1-24-3687/12 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

26. august 2024 Kohtuasja number 1-24-3687 Kohtunik Mario Truu Kohtuasi Kriminaalasi Aleksandr Feofanovi (isikukood 38811142210) süüdistuses karistusseadustiku § 184 lg p järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 27. juuni 2024. a otsus Kaebuse esitaja ja liik Süüdistatav Aleksandr Feofanov, apellatsioon

RESOLUTSIOON Jätta Aleksandr Feofanovi apellatsioon Viru Maakohtu 27. juuni 2024. a otsusele läbi vaatamata ja tagastada see esitajale. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava advokaadist kaitsja või puudutatud menetlusvälise isiku advokaadist esindaja 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või pidi teada saama. MENETLUSE KÄIK

1. Prokuratuur, süüdistatav Aleksandr Feofanov ja tema kaitsja vandeadvokaat Oleg Gorškaljov sõlmisid 21. juunil 2024 kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-s 245 nimetatud kokkuleppe

A. Feofanovi süüditunnistamiseks ja karistamiseks. Kokkuleppe järgi tuleb A. Feofanovilt menetluskuluna välja mõista 6550,62 eurot. Pooled leppisid kokku ka selles, et menetluskulusid on tal õigus tasuda KrMS § 180 lg 3 alusel ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

2. Viru Maakohtus 27. juunil 2024 toimunud istungil jäid A. Feofanov ja tema kaitsja kokkuleppe juurde. Süüdistatava sõnul oli kokkulepe talle kõikides osades arusaadav ja ta nõustus sellega.

3. Viru Maakohtu 27. juuni 2024. a otsusega tunnistati A. Feofanov kokkuleppe järgi süüdi ja teda karistati. Lisaks mõistis kohus A. Feofanovilt välja menetluskulu 6550,62 eurot ja võimaldas tal seda tasuda ühe aasta jooksul.

4. Maakohtu otsusele esitas A. Feofanov venekeelse apellatsiooni. Selle eestikeelne tõlge on järgmine: „Palun kohut üle ei vaadata minu hagid minu kriminaalasjas nr 24233050016. Palun minu DNA ekspertiis summas 1050 eurot riigi arvele ja pikendada kohtukulude aega minu vanglast vabastamiseni (11.06.2028), sest vanglast vabastamise järel lähen ma ametlikule tööle ja saan oma kohtukulusid tasuda.“

2(3) RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Maakohus tegi vaidlustatud otsuse kokkuleppemenetluses, kus kaebeõigus on KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi valesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

6. A. Feofanov osutab apellatsioonis kõigepealt enda hagidele, kuid kaebusest ei selgu, mida ta selle all silmas peab. Apellatsioonist võib aga välja lugeda, et A. Feofanov soovib DNA ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 24E-GE00316-01) tegemisega seotud kulu 1050 eurot jätta riigi kanda ning pikendada menetluskulude tasumise aega selliselt, et nende tasumine algaks tema vangistusest vabanemisest. Kuna apellatsioon puudutab kriminaalmenetluse kulude hüvitamist ja nende tasumise tähtaega, saab ringkonnakohus apellatsiooni lahendades kontrollida vaid seda, kas maakohus järgis menetluskulude hüvitamise korda kindlaks määrates kokkuleppemenetluse sätteid ega rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lõike 1 mõistes. Kokkuleppemenetluses lahendatud menetluskulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide KrMS 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lõike 1 rikkumisele. Sellise aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 järgi läbi vaatamata (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19. oktoobri 2023. a määrus nr 1-22-5228/39, p 34 ja

11. veebruari 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1–5.3).

7. Ringkonnakohus leiab, et A. Feofanovil pole KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi kaebeõigust. Apellatsioonist ei nähtu midagi sellist, mille põhjal saaks järeldada, et maakohus võis rikkuda menetluskulude hüvitamist puudutavas osas KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lg-t 1. Sellist eksimust ei tuvastanud ka ringkonnakohus. Maakohus määras menetluskulud ja nende tasumise korra kindlaks nii, nagu on kokkuleppes kirjas: tasumisele kuuluvad menetluskulud hõlmavad sundraha, narkootilise aine ekspertiisi kulusid, DNA ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 24E-GE00316- 01) kulusid ja A. Feofanovi määratud kaitsja tasu. Samuti jättis kohus, nii nagu on märgitud kokkuleppeski, tulirelvaekspertiisi tegemisega seotud kulu ning teise DNA ekspertiisi (ekspertiisiakt nr 24E-GE00323-01) tegemisega seotud kulu 1050 eurot riigi kanda. A. Feofanov kinnitas 27. juunil 2024 peetud istungil, et kokkulepe on talle arusaadav ja selle sõlmimine oli tema vaba tahe, sealhulgas nõustus süüdistatav kokkuleppes märgitud menetluskulude tasumisega.

8. Ringkonnakohus märgib sedagi, et kriminaalmenetluse seadustik ei näe ette võimalust lükata menetluskulude tasumise tähtaega edasi vangistuse kandmise aja võrra. Kuna KrMS § 423, § 417 lg 3 ja § 424 lubavad menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni üheks aastaks (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-120-12, p 7), pole võimalik A. Feofanovilt väljamõistetavate menetluskulude tasumise tähtaega pikendada. Küll aga võib süüdimõistetu kohtuotsuse jõustumise järel KrMS §-de 423 ja 424 alusel esitada maakohtu täitmiskohtunikule mõjuva põhjuse olemasolul taotluse menetluskulude tasumise tähtaja pikendamiseks või ajatamiseks korraga kuni ühe aasta võrra (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20. veebruari 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-2-12, p 8). Ainuüksi vangistuse kandmine pole samas selliseks mõjuvaks põhjuseks, mis tingiks menetluskulude tasumise tähtaja pikendamise või ajatamise.

9. KrMS § 326 lg 2 p 3 sätestab, et kohtunik koostab apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

3(3) KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna A. Feofanovil pole KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimustes vaidlustada, tuleb tema kaebus jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)