3-24-1946/9 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

26.08.2024, Tallinn

Haldusasja number

3-24-1946

Haldusasi

X kaebus tühistada Politsei- ja Piirivalveameti

20.06.2024 tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise

otsus

nr

15.3-3.2/411-1,

20.06.2024

lahkumisettekirjutus nr 1052275577 koos kehtestatud

sissesõidukeeluga ja 26.06.2024 järelevalvemeetmete

kohaldamise otsus nr 1052275577

Menetlusosalised

Kaebaja – X (X; sündinud XX.XX.XXXX), volitatud

esindaja LP ja advokaat Kristina Ivanova

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja RÕ

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.07.2024 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus Tallinna Halduskohtu 17.07.2024

määruse resolutsiooni punkti 5 peale haldusasjas nr 3-24-1946 menetlusse.

3. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

17.07.2024 määruse resolutsiooni punkt 5 haldusasjas nr 3-24-1946 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 01.07.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse nõuetega tühistada Politsei-

ja Piirivalveameti (PPA) 20.06.2024 otsus nr 15.3-3.2/411-1, millega keelduti kaebajale

tähtajalise elamisloa andmisest, tühistada PPA 20.06.2024 lahkumisettekirjutuses nr

1052275577 tehtud otsus sissesõidukeelu kehtestamise kohta ning tühistada PPA 26.06.2024

otsus järelevalvemeetmete kohaldamiseks nr 1052275577.

3-24-1946

2(6)

2. Ühes kaebusega esitas kaebaja halduskohtule ka esialgse õiguskaitse taotluse, milles

taotleb 20.06.2024 ettekirjutuse ja 26.06.2024 järelevalvemeetmete kohaldamise otsuse

kehtivuse peatamist käesoleva kohtumenetluse ajaks.

Taotluse põhjenduste kohaselt riivab kaebaja väljasaatmine intensiivselt tema perekonna- ja

eraelu puutumatust ning liikumisvabadust ja raskendab tal enda menetluslike õiguste teostamist

elamisloa- ja kohtumenetluses. Kui lahkumisettekirjutus koheselt täidetakse, on kaebaja õiguste

riive kohtuotsuse tegemise ajaks juba toimunud ning tema õiguste kaitse hilisemalt

kohtulahendiga on raskendatud või võimatu. Kaebajal puuduvad reisidokumendid, mistõttu ei

saaks ta väljasaatmise korral Eestisse naasta ega osaleda kohtumenetluses ja elamisloa

andmisest keeldumise otsuse tühistamise korral elamisloa menetluses. Kaebajal on Eestis

abikaasa ja laps. Väljasaatmine riivab oluliselt perekonna- ja eraelu puutumatust. Peres käib

tööl kaebaja abikaasa ja kaebaja on väikese lapsega kodus. Väljasaatmise korral ei ole kaebajal

võimalik perega koos viibida, kaebaja abikaasal oleks üksi väga keeruline tööl käia ja last ülal

pidada ning laps jääks sellisel juhul isata. Perel ei ole võimalik kolida Nigeeriasse, seal puudub

perel elukoht, ei ole tuttavaid isikuid ega sissetulekut. 26.06.2024 järelevalvemeetmete

kohaldamise otsus piirab kaebaja liikumisvabadust ning perekonna- ja eraelu puutumatust.

Kaebaja on kohustatud kaks korda nädalas ilmuma politseisse hoolimata sellest, et peab

vaatama oma lapse järele. Kaebaja abikaasal ei ole võimalik kahel päeval nädalas töölt

puududa, mistõttu piirab otsus oluliselt pereelu korraldamist ja selle täitmine mõjutab pere

sissetulekut.

3. Tallinna Halduskohtu 03.07.2024 määrusega kohaldati ajutist esialgset õiguskaitset ning

peatati PPA 20.06.2024 lahkumisettekirjutuse sundtäitmine kuni 17.07.2024 (k.a).

4. PPA vastas 10.07.2024 kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele ja palus jätta selle

rahuldamata. 11.07.2024 edastas PPA kohtule teavituse, et Nigeeria Suursaatkond Kiievis

väljastas kaebajale tagasipöördumise tunnistuse kehtivusega 3 kuud.

Ehkki esialgse õiguskaitse kohaldamisel esineb mõningane riive pere- ja eraelule, ei ole

avalikku huvi silmas pidades esialgse õiguskaitse kohaldamine põhjendatud. Avalikes huvides

ei ole, et Eestis viibiks isik, keda PPA ei suuda üheselt tuvastada. PPA-l ei ole võimalik

kontrollida kaebaja varasemat tegevust Euroopas viibides ning tõsikindlalt ei saa väita, et

kaebaja ei kujuta endast ohtu avalikule korrale. Igasugune seaduse rikkumine on oht avalikule

korrale, ka ebaseaduslikult Eestis viibimine. Kuna kaebajal puudub Eestis seaduslik

viibimisalus, on ka kaebaja ebaseaduslik Eestis viibimine käsitletav ohuna avalikule korrale.

Kaebaja õiguste kaitse kohtumenetluses ei saa kahjustatud. Kaebajal on juriidiliste teadmistega

esindaja, kes suudab tema õigusi edukalt kaitsta. Kaebaja nõustus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Nigeeria saatkond väljastas kaebajale ajutise reisidokumendi. Nigeerias viibides on kaebajal

võimalik taotleda endale isikut tõendav dokument ja uus reisidokument. Uue elamisloa taotluse

menetlemiseks ei pea kaebaja Eestis viibima. Arvestades kaebaja abiellumise asjaolusid Eesti

kodanikuga, pidid abikaasad möönma võimalust, et neil ei pruugi olla võimalik elada

perekonnaelu Eestis. Kaebaja enda tegevus enese dokumenteerimata jätmisel on viinud ta

olukorrani, kus tal ei ole võimalik väljaspool Schengeni territooriumi reisida.

Kaebaja väited, et lapse emal on võima keeruline last üksi kasvatada, on paljasõnalised. Laps

on 4-aastane, st ta käib eelduslikult lasteaias või võiks seda teha. Kaebajal ega tema abikaasal

ei ole vajadust lapse järele valvata terve ööpäev läbi ning kaebaja abikaasal on võimalik lapse

kõrvalt tööl käia. Sellises vanuses lapsel on lausa soovitatav käia lasteaias, et sotsialiseeruda

ning valmistuda peatseks kooliskäimiseks.

3-24-1946

3(6)

Lahkumisettekirjutuse sundtäitmise keelamine ei too kaasa seda, et kaebaja viibib Eestis

õiguslikul alusel. Isegi kui kaebajat saadab kohtumenetluses edu, puudub tal Eestis viibimiseks

õiguslik

alus.

On

arusaamatu,

kuidas

järelevalvemeetmete

kohaldamine

kaebaja

liikumisvabadust ning pere- ja eraelu puutumatust rikuvad. Kaebaja väidab, et tema peab

vaatama lapse järele ja abikaasal ei ole võimalik kahel päevas nädalas töölt puududa, kuid ometi

on kaebaja järelevalvemeetme korras registreerimisel käinud koos abikaasaga, kuid last neil

kaasas ei ole olnud. Sellest järeldub, et kaebajal on võimalik registreeruma tulles jätta laps

kellegi teise hoolde ning tema abikaasal oleks võimalik kahel päeval nädalas lapse järele

vaadata, kui kaebaja registreerimas käib, kui ta ei peaks vajalikuks kaebajaga registreerimisele

tulla.

5. Tallinna Halduskohus võttis 17.07.2024 määrusega kaebuse menetlusse nõuetes

tühistada Politsei- ja Piirivalveameti 20.06.2024 otsus nr 15.3-3.2/411-1, 20.06.2024

lahkumisettekirjutus nr 1052275577 ning sellega kohaldatud sissesõidukeeld ja 26.06.2024

järelevalvemeetmete kohaldamise otsus nr 1052275577 (resolutsiooni p 1) ning rahuldas

kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt, peatades Politsei- ja Piirivalveameti 20.06.2024

lahkumisettekirjutuse nr 1052275577 kehtivuse osas, millega kohaldati Xle (X) Schengeni alale

sissesõidukeeldu 5 aastaks ning keelas lahkumisettekirjutuse sundtäitmise. Muus osas jättis

kohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (resolutsiooni p 5).

Kohus ei eita kaebajal esialgse õiguskaitse vajadust, kuna lahkumisettekirjutuse täitmise

peatamata jätmisel tuleb kaebajal endal Eestist lahkuda või ta saadetakse Eestist välja. Esialgse

õiguskaitse kohaldamise lubatavuse küsimus taandub sellele, kas avalik huvi ebaseaduslikult

Eestis viibiva välismaalase, kes on PPA-le esitanud eelduslikult elamisloa taotluse menetluses

valeandmeid ning varjanud enda identiteeti, Eestist lahkumiseks kaalub üle kaebaja soovi

jätkata kohtumenetluse ajal Eestis perekonnaelu elamist, ning kas kaebaja Eestist lahkumine on

selline pöördumatu tagajärg, mille hilisem kõrvaldamine ei ole võimalik. Kuigi kaebaja andis

nõusoleku asja läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, ei pruugi see olla siiski võimalik, kuna

kaebajal võib olla vajalik selgitada isiklikult kohtule vasturääkivusi ja valeandmete esitamist,

millele PPA elamisloa andmisest keeldumise otsuses tugines (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu

12.07.2024 määrus nr 3-24-1856). Ei ole välistatud, et asja õigeks lahendamiseks on vajalik

kohtuistungi korraldamine. Ehkki kohtupraktikas on jaatatud võimalust osaleda kohtuistungil

ka videosilla vahendusel, ei pruugi videoühendused alati toimida. Kaebaja viibimine Eestis

võimaldaks eelduslikult kohtuvaidluse kiiremini lahendada.

Kohus arvestab ka kaebaja perekonnaõiguse riivet ning kaebaja lapse huvidega

(lastekaitseseadus §-d 4–5). Sarnaselt Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2024 määruse nr

3-24-1856 p-s 15 väljendatud seisukohale leiab kohus, et arvestades kaebaja lapse vanust (4

aastat),

kaasneks

kaebajale

tehtud

lahkumisettekirjutuse

sundtäitmisel

oluline

perekonnapõhiõiguse riive ning seda ei muuda olematuks see, et puudutatud isiku ebakindlast

staatusest tulenevalt pidid isik ja tema abikaasa abiellumise ning lapse saamise ajal arvestama,

et neil ei pruugi olla võimalik jätkata perekonnaelu enda valitud riigis. Asjaolu, et 4-aastane

laps peaks ja võiks käia lasteaias ei tähenda, et kaebaja rolli lapse elus tuleks vältimatult ja

koheselt muuta. Lapse elust kõrvale jäämine on selline pöördumatu tagajärg, mida positiivse

kohtuotsuse korral ei ole võimalik hilisemalt heastada. Ehkki kaebaja elas ja elab tänaseni Eestis

ebaseaduslikult ning võis esitada enda elamisloa taotluse menetluses valeandmeid ja võltsitud

dokumente, ei ole muid avaliku korra rikkumisi PPA kaebajale ette heitnud. Ehkki kaebaja on

rikkunud Eestis kehtivaid õigusakte ning PPA usaldust, ei ole see piisav argument, et väita, et

avalik huvi kaalub üle kaebaja ja tema perekonna õiguse perekonnaelule. Kaebaja on Eestis

elanud enam kui 2 aastat (pere kolis Eestisse 2022. aastal ning kaebaja esitas 24.05.2022

elamisloa taotluse). PPA ei väida, et sel ajal oleks isik toime pannud korrarikkumisi vms. Seega

on kohtu hinnangul põhjendatud esialgse õiguskaitse korras keelata PPA-l kaebajale tehtud

3-24-1946

4(6)

lahkumisettekirjutuse sundtäitmine, seda vaatamata sellele, et Nigeeria Saatkond Kiievis

väljastas kaebajale ajutise reisidokumendi. Samuti peab kohus põhjendatuks peatada

lahkumisettekirjutusega

kohaldatud

5-aastase

sissesõidukeelu

kehtivuse.

Kehtiv

sissesõidukeeld välistab kaebajal igasuguse võimaluse enda dokumenteerimiseks ning seejärel

seaduslikul alusel Eestisse pere juurde naasmise. Ei saa välistada, et kaebaja soovib ajutise

reisidokumendi alusel siiski Eestist ajutiselt lahkuda, et end dokumenteerida ning seejärel

seaduslikult (viisa alusel) Eestisse naasta. Kohus peab põhjendatuks peatada HKMS § 251 lg 1

punkti 1 alusel esialgse õiguskaitse lahkumisettekirjutusega kohaldatud sissesõidukeelu

kehtivuse Schengeni alale. Avaliku huvi ülemäärast kahjustamist sellega ei kaasne.

Järelevalvemeetmete kohaldamise osas jääb esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Kohtu

hinnangul ei too järelevalvemeetmete kohaldamine kaebajale kaasa pöördumatuid tagajärgi.

Kaebajal on kohustus neid täita.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. PPA esitas 01.08.2024 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles palub

tühistada halduskohtu 17.07.2024 määruse resolutsiooni p 5.

PPA ei nõustu halduskohtuga, et vaatamata sellele, et PPA ei ole suutnud kaebajat üheselt

tuvastada, kaebaja isikusamasus on kaheldav ning seetõttu ka teadmised kaebaja mineviku osas

puudulikud, on siiski avalikes huvides, et kaebaja viibiks jätkuvalt Eestis, kuna kohtumenetluse

jooksul võib tekkida vajadus istungi korraldamiseks. Kaebaja õiguste kaitse kohtumenetluse

ajal ei saa kahjustatud, kui kaebaja Eestist lahkub, teda esindavad kohtumenetluses kaks

juriidiliste teadmistega isikut. Kaebaja saab istungil osaleda ka videosilla vahendusel. Kaebaja

Eestis viibimine kohtumenetluse ajal ei ole avalikes huvides. Kaebaja on varemgi lahkunud

ebaseaduslikult riigist, kui tal puudus selleks õigus. Ta lahkus Hispaaniast rahvusvahelise kaitse

menetluse ajal nii Rootsi kui ka Norra, kuigi oleks pidanud rahvusvahelise kaitse menetluse ajal

viibima Hispaanias, kus ta rahvusvahelist kaitset taotles. Kuna Schengeni alal puudub

piirikontroll, ei takista miski kaebajat Eestist lahkumast, kuigi tal puudub seaduslik alus nii

Eestis kui terves Schengenis viibimiseks. Tuvastamata ja valeandmeid esitava välismaalase

Eestis illegaalselt viibimine ei ole avalikes huvides. Asjaolu, et kaebaja ei ole süüteokorras

karistatud ei tähenda, et tema Eestis viibimine oleks avalikes huvides. Ka illegaalselt Eestis

viibimine on avaliku korra rikkumine. Tõsikindlalt ei saa väita, et kaebaja ei kujuta endast ohtu

avalikule korrale ka muul viisil kui illegaalne viibimine.

Ehkki PPA möönab, et kaebaja väljasaatmisel võib esineda mõningane pereelu riive, ei ole

kaebaja senist käitumist arvestades kaebaja Eestis viibimine kohtumenetluse ajal avalike

huvidega kooskõlas. Kaebaja ei saabunud Euroopasse määratlemata kodakondsusega

välismaalasena, s.t kaebajal on riik, kes tunnustab teda oma kodanikuna. PPA on elamisloa

menetluse käigus teinud päringuid nii Saudi Araabiasse kui ka Nigeeriasse ning kohtumenetluse

ajal saanud dokumendi, milles Nigeeria kinnitab, et kaebaja on Nigeeria kodanik. Kaebajal

oleks olnud võimalik Nigeeriast dokumente taotleda. Asjaolu, et kaebaja keeldub endale

kodakondsusjärgsest riigist dokumente taotlemast ning esitab enda kohta vasturääkivaid

andmeid, viitab sellele, et kaebajal on minevikus sündmusi, mida ta soovib varjata. Ebakindla

staatuse ajal sõlmitud abielu ei saa üles kaaluda avalikke huve. Eestis abikaasa ja lapse

olemasolu ei taga kindlust, et kaebaja Eestist ebaseaduslikult ei lahku. Kaebajal oli ka

Inglismaal elukaaslane ning tema enda sõnul kaks (Inglismaa kinnitab, et üks) laps, kuid see ei

takistanud kaebajat Inglismaalt lahkuda ja Hispaanias uute andmetega uut elu alustada. Kaebaja

ei ole kahe aasta jooksul näidanud üles mingit huvi enda dokumenteerimise vastu ega enda

Eestis viibimise seadustamise vastu. Ei ole usutav, et kaebaja plaaniks seda teha kolme kuu

jooksul, mil ajutine reisidokument kehtib.

3-24-1946

5(6)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab HKMS § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta

menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 252 lg 7),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud

nõuetele. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse §

22 lg 1 p 9). Ringkonnakohtus vaatab määruskaebuse läbi üks ringkonnakohtu kohtunik

(HKMS § 210 lg 1).

8. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid

kõiki üle korrata (HKMS § 201 lg 4 ja § 203 lg 2).

9. Kohus teeb määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta siis, kui vastasel juhul võib

kaebuse eesmärgi saavutamine ka kaebajale soodsa kohtulahendiga osutuda võimatuks või

ebamõistlikult raskeks, kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ning esialgse

õiguskaitse kohaldamine on proportsionaalne, arvestades kaalul olevaid avalikke huve ja

puudutatud isikute õigusi. Huvide kaalumisel arvestab kohus ka esialgse õiguskaitse määruse

ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg-d 1 ja 3).

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal on esialgse õiguskaitse vajadus.

Lahkumisettekirjutuse täitmise peatamata jätmisel tuleb kaebajal Eestist lahkuda või ta

saadetakse Eestist välja. Kaebaja väljasaatmisel võib tal olla keeruline osaleda kohtumenetluses

ja võimalikus edasises haldusmenetluses, kui kohus peaks kaebaja kaebuse rahuldama, kuid see

ei ole peamine põhjus esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseks. Kaebaja taotleb esialgset

õiguskaitset eelkõige põhjusel, et tema pere ei laguneks. Kohtupraktikas on leitud, et elamisloa

vaidlustes võib olla kohane õiguskaitsevahend mh esialgse õiguskaitse korras väljasaatmise

keelamine (vt Riigikohtu 27.06.2017 otsus nr 3-3-1-19-17, p 23.2). Kaebust ei saa pidada

praeguses menetluse etapis ilmselgelt perspektiivituks.

11. Samuti tuleb nõustuda halduskohtu seisukohaga, et kuigi kaebaja on rikkunud Eestis

kehtivaid õigusakte ning PPA usaldust, ei ole see piisav, et väita, et avalik huvi kaalub üle

kaebaja ja tema perekonna õiguse perekonnaelule. Perekonnaelu erinevad aspektid on kaitstud

Eesti Vabariigi põhiseaduse §-dega 26 ja 27. Õigust perekonnaelule võib riivata välismaalase

väljasaatmine riigist. Rahvusvahelise õiguse põhimõtete kohaselt on igal riigil õigus otsustada

välismaalaste riiki sisenemine, nende sealviibimine ja riigist väljasaatmine, kuid riik peab

arvestama välismaalaste õigust perekonnaelule. Siiski ei tulene õigusest perekonnaelule riigi

kohustust anda välismaalasele igal juhul elamisluba.

12. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel

huvide kaalumisel eksinud. PPA rõhutab, et avalikes huvides on see, et Eesti territooriumil ei

viibiks isik, keda PPA ei suuda üheselt tuvastada ja seetõttu kontrollida tema varasemat tegevust

Euroopas viibides ning tõsikindlalt ei saa väita, et kaebaja ei kujuta endast ohtu avalikule

korrale. Vaidlust ei ole, et kaebaja ebaseaduslik viibimine Eesti territooriumil kujutab endast

avaliku korra rikkumist. Samas pole PPA väitnud, et kaebaja käitumine ja viibimine Eestis

kohtumenetluse ajal kujutaks endast tõsist või reaalset ohtu näiteks riigi julgeolekule,

turvalisusele või kaasinimestele. Seega on esialgse õiguskaitse lahendamisel kaalukausil ühelt

poolt avalik huvi, et Eesti territooriumil ei viibiks isik, kellel puudub selleks seaduslik alus ning

teiselt poolt kaebaja huvi, et tagatud oleks tema õigus perekonnaelule. Tehtav valik peab olema

proportsionaalne kõigi menetlusosaliste suhtes.

13. Perekonnaõiguse riivet kaebajaga seoses on Tallinna Ringkonnakohus varasemalt

hinnanud haldusasjas 3-24-1856 ning leidnud, et kaebaja lapse vanust arvestades kaasneks

kaebaja kinnipidamisel oluline perekonnaõiguse riive ning seda ei muuda olematuks see, et

3-24-1946

6(6)

isiku ebakindlast staatusest tulenevalt pidid isik ja tema abikaasa abiellumise ning lapse saamise

ajal arvestama, et neil ei pruugi olla võimalik jätkata perekonnaelu enda valitud riigis (vt

Tallinna Ringkonnakohtu 21.06.2024 määrus nr 3-24-1856, p 15). Ringkonnakohus jääb selle

seisukoha juurde. Halduskohus on esialgse õiguskaitse lahendamisel arvestanud kaebaja

perekonnaõiguse riivet ja kaebaja lapse huve ning jõudnud õigele järeldusele, et lapse elust

kõrvale jäämine on pöördumatu tagajärg, mida positiivse kohtuotsuse korral ei ole võimalik

hilisemalt heastada. Halduskohus leidis õigesti, et avaliku huvi ülemäärast kahjustamist

esialgse õiguskaitse kohaldamisega kuni kohtumenetluse lõpuni ei kaasne. Selliseid uusi

asjaolusid, mis annaks ringkonnakohtule alust määruskaebuse lahendamise ajal teistsugusele

seisukohale asuda, PPA esitatud ei ole. Kaebaja väljasaatmine võib põhjustada perekondlike

sidemete katkemise ning rikkuda lähedased suhted isa ja tema 4-aastase lapse vahel. Sellistest

sammudest tuleks riigil hoiduda. Ringkonnakohtu hinnangul kaalub kaebaja õigus

perekonnaelu puutumatusele ja selle terviklikule kaitsele praegusel juhul üle võimaliku

kaebajast tuleneva ebaselge ohu avalikule korrale. Seega on esialgse õiguskaitse abinõu

kohaldamine kohtumenetluse ajaks antud juhul põhjendatud ja vajalik.

14. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 17.07.2024

määruse resolutsiooni p 5 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)