2-23-2236/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

1

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg 27. august 2024 Tsiviilasja number 2-23-2236 Tsiviilasi S P hagi J Pi vastu S P lahusvara tuvastamise nõudes Hagihind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja S P (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja J P (isikukood xxx, elukoht xxx) RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi. 2. Tuvastada, et korteriomand, mis on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number xxx, on S P (isikukood xxx) lahusvara. 3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. 4. Toimetada kohtuotsus J Pile avalikult kätte. Lahend loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

2-23-2236 2

1. S P esitas 08.02.2023 Harju Maakohtule hagi J Pi vastu nõudega tuvastada, et korteriomand (registriosa nr xxx) on S P lahusvara. Hagiavalduse kohaselt olid pooled abielus, poolte abielu lahutati Tallinna Linnakohtu xx. a otsusega tsiviilasjas nr xxx. Poolte abielusuhted lõppesid 1991, kuna kostja lahkus siis Venemaale elama. Hageja ostis 12.05.1994, s.o pärast poolte abielusuhete lõppemist rahvakapitali obligatsioonide eest aadressil xxx asuva korteri. Hageja selgituse kohaselt on hageja kandnud ainuisikuliselt kõik korteriga seotud kulud.

2. Kohtul ei õnnestunud hagimaterjale kostjale kätte toimetada ega tuvastada kostja kontaktandmeid. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid kätte väljaande Ametlikud Teadanded vahendusel 02.07.2024 määrusega. Kostja ei ole kohtu antud tähtajaks kirjalikku vastust esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kohus peab siiski vajalikuks vaadata hagi läbi sisulise lahendiga.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

5. Abielust tulenevatele suhetele kohaldus enne 01. juulit 2010 PKS1995. Enne 01. juulit 2010 kehtis poolte varalistele suhetele ühisvararežiim (PKS1995 § 14 jj). PKS § 210 lg 2 esimese lause järgi kohaldub enne 01. juulit 2010 omandatud ühisvara koosseisu määramisele PKS1995. Abielu kestel poolte kui abikaasade omandatud vara oli üldjuhul ühisvara PKS1995 § 14 lg 1 järgi ja on seda ka PKS § 25 järgi. Ühisvara koosseis määratakse PKS § 37 lg 11 järgi kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. See tähendab, et kui üks või teine abikaasa soetas abielu kestel enne 01. juulit 2010 mingi eseme, tuleb selle otsustamisel, kas ese kuulub lahusvara või ühisvara hulka, kohaldada PKS1995.

6. Riigikohus on lahendis 3-2-1-31-14 märkinud, et enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 14 lg 1 järgi oli abielu kestel abikaasade omandatud vara küll abikaasade ühisvara, kuid abielusuhete lõppemise järel omandatud vara oli PKS1995 § 15 lg 1 järgi selle abikaasa lahusvara, kes varaeseme omandas. Kui ühisvara jagati pärast abielusuhete lõppemist, määrati ka ühisvara PKS1995 § 18 lg 2 teise lause järgi kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Seega kuulus üldjuhul abikaasade ühisvara hulka vaid see vara, mis omandati abielu sõlmimisest abielusuhete lõppemiseni (vt ka nt Riigikohtu 21. märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, p 17).

7. Ostu-müügi lepingust (tl 3) nähtub, et hageja on ostnud xxx asuva korteri 05.12.1994 ning korteri eest on tasutud rahvakapitali obligatsioonidega väärtuses 12 600 krooni. Hageja väitel lõppesid poolte abielusuhted aastal 1991, s.o enne korteriomandi soetamist. Hageja esitatud tõendist (tl 5 ja tõlge tl 41, kostja vastus abielu lahutamise menetluses) nähtuvalt on kostja kinnitanud abielu lahutamise menetluses kohtule, et poolte kooselu lõppes aastal 1991.

8. Kohtu hinnangul nähtub eeltoodust, et vaidlusalune korter (registriosa nr xxx, kantud registrisse 24.07.2002 kinnistamisavalduse alusel 10.04.2003) on soetatud pärast poolte abielusuhete lõppu. Seega tulenevalt Riigikohtu lahendist 3-2-1-31-14 ja PKS1995 § 15 lg-st 1 ning § 18 lg-st 2 tuleb

2-23-2236 3

tuvastada korteriomandi xxx (registriosa nr xxx) kuulumine hageja lahusvara hulka ja seda ei saa jagada poolte ühisvarana. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele.

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuivõrd praeguse menetluse esemeks oli abikaasade varasuhtega seotud nõue, on tegemist abieluasjaga. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, puudub põhjendatud alus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik