3-24-2373/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Maarja Oras Määruse tegemise aeg ja koht 27. august 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-2373 Haldusasi X esialgse õiguskaitse taotlus Menetlusosalised ja nende esindajad Menetlustoiming Taotleja: X Vastustaja: Tallinn Vangla Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Võtta haldusasja materjalide juurde X vanglasisese isikuarve väljavõte. 2. Rahuldada X menetlusabi taotlus esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning vabastada taotleja esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest. 3. Rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ning peatada Tallinna Vangla 6. augusti 2024. a käskkirjaga nr 1-24/1-3/226 määratud distsiplinaarkaristuse (kartserikambrisse paigutamine) täitmine kolmeks päevaks.

Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasikaevatav. KAEBUSE SISU JA EELNEV MENETLUS 1. Tallinna Halduskohus registreeris 19. augustil 2024 X (edaspidi taotleja) esialgse õiguskaitse (edaspidi EÕK) taotluse, milles taotleja palub EÕK korras peatada kartserikaristuse kohaldamine, kohustada Tallinna Vanglat tagastama tema isiklikud asjad ning võimaldama telefonikõnesid pere ja lapsega. Kaebaja esitas menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Taotleja märkis EÕK taotluses, et vangla ametnikud panevad ta 19. augustil 2024 kartserikambrisse. Taotleja on viibinud üksikvangistuses 110 päeva ning vangla ametnikud ei anna talle suletud režiimist puhkust. Vangla ametnikud on taotlejalt võtnud ära isiklikud perefotod ja raamatud ning võimaldavad perekonnale helistada vaid kord nädalas 30 minutit, samas kui teised kinnipeetavad helistavad iga päev 5-6 tundi. Taotleja märgib, et talle on kohaldatud vangla 3. mai 2024. a käskkirja nr 5-1/24/820, 6. mai 2024. a käskkirja nr 1-24/1-2/193, 6. juuni 2024. a käskkirja nr 1-24/1-2/240 ja 24. juuli 2024. a käskkirja nr 1-24/1-2/325 alusel alates 3. maist 2024

2

täiendavaid julgeolekuabinõusid kuni asjaolude äralangemiseni: 1) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine; 2) kehakultuuriga tegelemise keelamine ning 3) vanglasisese suhtlemisja liikumisvabaduse piiramine. Taotleja selgitab, et tulenevalt diagnoositud psüühikahäiretest ei tohi distsiplinaarkaristust täitmisele pöörata nii, et tal ei jää täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ja kartserisse paigutamise vahele mõistlikku aega veeta tavarežiimil.

2. Kohus esitas vanglale 21. augustil 2024 kohtunõude, milles palus Tallinna Vangla seisukohta seoses EÕK taotlusega. Vastustaja edastas vastuse kohtunõudele 26. augustil 2024 ning märkis, et 19. augustil 2024 kell 16:20 pöörati täitmisele 15. aprilli 2024. a käskkirjaga nr 1-24/1-3/121 määratud kaks ööpäeva kartserit kambris VKA-09, 21. augustil 2024 kell 16:20 pöörati täitmisele 21. juuni 2024. a käskkirjaga nr 1-24/1-3/187 määratud kolm ööpäeva kartserit, 24. augustil 2024 kell 16:20 pöörati täitmisele 06. augusti 2024. a käskkirjaga nr 1-2471-3/226 määratud kaks ööpäeva kartserit. Kartserikaristuse ajal on taotlejale kambris lubatud justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 60 lõikes 1 sätestatud asjad. Taotleja on 19. augustil 2024 esitanud pöördumise nr 1-24/2-2/6444 (registreeritud nr-ga 5-18/24/16553-1) ja 21. augustil 2024 esitanud pöördumise nr 1-24/2-2/6514 (registreeritud nr-ga 5-8/24/16669-1). Pöördumistele ei ole veel vastatud. VKA-09 kambris on isikul võimalik kasutada telefoni vastavalt V-hoone telefoni kasutamise graafikule. 3. Kohus palus 26. augusti 2024. a kohtunõudes vanglal täpsustada, kas pärast 24. augustil täitmisele pööratud kartserikaristuse lõppemist läheb kaebaja kuni vabanemiseni tavarežiimile või lukustatud režiimile ehk kas kaebaja suhtes kohaldatakse jätkuvalt täiendavaid julgeolekuabinõusid. Vangla edastas 27. augustil 2024 vastuse, milles märkis, et vangla pööras 26. augustil 2024 kell 16:20 taotlejale 6. augusti 2024. a käskkirjaga nr 1-24/1-3/226 määratud teise karistuse täitmisele (kaks ööpäeva) ning seega viibib taotleja praegusel hetkel kartseris. KOHTU PÕHJENDUSED

Menetlusabi taotluse lahendamine

4. Riigilõivuseaduse § 60 lg 6 sätestab, et halduskohtule EÕK taotluse esitamisel tasutakse riigilõivu 20 eurot. Menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 110 lg 1 p 1). Menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas (HKMS § 111 lg 1). HKMS § 112 lg 1 punkt 1 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. 5. Taotleja majanduslik seis menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu jooksul vanglasisese isikuarve väljavõtte kohaselt perioodi 20. aprillist 2024 kuni 19. augustini 2024 ei ole piisav EÕK taotluselt riigilõivu tasumiseks. Seega on menetlusabi andmine lubatav ning kohus vabastab taotleja EÕK taotluselt riigilõivu tasumisest. Kohus võtab taotleja nimetatud väljavõtte käesoleva asja materjalide juurde HKMS § 62 lg 2 alusel. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine

3

6. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). 7. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). Vaidemenetluse käigus tehtud esialgse õiguskaitse määrus kehtib kuni: 1) vaide esemeks olevas nõudes halduskohtule kaebuse esitamise tähtaja lõpuni, kui selle tähtaja jooksul kaebust ei esitata; 2) kohtuotsuse jõustumiseni või kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise määruse jõustumiseni, kui vaide esemes olevas nõudes esitatakse tähtaegselt halduskohtule kaebus (HKMS § 249 lg 4). Kohtule nähtub vangla esitatud vastusest ning taotleja esitatud dokumentidest, et vangla on alates 19. augustist 2024 asunud kaebaja suhtes täitmisele pöörama 15. aprilli, 21. juuni ja 6. augusti käskkirjadega määratud distsiplinaarkaristusi. Taotleja on kartserikaristuse täitmisele pööramise peale esitanud pöördumised vanglale 19. augustil ja 21. augustil, milles palub peatada kartserikaristuse kohaldamise. 8. Kohtule nähtub vangla vastusest, et käesoleva kohtumääruse tegemise seisuga viibib taotleja kartserikambris, mistõttu kohalduvad talle VSke § 60 lõikes 1 kirjeldatud piirangud isiklike asjade omamise kohta ning vangla esitatud vastuse kohaselt on VKA-09 kambris taotlejal võimalik kasutada telefoni vastavalt Tallinna Vangla kodukorra punktile 12.3.3.3 ning V-hoone telefoni kasutamise graafikule. Seega tõlgendab kohus EÕK taotlust kui taotlust kartserikaristuse täitmise peatamiseks, mis hõlmab endas ka kartseris viibimisega seonduvate piirangute lõpetamist (isiklike asjade ära võtmine, telefoni kasutamise piirangud). 9. Kohus on seisukohal, et taotlejal esineb EÕK vajadus, kuivõrd hilisema kaebuse rahuldamisega ei ole võimalik ära kantud kartserikaristust tagasi pöörata ega kõrvaldada täielikult ka selle võimalikke tagajärgi. 10. Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2024. a määruses asjas nr 3-24-1123 jõudis ringkonnakohus järeldusele, et kuigi taotleja tervislik seisund ei välista iseenesest kartserikaristuse kohaldamist, ei tohi määratud distsiplinaarkaristust täitmisele pöörata nii, et taotlejal ei jää täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamise ja kartserisse paigutamise vahele mõistlikku aega, mille ta saab veeta tavarežiimil (p 13). Ringkonnakohus viitas ka taotleja terviseandmetele, mille kohaselt taotleja tervisekaardi väljavõttest nähtuvalt on vangla psühhiaater 18.04.2024 sissekandes leidnud, et taotleja isiksushäire on kompenseeritud ja määratud raviskeem optimaalne, kuid esineb vajadus järgida mõistlikku tasakaalu distsiplinaarmeetmete rakendamise ja võimalike tagajärgede vahel (p 12). Käesoleval juhul ei nähtu, et taotlejale oleks võimaldatud viibida tavarežiimil täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ja kartserikaristuste täitmisele pööramise vahel, ning vastustaja pole kaebaja vastavale väitele vastu vaielnud. Seetõttu ei ole kohus veendunud, et vangla on kaalunud taotleja tervislikust seisundist tulenevaid asjaolusid, asudes kaebajale määratud distsiplinaarkaristusi täitmisele pöörama. 11. Kohtule on teada (tulenevalt haldusasjas nr 3-24-2183 esitatud vangla vastusest), et taotleja vabaneb vanglast 29. augustil 2024. Ka seda arvestades ei lähe taotleja kartserikaristuse peatamine olulisse vastuollu avalike huvidega. 12. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et taotleja EÕK taotlus on põhjendatud, ning kohus peatab Tallinna Vangla 6. augusti 2024. a käskkirjaga nr 1-24/1-3/226 määratud distsiplinaarkaristuse (kartserikambrisse paigutamine) täitmise kolmeks päevaks. Ka kartserikaristuse lühidust arvestades peaks kolm päeva oleme kohtu hinnangul piisav, et vastata Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai

4

2024. a määruses antud suunisele. Kohus märgib, et selleks, et kartserikaristuse saaks täitmisele pöörata, peab taotleja viibima need kolm päeva tavarežiimil.

(allkirjastatud digitaalselt) Maarja Oras