2-24-10899/7

Jätta D. Z. maksejõuetusavaldus läbi vaatamata. 2. Vabastada Svetlana Pilden D. Z. usaldusisiku ülesannetest. 3. Jätta menetluskulud D. Z. kanda. 4. Määrata usaldusisiku tasuks 1040 eurot, millele lisandub käibemaks 228,80 eurot, kokku 1268,80 eurot ja mõista see D. Z.lt välja. 5. Rahuldada D. Z. menetlusabi taotlus ja anda D. Z.le menetlusabi usaldusisiku tasu hüvitamiseks 644,16 eurot (sh käibemaks). 6. Hüvitada riigi vahenditest usaldusisiku tasu 644,16 eurot (sh käibemaks) ja kanda see Business Law Firm OÜ arvelduskontole nr EE481010220061434016. 7. Tühistada Harju Maakohtu 26. juuli 2024 määrusega D. Z. suhtes kohaldatud vara käsutamise keeld. 8. Avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded teade käsutuskeelu tühistamise kohta. Määruse edastamine Toimetada määrus kätte D. Z.le ja usaldusisikule. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud 1. D. Z. (avaldaja/võlgnik) esitas 17.07.2024 Harju Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 2. 26.07.2024 määrusega võttis kohus maksejõuetusavalduse menetlusse nimetades avaldaja usaldusisikuks Svetlana Pildeni. 3. Usaldusisik esitas 20.08.2024 kohtule aruande ning tasutaotluse. 4. 21.08.2024 teatas avaldaja, et ei soovi enam asja edasist menetlemist. Kohtu seisukoht 5. Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 424 lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Hagi tagasivõtmisel jätab kohus hagi läbi vaatamata (TsMS § 423 lg 1 p 2). TsMS § 477 lg-st 1 tulenevalt kohaldub viidatud säte ka hagita menetluses. Kuivõrd avaldaja ei soovi enam pankroti väljakuulutamist, leiab kohus, et avalduse edasine menetlemine pole põhjendatud (FIMS § 18 lg 3) ning esitatud maksejõuetusavaldus tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel. 6. Kohus vabastab menetluse lõpetamise tõttu Svetlana Pildeni avaldaja usaldusisiku ülesannetest (FIMS § 55 lg 1 p 1). Menetluskulud 7. Kuivõrd FIMS § 8 ei reguleeri menetluskulude jaotust olukorras, kus võlgnik võtab maksejõuetusavalduse tagasi, tuleb asjas kohaldada TsMS § 168 lg-t 4 (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1). Kohus jätab menetluskulud maksejõuetusavalduse tagasivõtmise tõttu avaldaja kanda. 7.1. Usaldusisikul on FIMS § 54 lg 1 kohaselt õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduse (PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Usaldusisik on esitanud tasunõude 8 töötunni eest kokku 1040 eurot (130 eurot tund), millele lisandub käibemaks. Usaldusisik on esitanud koos taotlusega ka tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Usaldusisiku ülesannete täitmisele kulunud aeg vastab tehtud tööle, tehtud toimingud on tavapärased ning tunnitasu määr jääb PankrS § 23 lg 3 järgsesse piirmäära. Seega määrab kohus usaldusisiku tasuks 1268,80 eurot (sh käibemaks). Usaldusisiku taotlusel ja FIMS § 54 lg 9 alusel mõistab kohus tasu välja büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. Kuivõrd büroo on äriregistri andmetel käibemaksukohustuslane, sisaldub tasus ka käibemaks (PankrS § 65 lg 11). 7.2. Et võlgniku varast ei piisa usaldusisiku tasu maksmiseks, on usaldusisik taotlenud anda võlgnikule menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks. Kuivõrd seadus ei näe ette usaldusisikule tasu hüvitamist olukorras, kus maksejõuetusavaldus jääb võlgniku poolt selle tagasivõtmise tõttu läbi vaatamata, kuid usaldusisik on oma seadusest tulenevad ülesanded

täitnud, peab kohus menetlusabi andmist siiski põhjendatuks. Kohus lähtub menetlusabi andmisel analoogia alusel PankrS § 23 lg-st 4. Usaldusisiku tasu riigivahendite arvelt hüvitamisel on PankrS § 23 lg-des 4 ja 51 ettenähtud piirmäärad, millest kohus käesolevalt lähtub. 05.02.2021 justiitsministri määrus „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1 sätestab, et kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (so 66 eurot tunnis). Usaldusisik on esitanud tasunõude 8 töötunni eest ning menetlusabi korras riigi vahenditest maksmise korra järgi on tasu suuruse piirmäär antud juhul 528 eurot (8 tundi x 66). Arvestades menetlusabi saamiseks ettenähtud piirmäärasid, on kohtu hinnangul põhjendatud hüvitada usaldusisiku tasu 528 euro ulatuses (lisandub käibemaks 116,16 eurot) riigi vahenditest. Usaldusisiku tasu ülejäänud osas, so 624,64 eurot (sh käibemaks) mõistab kohus välja võlgnikult.