3-24-2116/8 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Villem Lapimaa, Kaire Pikamäe ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

27.08.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-2116

Haldusasi

X kaebus Eesti ENIC/NARIC Keskuse 10.05.2024

hinnangu õigusvastasuse tuvastamiseks, 19.06.2024,

02.07.2024 ja 13.07.2024 otsuste tühistamiseks ning

Eesti ENIC/NARIC Keskuse kohustamiseks tunnustada

kaebajale välisriigis antud kvalifikatsiooni ja kanda

andmed Eesti hariduse infosüsteemi

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindaja Jana Kitter

Vastustaja Haridus- ja Noorteamet, esindaja Eesti

ENIC/NARIC Keskuse juhataja GV

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 19.07.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X määruskaebus.

2. Tühistada Tallinna Halduskohtu 19.07.2024 määrus ja saata asi halduskohtule

kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Selgitus

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul, arvates määruse

kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X omandas 2008. aastal Tallinna Ülikooli Pedagoogilises Seminaris rakenduskõrghariduse

(koolieelse lasteasutuse õpetaja). 2024. aastal lõpetas ta Venemaal A. Puškini nimelise

Leningradi

Riikliku

Ülikooli

eripedagoogika

(„defektoloogia“)

erialal

(2-aastase

nominaalkestusega kõrghariduse teise astme õppekava). Talle anti kvalifikatsioon Magistr.

2. X esitas 21.04.2024 Eesti ENIC/NARIC Keskusele (ENIC/NARIC keskus) taotluse hinnata

välisriigi hariduskvalifikatsiooni ning ühtlasi kanda tema haridusandmed Eesti hariduse

infosüsteemi (EHIS).

3. ENIC/NARIC keskuse juhataja 10.05.2024 koostas „Hinnangu välisriigi kvalifikatsioonile“

nr 7-1/24/843-2, mille kohaselt ei saa ENIC/NARIC keskus anda hinnangut kaebaja

kvalifikatsiooni vastavuse kohta Eesti haridussüsteemis, kuna õppetöö korraldus erineb

3-24-2116

2(7)

oluliselt Eesti kõrgkoolide pakutavast õppest ja antavast kvalifikatsioonist ning eripedagoogika

(„defektoloogia“) eriala õppetöö kvaliteet ei ole veebivormis piisavalt tagatud.

4. Kaebaja saatis ENIC/NARIC keskuse juhatajale 02.06.2024 e-kirja sooviga vaidlustada

10.05.2024 hinnangut. Kaebajalt paluti lasteaia ja Venemaa ülikooli vahelist lepingut praktika

kohta. Kaebajale edastati 19.06.2024 e-kirja kohaselt ENIC/NARIC keskuse vaideotsus.

ENIC/NARIC keskuse juhataja 19.06.2024 kirja nr 7-1/24/843-4 kohaselt jääb ENIC/NARIC

keskus oma hinnangus avaldatud info ja arvamuse juurde.

5. Kaebaja esitas 01.07.2024 ENIC/NARIC keskusele e-kirja teel taotluse kanda oma

haridusandmed EHIS-sse. Talle vastas 02.07.2024 e-kirja teel ENIC/NARIC keskuse juhataja,

et EHIS-sse kantakse välisriigi haridust tõendavad kvalifikatsioonid vaid juhul, kui

kvalifikatsioonile on tehtud ettepanek tunnustamiseks ja sellele on määratud vaste Eesti

kehtivas kõrgharidusastmete süsteemis, kuid kaebaja kvalifikatsioonile ei ole tehtud

ettepanekut tunnustamiseks. Täiendavalt viidati kirjas, et kaebajal ei ole bakalaureusekraadi

eripedagoogikas ega logopeedias, vaid tal on koolieelse lasteasutuse eriala diplom. Viidati, et

magistriõppekava, mille kaebaja on läbinud, erineb oluliselt magistriõppe kavast Eesti

ülikoolis. Seega on võrreldavates kvalifikatsioonides piisav erinevus, et teha ettepanek jätta

kvalifikatsioon tunnustamata.

6. Kaebaja pöördus 12.07.2024 e-kirjaga veelkord ENIC/NARIC keskuse juhataja poole,

paludes üle vaadata otsus diplomi EHIS-sse kandmise kohta ning ühtlasi paludes täiendavaid

selgitusi. Talle vastas 13.07.2024 e-kirja teel ENIC/NARIC keskuse juhataja, viidates, et

eelmises kirjas oli olemas kogu vajalik informatsioon.

7. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Eesti ENIC/NARIC keskuse 10.05.2024 hinnangu

õigusvastasuse tuvastamiseks, 19.06.2024, 02.07.2024 ja 13.07.2024 otsuste tühistamiseks ning

Eesti ENIC/NARIC keskuse kohustamiseks tunnustada kaebajale välisriigis antud

kvalifikatsiooni ja kanda andmed EHIS-sse.

8. Tallinna Halduskohus tagastas 19.07.2024 määrusega kaebuse kaebeõiguse puudumise

tõttu (HKMS § 121 lg 2 p 1).

Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse (VKTS) § 7 lg 4 kohaselt täidab

ENIC/NARIC keskus tugikeskuse ülesandeid, kes annab koostöös pädevate asutuste ja teiste

tugikeskustega taotlejatele teavet välisriigi kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta Eestis

ning vajaduse korral aitab taotlejatel kasutada VKTS-ga neile antud õigusi. Vabariigi Valitsuse

06.04.2006 määruse nr 89 „Väliriigis haridust tõendavate dokumentide hindamise ja

akadeemilise tunnustamise ning välisriigi haridussüsteemis antud kvalifikatsiooni nimetuse

kasutamise tingimused ja kord“ (määrus nr 89) § 5 lg 1 kohaselt on ENIC/NARIC keskus

kõrgharidust tõendavate välisriigi kvalifikatsioonide hindamise pädev asutus, kellelt saab

taotleda asjaomast hindamist ja kes sama määruse § 8 lg 2 kohaselt annab hindamise tulemusena

hinnangu. Samas ei ole ENIC/NARIC keskus VKTS mõttes pädev asutus, kelle ülesandeks

oleks võrrelda taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni Eestis reguleeritud ametikohal või

kutsealal töötamiseks nõutava kutsekvalifikatsiooniga ja otsustada taotleja välisriigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise üle (VKTS § 7 lg 2).

Nimelt sätestab koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 22 lg 8, et kui välisriigis

kutsekvalifikatsiooni omandanud õpetaja või õppe- ja kasvatusalal töötava isiku kohta on KELS

§-s 221 kehtestatud kvalifikatsiooninõuded (ning selle sätte lõikes 7 ongi sätestatud koolieelse

lasteasutuse logopeedi kvalifikatsiooninõuded), lähtutakse kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel

VKTS-s kehtestatud tingimustest ja korrast. Seejuures on KELS § 22 lg 8 kohaselt VKTS-s

sätestatud pädevaks asutuseks Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Seega tuleb HTM-l

võrrelda taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni Eestis nõutava kutsekvalifikatsiooniga ja

otsustada välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamine. Siduvaks otsustuseks sellises olukorras

3-24-2116

3(7)

saab olla HTM otsustus kutsekvalifikatsiooni tunnustamise või mittetunnustamise kohta. KELS

sätetest ei nähtu, et ENIC/NARIC keskusel oleks selles menetluses kohustuslik roll või et HTM

oleks ENIC/NARIC keskuse ettepanekuga seotud.

Vaidlustatud ENIC/NARIC keskuse 10.05.2024 hinnangus on asutud seisukohale, et keskus ei

saa anda hinnangut kvalifikatsiooni vastavuse kohta Eesti haridussüsteemis. Tegemist on

menetlustoiminguga, mis ei loo, muuda ega lõpeta kaebaja õigusi ega kohustusi. Samamoodi

on ENIC/NARIC keskuse ettepaneku olemust käsitletud ka kohtupraktikas. Nii on Riigikohus

03.05.2004 määruses asjas nr 3-3-1-18-04 (p 10) analoogse normistiku kohta selgitanud, et

ENIC/NARIC keskuse hinnangut tuleb käsitada tunnustamismenetlusse kaasatud haldusorgani

menetlustoiminguna. Õigusnormid ENIC/NARIC keskuse hinnangu õigusliku olemuse kohta

ei ole sisuliselt muutunud.

Ehkki kaebajale 19.06.2024 saadetud e-kirjas on sama kuupäeva kandvat kirja nimetatud

vaideotsuseks, ei ole see kohtu arvates sellena käsitatav. Menetlustoimingu peale ei saa vaiet

esitada, kui õigusaktid sellist võimalust ette ei näe. Liiati ei nähtu ka kirja enda sisust, et see

oleks vormistatud vaideotsusena. Selles ei sisaldu ka resolutsiooni vaide lahendamise kohta.

ENIC/NARIC keskuse juhataja 02.07.2024 ning 13.07.2024 e-kirjad ei ole samuti käsitatavad

haldusaktidena, kuna nendega ei looda, muudeta ega lõpetata kaebaja õigusi ega kohustusi.

Pädevaks asutuseks kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel on siinsel juhul HTM. Kuigi kaebaja

viidatud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 määruse nr 265 „Eesti hariduse infosüsteemi

asutamine ning põhimäärus“ (määrus nr 265) § 29 lg 11 sätestab, et välisriigis välja antud

kvalifikatsioone hindab ja andmed kannab isiku taotluse alusel registrisse ENIC/NARIC

keskus, on tegemist sättega, mis kuulub määruse peatükki 5 („Õpilaste, üliõpilaste ning arst-

residentide alamregister“) ja sellega reguleeritakse sellesse alamregistrisse andmete esitamise

korda. Tegu ei ole sättega, mille alusel kaebaja saaks nõuda kutsekvalifikatsiooni tunnustamist

või taotleda andmete kandmist EHIS-sse. Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et määruse nr 89

kohaselt on ENIC/NARIC keskuse hinnang informatiivne ja nõuandev, ei ole praegusel juhul

tegemist menetlustoimingutega, mis tingiks vältimatult kaebaja õiguseid rikkuva haldusakti

andmise.

Kohustamiskaebus on lubatav vaid juhul, kui haldusorganile tuleneb seadusest või muust

õigusaktist kohustus sooritada nõutavat toimingut või anda haldusakti ning haldusorgani

tegevusetus või viivitus nõutava toimingu sooritamisel või haldusakti andmisel rikub isiku

õigusi. Kuna ENIC/NARIC keskus ei ole kaebaja taotletud otsustuse tegemiseks pädevaks

asutuseks, puudub tal ka õigusaktist tulenev kohustus haldusakti andmiseks.

9. X esitas Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub tühistada Tallinna

Halduskohtu 19.07.2024 määrus ja saata asi halduskohtule läbivaatamiseks.

HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaldamiseks peaks kaebeõiguse puudumine olema kahtlusteta selge.

ENIC/NARIC keskuse 10.05.2024 hinnang on menetlustoiming, mis rikub kaebaja õigusi

sõltumata menetluse lõpptulemusest. Samuti on tegemist sedavõrd olulise menetlusveaga, mis

juba praegu võimaldab jõuda järeldusele, et menetluse tulemusena antav lõplik haldusakt ei saa

olla sisuliselt õiguspärane.

Haridus- ja Noorteamet allub HTM-le. Määruse nr 89 § 5 lg 1 kohaselt on ENIC/NARIC keskus

kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate ja kõrgharidust tõendavate välisriigi ja piiriüleste

kvalifikatsioonide ning õppeperioodide hindamise pädev asutus. Korra § 8 lg 2 p 1 järgi annab

ENIC/NARIC keskus hindamise tulemusena hinnangu, milles võrreldakse taotleja välisriigi või

piiriülese kvalifikatsiooni või õppeperioodi vastavust Eesti õigusaktides nimetatud

haridustasemetele ja kõrgharidusastmetele kehtestatud nõuetele. Seega ei saa HTM ilma

ENIC/NARIC keskuse hinnanguta välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise menetluses

3-24-2116

4(7)

otsust teha. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et ENIC/NARIC keskuse hinnang ei ole HTM-

le kohustuslik. HTM otsuse ära ootamine pole mõistlik, kuna otsus on ette teada.

Mõne teise isiku puhul on ENIC/NARIC keskus samas ülikoolis omandatud kvalifikatsiooni

tunnistanud. Rikutud on kaebaja õigust võrdsele kohtlemisele. Haridus- ja Noorteamet pakkus

2021. a-l stipendiume Venemaal vene keeles logopeedi hariduse omandamiseks. Asudes

õppima Venemaa ülikooli, ei näinud kaebaja ette, et tema kvalifikatsiooni hiljem ei tunnustata.

Kaebaja töötab Eesti lasteaias õpetajana, kus talle pakuti logopeedi töökohta. KELS § 221 lg 7

kohaselt on lasteasutuse logopeedi kvalifikatsiooninõudeks erialane magistrikraad või sellele

vastav kvalifikatsioon või logopeedi kutse. ENIC/NARIC keskuse otsus piirab kaebaja õigust

valida endale elukutset ja tegevusala (põhiseaduse § 29). Logopeedidest on puudus. Eestis ei

valmistata ette vene keelt emakeelena kõnelevate inimestega töötavaid logopeede.

Kaebajal on määruse nr 265 § 29 lg 11 kohaselt õigus nõuda, et ENIC/NARIC keskus hindaks

kaebaja välisriigis välja antud kvalifikatsiooni ja kannaks andmed kaebaja taotluse alusel EHIS-

sse. Seda kinnitab sätte seletuskiri. Keeldumine andmete registrisse kandmisest on haldusakt.

Eesti ENIC/NARIC keskus ei esita keeldumise kohta sisulisi põhjendusi ega selgita välja asjas

olulise tähendusega asjaolusid. Tema keeldumise põhjendused on olnud muutlikud ja ebaõiged.

12.08.2024 peaks toimuma HTM-s erinevate huvitatud asutuste ja osapoolte arutelu küsimuse

lahendamiseks. See näitab, et riigil ei ole asjas kindlat seisukohta.

10. Haridus- ja Noorteamet leiab, et ENIC/NARIC keskuse kui hindamise pädeva asutuse

poolt välisriigi kvalifikatsioonile antud hinnang on õppeasutusele, kus taotleja soovib õpinguid

jätkata, või tööandjale, kelle juures taotleja soovib tööle asuda, informatiivse ja nõuandva

tähendusega. Tegemist on haldustoiminguga, mis ei tekita kvalifikatsiooniomanikule õigusi ega

kohustusi.

ENIC/NARIC keskus ei ole kutsealase tunnustamise pädev organ ega tegele välisriigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamisega. Keskuse pädevuses ei ole hinnata ega teha ettepanekuid

välisriigi kvalifikatsiooni kutsealaseks tunnustamiseks. KELS kohaselt on logopeedi välisriigis

omandatud kvalifikatsiooni tunnustamise pädevaks asutuseks HTM.

Välisriigi haridussüsteemis antud haridust tõendavate dokumentide hindamise pädevaks

asutuseks akadeemilise tunnustamise eesmärgil on ENIC/NARIC keskus. Akadeemilise

tunnustamise pädevaks asutuseks on määruse nr 89 § 9 kohaselt kõrgharidust andev õppeasutus

õpingute jätkamise eesmärgil või tööandja, kui ametikohale asumise tingimuseks on teatud

haridustase või kõrgharidusaste ja kui tegemist ei ole reguleeritud kutsega. ENIC/NARIC

keskuse hinnanguga antakse nõu ja teavet välisriigi kvalifikatsiooni kohta. Nõu ja teave ei ole

pädevale tunnustamisasutusele õiguslikult siduv. Pädev tunnustamisasutus võib jätta nõuande

arvestamata, kui omab piisavalt teavet välisriigi kõrgkooli, kvalifikatsiooni ja haridussüsteemi

kohta.

ENIC/NARIC keskus kannab vastavalt määruse nr 265 § 29 lg-le 11 välisriigis antud

hariduskvalifikatsioone isiku taotlusel EHIS-sse. ENIC/NARIC keskus kannab haridusandmed

EHIS-sse juhul, kui pärast kvalifikatsiooni hindamist on keskus hindamise käigus tuvastanud

kvalifikatsiooni võimaliku vastavuse Eesti kehtivas kõrgharidusastmete süsteemis ning on

teinud ettepaneku välisriigi kvalifikatsiooni tunnustamiseks mingil kindlal haridustasemel või

kõrgharidusastmel. Registrisse ei ole võimalik kanda välisriigi haridusandmeid, kui välisriigi

hariduskvalifikatsioonile ei ole määratud vastavust ja ei ole selle tõttu tehtud ettepanekut

kvalifikatsiooni tunnustamiseks. Sellel põhjusel ei saa kaebaja nõuda ENIC/NARIC keskuse

kohustamist kanda andmed EHIS-sse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-24-2116

5(7)

11. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

12. Praeguses asjas on oluline eristada kolme haldusmenetlust, millel on erinevad eesmärgid,

menetlusnormid ja otsuste tegijad:

-

välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamine töötamiseks koolieelse lasteasutuse

logopeedina (kutsekvalifikatsiooni tunnustamine);

-

välisriigi haridust tõendava dokumendi hindamine ja akadeemiline tunnustamine

(hariduskvalifikatsiooni tunnustamine);

-

välisriigis välja antud kvalifikatsiooni hindamine ja andmete EHIS-sse kandmine

(haridusandmete registrisse kandmise menetlus).

13. KELS § 221 lg 7 sätestab, et koolieelse lasteasutuse logopeedi kvalifikatsiooninõuded on

erialane magistrikraad või sellele vastav kvalifikatsioon või logopeedi kutse ning eesti keele

oskus vastavalt keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud nõuetele. KELS § 22 lg 8 sätestab:

„Kui välisriigis kutsekvalifikatsiooni omandanud õpetaja või õppe- ja kasvatusalal töötava isiku

kohta on käesoleva seaduse §-s 221 kehtestatud kvalifikatsiooninõuded, lähtutakse tema

kutsekvalifikatsiooni tunnustamisel välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seadusega

kehtestatud tingimustest ja korrast. Välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 7

lõikes 2 sätestatud pädev asutus on Haridus- ja Teadusministeerium.“ Välisriigi

kutsekvalifikatsiooni tunnustamise menetlust reguleerib VKTS § 17, mille lõikest 1 tulenevalt

algab menetlus taotluse esitamisega HTM-le. See säte ei näe ette ENIC/NARIC keskuse

osalemist välisriigi kutsekvalifikatsiooni hindamisel ja tunnustamisel. Kaebaja 21.04.2024

ENIC/NARIC keskusele esitatud taotlusega ei alanud VKTS §-s 17 sätestatud menetlus ning

ENIC/NARIC keskuse tegevust ei saa juba seepärast kvalifitseerida menetlustoiminguteks

kutsekvalifikatsiooni hindamise menetluses. Asjaomasesse menetlusse arvamuse andmiseks

saaks ENIC/NARIC keskuse kaasata üksnes HTM kui pädev asutus (haldusmenetluse seaduse

§ 11 lg 2 ja § 16).

14. Välisriigi

kutsekvalifikatsiooni

tunnustamisest

eraldiseisvana

tuleb

käsitada

hariduskvalifikatsiooni tunnustamist ehk välisriigi haridust tõendava dokumendi hindamist ja

akadeemilist tunnustamist. Seda menetlust reguleerib Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) §

281, mille lõike 1 kohaselt juhindutakse välisriigi haridust tõendavate dokumentide hindamisel

ja akadeemilisel tunnustamisel riikidevahelistest kokkulepetest, kõrgharidustunnistuste ja

kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise

konventsioonist, selle konventsiooniga siduvatest dokumentidest ning sama paragrahvi lõike 2

alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusest. Määruse nr 89 § 2 p 6 kohaselt on hindamine

välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni või õppeperioodi vastavuse võrdlemine Eesti

õigusaktides nimetatud haridustasemetele ja kõrgharidusastmetele kehtestatud nõuetega ja

hinnangu andmine välisriigi või piiriülese kvalifikatsiooni vastavuse kohta Eesti

kvalifikatsioonile. Sama sätte p 7 kohaselt on akadeemiline tunnustamine välisriigi või

piiriülese kvalifikatsiooni Eesti samaväärsele kvalifikatsioonile vastavaks tunnistamine või

õppeperioodi arvestamine Eesti kõrgharidusastme õppekava osana ning kvalifikatsiooni

omanikule õiguse andmine kõrgharidusele juurdepääsuks, jätkata õpinguid või kandideerida

vastavat haridustaset või kõrgharidusastet nõudvale ametikohale (välja arvatud juhul, kui

ametikoht või kutseala on reguleeritud VKTS tähenduses). Määruse § 5 lg 1 sätestab, et

kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate ja kõrgharidust tõendavate välisriigi ja piiriüleste

kvalifikatsioonide ning õppeperioodide hindamise pädev asutus on ENIC/NARIC keskus, kelle

hinnang on § 8 lg 3 esimese lause kohaselt õppeasutusele, kus taotleja soovib õpinguid jätkata,

või tööandjale, kelle juures taotleja soovib tööle asuda, informatiivne ja nõuandev.

Akadeemilisel tunnustamisel lähtuvad õppeasutus ja tööandja §-des 10–12 sätestatud

põhimõtetest ja Eesti ENIC/NARIC keskuse hinnangust, välja arvatud § 8 lõikes 4 nimetatud

3-24-2116

6(7)

juhul (määruse nr 89 § 13 lg 1 esimene lause). Määruse nr 89 § 13 lg 2 kohaselt teeb

tunnustamisotsuse akadeemilise tunnustamise tulemusena õppeasutus või tööandja.

15. Kolmas menetlus on haridusandmete registrisse kandmise menetlus. EHIS on mõeldud

peamiselt statistilise ja informatiivse sisuga andmete saamiseks (HaS § 366), kuid registris

olevad andmed mõjutavad ka haridust tõendava dokumendi omajaid. Määruse nr 265 § 29 lg

11 sätestab: „Enne registri asutamist või registrisse kandmata Eesti territooriumil välja antud

kvalifikatsioonide andmed kannab isiku taotluse alusel registrisse dokumendi väljastanud

õppeasutus või tema õigusjärglane. Välisriigis välja antud kvalifikatsioone hindab ja andmed

kannab isiku taotluse alusel registrisse Eesti ENIC/NARIC keskus.“ Tegemist on andmete

kandmisega õpilaste, üliõpilaste ning arst-residentide alamregistrisse. Sellesse alamregistrisse

kantakse mh välismaal kõrgharidust omandavate ja lõpetajate andmed, sh kvalifikatsioon (§ 23

lg 1, § 24 p 3, § 25 lg 1 p 2, § 26 lg 1 p 30, § 28 p 9). Määruse nr 265 § 29 lg 11 kehtiva

sõnastuse kohta on asjaomase määruse eelnõu seletuskirjas1 märgitud: „EHISesse on kantud

Eestis välja antud tasemehariduse lõpudokumendid alates 2004. aastast ning neid on võimalik

e-teenustes oma kvalifikatsiooni tõendamiseks kasutada. Välisriigis ja enne EHISe asutamist

(so enne 2004. aastat) välja antud lõpudokumentide omanikud e-teenuseid kasutada ei saa ja

peavad kvalifikatsiooni tõendamiseks esitama lõpudokumendi originaali või ametlikult

kinnitatud ärakirja. Määruse muudatusega saavad kõik soovijad taotleda oma varasemate

lõpudokumentide andmete kandmist EHISesse.“ Seega on säte kehtestatud muu hulgas taotleja

huvide kaitseks. Haridusandmete registrisse kandmise käigus toimub hariduskvalifikatsiooni

hindamine, mitte kutsekvalifikatsiooni hindamine. Haridusandmed tuleb EHIS-sse kanda

sõltumata sellest, kas isik peab vajalikuks taotleda kutsekvalifikatsiooni tunnustamist. Need

võivad omada tähtsust ka muudel juhtudel kui koolieelse lasteasutuse logopeedina töötamisel,

sh hariduse edasisel omandamisel ning mittereguleeritud ametikohal või kutsealal töötamisel.

16. Praegusel juhul esitas kaebaja 21.04.2024 ENIC/NARIC keskusele taotluse välisriigi

hariduskvalifikatsiooni hindamiseks ja palus kanda oma haridusandmed EHIS-sse. Taotlusest

ei nähtu soovi kutsekvalifikatsiooni tunnustamiseks. Määruse nr 89 lg 2 p 3 kohaselt peab

ENIC/NARIC keskus välisriigi kvalifikatsiooni hindamise tulemusena andma hinnangu selle

Eesti kvalifikatsioonile vastavuse kohta. ENIC/NARIC keskuse 10.05.2024 dokumendis

„Hinnang välisriigi kvalifikatsioonile“ viidati probleemidele seoses õppetööga veebiõppes ning

leiti, et seetõttu ei saa Eesti ENIC/NARIC keskus anda hinnangut kvalifikatsiooni vastavuse

kohta Eesti haridussüsteemis. Ringkonnakohus leiab, et tegemist on toiminguga, mis puudutab

isiku õigusi. Taotlejal on õigus saada ENIC/NARIC keskuselt õiguspärases menetluses ja õige

sisuga hinnang tema hariduskvalifikatsiooni kohta. Riigikohtu halduskolleegium selgitas

08.06.2016 määruses asjas nr 3-3-1-12-16 (p 10), et võib isik nõuda, et talle asutuse poolt antav

teave ei oleks eksitav, st väär, vastuoluline jne. Eksitav teave võib panna isikut tegema

kahjulikke väärotsuseid oma õiguste ja vabaduste teostamisel. Seega sõltub riive lõplik

tuvastamine sageli sisulisest hinnangust asutuse faktiväidetele ja hinnangutele. Praegusel juhul

on lisaks ebaselge, kas ENIC/NARIC keskus andis hinnangu või jättis selle andmata. Kaebajal

on subjektiivne õigus saada ENIC/NARIC keskuselt hinnang õigusnormides ettenähtud korras.

Asjaolu, et võimalik tulevane õppeasutus või tööandja (mittereguleeritud ametikohal töötamise

korral) ei pruugi olla rangelt seotud ENIC/NARIC keskuse hinnanguga, ei tähenda, et

ENIC/NARIC keskuse tegevus ei saa rikkuda taotleja õigusi. Taotleja jaoks on suur praktiline

tähtsus, kas tal on olemas töökohale või õppeasutusse kandideerimisel ENIC/NARIC keskuse

hinnang, mis kinnitab magistrikraadile vastava hariduse olemasolu. Ringkonnakohtu arvates on

ebamõistlik lahendus, et inimene peab iga kord pidama võimaliku tulevase tööandjaga

kohtuvaidlust selle üle, kas tal on magistrikraadile vastav haridus või mitte, kui tööandja

tugineb määruse nr 89 § 13 lg 1 esimese lause alusel ENIC/NARIC keskuse hinnangule.

1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/41ddebab-5a93-4f1a-a8e5-073ff1f06c9a?activity=1#uXP3zVfe

3-24-2116

7(7)

Asjaolu, et kutsekvalifikatsiooni tunnustamise menetluses saab kaebaja tõhusalt kaitsta oma

õigusi HTM võimaliku keelduva otsuse vaidlustamisega, et vähenda vajadust kontrollida

ENIC/NARIC keskuse tegevuse õigsust teistes menetlustes. Kaebajal on põhiseaduse §-st 15 ja

HKMS § 2 lg-st 1 tulenevalt õigus nõuda halduskohtus oma õigustele tõhusat kohtulikku kaitset

riigi õigusvastase tegevuse vastu. Lisaks tuleb märkida, et ENIC/NARIC keskuse tegevuse

tulemusel on jäänud kaebaja haridusandmed EHIS-sse kandmata, mis võib rikkuda kaebaja

õigusi eraldiseisvalt akadeemilisest tunnustamisest.

17. Neil kaalutlustel leiab ringkonnakohus, et praegused asjaolud ei anna alust väita, et

kaebeõigus on välistatud niivõrd ilmselt, et see annab aluse tagastada kaebus HKMS § 121 lg

2 p 1 alusel. Kohtupraktikas on leitud, et õigusliku olukorra keerukuse või ebaselguse korral

tuleb eelistada kaebuse menetlusse võtmist. Halduskohus peab hindama ka seda, kas kaebaja

haridusandmete EHIS-sse kandmata jätmise puhul on tegemist ENIC/NARIC keskuse

toiminguga või haldusaktiga ning soovitama kaebaja õiguste kaitseks vajaliku ja asjakohase

nõude esitamist (HKMS § 120 lg 1 p 3).

18. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi 03.05.2004

määruses asjas nr 3-3-1-18-04 olid teistsugused asjaolud. Tolles kohtuasjas oli halduskohtu

menetluses kaebus pädeva asutuse keeldumise peale tunnustada kutsekvalifikatsiooni ja tekkis

küsimus, kas lisaks pädeva asutuse keeldumise vaidlustamisele on põhjendatud taotleda pädeva

asutuse keeldumise aluseks olnud ENIC/NARIC keskuse (menetlusse kaasatud arvamuse

andmiseks) hinnangu õigusvastaseks tunnistamist. Riigikohus vastas küsimusele eitavalt ning

leidis, et kaebaja õiguste kaitseks on piisav taotleda pädeva asutuse keeldumise tühistamist ning

ENIC/NARIC keskuse menetlustoimingu täiendav vaidlustamine pole vajalik, sest sellele saab

halduskohus anda hinnangu pädeva asutuse keeldumise peale esitatava kaebuse lahendamise.

Siinsel juhul on asjaolud oluliselt erinevad, kuna halduskohtu menetluses ei ole kaebust pädeva

asutuse keeldumise peale, mis oleks tehtud ENIC/NARIC keskuse vaidlusaluse hinnangu

alusel. Seega ei ole siinsel juhul HKMS § 45 lg-s 3 sätestatud kaebeõiguse piirang kohaldatav.

19. Eelneva põhjal tuleb määruskaebus rahuldada, tühistada halduskohtu 19.07.2024 määrus

ning saata asi ettevalmistava menetluse jätkamiseks halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)