leppetrahvi määr 250 eurot päevas ebamõistlikult suur,

arvestades, et leppetrahvi saab nõuda vaid lõpptähtaja ületamise eest. Leppetrahvi määr,

mis moodustab lepingu maksumusest 205 644 eurost 0,12%, ei ole majandus- ja

kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul ebamõistlik. Samuti puudub alus leppetrahvi VÕS

§ 162 lg 1 alusel vähendada. Seega on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 11 750 eurot (47

päeva x 250 eurot).

3.6. Kohtueelse õigusabi kulu on hagejale tekkinud seoses kostja lepingurikkumisega.

Õigusabi kasutamine enne kohtumenetlust oli mõistlik ja vajalik. Õigusabi osutamise tõttu

tekkinud kulud on põhjuslikus seoses kostja lepingurikkumistega (tähtaegade ületamine,

nõuetekohase põhiprojekti esitamata jätmine). Selline kahju on hõlmatud normi kaitse-

eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2) ja selle tekkimine oli kostjale ettenähtav (VÕS § 127 lg 3).

Osaliselt on õigusabikuludena nõutud summasid dubleerivalt. Põhjendatud on kohtueelsele

õigusabile kulunud aeg 21 tundi (sellest taganemisavalduse järgsetele tegevustele kulunud

aeg 90 minutit), arvestades seejuures vaidluse keerukust, toiminguid, koostatud

dokumentide arvu, dokumentide sisu ja mahtu. Tunnihind 165 eurot + käibemaks on

põhjendatud. Seega on kohtueelsete õigusabikulude nõue põhjendatud summas 4158 eurot

(21 tundi * 165 eurot/tund + 20% käibemaks = 4158 eurot).

Maakohus ei leidnud ekspertiisikulul põhjuslikku seost rikkumise ja tehtud kulutuse vahel.

Lepingu p-st 2.4 tulenevalt pidi tellija igal juhul omal kulul projektile ekspertiisi

korraldama. Seega oleks nimetatud kulu pidanud hageja kandma sõltumata sellest, kas

kostja rikub oma kohustusi või mitte. Seega ei ole ekspertiisikulu osas kahjunõue

põhjendatud.

Hageja põhjendatud nõuded on taganemise tõttu tasutu tagastamisnõue summas 41 307

eurot, leppetrahv lõpptähtaja ületamise eest summas 11 750 eurot ja kahjunõue

kohtueelsete õigusabikulude näol 4158 eurot. Kokku on hagejal kostja vastu rahaline nõue

57 215 eurot. Kostjal on hageja vastu projekteerimistööde eest tasumata arvest nr 47

tulenev nõue 17 703 eurot. Arvestades kostja tasaarvestuse vastuväidet, millega ta

tasaarvestab oma nõude hageja võimaliku rahalise nõudega enda vastu, on hageja nõue

tasaarvestuse järel 39 512 eurot. Nimetatud summalt on põhjendatud välja mõista ka

viivised.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuses tühistada osas, milles

maakohus jättis rahuldamata hagi 33 750 euro ulatuses, s.o tasaarvestas 17 703 euro

ulatuses haginõude kostja väidetava vastunõudega, jättis rahuldamata hageja

leppetrahvinõude 16 047 eurot ning jättis rahuldamata viivisenõude 33 750 euro suuruselt

põhivõlgnevuse osalt. Hageja palus vastavas osas hagi rahuldada. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda.

4.1. Maakohus käsitas ebaõigesti kostja tasaarvestuse avaldust ja hageja vastuväiteid, kui

tasaarvestas haginõude 17 703 euro ulatuses kostja tasunõudega. Kostja ei tuginenud

menetluslikku tasaarvestuse avaldust esitades arvest nr 47 tulenevale tasunõudele. Kostja

ei tuginenud sellele, et tal on õigus nõuda hagejalt arve nr 47 tasumist. Maakohtu otsus on

tasaarvestuse küsimuses ka vastuoluline. Maakohus leidis otsuse p-s 5.3.3, et kostja ei saa

VÕS § 189 lg 2 p 1 alusel hagejalt põhiprojekti koostamise eest hüvitist (tasu) nõuda.

Otsuse p-s 8 leidis maakohus, et kostjal ikkagi on õigus nõuda põhiprojekti koostamise eest

tasu summas 17 703 eurot.

4.2. Kostjal ei ole lepingust taganemise tõttu õigust nõuda hagejalt põhiprojekti koostamise

eest väljastatud arve nr 47 tasumist summas 17 703 eurot. Kuna kostjal puudub hageja

vastu sissenõutav nõue, ei ole tegemist tasaarvestuse olukorraga (VÕS § 197 lg 1).

Järelikult teostas maakohus otsuse p-s 8 alusetult tasaarvestuse. Asja lahendamisel ei ole

oluline, kas hageja poolt enne lepingust taganemist leppetrahvinõude tasaarvestamine

arvega nr 47 kehtib või mitte. Sõltumata tasaarvestuse avalduse kehtivusest on kostja nõue

17 703 euro tasumiseks VÕS § 188 lg 2 ls 1 järgi igal juhul lõppenud. Seega ei saa

menetluses hageja nõudeid 17 703 euro võrra vähendada ning maakohus jättis vastavas

osas hagi alusetult rahuldamata.

4.3. Maakohus jättis põhjendamatult rahuldamata hageja leppetrahvinõude 16 047 euro

ulatuses. Tüüptingimuse tõlgendamisel tuleb lähtuda esmajoones sellest, kuidas teise

lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda tingimust samadel asjaoludel mõistma pidi.

Alles siis, kui eelviidatud objektiivse tõlgendamise järel jääb endiselt üles kahtlus

tingimuse sisus, tuleb see kahtlus tõlgendada tingimuse kasutaja kahjuks.

4.4. Tööde teostamine ja lõpetamine lepiti kokku kindlate etappide põhiselt, igal tööde

etapil on oma kindel ese (nt eskiis-, eel- või põhiprojekt) ja tähtaeg ning igas etapis

võetakse tööd vastu eraldi üleandmise vastuvõtmise aktiga. Tööde teostamisest ja

lõpetamisest lepingu p-i 7.4 tähenduses saab samuti rääkida etappide põhiselt. Lepingu p-s

7.5 on viidatud tasaarvestusele arvetega (mitmuses), mis kinnitab, et leppetrahvinõue nähti

ette ka vahetähtaegade ületamise puhuks. Kostjaga sarnane mõistlik professionaalne

projekteerija (VÕS § 39 lg 1 ls 1) pidanuks vaieldamatult aru saama, et hagejal on lepingu

p-i 7.4 alusel õigus nõuda leppetrahvi ka tööde teostamise vahetähtaegade ületamise korral.

Projekteerimistöödeks kokku lepitud vahetähtaegade järgimine oli hageja jaoks ülimalt

oluline, kuna sellest sõltus omakorda ehitustööde elluviimise tähtaeg ja võimalus. Seetõttu

nähti lepingu p-s 7.4 ette, et leppetrahviga on sanktsioneeritud ka vahetähtaegade

ületamine.

5. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

5.1. Hageja ei saa nõuda leppetrahvi vahetähtaegade väidetava rikkumise eest. Kui poolte

ühiseks tahteks oleks olnud kokku leppida leppetrahvis vahetähtaegade rikkumise eest,

oleks selles tulnud selgelt kokku leppida.

Lepingu p 7.4 annab hagejale õiguse nõuda leppetrahvi üksnes siis, kui kostja rikub

lepingu lõpptähtaega, s.o tähtaega kõigi tööde lõpetamiseks ja üleandmiseks. Esiteks on

viidatud punktis sõnade „tööde teostamise“ ja „lõpetamise“ vahel sõna „ja“, mitte näiteks

„või“. See tähendab, et tegemist on omavahel lahutamatult seotud konstruktsiooniga, mida

tuleb vaadata ühe tervikuna. Säte peab silmas ühte konkreetset tähtaega, nimelt kõigi tööde

valmimise tähtaega. Teiseks on lepingu p 7.4 sõnastuse järgi leppetrahviga karistatav

„lepingus sätestatud tööde“ (mitmus) „tähtaja“ (ainsus) ületamine. Seegi viitab sellele, et

leppetrahviklausliga on kaetud kõikide tööde kui terviku üks lõpptähtaeg.

5.2. Lepingu näol on tegu riigihanke tulemusena sõlmitud hankelepinguga.

Hanketingimusi, sh hankelepingu tingimusi, tuleb nende mitmeti mõistetavuse korral

tõlgendada ettevõtjale soodsamalt. Ettevõtjale soodsam lepingu p 7.4 tõlgendus on selline,

mis võimaldab leppetrahviga sanktsioneerida üksnes lepingu lõpptähtaja ületamist.

Puudulikult ja/või mitmeti mõistetavana sätestatud hanketingimuse eest vastutab hankija,

mitte pakkuja.

Hageja 8. aprilli 2022 tasaarvestus oli toimetu, kuivõrd hagejal ei olnud kostja vastu

vahetähtaegu puudutavat leppetrahvi nõuet. Kostjal on õigus saada põhiprojekti ja

taotluseelarve koostamise eest tasu ka juhul, kui hageja oleks taganenud lepingust

õiguspäraselt. Projekteerimislepingust taganemisel kohaldub VÕS § 189 lg 2 p 1, sest

projekteerimise näol on tegemist intellektuaalse iseloomuga tööga, mille tagastamine ei ole

selle olemuse tõttu võimalik. Kostjal on õigus saada lepingust taganemise korral

põhiprojekti ja taotluseelarve koostamise eest VÕS § 189 lg 2 p-s 1 sätestatud tasu, sh tasu

ka 17 703 euro ulatuses.

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus

otsus, millega jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

6.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole kostja rikkunud korrigeeritud põhiprojekti

esitamise tähtaega. Hageja ei saanud kostjalt nõuda korrigeeritud põhiprojekti esitamist

hiljemalt 14. oktoobril 2022. Töö tähtaegade tabeli 6. real on märgitud, et „töö

lõplik üleandmine“ peab toimuma „0,5 kuud peale kõikide ehitusloataotluse märkuste,

tellijapoolsete ja ekspertiisi jooksul tehtud märkuste saamist“. Neist tingimustest esimene

ei ole täidetud (ehitusloataotluse märkused). Kostja esitatud ehitisregistri väljavõttest

nähtub, et kostja on ehitusloa taotluse menetluses esitanud taotlusest neli versiooni. Kolmel

esimesel korral sai kostja hagejalt märkusi. Ehitusloa taotluse 4. versiooni osas ei ole

hageja kostjale vastanud, et projekti osas märkusi rohkem ei ole. Kostjal ei olnud ilma

hagejalt sellekohast kinnitust saamata alust eeldada, et märkusi ei ole oodata. Lepingust

taganemise hetkeks ei olnud lepingu lisa nr 1 p-s 3 toodud töö tähtaegade tabeli 6. real

märgitud tähtaeg veel saabunud, sest ehitusloa menetlus kestab.

6.2. Kostja esitas hagi vastuse lisana 1 ehitisregistri väljavõtte, millest nähtub, et ehitusloa

menetlus endiselt käib. Hageja esitas hagi lisana 6 väljavõtte, millest ei nähtu, et hageja

oleks ehitusloa taotluse 4. versiooni 28. detsembril 2021 kooskõlastanud, nagu see nähtub

ehitisregistri vaatest, mis on nähtav hagejale kui menetlejale. Ehitisregistri vaated ja

kasutusvõimalused on menetlejale (hagejale) ja menetlusosalistele (kostjale) erinevad.

Kostja ei näe ehitisregistrist samasid andmeid, mida hageja. Seega on tõendamata, et

hageja oli kostjat teavitanud, et tal ehitusloa menetluses märkused puuduvad ja rohkem

märkusi ei esitata. Tavapäraselt saab ehitusloa taotleja vastava kinnituse, kui ehitusloa

taotlus rahuldatakse ja ehitusluba väljastatakse. Käesoleval juhul ehitusluba ei väljastatud.

6.3. Asjakohane ei ole maakohtu põhjendus, et hagi lisaks 18.2 olev ehitusregistri

väljatrükk esitati hageja poolt 3. jaanuaril 2023 ka kostjale. Hageja esitas lepingust

taganemise avalduse enne nimetatud kirja saatmist 21. novembril 2022. Oluline on, kas

hageja oli informeerinud kostjat hiljemalt 0,5 kuud enne 14. oktoobrit 2022, mis oli hageja

poolt määratud täiendavaks tähtajaks, et hagejal kui menetlejal rohkem märkusi ehitusloa

menetluses pole. Kuivõrd lepingust taganemise hetkel ehitusloa menetlus käis ja hageja ei

informeerinud kostjat, et ehitusloa menetluses menetlejalt märkusi ei tule, siis ei olnud

lepingust taganemise hetkeks hakanud kulgema põhiprojekti esitamise tähtaeg. Isegi kui

hagi lisaks 18.2 olev ehitisregistri väljatrükk oleks olnud kostjale enne lepingust

taganemist kättesaadav, siis ei saa sellest järeldada, et ehitusloa menetluses rohkem

märkusi ei esitata.

EhS § 42 lg 5 kohaselt oleks hageja kui pädev asutus pidanud andma ehitusloa 30 päeva

jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Määruse „Nõuded ehitusprojektile“ (määrus) §

9 lg 2 kohaselt on põhiprojekti koostamise lähtealuseks määruse § 8 lõikes 2 sätestatu ja

eelprojekt selle olemasolul. Määruse § 9 lg 3 kohaselt arendatakse põhiprojekti staadiumis

edasi eelprojekti staadiumis välja valitud lahendusi. Praktikas ei väljastata kunagi lõplikku

põhiprojekti enne, kui sellele eelnenud eelprojekti staadium on saanud ehitusloa.

6.4. Lepingu lisa nr 1 p 3 vahetähtaja 5 rikkumine ei ole oluliseks lepingurikkumiseks,

millele tuginedes oleks saanud hageja lepingust taganeda. Ilma hageja poolt täiendavat

tähtaega määramata ei saa pidada vahetähtaja rikkumist oluliseks lepingu rikkumiseks,

seda eriti olukorras, kus hageja ise viivitas ehitusloa menetlusega ja ehitusluba ei olnud

väljastatud. Maakohus ei ole neid vastuväiteid kohtuotsuses käsitlenud.

6.5. Hageja ei taganenud lepingust mõistliku aja jooksul pärast etapi 5 vahetähtaja

rikkumisest teadasaamist. Lepingu rikkumine oli etapi 5 vahetähtaja osas lepingust

taganemise hetkeks ammu lõppenud. Olukorras, kus lepingu rikkumine on lõppenud, ei saa

sellele rikkumisele tuginedes enam lepingust taganeda. Lepingust taganemist pärast 9 kuu

möödumist alates etapi 5 vahetähtaja rikkumise lõppemisest ei saa pidada lubatavaks ja

tehtuks mõistliku aja jooksul VÕS § 118 lg 1 p 1 mõistes.

6.6. Hageja pole esitanud tõendeid selle kohta, et 22. novembril 2022 esitatud põhiprojektis

esinevad puudused. Hageja esitas ja maakohus analüüsis kohtuotsuse p-s 5.1.2.3

põhiprojekti ekspertiisi, mis valmis 2. augustil 2022, mis ei puudutanud lõplikku

põhiprojekti. Kostja esitas korrigeeritud põhiprojekti hagejale 22. novembril 2022 ehk ca

neli kuud pärast eelnimetatud ekspertiisi valmimist. Lepingu kohaselt võisid esineda

põhiprojektis enne selle lõplikku valmimist puudused, mis tuli kostjal korrigeerida pärast

ekspertiisi valmimist. Põhiprojekt pidi olema puudustest vaba 0,5 kuud pärast ekspertiisi

tulemuste ja ehitusloa märkuste saamist (lepingu lisa 1 p 3 etapp 6). Ekspertiisi tuvastatud

puudused põhiprojektis enne selle lõplikku valmimist ei ole lepingu rikkumiseks.

6.7. Kostja lepinguliste kohustuste täitmist ei saa hinnata 18 kuulise lõpptähtaja alusel.

Kostja kohustuste täitmine sõltus hageja tegevustest. Hageja ei informeerinud kostjat

ehitusloa menetluses märkuste puudumisest ja ei väljastanud seaduses ettenähtud aja

jooksul ehitusluba. Seetõttu ei saanud kostja lõpetada 18 kuu jooksul põhiprojekti osas

oma kohustuste täitmist. Seega tuleb kostja kohustuste hindamisel lähtuda põhiprojekti

osas lepingu lisa nr 1 p 3 etapi 6 korrigeeritud põhiprojekti esitamise tähtajast, mitte

lepingu lisa nr 1 p 1 sätestatud üldisest 18 kuulisest täitmise tähtajast.

Lepingu lisa nr 1 p-s 3 esitatud tabeli 6. real märgitud tähtaeg töö lõplikuks üleandmiseks

ei olnud taganemise hetkeks kulgema hakanud, sest eelprojekti puudutav ehitusloa

menetlus oli pooleli, ning vastavalt ei saanud hageja kostjale selle tähtaja rikkumist ette

heita. Seega oli hageja avaldus lepingust taganemiseks õigusvastane ja tagajärjetu, mille

tõttu on alusetu ka hagejapoolne lepingust taganemisele tuginev rahaline nõue summas 41

307 eurot.

Projekteerimislepingust taganemisele kohaldub ei kohaldu VÕS § 189 lg 1, vaid VÕS §

189 lg 2 p 1. Kostjal on õigus saada lepingust taganemise korral põhiprojekti koostamise

eest VÕS § 189 lg 2 p-s 1 sätestatud tasu. Hagejale üle antud põhiprojekti väärtuseks on

lepingust ning selle lisast nr 1 tulenev hind ehk 162 081 eurot 50 senti (käibemaksuta).

Hagejal oleks ka lepingust taganemise korral kostjale veel maksmata 26 539 eurot

(käibemaksuta).

6.8. Hagejal ei ole kostja vastu leppetrahvi nõuet. Kostjal tuli esitada korrigeeritud

põhiprojekt hagejale lepingu lisa 1 p 3 sätestatud etapi 6 tähtajaks, mis ei ole saabunud.

Etapi nr 6 väidetava rikkumisega seotud leppetrahvi määr 250 eurot päevas on

ebamõistlikult suur ja ei ole tasakaalus hageja enda vastutusega sarnase viivituse puhul.

Maakohus leidis ebaõigesti, et tüüptingimus (lepingu p 7.4), mille kohaselt on kostja

sanktsioon etapi 6 täitmisega viivitamise korral 10 korda suurem, kui hageja vastav

sanktsioon sama etapi eest tasumisega viivitamisel, ei ole kostjat ebamõistlikult kahjustav.

Kuivõrd hagejal ei ole kostja vastu rahalisi nõudeid, on põhjendamatu hageja kohtueelsete

õigusabikulude hüvitamise nõuet summas 4158 eurot. Seoses põhinõude puudumisega ei

ole hagejal kostja vastu ka viivise nõuet. Kuivõrd kostjal on hageja vastu lepingu

ennetähtaegsest lõpetamisest tulenev tasunõue, siis tasaarvestas kostja oma vastavad

nõuded hageja nõuetega, juhul kui kohus peaks leidma, et hagejal on kostja vastu näiteks

leppetrahvi nõue. Seda arvestades ei saa hagejal olla kostja vastu rahalist nõuet.

7. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

7.1. Hageja lepingust taganemise avaldus kehtib. Lepingu lisa nr 3 p-i 6 järgi kohustus

kostja korrigeeritud põhiprojekti üle andma 0,5 kuu jooksul pärast ehitusloa taotluse

märkuste, hagejapoolsete ja ekspertiisi jooksul tehtud märkuste saamist. Hageja andis

kostja viimasele ehitusloa taotlusele kooskõlastuse 28. detsembril 2021, avaldades ühtlasi,

et „Märkused puuduvad“. Seega on väär apellatsioonkaebuse väide, et hageja pole

tõendanud kooskõlastuse andmist või tõsiasja, et tal puudusid märkused.

Tegemist oli hagejapoolse lõpliku kooskõlastusega, sest kostja esitas 28. detsembril 2021

hagejale kooskõlastamiseks eelprojekti viimase versiooni. Hageja teatas vastuseks

eelprojekti viimasele versioonile selgesõnaliselt, et annab kooskõlastuse ning täiendavad

märkused hagejal puuduvad. Seega on lepingu lisa nr 3 p-s 6 sätestatud korrigeeritud

põhiprojekti üleandmise eeldus täidetud.

Põhiprojekti ekspertiisi raames tehtud eksperdi märkused edastas hageja kostjale 31.

augustil 2022. Lisaks eksperdi tehtud märkustele hagejal täiendavaid märkusi polnud. Seda

kinnitab mh hageja 31. augusti 2022 e-kiri, milles hageja avaldas, et põhiprojekti

vastuvõtmise eelduseks on põhiprojekti korrigeerimine vastavalt eksperdi märkustele. 31.

augusti 2022 seisuga olid täidetud kõik eeldused põhiprojekti korrigeerimiseks ning

üleandmiseks. Vastavalt lepingu lisa nr 3 p-le 6 pidanuks kostja korrigeeritud põhiprojekti

hagejale üle andma hiljemalt 15. septembril 2022. Kostja tähtpäevaks korrigeeritud

põhiprojekti üle ei andnud ega teinud seda ka täiendava tähtaja jooksul (14. oktoober

2022).

7.2. Kostja edastas põhiprojekti üleandmise akti hagejale 1. märtsil 2022. Seejuures ei

avaldanud kostja, et põhiprojekti pole võimalik ekspertiisi esitada või ekspertiisi järgselt

puudusi kõrvaldada, kuna hageja pole esitanud ehitusloa taotluse märkusi. Kostjale oli 1.

märtsi 2022 seisuga teada, et hageja andis ehitusloa taotluse kooskõlastuse 28. detsembril

2021. Vastasel juhul poleks kostja põhiprojekti koostamisega edasi liikunud ega seda

ekspertiisi esitanud. 1. märtsi 2022 põhiprojekti üleandmise akti edastamisele järgnenud

kirjavahetuse käigus ei avaldanud pooled, et hagejalt on veel tulemas täiendavaid ehitusloa

taotluse märkusi. Põhiprojekt esitati ekspertiisi ning kostja sai aru, et ta peab kõrvaldama

ekspertiisi käigus tuvastatud puudused. Väiteid tähtaja „külmutamisest“ asus kostja

esitama tagantjärele pärast taganemisavalduse esitamist.

Kostjale pidi olema ka hageja 31. augusti 2022 e-kirja ning 5. oktoobri 2022 nõudekirja

pinnalt selge, et hageja soovib kooskõlas lepingu lisa nr 3 p-ga 6 ekspertiisi käigus

tuvastatud puuduste kõrvaldamist ning korrigeeritud põhiprojekti üleandmist. Hageja ei

avaldanud kirjades, et lisaks eksperdi märkustele on hagejalt endalt tulemas täiendavaid

märkusi. Kostja ei selgitanud vastuseks hageja 5. oktoobri 2022 nõudekirjale, et kostja

hinnangul korrigeeritud põhiprojekti üleandmise tähtaeg ei kulgegi.

Lepingust ei tulene tingimust, et korrigeeritud põhiprojekti üleandmise tähtaeg ei saanud

hakata kulgema enne ehitusloa väljastamist. Põhiprojekti koostamise ja üleandmisega

seotud tähtajad hakkasid kulgema eelprojekti kooskõlastamise hetkest, mitte ehitusloa

väljastamisest. Eelprojekt kooskõlastati 13. augustil 2021, mis tähendab, et kostja pidi

esitama põhiprojekti kogu hoone mahus hagejale ning ekspertiisi hiljemalt 30. oktoobril

2021 (lepingu lisa nr 3, p 5). Ehitusloa väljastamine ei olnud ka korrigeeritud põhiprojekti

üleandmise eelduseks, vaid tähtaeg korrigeeritud põhiprojekti üleandmiseks hakkas

kulgema lepingu lisa nr 3 p-s 6 viidatud märkuste saamisest. Need märkused olid kostjal

käes hiljemalt 31. augustil 2022. Seega pidi kostja korrigeeritud põhiprojekti üle andma

hiljemalt 15. septembril 2022.

Kostja viidatud majandus- ja taristuministri 17. juuli 2015 määrusest nr 97 „Nõuded

ehitusprojektile“ ei tulene, et korrigeeritud põhiprojekti üleandmise tähtaeg sai/saab hakata

kulgema alles ehitusloa väljastamisest. Esiteks tuleb lepingulise suhte puhul lähtuda

esmajoones lepingust. Teiseks ei tulene ka määruse §-st 9, et põhiprojekti koostamise

aluseks on ehitusluba.

7.3. Hageja sai lepingust taganemisel tugineda lepingu lisa nr 3 p 5 sätestatud tähtaegade

ületamisele. Hageja määras kostjale 5. oktoobri 2022 nõudekirjas täiendava tähtaja

korrigeeritud põhiprojekti üleandmiseks ning kostja seda ei teinud. Järelikult esines oluline

rikkumine, mis andis hagejale aluse lepingust põhiprojekti staadiumis taganeda (VÕS §

116 lg 2 p 5). Lisaks andsid hagejale taganemiseks aluse ka teised taganemisavalduse

punktides 2.2-2.3 kirjeldatud kostja rikkumised (teavitamiskohustuse rikkumine, lepingu

lõpptähtpäeva ületamine, kvaliteedinõuete eiramine ning põhiprojektis ilmnenud puuduste

kõrvaldama jätmine).

Kostja hilines põhiprojekti ekspertiisiks esitamisega 115 päeva. Tegemist on olulise

viivituse ja seeläbi lepingu olulise rikkumisega. Kostja viivitus põhiprojekti koostamisel

tingis selle, et hageja ei saanud planeeritud ajagraafiku alusel edasi liikuda ehitushankega.

Hageja oli sunnitud nõuetekohase põhiprojekti puudumise tõttu ehitushanke tühistama.

Lisaks sai hageja tugineda taganemisel lepingu lisa nr 3 p-s 5 sätestatud vahetähtaja

ületamisele ka juhul, kui nentida, et antud kohustuse rikkumise näol üksi polnud tegemist

olulise rikkumisega. Lepingust taganemiseks võib olla alust ka siis, kui võlgnik rikub mitut

kohustust ja rikkumised kokku annavad olulise rikkumise. Kostja rikkus korduvalt

lepingust tulenevaid kohustusi. Seega oli hagejal õigus ja alus tugineda taganemisel muude

rikkumiste kõrval ka lepingu lisa nr 3 p-s 5 sätestatud vahetähtaja ületamisele.

7.4. Hageja esitas 21. novembri 2022 taganemisavalduse mõistliku aja jooksul pärast

korrigeeritud põhiprojekti üleandmiseks määratud täiendava tähtaja (14. oktoober 2022)

möödumist. Hageja järgis mõistliku aja nõuet ka lepingu lisa nr 3 p-s 5 sätestatud

vahetähtaja ületamise puhul. Kostja poolt 22. veebruari 2022 põhiprojekti viimase osa

ekspertiisi esitamise järel pidasid pooled mh kompromissiläbirääkimisi, mida ei saa

mõistliku aja hulka arvestada. Tõsiasi, et kostja rikkus korduvalt lepingus kokkulepitud

tähtaegu, sai hageja jaoks selgeks 16. septembril 2022, mil kostja sattus viivitusse

korrigeeritud põhiprojekti üleandmisega, samuti 15. oktoobril 2022, mil möödus täiendav

tähtaeg.

Kostja väide 22. novembril 2022 esitatud põhiprojektis esinevate vigade puudumise kohta

on asjakohatu. Taganemisavaldus oli 22. novembri 2022 seisuga jõustunud ning leping

vastavas osas lõppenud. Kostjal ei ole võimalik jõustunud tehingu kehtivust ühepoolselt

kõrvaldada. Väidetavalt nõuetekohase põhiprojekti esitamine pärast taganemisavalduse

esitamist ei mõjuta hageja õigust taganeda lepingust täiendava tähtaja möödumise (14.

oktoober 2022) ning taganemisavalduses kirjeldatud ülejäänud rikkumiste tõttu.

7.5. Hagejal ei ole kohustust maksta kostjale põhiprojekti koostamise eest hüvitist, sest

põhiprojekt kui lepingu tulemus on võimalik koostatud kujul tagastada. Sõlmitud leping on

projekteerimistööde osas käsitletav töövõtulepinguna VÕS § 635 lg 1 mõistes. Hageja

tellis lepingu alusel kostjalt konkreetse tulemuse saavutamise (eelprojekt ja põhiprojekt),

mitte aga projekteerimist kui protsessi iseenesest. Tegemist pole olukorraga, kus

tagastamine on välistatud üleantu olemuse tõttu.

7.6. Maakohus rahuldas õigesti hageja leppetrahvinõude perioodi 6. oktoober 2022 - 21.

november 2022 eest summas 11 750 eurot. Kostja ei andnud kokkulepitud tähtpäevaks üle

korrigeeritud põhiprojekti. Järelikult oli hagejal õigus nõuda lepingu p-i 7.4 alusel

leppetrahvi lepingu lõpptähtaja ületamisest kuni lepingust taganemiseni. Leppetrahvimäär

250 eurot päevas, mis moodustab lepingu maksumusest (205 644 eurot) 0,12%, ei ole

majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul ebamõistlik. Kostjale olid

lepingutingimused, sh leppetrahvimäär, hankemenetluse alguses teatavaks tehtud ning

kostja tegi tingimusi teades otsuse esitada riigihankes pakkumus. Tegemist oli kostja ärilise

otsusega, mille raames sai kostja lepinguga seotud riskid oma pakkumuse hinda arvestada.

Leppetrahvi eesmärgiks oli tagada lepingus sätestatud tähtaegade järgimine. Järelikult pidi

leppetrahvimäär olema selline, mis motiveeriks kostjat tähtaegadest kinni pidama.

Kuna esineb kostja kohustuste rikkumine ning kostja vastutab rikkumiste eest, on hagejal

VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 alusel õigus nõuda kostjalt kohtueelsete õigusabikulude

hüvitamist. Arvestades, et hagejal on kostja vastu sissenõutavaks muutunud rahalised

põhinõuded, rahuldas maakohus põhjendatult ka hageja viivisenõude.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et

maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada materiaal- ja menetlusõiguse

normi väära kohaldamise tõttu maakohtu poolt kostjalt hageja kasuks välja mõistetava

hüvitise suuruse ja menetluskulude jaotuse osas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hageja nõude kostja

vastu täiendavalt maakohtus väljamõistetule 17 073 euro osas. Kokku tuleb kostjalt hageja

kasuka välja mõista 57 215 eurot, millele lisanduvad viivised.

Ringkonnakohus jätab hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohus 61% ulatuses kostja

kanda ja kostja menetluskulud maakohtus 39% ulatuses hageja kanda. Kostja

menetluskulud ringkonnakohtus jäävad kostja enda kanda.

Hageja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. Kostja apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata. Ringkonnakohus märgib otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku

sõnastuse (TsMS § 654 lg 22). Ringkonnakohus arvestab viivised kindlas summas kuni

lahendi tegemiseni ning edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367)

9. Ringkonnakohtus ei vaidle pooled maakohtu tuvastatus, et poolte vahel oli sõlmitud

kehtiv töövõtuleping koos selle lisadega. Samuti ei vaidle pooled, et hageja esitas

21. novembril 2022 kostjale lepingust taganemise avalduse.

10. Esmalt peatub ringkonnakohus lepingust taganemise õiguspärasuse küsimusel.

10.1. Maakohus on põhjendatult tuvastanud, et kostja rikkus töövõtulepingut oluliselt VÕS

§ 116 lg 2 p-de 1, 2 ja 5 mõttes. Hageja tugines töövõtulepingu rikkumise sisustamisel

teavitamiskohustuse rikkumisele, tähtaegade eiramisele, kvaliteedinõuete rikkumisele ning

täiendava tähtaja jooksul nõuetekohase põhiprojekti esitamata jätmisele.

10.2. Muudetud lepingu p 2.1 järgi oli tööde teostamise tähtaeg 18 kuud alates

projekteerimise töövõtulepingu nr 4-7/98-1 lisa nr 1 sõlmimisest 5. aprillil 2021 ehk 5.

oktoober 2022. Selleks ajaks pidanuks lepingu järgi olema tehtud kõik tööd, mis lepingus

kokku lepiti. 5. oktoobriks 2022 ei olnud kostja hagejale üle andnud nõuetele vastavat

korrigeeritud põhiprojekti, kuigi samaks ajaks oleks pidanud tegelikult olema tehtud kõik

tööd, sh projekti järelevalve teostamine ehitustööde tegemisel.

10.3. Lisaks lõpptähtajale rikkus kostja ka vahetähtaegu. 13. augustil 2021 kooskõlastati ja

akteeriti eelprojekt, mis tähendab, et kostja pidi esitama hagejale põhiprojekti ekspertiisi

teostamiseks kogu hoone mahus hiljemalt 30. oktoobril 2021. Kostja esitas tegelikkuses

põhiprojekti esimese osa ekspertiisi 14. detsembril 2021 ning konstruktsioonide osa 22.

veebruaril 2022.

10.4. Kostja tugines nii maakohtus kui apellatsioonmenetluses sellele, et tööde etapi nr 6

tähtaeg ei olnud taganemise hetkeks veel kulgema hakanud, kuna ehitusloa menetlus on

endiselt pooleli, ehitusloataotluse 4. versioonile pole menetleja, kelleks on hageja ise,

reageerinud. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult jätnud nõustumata

kostja käsitlusega, et töö (korrigeeritud põhiprojekti) lõpliku üleandmise tähtaeg kulgema

ei hakanud.

10.5. Korrigeeritud põhiprojekt tuli tellijale üle anda „0,5 kuud peale kõikide

ehitusloataotluse märkuste, tellijapoolsete ja ekspertiisi jooksul tehtud märkuste saamist“

(dtl 96). Hageja on põhjendatult viidanud, et väär on kostja väide, et hageja pole viimasele

(neljandale) ehitusloa taotlusele reageerinud. Ehitusloa taotluse menetluses on kogu taotlus

hageja ehituse peaspetsialisti A. Haageni poolt 28. detsembril 2021 kooskõlastatud (dtl

179–180). Väljavõttest nähtub ka, et Jõgeva Vallavalitsuse poolt „Märkused puuduvad“

(dtl 180). Kooskõlastades taotluse ja lisades, et märkused puuduvad, on täidetud eeldus, et

kõik ehitusloa taotluse märkused on saadud. Lepingu kohaselt ei ole tähtaja kulgema

hakkamisel oluline, kas väljastatud on ehitusluba või mitte.

10.6. Kostja selgitas maakohtu menetluses ja apellatsioonkaebuses, et kostja esitatud

ehitisregistri väljavõttest (dtl 207) ja kostja 20. aprilli 2022 kirjale lisatud ehitusregistri

väljavõttest (dtl 109-112) nähtub, et ehitusloa menetlus endiselt käib. Nimetatud

ehitisregistri väljavõtetest ei nähtu, et hageja esindaja Andres Haagen oleks ehitusloa

taotluse 4. versiooni 28. detsembril 2021 kooskõlastanud, nagu see nähtub ehitisregistri

vaatest, mis on nähtav hagejale. Ehitisregistri keskkonna vaated ja kasutusvõimalused on

menetlejale (hagejale) ja menetlusosalistele (kostjale) erinevad. Tavapäraselt saab

ehitusloa taotleja vastava kinnituse läbi selle, kui ehitusloa taotlus rahuldatakse ja

ehitusluba väljastatakse. Käesoleval juhul ei ole ehitusluba väljastatud.

10.7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega kostja tähtaja kulgemata

hakkamise vastuväite arvestamata jätmisel. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et

ehitusloa väljastamist ja märkuste puudumist oleks kostja saanud tuvastada 3. jaanuari

2023. a e-kirjast, sest e-kiri saadeti pärast lepingu täitmise tähtaja möödumist ning hageja

taganemisavaldust. Põhjendatud on ka kostja vastuväide, et tema ehitusregistri vaates oli

ehitusloa taotlus menetluses.

10.8. Siiski ei sõltunud lepingu kohaselt ühegi tähtaja kulgema hakkamine ehitusloa

väljastamisest. Arvesse tuleb ka võtta, et varasemalt ei olnud ehitusloa menetluses esitatud

spetsiifilisi märkusi, vaid viidatud ekspertiisi märkustele (dtl 207). Lisaks on kostja

vaatamata ehitusloa saamata jätmisele jätkanud lepingus kirjeldatud tegevustega, sh

esitanud põhiprojekti ekspertiisiks ning parandanud projekti vastavalt ekspertiisile.

Arvestades tavapärase koostöö jätkumist ei saanud pooltele jääda mulje, et kostja ootab või

peaks ootama lisanduvaid ehitusloataotluse märkusi. Hageja saatis eksperdi raames tehtud

märkused kostjale 31. augustil 2022, selgitades, et töö vastuvõtmise eelduseks on

ekspertiisi positiivne tulem (dtl 130). Seega tuli korrigeeritud põhiprojekt hagejale üle anda

hiljemalt 15. septembril 2022 (0,5 kuud pärast märkuste saamist). Selleks ajaks kostja

korrigeeritud põhiprojekti hagejale üle ei andnud. Asja materjalidest nähtub, et 5. oktoobril

2022 esitas hageja kostjale nõudekirja, milles nõudis korrigeeritud põhiprojekti üleandmist

ning andis selleks täiendava tähtaja kuni 14. oktoobrini 2022. Kostja ei vastanud hageja

nõudekirjale, et tööde teostamine oleks takistatud saamata ehitusloataotluse märkuste tõttu.

Samas oli lepingu p 4.10 järgi projekteerija kohustatud teatama tellijale kirjalikult

viivitamata kolme tööpäeva jooksul asjaolu ilmnemisest, mis takistab kvaliteedinõuetest

või tähtaegadest kinnipidamist või tööde nõuetekohast alustamist, tegemist või lõpetamist.

Hageja vastuväited tähtaja kulgemise algamata jätmise kohta ei ole seega põhjendatud.

10.9. VÕS § 116 lg 2 p 2 järgi on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist, kui rikuti

kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise

eelduseks lepingu täitmise vastu. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tähtaegade

järgimise olulisust näitab mh asjaolu, et põhiprojekti esitamine seondus ka ehitushanke

õnnestumisega. Hageja lõpetas ehitushanke menetluse, viidates nõuetekohase põhiprojekti

puudumisele. Hageja viitel oli eesmärgiks ehitusprojekti alusel ehitamine ja lepingus

kokku lepitud lõpptähtpäevaks (5. oktoobriks 2022) ei pidanud olema valmis vaid

põhiprojekt, vaid selleks ajaks pidi olema täidetud ka järelevalve teostamine ehitustööde

üle. Lepingu lõpptähtaja järgimata jätmine oli seega oluline lepingurikkumine nii VÕS §

116 lg 2 p 2 kui ka § 116 lg 2 p 5 järgi.

10.10. Arvestada tuleb, et esinesid ka muud lepingurikkumised, sh kvaliteedinõuete ning

teavitamiskohustuse osas. Kuigi hageja ei toonud eraldi esile konkreetseid puuduseid, mis

põhiprojektis esinesid, nähtub ekspertiisi lõpparuandest (dtl 147–148), et tegemist polnud

vaid üksikute formaalsete puudustega. Lepingu p-st 4.22 tulenevalt oli projekteerija

kohustatud kõrvaldama põhiprojekti ekspertiisi käigus tuvastatud puudused lepingus

toodud tähtaja jooksul. Kostja ei kõrvaldanud puudusi, millele viidati ekspertiisi

lõpparuandes, ka 5. oktoobril 2022 antud täiendava tähtaja jooksul (st 14. oktoobriks

2022). Seega on materiaalsed eeldused töövõtulepingust taganemiseks täidetud.

10.11. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohtus õigesti, et täidetud on ka lepingust

taganemise formaalsed eeldused. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu

argumentatsiooniga ning jätab selle kordamata. Kostja on esitanud vastuväite, et hageja ei

esitanud taganemisavaldust mõistliku aja jooksul arvestades etapi 5 vahetähtaja

rikkumisest. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostja vastuväide põhjendatud, sest lepingu

ülesütlemise lõplikuks ajendiks oli etapi 6 tähtaja, ehk töö lõpliku üleandmise tähtaja

rikkumine. Vahetähtaja rikkumist käsitles hageja vaid ühena rikkumisena kogumis, mis

iseseisvalt lepingust taganemise õigust ei andnud. Hageja esitas pärast kostjale antud

tähtaja (14. oktoober 2022) tulemusteta möödumist 21. novembril 2022

taganemisavalduse, kus viitas mh sellele, et taganeb osaliselt lepingust tähtaegade

rikkumise ja kvaliteedinõuete rikkumise tõttu. Arvestades VÕS § 118 lg-t 1, siis nii

lepingurikkumisest (kvaliteediprobleemide osas 2. augustil 2022 ja tähtaja ületamisest

etapi 6 osas septembri keskpaik 2022 ja lõpptähtaja 5 oktoobri 2022. a ületamisest

oktoobris 2022) kui ka VÕS § 118 lg 1 p 2 mõttes täiendava tähtaja (14. oktoober 2022)

möödumise järgselt on hageja esitanud taganemisavalduse mõistliku aja jooksul. Hageja

lepingust taganemise avaldus on seega õiguspärane ning kehtiv.

11. Hageja taganes lepingust kehtivalt, seega tekkis poolte vahel lepingu tagasitäitmise

võlasuhe. VÕS § 188 lg 2 kohaselt, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule

lepingust taganeda, vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende

lepinguliste kohustuste täitmisest. Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist

tekkinud õiguste ja kohustuste kehtivust.

11.1. Tagasitäitmise võlasuhtes on käesolevas asjas määrava tähtsusega, kas tagasitäitmine

toimub vastavalt VÕS § 189 lg-le 1 või vastavalt VÕS § 189 lg 2 p-le 1 ning lg-le 3.

11.2. VÕS § 189 lg 1 esimese lause kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki

lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja

muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Teise lause kohaselt peavad

lepingupooled täitma tagastamisest tulenevad kohustused ühel ajal, kusjuures kohaldatakse

VÕS §-s 111 sätestatut. Lepingust taganemisel on kummalgi lepingupoolel esmaselt nii

kohustus kui ka õigus tagastada lepingu alusel teiselt lepingupoolelt saadu (RKTKo

22.04.2020, 2-16-15722/123, p 16.1). Olukorras, kus hageja tugineb lepingust

taganemisele kostja olulise rikkumise tõttu, saab hageja esitada ka kostja vastu VÕS § 189

lg 1 alusel nõude kostjale lepingu alusel tasutud summade tagastamiseks ning sellise nõude

esitamist hagi esemena ei saa lugeda põhjendamatuks (vt 24.11.2021, 2-18-13432/108, p

19.2, 19.3).

VÕS § 189 lg 2 p 1 kohaselt, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu

välistatud, tuleb hüvitada üleantu väärtus. Lähtuvalt VÕS § 189 lg-s 1 sätestatud

põhimõttest, mille kohaselt on pooled kohustatud kehtiva taganemise tagajärjel tagastama

teineteisele lepingu järgi üleantu, lasub selle asjaolu tõendamise koormis, et üleantu

tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, poolel, kes sellisele

väitele tugineb. Tuginedes üleantu tagastamise võimatusele VÕS § 189 lg 2 p 1 mõttes,

peab kostja oma väidet tõendama. Kui kohus loeb tõendatuks, et üleantu tagastamine või

väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, peab lepingupool, kellel pole võimalik

saadut tagastada, hüvitama selle asemel üleantu väärtuse. Kui üleantu hind on lepingus

määratud, loetakse see üleantu väärtuseks (VÕS § 189 lg 3). Üleantu väärtuse

kindlakstegemisel tuleb arvestada ka selle lepingule mittevastavusega (vt RKTKo

22.03.2015, 3-2-1-145-14, p 26; RKTKo 22.04.2020, 2-16-15722/123, p 17.3; 24.11.2021,

2-18-13432/108, p 19.4).

11.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei suutnud tõendada, et projekti

tagastamine on üleantu olemuse tõttu välistatud. Projekteerimise töövõtulepingu tulemusel

valminud projekti puhul ei ole tegemist tööga, mida ei saa tagastada. Projekt pole oma

olemuse tõttu tagastamatu ese. Hageja viitas ja asja materjalidest tuleneb, et kostja edastas

põhiprojekti hagejale ja ekspertiisiks elektroonilisel kujul veebilingi kaudu ning

põhiprojekt ja kaasnevad failid on seega endiselt kostja valduses. Seega puudub

põhiprojekti faktilisel tagastamisel praegusel juhul praktiline tähendus. Lepingu järgi tuli

valminud ehitusprojekt üle anda neljas eksemplaris paberkandjal ja ühes eksemplaris

digitaalselt mälupulgal. Sellisel kujul esitatud projekt oleks ka füüsiliselt tagastatav.

Praegusel juhul projekti sellisel kujul üle ei antud. Hageja on seega oma kohustuse projekti

tagastamiseks täitnud.

11.4. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et Eesti õiguspraktikas on selgelt välja

kujunenud seisukoht, et projekteerimislepingust taganemisel tekkivas tagasitäitmise

võlasuhtes kohaldub VÕS § 189 lg 2 p 1, sest projekteerimise näol on tegemist

intellektuaalse iseloomuga tööga. Kõnealune säte ei viita ei grammatiliselt ega ka oma

olemuselt sellele, et tagastada ei saa intellektuaalse iseloomuga töid. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole põhjendatud väita, et tagastada ei ole võimalik näiteks töövõtulepingu

alusel kirjutatud raamatu käsikirja või arvutiprogrammi koodi, mille koostamine on

samamoodi intellektuaalse iseloomuga töö.

Ringkonnakohus leiab, et analoogia korras tuleb lähtuda võlaõigusseaduse sättest, mis

reguleerib tarbija kohustusi digitaalse sisu või -teenuse lepingu lõpetamisel. VÕS § 6216 lg

1 kohaselt ei või tarbija pärast lepingu lõpetamist digitaalset sisu ega digitaalset teenust

kasutada ega seda kolmandatele isikutele kättesaadavaks teha. Kui digitaalne sisu on

üleantud füüsilisel andmekandjal tuleb see tagastada, kuid alati ei pruugi tagastamine

tähendada eseme füüsilist tagastamist, see võib tähendada, et kasutamise, viitamise ja

kättesaadavaks tegemise keeldu. Samas on olemas teenuse olemuse tõttu tagastamist

välistavaid füüsilise iseloomuga teenuseid, näiteks juukselõikus, muru niitmine,

pakettreisid. Määrava tähtsusega on seega lepingu alusel üleantu tagastamise võimalikkus,

mitte töö füüsiline või intellektuaalne iseloom. Maakohus leidis seega õigesti, et poolte

vahel on VÕS § 189 lg-le 1 alluv tagasitäitmise võlasuhe.

12. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus valesti, et hageja nõuded tuleb kostja

esitatud arvega nr 47 tasaarvestada summas 17 703 eurot.

12.1. Hageja viitas apellatsioonkaebuses õigesti, et maakohus ei saanud teostada kostja

esitatud arvega nr 47 tasaarvestust. Kostja esitas hagejale põhiprojekti koostamise eest 2

arvet: arve nr 238 suurusega 41 307 eurot (dtl 181) ning arve nr 47 suurusega 17 703 eurot

(dtl 113). Arve nr 238 tasus hageja pangaülekandega (dtl 182). Arve nr 47 osas tegi hageja

kostjale tasaarvestusavalduse seoses leppetrahvinõudega (dtl 113). Maakohus leidis õigesti,

et hagejal ei olnud õigust arve nr 47 tasaarvestamiseks, sest hagejal puudus vahetähtaegade

rikkumise osas leppetrahvi nõue. Maakohus leidis aga valesti, et hageja ei tuginenud

sellele, et arvest nr 47 tulenev tasunõue oleks põhjendamatu. Arvestades, et poolte vahel oli

tagasitäitmise võlasuhe ning arve nr 47 oli esitatud põhiprojekti suhtes tehtud tööde osas,

vabastas lepingust taganemine hageja vastavalt VÕS § 188 lg-le 2 arve nr 47 tasumise

kohustusest.

13. Maakohus leidis õigesti, et hagejal oli õigus nõuda kostjalt leppetrahvi lepingu

lõpptähtaja ületamise eest summas 11 750 eurot (47 päeva x 250 eurot).

13.1. Hageja hinnangul oli tal õigus leppetrahvi nõuda ka vahetähtaegade rikkumise eest.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejal sellist õigust ei olnud. Riigihanke

tulemusel sõlmitud leping on üldjuhul sõlmitud tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 mõttes ning

tüüptingimuste tõlgendamiseks tuleb kohaldada erireeglit (VÕS § 39), mille järgi

tõlgendatakse kahtluse korral tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks (vt RKTKo

19.12.2017, 2-15-15662/55, p 21). Juhul, kui hageja oleks soovinud leppida kokku

leppetrahvi nõudmise võimaluses ka siis, kui rikutakse vahetähtaegu, oleks pidanud selles

eraldi selgelt kokku leppima.

13.2. Hagejal oli õigus nõuda leppetrahvi lepingu lõpptähtpäeva ületamise korral.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tööde teostamise lõpptähtpäevaks oli 5. oktoober

2022. Viidatud tähtpäevaks pidi kostja olema teostanud nõuetekohaselt kõik

projekteerimistööd, samuti osutama ehitusaegse järelevalve teenuse. Seda, et lõpptähtaja

rikkumine oleks vabandatav, asjas ei nähtu (VÕS § 160). Kuna kostja ei täitnud kohustusi

5. oktoobriks 2022, on hagejal õigus nõuda leppetrahvi ajavahemiku eest 6. oktoober 2022

- 21. november 2022 (taganemise päevani). VÕS § 159 lg 2 järgi kaotab kahjustatud pool

õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise

avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja nõudis

leppetrahvi 5. oktoobri 2022. a ja 21. novembri 2022. a nõudekirjades (dtl 162, 169–170)

alates 16. septembrist 2022 kuni 21. novembrini 2022 summas 16 750 eurot. Kuigi

leppetrahvi nõue ei olnud teatud osas põhjendatud, ei ületanud hageja lõpptähtaja ületamise

eest leppetrahvi nõudest teatamisel mõistlikku aega.

13.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et leppetrahv määraga 250 eurot päevas ei

olnud ebamõistlikult suur ja VÕS § 42 lg 1 mõttes tühine. Leppetrahvi määr, mis

moodustab lepingu maksumusest 205 644 eurost 0,12%, ei ole majandus- ja

kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul ebamõistlik. Samuti tuleb arvestada, et hageja sai

nõuda leppetrahvi vaid lõpptähtaja ületamise eest. Kostja apellatsioonkaebuse väide, et

leppetrahviga rikuti oluliselt lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise

lepingupoole kahjuks ei ole põhjendatud. Lepinguliste sanktsioonide puhul tuleb arvestada

ka lepingupoolte kohustuste iseloomu. Rahalise kohustuse viivitusega täitmine tekitab

eelduslikult väiksemat kahju kui projekteerimistööde teostamisega viivitamine, mistõttu ei

pruugi sanktsioonide rahalise suuruse mitmekordne erinevus rikkuda lepingupoolte õiguste

ja kohustuste tasakaalu viisil, mis muudaks tüüptingimust tühiseks. Samuti tuleb arvestada,

et kostja sõlmis lepingu oma majandustegevuses ning sai riigihankes pakkumise

koostamisel arvestada lepingus nimetatud sanktsioonid oma pakkumishinna sisse.

14. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hagejal on kostja vastu põhjendatud kahju

hüvitamise nõue seoses hageja kohtueelsete õigusabikuludega 4 158 eurot.

14.1. Advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele

ning samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete

esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne

õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega

seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad (RKTKo

09.02.2011, 3-2-1-138-10, p 29). Otsese varalise kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses on

käsitatavad lepingu rikkumise tõttu kantud kohtueelsed õigusabikulud. Hageja

eelnimetatud kulude hüvitamise nõude rahuldamise esmase eeldusena peavad olema

täidetud kahju hüvitamise nõude (VÕS § 115 lg 1) eeldused (vt RKTKo 05.11.2008, 3-2-1-

79-08, p 18). Lisaks peavad kulud olema mõistlikud, st vajalikud ja mõistliku suurusega (vt

RKTKo, 03.04.2013, 3-2-1-19-13, p 11). Kulutused õigusabile võivad olla mittevajalikud

ulatuses, milles need on seotud lepingust taganemisega, kui kohus asub seisukohale, et

hageja lepingust taganemine ei ole kehtiv (vt RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432/108, p 24).

Õigusabikulude täpse suuruse kindlaksmääramine oli käesoleval juhul ringkonnakohtu

hinnangul maakohtu diskretsiooniotsus. Maakohus on kostjalt väljamõistetava kohtueelse

õigusabikulu põhjendatust nõuetekohaselt ja igakülgselt hinnanud, mistõttu ei ole

ringkonnakohtul maakohtu põhjendatuks loetud kulude suurust muuta.

15. Maakohus jättis põhjendatult 15 600 euro suuruse ekspertiisikulu kostjalt hageja kasuks

välja mõistmata.

15.1. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et ekspertiisikulu puhul ei nähtu põhjuslik

seos rikkumise ja tehtud kulutuse vahel (VÕS § 127 lg 4). Lepingu p 2.4 kohaselt pidi

tellija igal juhul omal kulul projektile ekspertiisi korraldama. Seega oleks nimetatud kulu

pidanud hageja kandma sõltumata sellest, kas kostja rikub oma kohustusi või mitte. Asjas

ei nähtu, et ekspertiis oleks tehtud väljaspool lepingus kokkulepitut. Seega ei ole

ekspertiisikulu osas kahjunõue põhjendatud.

16. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et lepingu p-st 7.4 tuleneva leppetrahvi, mida

sai nõuda lõpptähtaja ületamise eest, ja kahju, mis seisneb kulutustes kohtueelsele

õigusabile, nõuete eesmärgiks ei olnud hüvitada sama kahju (vt RKTKo 27.10.2016, 3-2-1-

76-16, p 17). Lepingu p-st 7.4 tulenes eraldi leppetrahvi nõudmise võimaluse tähtaja

ületamise eest ning lepingu p-st 7.1 tulenes, et pool vastutab lepingu rikkumisega teisele

poolele tekitatud kahju eest. Muu hulgas sätestas lepingu p 7.5 sõnaselgelt, et lisaks

leppetrahvi nõudele on tellijal õigus kasutada projekteerija vastu kõiki teisi

õiguskaitsevahendeid, sh nõuda lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist.

17. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud nõuded taganemise tõttu tasutu

tagastamisnõue summas 41 307 eurot, leppetrahv lõpptähtaja ületamise eest summas 11

750 eurot ja kahjunõue kohtueelsete õigusabikulude näol 4158 eurot. Kokku on seega

hagejal kostja vastu põhinõue summas 57 215 eurot. Vastavalt otsuse p-s 12.1. märgitule ei

olnud põhjendatud tasaarvestada hageja nõuet kostja arvest nr 47 tuleneva nõudega

summas 17 703 eurot. Seega tuleb rahuldada kokkuvõttes hageja nõue summas 57 215

eurot ning jätta hagi kostja vastu 36 448 euro 50 sendi väljamõistmiseks rahuldamata.

18. Lisaks põhinõudele nõuab hageja ka seadusjärgse viivise väljamõistmist.

18.1. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks

lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise

aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise

väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse

võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või

esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Hageja teatas oma

21. novembri 2022. a taganemisavalduses rahalistest nõuetest kostjale. Kohtueelsete

õigusabikulude osas summas 1270 eurot 50 senti nõuab hageja viivist hagi esitamise

päevale järgnevast päevast.

18.2. Arvestades, et ringkonnakohus pidas põhjendatuks hageja nõudeid 57 215 euro

ulatuses, tuleb ka viivis arvestada nimetatud summalt.

Kuna taganemisavalduse järgselt tehtud kohtueelse õigusabi osutamisega seotud

toiminguid pidas kohus põhjendatuks 90 minuti osas, seega 297 euro ulatuses (1,5 tundi *

165 eurot + 20% käibemaks), tuleb nimetatud summalt arvestada viivist alates

hagiavalduse esitamise päevale järgnevast päevast ehk 8. veebruarist 2023. Ülejäänud

põhinõude, st 56 918 euro osas (57 215 – 297 = 56 918) on hageja esitanud nõude 21.

novembril 2022 taganemisavalduses, nõudes tasumist hiljemalt 28. novembril 2022.

Seetõttu tuleb arvestada 56 918 euro osas viivist alates 29. novembrist 2022. Eeltoodust

tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 29. novembrist 2022

kuni kohtuotsuse tegemiseni 28. augustil 2024 põhinõudelt 56 918 eurolt summas 11 480

eurot 38 senti ning põhinõudelt 297 eurolt alates 8. veebruarist 2023 kuni kohtuotsuse

tegemiseni 28. augustil 2024 54 eurot 51 senti. Kokku mõistab kohus seega kohtuotsuse

tegemise seisuga 28. augustil 2024 välja viivise 11 534 eurot 89 senti (11 480,38 + 54,51 =

11 534,89) ning alates 29. augustist 2024 kuni põhinõude täitmiseni viivise põhinõudelt

(57 215 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 järgi kannavad hagi osalise

rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota

menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid

täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuna hagi rahuldati osaliselt (hageja nõue

rahuldati u 61% osas, kui arvestada põhinõuet ja viivisenõuet (sh viivisenõuet VÕS § 367

järgi) ning jäi rahuldamata u 39% osas), peab kohus põhjendatuks TsMS 163 lg-st 1

tulenevalt jätta hageja menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus 61% kostja kanda ja

39% hageja enda kanda ja kostja menetluskuludest maakohtus 39% hageja kanda ja 61%

kostja enda kanda. Kostja menetluskulud ringkonnakohtus tuleb jätta kostja enda kanda,

sest kostja apellatsioonkaebus jäi rahuldamata (TsMS § 171 lg 1).

20. Maakohus määras hageja ja kostja menetluskulud rahaliselt kindlaks. Maakohus luges

hageja põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 6481 eurot 74 senti ning kostja

põhjendatud ja vajalikuks menetluskuluks 2289 eurot 60 senti. Seega on ringkonnakohus

pädev määrama hageja ja kostja menetluskulude rahalist suurust (TsMS § 174 lg-d 3 ja 5).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramisel diskretsiooniõigust ületanud ning ringkonnakohus jätab maakohtu

poolt määratud menetluskulude suuruse muutmata, kuid muudab hagi rahuldamise ulatuse

muutmise tõttu väljamõistetavate menetluskulude suurust. Hageja kasuks tuleb kostjalt

välja mõista menetluskulude hüvitiseks maakohtus 3953 eurot 86 senti (sh käibemaks) ja

kostja kasuks hagejalt 892 eurot 94 senti (käibemaksuta).

21. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuludeks

ringkonnakohus 8263 eurot 51 senti, millest riigilõiv 1400 eurot ja lepinguliste esindajate

tasu 6863 eurot 51 senti. Esindajate ajakulu on 34 tundi 36 minutit tunnitasuga 165 eurot,

millele lisandub käibemaks. Menetluskulude nimekirjale lisatud detailsete töökirjete

kohaselt kulus hageja lepingulistel esindajatel apellatsioonkaebusega seotud tegevustele

16,26 tundi, kostja apellatsioonkaebusele vastuse koostamisele 14,08 tundi ja muudele

tegevustele (kirjavahetus, tutvumine määrusega, menetluskulude nimekirja koostamine)

4,27 tundi.

Ringkonnakohus leiab, et esindaja tunnitasu ei ületa keskmist advokaadist lepingulise

esindaja tunnitasu määra, kuid lepinguliste esindajate toimingutele kulunud aeg ei ole

TsMS § 175 lg 1 mõttes osaliselt põhjendatud ja vajalik. Hageja esindajate mitmed

tegevused on dubleeritud. Suur osa toimingutest on kirjavahetus, nõupidamine, arutelu jms.

Nii apellatsioonkaebuse koostamise kui ka apellatsioonkaebusele vastuse koostamise

ajakulu ei ole arvestades esitatud dokumentide sisu ja mahtu osaliselt põhjendatud.

Ringkonnakohus peab põhjendatud ajakuluks 20 tundi, sh 2023. a toimingutest 19 tundi

(käibemaks 20%) ning 2024. a toimingutest 1 tund (käibemaks 22%). Hageja põhjendatud

menetluskulud ringkonnakohtus on seega 5363 eurot 30 senti (riigilõiv 1400 eurot + 19

tundi x tunnitasu 165 eurot x 20% + 1 tund x tunnitasu 165 eurot x 22%). Hageja kasuks

tuleb kostjalt välja mõista menetluskulude hüvitiseks ringkonnakohtus 3271 eurot 61 senti

(sh käibemaks).

Maa- ja ringkonnakohtus kokku tuleb kostjal hagejale hüvitada 7225 eurot 47 senti (61%

hageja põhjendatud menetluskuludest maa- ja ringkonnakohtus) ja hagejal kostjale 892

eurot 94 senti (39% kostja põhjendatud menetluskuludest maakohtus).

22. Kohus tasaarvestab poolte vastastikused menetluskulude nõuded TsMS 445 lg-st 1

tulenevalt ning tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hageja kasuks mõista välja 6332

eurot 53 senti (käibemaksuga) (7225,47 eurot – 892,94 eurot). Vastavalt hageja taotlusele

tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 alusel menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust

kindlaksmäärava otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)