2-24-7315/10 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht

27. august 2024, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-7315 Tsiviilasi Hxxxx Mxxxxxxx maksejõuetusavaldus Menetlustoiming Maksejõuetusavalduse läbivaatamine Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja (võlgnik): Hxxxx Mxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx; Viibimiskoht: Tartu Vangla, Turu 56, Tartu, 51014.

RESOLUTSIOON

1. Jätta Hxxxx Mxxxxxxx maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks menetlusse võtmata.

2. Jätta menetluskulud Hxxxx Mxxxxxxx kanda.

3. Määrus toimetada kätte avaldajale.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Määruse peale, millega kohus jättis maksejõuetusavalduse menetlusse võtmata, võib võlgnik esitada kirjalikult määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (FIMS § 14 lg 3, TsMS § 661 lg 2). Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates jõustumisest (FIMS § 7 lg 1 lause 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hxxxx Mxxxxxxx (võlgnik) esitas 09.05.2024 Tartu Maakohtule maksejõuetusavalduse enda pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlgnik peab enda makseraskuste põhjuseks mõtlematute kohustuste võtmist, arvestamata nende tagasimaksmise võimalusi. Võlgnik viibib vangistuses. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kaudu soovib võlgnik peale karistuse kandmist alustada „puhtalt lehelt“.

2. Kohus jättis 13.05.2024 määrusega võlgniku maksejõuetusavalduse käiguta ning määras tähtaja maksejõuetusavalduse puuduste kõrvaldamiseks ja avalduselt riigilõivu tasumiseks. Võlgniku eest tasus riigilõivu 17. mail 2024 kolmas isik.

3. Kohus kuulas võlgniku ära 19. juunil 2024 toimunud kohtuistungil, millel võlgnik osales Tartu vanglast videoühenduse teel. Võlgnik avaldas, et on olnud vanglas 7 kuud, tal on aasta pärast võimalus ennetähtaegselt vabaneda, muidu 3 aasta möödudes. Enne karistuse kandmist on võlgnik töötanud ja tegelenud metsaraietöödega ja planeerib pärast vangistusest vabanemist jätkata äritegevust. Kohus selgitas võlgnikule pankrotimenetluse läbiviimise korda ja põhimõtteid.

KOHTU SEISUKOHT

4. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui FIMS-st ei tulene teisiti. Maksejõuetusavalduse vaatab kohus läbi pankrotiseaduses (PankrS) pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui FIMS- s ei ole ette nähtud teisiti. Kohus ei võta maksejõuetusavaldust menetlusse FIMS-s või TsMS- s sätestatud alustel (FIMS § 14 lg 1 p 1).

5. FIMS eesmärk on võimaldada makseraskustes füüsilisele isikule (edaspidi ka võlgnik) maksejõuetusavalduse kaudu tema võlgade ümberkujundamine või kohustustest vabastamine, tagades ühtlasi võlausaldajate kaitse (FIMS § 2 lg 1). Pankrotiseaduse (PankrS) § 2 kohaselt rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel pankrotiseaduses ettenähtud korras. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest. Riigikohus on leidnud, et võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses sätestatud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole eelduslikult iga võlgniku õigus (Riigikohtu 20.06.2016 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1- 49-16 p 15). Samuti on Riigikohus leidnud, et pankrotimenetluse eesmärgiga ei ole kooskõlas algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus üksnes selleks, et pikaaegses vangistuses olev võlgnik saaks vabaneda oma kohustustest hüvitada kriminaalmenetluse kulud enne nõude aegumist karistuse kandmise ajal (23.09.2015 kohtumäärus 3-2-1-92-15 p 10).

6. FIMS § 18 lg 2 sätestab, et kohus vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, teeb ühe alljärgnevatest otsustest: 1) kuulutab välja võlgniku pankroti; 2) kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse; 3) algatab võlgade ümberkujundamise menetluse; 4) jätab avalduse rahuldamata või 5) lõpetab pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata. Kohus kontrollib menetluse valikul muu hulgas seda, millist menetlust ta algatada saab.

7. Kohus, tutvunud võlgniku maksejõuetusavaldusega ja kuulanud ära võlgniku, leiab, et võlgniku maksejõuetusavaldus tuleb jätta rahuldamata. Võlgnikul tekkisid makseraskused seetõttu, et võlgnik asus kandma karistust vanglas. Enne seda võlgnik töötas ja suutis enda kohustusi võlausaldajate ees täita. Võlgniku vangistusse sattudes ei saanud võlgnik enam tegeleda äritegevusega äriühingus GxxxxxSxxxxxOÜ, mille ainuosanik ja juhatuse liige on tema ise. Võlgnik on kohtule ärakuulamisel avaldanud, et pärast vangistusest vabanemist planeerib ta äritegevusega jätkata, et tagada sissetulek. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku makseraskused on ajutise iseloomuga ning tingitud asjaolust, mida ei saa võlgniku vangistuses viibimise ajal muuta.

8. Lähtudes FIMS § 49 lõikest 1 otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Võlgnik on kohtule ärakuulamisel avaldanud, et on olnud vanglas 7 kuud, tal on aasta pärast võimalus ennetähtaegselt vabaneda, muidu 3 aasta möödudes. Seega tuleks kohtul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise korral otsustada võlgniku kohustustest vabastamine võlgniku vangistuses viibimise ajal. Pankrotiseadus ei näe ette kohtu kohustust võtta kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel arvesse vanglakaristust kandva võlgniku võimalikku ennetähtaegset vabanemist ning kohus ei saa selle oletusliku võimalusega arvestada (Riigikohtu 3-2-1-92-15 p 10).

9. Võttes arvesse võlgniku vangistuses viibimise aega ja asjaolu, et vangistuses viibimise ajal on võlgnikul mõistlikult tulutoova tegevusega tegelemine piiratud, ei ole kohtu hinnangul võlgniku suhtes pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse algatamine eesmärgipärane. Kohus jätab võlgniku maksejõuetusavalduse rahuldamata (FIMS § 18 lg 2 p 4) ja usaldusisiku nimetamata. Usaldusisiku nimetamata jätmise korral maksejõuetusavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb (FIMS § 15 lg 8). Võlgniku avalduse rahuldamata jätmine ei võta võlgnikult ära õigust esitada maksejõuetusvaldus uuesti pärast vangistusest vabanemist. Vangistuses viibimise ajal on võlgnikul võimalik oma kohustusi vähendada vastavalt vangistusseaduse §-s 44 sätestatule ka pankrotimenetluseta.

10. Kohus selgitab, et riigilõivu tasunud isikul on õigus taotleda kohtult riigilõivu tagastamist, kui avaldust ei võeta menetlusse (TsMS § 150 lg 1 p 2, RLS § 12). Riigilõivu tagastamise taotlus esitatakse kirjalikult. Taotluses märgitakse informatsioon tasutud riigilõivu kohta ning andmed arvelduskonto kohta, kuhu soovitakse riigilõivu tagastamist.

/allkirjastatud digitaalselt / Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik