2-24-6736/14 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

27. august 2024, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-6736

Tsiviilasi

K. V. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): K. V. (isikukood xxxxxxxxxx)

Usaldusisik: Andrus Õnnik

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada võlgniku K. V. maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja K. V. pankrot 27. augustil 2024 kell 12.00 ning algatada K. V.

kohustustest vabastamise menetlus.

3. Nimetada K. V. pankrotihalduriks Andrus Õnnik (Osaühing Pärnu Pinker Albert,

Lai 10, Pärnu, e-post pinker@hot.ee, telefon 44 313 13, 5011 556). Kuni pankrotimenetluse

lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 24. september 2024 kell 9.45

(asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2).

5. Kohustada K. V. andma võlgniku vande 24. septembril 2024 kell 9.45 (asukohas

Tartu Maakohus, Võru kohtumaja, Vabaduse 13, Võru, saal 2 või virtuaalselt).

Kohus hoiatab K. V. , et kui ta ei täida vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema

suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks

kuuks.

6. Pankrotihalduril

koostada

võlausaldajate

esimeseseks

üldkoosolekuks

pankrotivara nimekiri.

7. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja

nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Võlgnikule

võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta

üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel

on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

8. Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte

varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse (FiMS) § 47 lg-d 1 ja 2).

Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet

võlgniku varale. Võlausaldajad, kelle nõue võlgniku vastu on tekkinud pärast pankroti

väljakuulutamist, ei saa võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel pöörata

sissenõuet usaldusisikule üleandmisele kuuluvatele rahasummadele.

9. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta

pärast pankrotimenetluse lõppemist.

10. Jätta menetluskulud K. V. kanda.

11. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasuks 1120 eurot, millele lisandub

käibemaks 246 eurot 60 senti, s.o kokku 1366 eurot 40 senti.

12. Anda K. V. menetlusabi usaldusisiku tasu 820 euro ja sellele lisanduva 180 euro

40 sendi suuruse käibemaksu hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras Eesti

Vabariigi vahendite arvel ilma hüvitamiskohustuseta.

13. Ülejäänud usaldusisiku tasu 300 eurot, millele lisandub käibemaks 66 eurot mõista

välja K. V. pankrotivarast.

14. Määruse resolutsiooni p-des 12 ja 13 märgitud usaldusisiku tasu kanda osaühingu

Pärnu Pinker Albert kasuks (konto EE311010902001686003, AS SEB Pank), mille kaudu

usaldusisik tegutseb.

15. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

16. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

17. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja usaldusisikule ning resolutsiooni p 12

täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik esitada

määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru

kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule (füüsilise isiku maksejõuetuse (FiMS) § 18 lg 10).

Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib

usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse

kättesaamisest arvates Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule

(FiMS § 54 lg 11).

Menetlusabi andmise määruse peale võib määruskaebuse esitada menetlusabi taotleja või saaja

või Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri määratud

Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 191 lg 1).

ASJAOLUD

1. K. V.

(avaldaja,

võlgnik) esitas

28. aprillil

2024 Tartu

Maakohtule

maksejõuetusavalduse.

Avalduse kohaselt on võlgnikul raha pangakontol 7 eurot 46 senti, muu vara puudub. Võlgnik

ei tööta ja saab iga kuu toetust 410 eurot. Igakuised väljaminekud on võlgnikul samuti umbes

410 eurot. Kohustusi on võlgnikul kokku 5385 eurot 53 senti. Maksejõuetusavalduse esitamise

vajadus tekkis võlgnikul, kuna talle on määratud raske liikumispuue ja töövõimetus. Ta on

viimase aasta olnud töötu. Edasine haiguse prognoos on teadmata ja töö leidmine seetõttu

raskendatud. Eelneva tõttu on tekkinud raskused laenude tagasimaksmisel. Arvelduskonto on

arestitud.

2. Usaldusisiku arvates tuleb välja kuulutada võlgniku pankrot ning algatada kohustustest

vabastamise menetlus.

Võlgnikul on pensionifond väärtuses 273 eurot 39 senti ja raha kontodel 52 eurot 67 senti. Ta

saab igakuiselt töövõimetoetust 384 eurot 24 senti ja sotsiaaltoetust 49 eurot 9 senti, s.o kokku

433 eurot 51 senti. Kohustusi on võlgnikul kokku 6293 eurot 72 senti, igakuised kulud on kokku

433 eurot.

Võlgnikule on kuulunud ½ mõttelist osa kinnisasja kaasomandist asukohas xxxxx-

xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx (reg.osa xxxxxxx) ja

korteriomand asukohas xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx

(reg. osa xxxxxxxx). Mõlemad on võõrandatud.

Võlgnik on maksejõuetu, kuna tal puuduvad vara ja vahendid oma sissenõutavaks muutunud

kohustuste tasumiseks. Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on töövõime

puudumisest tingitud suutmatus leida töökohta, et saadava sissetuleku arvel oma võlad tasuda.

Võlgnik muutus maksejõuetuks 2023. a lõpus, kui lõppes töötuskindlustushüvitise maksmine.

Võlgnikul puudub vara ja piisav sissetulek, mistõttu võlgade ümberkujundamise menetluse

läbiviimine ei ole võimalik ning sobivaks menetlusliigiks on pankroti väljakuulutamine ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Ei ole teada asjaolusid, mis võiksid olla

aluseks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks.

Usaldusisik palub määrata enda tasuks 1366 eurot 40 senti.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus, tutvunud avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et välja tuleb kuulutada

võlgniku pankrot ning algatada kohustustest vabastamise menetlus.

4. FiMS § 18 lg 2 p 2 kohaselt vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, kohus kuulutab välja

võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt PankrS §-s 31 ja

FiMS §-s 45 sätestatule. FiMS § 45 lg 1 kohaselt otsustatakse kohustustest vabastamise

menetluse algatamine pankroti väljakuulutamisel ning kohustustest vabastamise menetlus algab

samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

5. FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei

suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti

välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud

võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole ajutine. Võlgnikul puudub kohustuste

(6293 eurot 72 senti) täitmiseks vara ja piisav sissetulek. Võlgniku makseraskuste ületamiseks

sobivaim menetlus on pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamine. Võlgnik ei ole enam makseraskustes, vaid välja on kujunenud püsiv maksejõuetus.

Võlgnik on ka ise 27. augusti 2024. a ärakuulamisel nõustunud, et sobivam menetlus tema

makseraskuste ületamiseks on pankroti- ja kohustustest vabastamise menetlus. Asja

materjalidest ei nähtu FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud välistavaid asjaolusid kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kohus on võlgnikule ärakuulamisel selgitanud, et

tal tuleb tegeleda tervise parandamisega ning tulu teenimisega.

Kohus märgib, et kui võlgnik menetluse kestel oma kohustusi ei täida (vt täpsemalt määruse

põhjenduste p 12), võib kohus võib omal algatusel või võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise

menetluse enne kolme aasta möödumist (FiMS § 49 lg 8).

Kohus peab maksejõuetuse põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses (tervise

halvenemine ja töövõime puudumisest tingitud sissetuleku puudumine kohustuste täitmiseks),

kuivõrd tuvastatud ei ole kuriteo tunnustega tegu või rasket juhtimisviga.

6. Kohus nimetab pankrotihalduriks Andrus Õnniku, kes on andnud nõusoleku

pankrotihalduriks nimetamiseks. FiMS § 46 lg 1 ja 3 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest

vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui

pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur

jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata

usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

7. Kohus määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 24. september 2024

kell 9.45 (PankrS § 78 lg 1). Usaldusisikul on soovi korral võimalik osaleda virtuaalselt.

8. Kohus avaldab teate avalduse läbivaatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded

(FiMS § 18 lg 4 ja PankrS § 33).

9. Kohus kohustab võlgnikku PankrS § 86 lg-te 1 ja 2 alusel vandega kinnitama, et kohtule

esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.

Kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne

võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva.

Kohus määrab vande andmise ajaks 24. september 2024 kl 9.45.

Kohus hoiatab PankrS §-s 89 sätestatud tagajärgede eest – kui juhatuse liige ei täida teabe

andmise, dokumentide esitamise ja/või vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema

suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks

kuuks.

10.1. Usaldusisik on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 1366 eurot 40 senti

(käibemaksuga).

10.2. FiMS § 54 lg 1 järgi on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte lõike 2 teise lause kohaselt kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses

ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

FiMS § 54 lg 4 teise lauselt kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel töö mahtu,

keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.

10.3. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste

hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri

ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri

ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud

kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete

täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud

(sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud). PankS § 23 lg 3

kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri

tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11 sätestatust.

10.4. Taotluse kohaselt kulus usaldusisikul ülesannete täitmiseks kokku 13 tundi. Arvestades

avaldaja maksejõuetusavalduse läbivaatamisel usaldusisiku läbi viidud ülesannete mahtu (vara

ja võlgade nimekirja koostamine koos päringute tegemise ja analüüsi ning hinnanguga,

võlgniku alaealiste laste ema esitatud taotlusele vastamine, krediidiasutusega suhtlemine),

põhjalikkust ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu

on vajalik ja põhjendatud. Seetõttu määrab kohus usaldusisiku tasuks 1120 eurot

(käibemaksuta).

10.5. PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse

käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane

käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub usaldusisik tasu välja maksta büroole

Osaühingule Pärnu Pinker Albert (10356838), mille kaudu ta tegutseb. Äriühing ei ole

käibemaksukohustuslane (EE100096914).

11. Usaldusisik on taotlenud osaliselt tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks,

mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata

nende hüvitamise riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi,

mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel

kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate

toimingute katteks. TsMS § 190 lg 4 järgi mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest on

hagita menetluse avaldaja vabastatud, riigi tuludesse täies ulatuses välja.

Võlgnikul puudub sissetulek ja vara usaldusisiku tasu maksmiseks, seega annab kohus

võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2

kehtestatud määra (820 eurot, lisandub käibemaks). Ülejäänud usaldusisiku tasu (300 eurot,

lisandub käibemaks) tuleb välja mõista võlgniku pankrotivarast.

12. Kohus selgitab võlgnikule, et otsustab võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest vabastamise ühe kuni kolme aasta möödumisel pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist (FiMS § 49 lg-d 1 ja 3). Kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest

vabastamine ei ole põhjendatud, sest võlgnik on olnud hooletu oma kohustuste täitmisel ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule

täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti.

Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9). Kohus võib asjaolusid arvestades vabastada oma

kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka

enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne ühe aasta möödumist

menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt

täitnud ja võlausaldajate nõudeid on rahuldatud arvestatavas ulatuses (FiMS § 49 lg-d 1–3).

Kohus rõhutab, et võlgnikul tuleb kohustustest vabastamise menetluse kestel täita seadusest

tulenevaid kohustusi (FiMS § 47 lg-d 1–6). Ennekõike on võlgnik kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega (töötama) või seda aktiivselt otsima. Kohus märgib, et

kohustustest vabastamine ei ole iga võlgniku õigus ega menetluse lõppemise automaatne

tulemus. Kohustustest vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest

ning võlausaldajate nõuete osalist rahuldamist, mitte üksnes kolmeaastase tähtaja möödumise

ootamist. Võlgnikul tuleb panustada menetlusse maksimaalselt võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks ja menetluskulude tasumiseks. Samuti tuleb võlgnikul teatada viivitamatult

kohtule ja usaldusisikule/pankrotihaldurile igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjata

saadud tulusid ning vara; anda kohtu või usaldusisiku/pankrotihalduri nõudel teavet oma

tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev

kohtunik