2-24-102153/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
Legislator summary
AI generatedMõista O. K. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 407 eurot 87 senti (põhinõuded 255 eurot 39 senti, 64 eurot 95 senti; viivised 54 eurot 57 senti, 7 eurot 96
Legislator headnote
AI generated2-24-102153/6 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: Mõista O. K. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 407 eurot 87 senti (põhinõuded 255 eurot 39 senti, 64 eurot 95 senti; viivised 54 eurot 57 senti, 7 eurot 96
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Karina Kukkes
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. august 2024, Võru kohtumaja
Tsiviilasi nr
2-24-102153
Tsiviilasi
Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi O. K. põhivõla 320
euro 34 sendi, sissenõudmiskulu ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
463 eurot 25 senti
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood
11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask
Kostja: O. K. xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
2. Mõista O. K. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja võlgnevus 407 eurot 87 senti
(põhinõuded 255 eurot 39 senti, 64 eurot 95 senti; viivised 54 eurot 57 senti, 7 eurot 96
senti ja sissenõudekulu 25 eurot).
3. Mõista O. K. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja lisanduv viivis tasumata
sideteenuste põhinõudelt alates 8. märtsist 2024 kuni põhinõude (255 euro 39 sendi)
täieliku täitmiseni määras 0,05% päevas.
4. Mõista O. K. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja lisanduv viivis tasumata
seadmekindlustuse põhinõudelt alates 8. märtsist 2024 kuni põhinõude (64 euro 95 sendi)
täieliku täitmiseni määras 0,05% päevas.
5. Jätta menetluskulud hagi O. K. kanda.
6. Mõista O. K. Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulud 282 eurot.
7. Mõista O. K. Aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks viivis menetluskuludelt (282 eurolt)
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse
jõustumisest kuni selle täitmiseni.
8. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
9. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele. Kostjale toimetada tagaseljaotsus
kätte kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja
lugeda kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte
väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.
Edasikaebamise kord
Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema
tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja
võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale
kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või
kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse
kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,
võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle
täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt
hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.
Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel
apellatsioonkaebuse või kaja.
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 17. jaanuaril 2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu
kiirmenetluse avalduse O. K. (kostja) 448 euro 45 sendi saamiseks. Kohus tegi 19. jaanuaril
2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.
Pärnu Maakohus lõpetas 12. veebruaril 2024 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu
Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2. Hageja palub 7. märtsil 2024 esitatud hagis välja mõista kostjalt enda kasuks 18. juulil 2022
sõlmitud Tele2 liitumislepingust nr 854529504 tulenev sideteenuste võlgnevus 255 eurot 39
senti ja viivis 54 eurot 57 senti. Samuti 14. septembril 2022 sõlmitud Tele2 seadmekindlustuse
lepingust tulenev nr 6-50831706-01 tulenev võlgnevus seadmekindlustuse eest 64 eurot 95
senti, viivised 7 eurot 96 senti ja sissenõudekulud 25 eurot. Lisaks palub hageja välja mõista
alates 8. märtsist 2024 edasiulatuva viivise kuni Tele2 sideteenuse põhinõude 255 euro 39 sendi
ja seadmekindlustuse põhinõude 64 euro 95 sendi täieliku täitmiseni määras 0,05 % päevas.
Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
Kostja on lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Tele 2 Eesti AS luges lepingu ülesöelduks
alates 14. aprillist 2023 ning loovutas 21. juunil 2023 lepingust tulenevad nõuded hagejale.
3. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku vastuse
tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Maksekäsu
kiirmenetluses on xxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx korteriomanik
kinnitanud 21. jaanuaril 2024, et kostja ei ela antud aadressil. Kostja ema kinnitas 6. veebruaril
2024,
et
kostja
ei
ela
antud
aadressil
xxxxxxxxx-
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
Vastuseks
Pärnu
Maakohtu
maksekäsuosakonna järelepärimisele on Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur vastanud
7. veebruaril 2024, et Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasidest nähtuvalt on 5. mai 2023
seisuga
isiku
viimane
teadaolev
aadress
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxx. detsembri 2023 seisuga on
isiku viimane teadaolev telefoninumber xxxxxxxx ja viimane teadaolev meiliaadress
xxxxxxxxx@gxxxxxxx. Kohus edastas korduvalt menetlusse võtmise määrust ja hagimaterjale
kostja rahvastikuregistris märgitud e-posti aadressidel xxxxxxxxx@gxxxxxxx ja
xxxxxxxxxxxxxx@gxxxxxxx, millelt vastused puuduvad. Kohus saatis menetlusdokumendid
ka hagiavaldusel olevale e-posti aadressile xxxxxxxxxxx@gxxxxxxx, kuid samuti vastused
puuduvad. 27. juuni 2024 seisuga töötamise registris aktiivseid kandeid ei ole. Kohtute
infosüsteemis tegevuste all on registreeritud korduvad helistamised kostja rahvastikuregistris
märgitud telefoni numbril +372
xxxxxxxx, mis ei ole kasutusel. Rahvastikuregistris 27.
juuni 2024 seisuga elukoha aadress puudub. Kuna praegusel juhul ei ole elektrooniline
kättetoimetamine tulemust andnud ja kostja tegelik elukoht ei ole teada, tuleb hagi kostjale kätte
toimetada avalikult hagi avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu hinnangul
puuduvad seega mõistlikud võimalused kostja elu- või viibimiskoha kindlakstegemiseks. Seega
on täidetud menetlusdokumendi avaliku kättetoimetamise eeldused TsMS § 317 mõttes.
Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud
avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 27. juunil 2024 ning need loeti
kostjale kättetoimetatuks 13. juulil 2024. Kostja ei ole kohtu määratud ajaks (29. juuliks 2024)
ega ka hiljem hagile vastanud. Seega saab lugeda, et kostja on teadlik kirjaliku vastamise
kohustusest. Kostja, kellele kohus on määranud kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule
tähtaegselt
kirjalikult
vastanud.
Hageja
taotles
hagiavalduses
hagi
rahuldamist
tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud tähtajaks.
4. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada
hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele
kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati
kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud
faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude
õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.
5. TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.
6. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta
viivitamata täidetavaks.
7. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv 140 eurot,
maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja lepingulise esindaja kulud 427 eurot (3,5 h; 122 eurot
tund koos käibemaksuga).
TsMS § 139 lg 2 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt on põhjendatud hageja
menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv 140
eurot.
TsMS § 144 p 7 järgi on maksekäsu kiirmenetluse kulu kohtuväline kulu. Kohus loeb
maksekäsu kiiremenetluse kulu 20 eurot põhjendatud kuluks.
Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt
kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja
põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).
Arvestades tsiviilasja mahtu ja keerukust ning eelkõige asjaolu, et tegemist on õiguslikult lihtsa
tüüphagiga (hageja tugines sellele, et kostja ei täitnud sideteenuse osutamise lepingust
tulenevaid kohustusi), poolte vahel ei olnud vaidlust ning asi lahendatakse tagaseljaotsusega,
samuti ei saanud keeruline olla kohtule esitatud tõendite kogumine, peab kohus käesolevas asjas
põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 122 eurot (1 h x 100 x 1,22). Kooskõlas
TsMS § 174 lg-ga 10 on hageja kinnitanud, et ta on piiratud käibemaksukohustuslane ning ei
saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada.
Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 282 eurot (140 + 20 + 122). Vastavalt
hageja taotlusele peab kostja hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt tasuma alates
kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses
sätestatud määras.
8. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi
peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate
menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega
menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
9. Kuna kostja elu- või viibimiskoht ei ole kohtule jätkuvalt teada, siis tuleb kohtuotsus kostjale
kätte toimetada avalikult avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Olukorras, mil
hagiavaldus või kohtukutse on samas asjas kätte toimetatud Ametlike Teadaannete kaudu, ei
pea kohus kontrollima kõiki kohtulahendi avalikult kättetoimetamise eeldusi TsMS § 317 lg 1
p 1 mõttes uuesti täies ulatuses. Praegusel juhul nähtub asjaoludest, et TsMS § 317 lg 1 p-s 1
sätestatud eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemuseta (vt ka Riigikohtu 16. septembri 2020
määrus tsiviilasjas nr 2-18-9218, p 10 ja 20. aprilli 2022 määrus tsiviilasjas nr 2-20-123093, p
9.2).
/allkirjastatud digitaalselt/
Karina Kukkes
kohtunik