2-24-5660/5 · 2-24-5660/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Dina Sõritsa Otsuse tegemise aeg ja koht 26.08.2024 Tallinn Tsiviilasja number 2-24-5660 Tsiviilasi V. E. hagi P. O. vastu võla nõudes Tsiviilasja hind 18 000 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja V. E. (isikukood xxxx) Kostja P. O. (isikukood xxxx) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista P. O.lt V. E. kasuks põhivõlg 8000 eurot ja intress 2000 eurot perioodi 06.03.2021 kuni 05.03.2022 eest, kokku 10 000 eurot. 3. Välja mõista P. O.lt V. E. kasuks viivis 8000 eurot perioodi 06.03.2022 kuni 09.04.2024 eest.

4. Jätta menetluskulud P. O. kanda. 5. Määrata V. E. menetluskulude rahalise suurusena kindlaks 1545 eurot, millest 1050 eurot on nõudelt tasutud riigilõiv ja 495 eurot (käibemaksu ei lisandu) põhjendatud ning vajalikud õigusabikulud. 6. Mõista P. O.lt V. E. kasuks välja menetluskulud summas 1545 eurot. 7. Mõista välja P. O.lt V. E. kasuks väljamõistetud menetluskuludelt (1545 eurot) menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 8. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks. Kaja võib esitada 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajale sätestatud nõuded on selgitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-is 416. Kajalt tuleb tasuda riigilõivu arvestatuna poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100,00 eurot ja mitte rohkem kui 2100,00 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr EE221700017003510302 Luminor Bank ASis või nr EE567700771003819792 LHV Pank AS-is. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Kui menetlusosaline pole oma majandusliku seisu tõttu suuteline riigilõivu tasuma, on tal õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb menetlustoimingu tegemiseks määratud tähtaja jooksul lisaks menetlusabi taotluse esitamisele teha ka nõutud menetlustoiming (TsMS § 187 lg 6). Avalduse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED Hageja nõudeks on laenulepingust tuleneva põhivõlgnevuse 8000 eurot ja kokkulepitud intressi 2000 eurot kostjalt väljamõistmine. Kostjale on asja materjalid kätte toimetatud avaliku e-toimiku kaudu.

Menetluskulud TsMS 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Hageja palub mõista kostjalt menetluskuluna välja riigilõivu 1050 eurot ja lepingulise esindaja kulu 848 eurot (käibemaksu ei lisandu). TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 1050 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja 2(3)

vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 99 eurot tund (käibemaksu ei lisandu) peab kohus põhjendatuks. Esindajal kulus õigusabi osutamisele enam kui 8 tundi. Arvestades vaidluse olemust ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu, ei saa kohtu hinnangul õigusabi osutamisele kulunud põhjendatud ajakulu olla suurem kui 5 tundi, sh menetluskulude aruande koostamine. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 10). Hageja ei taotle menetluskulu kostjalt väljamõistmist käibemaksuga. Seega on hageja põhjendatud menetluskuluks 1545 eurot (riigilõiv 1050 + õigusabikulu 495 (käibemaksu ei lisandu)). Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 1545 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Dina Sõritsa kohtunik

3(3)