Legislator Case Law & Legislation
3-24-1136/12 AI generated

3-24-1136/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-24-1136/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Ingvar Parik (edaspidi ka kaebaja) esitas 11.03.2024 Tartu Vanglale kahjunõudena kinnipeetav töötab. Kaebaja palub edaspidiselt maksta talle töötasu 50% ulatuses Vabariigi

Legislator headnote

AI generated

3-24-1136/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Kaebaja palub edaspidiselt maksta talle töötasu 50% ulatuses Vabariigi

Keywords

AI generated
information and consultation of employees sufficiency of job search requirement of adapted work limited work availability leave on personal grounds rights and obligations of staff
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

T A R T U H A L D U S K O H U S

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-24-1136

Määruse kuupäev

27.08.2024

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Ingvar Pariku kaebus Tartu Vangla kohustamiseks kaebaja

töötasu muutmiseks ja sellest tulenevalt saamata jäänud

töötasu maksmiseks

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Ingvar Pariku kaebus.

2. Jätta Ingvar Pariku taotlus kaebuse esitamisel

riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).

Muud selgitused

Määrus toimetatakse kaebajale kätte.

ASJAOLUD

1. Ingvar Parik (edaspidi ka kaebaja) esitas 11.03.2024 Tartu Vanglale kahjunõudena

pealkirjastatud pöördumise, milles märgib, et vanglal on kohustus kohelda kõiki

kinnipeetavaid võrdselt, sh maksta neile ühesugust töötasu, sõltumata sellest, mis ametikohal

kinnipeetav töötab. Kaebaja palub edaspidiselt maksta talle töötasu 50% ulatuses Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud minimaalsest töötunni tasust sarnaselt hooldus- ja remonditöid

tegevate kinnipeetavatega. Kaebaja palub veel maksta talle tagasiulatuvalt 2,6 aasta jooksul

vähem makstud töötasu ehk saamata jäänud töötasu.

2. Vangla selgitas 15.03.2024. a vastuses nr 6-24/24/12-2 kaebaja taotlusele, et kinnipeetavate

töötamist vanglas ei reguleeri tööõigus, vaid vangistusseadus (VangS) ja justiitsministri

01.06.2011 jõustunud määrus nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt

vabastamise kord“. Kinnipeetava töö tasustamine on sätestatud VangS §-s 43, mille lõike 2

kohaselt peab kinnipeetava töötasu olema vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse § 29 lg 5

alusel kehtestatud töötasu alammäärast. Alates 01.01.2023 on tunnitasu alammääraks 4,30

eurot (kinnipeetava töötasu 10% ehk 0,43 eurot). Töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja

töötatud ajast. Kinnipeetava töötasu määrad, arvutamise ja maksmise korra kehtestab

Vabariigi Valitsus. Kõigile vanglas töötavatele kinnipeetavatele makstakse alates 01.01.2023

0,74 eurot tunnis (varasemalt 0,64 eurot tunnis). Kinnipeetava tööle võtmisel Riigi Kinnisvara

AS-i või Eesti Vanglatööstus AS-i lubab Tartu Vangla kinnipeetava vastava käskkirjaga tööle

Riigi Kinnisvara AS-i või Eesti Vanglatööstus AS-i. Töötamise tingimustes (sh ka töötasu

puudutavates tingimustes) lepivad omavahel kokku tööle võetav kinnipeetav ja vastava

3-24-1136

aktsiaseltsi esindaja. Kinnipeetava töötamisel Riigi Kinnisvara AS-s või Eesti Vanglatööstus

AS-s maksab kinnipeetavale ka tasu vastav aktsiaselts, mitte Tartu Vangla. Kaebajale on

makstud alates 01.01.2023 vangla majandustöödel töötatud aja eest tasu vastavalt Vabariigi

Valitsuse poolt kehtestatud õigusaktidele 0,74 eurot tunnis (varasemalt 0,64 eurot tunnis).

3. I. Parik esitas 18.03.2024 vanglale taotluse, mis oma sisult kattus varasema, 11.03.2024. a

kahjunõudega.

4. Vangla märkis 19.03.2024. a vastuses, et on kaebaja samasisulisele pöördumisele juba

vastanud ja vangla jääb enda 15.03.2024. a vastuses toodud seisukohtade juurde.

5. I. Parik esitas 11.04.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles ta palub maksta endale

edaspidi sarnaselt hooldus- ja remonttöid teostavate kinnipeetavatega töötasu 50% ulatuses

Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötunni tasu alammäärast ning hüvitada talle tagasiulatuvalt

2,6 aasta eest vähem tasutud palk saamata jäänud tuluna vastavalt Tartu Vangla väljastatud

töötunni tabelitele. I. Parik palub end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.

6. Tartu Vangla edastas 20.05.2024. a vastuses kohtunõudele asjaga seonduvad dokumendid.

7. I. Parik esitas 23.05.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse täienduse, milles selgitab, et

vangla valib hästi tasustatud töödele ise kinnipeetavaid, kes on vangla informaatoriteks. Ka

kaebaja esitas Riigi Kinnisvara AS-le taotluse proovipäevale saamiseks, kuid kaebajat ei

kutsutud. Kaebaja esitas kohtule käsikirjaliselt ümber kirjutatud tõendi enda väidete

tõendamiseks ja palub kohtul originaal vanglalt välja nõuda.

8. 14.06.2024 saabus I. Pariku kaebus kohtualluvusel Tallinna Halduskohtult Tartu

Halduskohtule.

KOHTU SEISUKOHT

9. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kaebaja soovib kohtumenetluse tulemusena saada edaspidi suuremat töötasu vanglas

ja tagasiulatuvalt saamata jäänud töötasu (suurema töötasu ja saadud töötasu vahe). Asja

materjalidest nähtub, et kaebaja oli määratud majandusabitööliseks Tartu Vanglas ning talle

maksis ka töötasu vangla (VangS § 38 lg-d 1 ja 21 ning § 43 lg 1). Eeltoodust tulenevalt

mõistab kohus, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Tartu Vangla kohustamist

muutma kaebaja töötasu ja maksta talle saamata jäänud töötasu tagasiulatuvalt 2,6 aasta eest.

10. Kohtu hinnangul kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, kuna

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse

rahuldamine ebatõenäoline.

11. Kohus leiab, et kaebuse alusena välja toodud asjaoludel ei saa pidada kaebaja õiguste

riivet intensiivseks. VangS § 37 lg 1 sätestab kinnipeetava kohustuse töötada ning VangS § 38

lg 1 kohaselt kindlustab vanglateenistus kinnipeetava võimaluse korral tööga. Üldiselt on

aktsepteeritud seisukoht, et kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda vanglalt tema

kindlustamist tööga või kindlat liiki või mahus tööd. Kohus leiab, et kaebajal puudub ka

subjektiivne õigus nõuda kindlas suuruses töötasu. VangS § 43 lg-st 2 tulenevalt peab

kinnipeetava töötasu olema vähemalt 10 protsenti töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud töötasu alammäärast (alates 01.01.2023 on tunnitasu alammääraks 4,30 eurot ja

alates 01.01.2024 on tunnitasu alammääraks 4,86 eurot). Töö tasustamisel lähtutakse töö

eripärast ja töötatud ajast. Lisaks VangS §-le 43 on kinnipeetavale makstava tasu suurused

reguleeritud Vabariigi Valitsuse 28.11.2000. a määruses nr 382 „Kinnipeetava töötasu

määrad, arvutamise ja maksmise kord“. Õigusnormidega on seega kehtestatud kinnipeetava

töötasu alammäär ning vastustajal on õigus otsustada, millise suurusega töötasu

kinnipeetavale määrata, arvestades viidatud alammäära. Vangla sõnul on kaebajale makstud

3-24-1136

alates 01.01.2023 vangla majandustöödel töötatud aja eest tasu vastavalt Vabariigi Valitsuse

poolt kehtestatud õigusaktidele 0,74 eurot/h. Seega kaebajale makstud tasu ületab VangS 43

lg-s 2 sätestatud miinimummäära. Ka kaebaja ei vaidle eeltoodule vastu, kuid leiab, et ta

peaks saama suuremat töötasu, sarnaselt hooldus- ja remonttöid teostavate kinnipeetavatega

(50% ulatuses Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötunni tasu alammäärast). Kohus kaebajaga

ei nõustu. Nagu VangS § 43 lg-st 2 tuleneb, siis töö tasustamisel lähtutakse töö eripärast ja

töötatud ajast ning vanglal on töötasu suuruse määramisel kaalutlusõigus haldusmenetluse

seaduse § 4 lg 1 tähenduses. Kaebaja on määratud osalema vangla majandustöödel, milleks on

kergemad koristustööd nagu näiteks tolmu pühkimine, eluosakonna korrashoid jmt. Need tööd

ei ole oma sisult võrreldavad kaebaja nimetatud remont- ja hooldustöödega. Kuigi kohtule ei

ole üheselt teada kaebaja osutatud remont- ja hooldustööde täpne sisu, siis eelduslikult nõuab

nende tegemine suuremaid teadmisi ja oskusi kui lihtsamate koristustööde tegemine. Seega ei

nähtu kohtu esmahinnangul asja materjalidest, et kaebajale määratud töötasu oleks

ebamõistlikult väike, arvestades kaebaja töö eripära. Samuti ei ole kohtu arvates põhjendatud

maksta lihtsamate koristustööde tegijatele remont- ja hooldustööde teostajatele makstava

töötasuga samaväärset töötasu. Ka vabaduses viibivatel isikutel sõltub töötasu töö eripärast ja

töötatud ajast. Kohus ei näe põhjust, miks peaks olema sarnane lähenemine vanglas

õigusvastane. Kohus leiab, et mõistlikus ulatuses kergemate koristustööde tegemine ei saa

kaebaja õigusi oluliselt rikkuda, isegi kui tasu selle eest jääb suhteliselt väikeseks või see ei

ole samaväärne teistel vanglas pakutavatel töökohtadel makstavaga. Kohus märgib veel, et kui

kaebaja ei olnud rahul talle määratud töötasu suurusega, siis oli kaebajal õigus vaidlustada

käskkiri, millega tema töötasu suurus kindlaks määrati.

12. Kõike eelnevat arvesse võttes ei pea kohus kaebuse rahuldamist tõenäoliseks ega kaebaja

õiguste riivet intensiivseks. Seda arvestades tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21

alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust

pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

13. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Reelika Kitsing