3-24-952/13 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. august 2024. a, Tallinn

Haldusasja number

3-24-952

Haldusasi

V.X kaebus Tallinna Vangla 05.02.2024 käskkirja nr 1-24/1-

3/57 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – V.X

Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ann-Enel

Valter

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult

teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 25.09.2024 a.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Vangla 05.01.2024 käskkirjaga nr 5-1/24/53 (dtl 27) lubati kinnipeetav V.X väljasõidule

11.01.2024 eesmärgiga säilitada sotsiaalseid suhteid oma perega. Käskkirjaga seati ka

kõrvaltingimusena kohustus, et kinnipeetav helistab vanglasse kell 10.00 (dtl 29).

Tallinna Vangla 05.02.2024 käskkirjaga nr 1-24/1-3/57 (dtl 33) määrati V.X-ile

distsiplinaarkaristusena noomitus, kuivõrd ta rikkus kohustust teavitada Tallinna Vanglat väljasõidul

viibimise päeval kell 10.00. Käskkirja põhjendused:

-

Valvuri ettekande kohaselt ei helistanud kinnipeetav vanglasse hiljemalt kell 10.00. Kell 10.22

helistati kinnipeetava emale, kelle kaudu saadi ühendus kinnipeetavaga ja kinnitus, et kinnipeetav

viibib kodus ja kõik on korras.

-

Kinnipeetava selgituse kohaselt oli tal sel hetkel käsil raske emotsionaalne vestlus ja ta pidi last

rahustama. Ta jõudiski koju umbes kella kümneks, hakkas end ja last riidest lahti võtma ning aeg

läks märkamatult. Ta unustas kella vaadata, vabandab juhtunu pärast ja loodab, et rohkem nii ei

juhtu.

-

Avavanglas toimub intensiivsem vabanemiseelne taasühiskonnastamine ning suurt rõhku

pannakse distsipliini ja korra järgimisele. Telefoni teel teavitamine on vajalik vangla julgeoleku ja

turvalisuse tagamiseks, sh et oleks ülevaade, kus kinnipeetav viibib. Teavitamata jätmist ei saa

aktsepteerida ning sellisele rikkumisele ei saa ka üldpreventiivsetel kaalutlustel reageerimata jätta.

Distsiplinaarkaristuse eesmärgiks on kinnipeetava heidutamine ja selle kaudu korra järgimise

tagamine.

-

Tõhusaks karistuseks on noomitus, kuna see võib aidata kinnipeetaval mõista oma teo

õigusvastasust ja suunata edaspidi seaduskuulekamalt käituma.

1(4)

Isiku vaie jäeti 21.03.2024 vaideotsusega nr 5-15/24/54-2 rahuldamata (dtl 52). Kinnipeetav rikkus

soodustust andvat käskkirja. Ka väljapool vanglat järelevalveta viibides on tal jätkuvalt kinnipeetava

staatus ning sellele vastavad õigused ja kohustused. Vaide esitaja esitatud põhjendused on inimlikult

arusaadavad, kuid lühiajalise väljasõidu sihtkohas viibis kinnipeetava ema, kes saanuks samuti laste

eest helistamise ajal hoolt kanda. Tegemist on leebeima distsiplinaarkaristusega. Vangla ei saa lubada

olukorda, kus väljaspool avavanglat liikuv kinnipeetav ei teavita enda asukohast.

2. V.X esitas 30.03.2024 (10.04.2024 heaks kiidetud, dtl 4, samuti 21.04.2024, dtl 77; 13.05.2024, dtl

97) Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 05.02.2024 käskkirja nr 1-24/1-3/57

tühistamiseks. Kaebuse põhjendused (kaebaja poolt esitatud dtl 99jj):

1. Käskkirjast ei nähtu, millist õigusnormi kaebaja rikkus. Kuna ametnik tuvastas kell 10.22, et

kaebaja viibis kodus, ei ole kaebaja õigusaktides toodud reegleid rikkunud. Seega puudub

distsiplinaarsüüteo koosseis.

2. Karistamine on kontaktisiku kättemaks, mida kinnitab ka see, et talle ei antud väljasõidu luba teist

kuud järjest.

3. On loomulik, et esimest korda väljasõidul viibides võis kaebajal ununeda helistada, sest

emotsioonid keesid nii tal kui ka lapsel (dtl 74).

4. Tühistamisnõue on vajalik ka kaebajat rehabiliteerival eesmärgil, et vangla ei saaks väita üheski

haldusaktis või iseloomustuses, et kaebaja on distsipliinirikkuja. Ka omab tühistamine kaalu kahju

hüvitamise nõude esitamisel.

3. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu. Lisaks eelnevalt käskkirjas ja vaideotsuses toodule selgitab

vastustaja järgmist:

1. Kaebajale olid lühiajalise väljasõiduga seotud kohustused ning nende täitmise vajadus teada.

Kohustuse täitmiseks saanuks kaebaja vajadusel võtta kasutusele abivahendid, et rikkumist

vältida; või paluda teiste abi meelde tuletamisel. Asjaolu, et kaebajal väidetavalt toimus

emotsionaalne vestlus ei muuda seda rikkumist olematuks.

2. Distsiplinaarkorras on karistatav nii tahtlus kui ka hooletus (vajaliku hoole järgimata jätmine).

3. Tegemist ei ole kättemaksuga, sealjuures on kaebaja lubatud väljasõidule juunis 2024. a.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus tagastas 17.05.2024 määrusega kaebaja nõude Tallinna Vangla 04.04.2024 käskkirja nr 5-

1/24/662 õigusvastasuse tuvastamiseks. Nimetatud käskkirjaga jäeti kaebaja taotlus lühiajaliseks

väljasõiduks rahuldamata (dtl 57). Seega jätab kohus kõrvale põhjendused, mis on seotud 04.04.2024

käskkirjaga.

5. VangS § 32 lg 3 kohaselt võib vanglateenistuse ametnik anda avavanglas karistust kandvale

kinnipeetavale loa lühiajaliseks väljasõiduks. Lühiajalise väljasõidu lubamise otsustamisel arvestab

vanglateenistuse ametnik kuriteo toimepanemise asjaolusid, individuaalse täitmiskava täitmist ja

kooskõla vangistuse täideviimise eesmärkidega (lg 4). Vanglateenistuse ametnik võib käskkirjaga

määrata kohad, kus kinnipeetav võib või peab väljasõidul viibima, ning ajad, millal kinnipeetav on

kohustatud või ei tohi määratud kohtades viibida, või tegevused, mis on väljasõidul välistatud või

mida kinnipeetav on kohustatud tegema (lg 41).

Seega on lühiajalisele väljasõidule lubamine kaalutlusotsus. Kui haldusakti andmine tuleb otsustada

halduse kaalutlusõiguse alusel, võib haldusaktile kehtestada kõrvaltingimuse (HMS § 53 lg 2 p 3).

Kõrvaltingimuseks on mh haldusakti põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus (HMS § 53 lg 1 p 2).

2(4)

Käesoleval juhul seati kaebajale lühiajalisele väljasõidule luba andes 05.01.2024 käskkirjaga

kõrvaltingimus, et väljaspool vangla territooriumit viibiv kinnipeetav on kohustatud teavitama

Tallinna Vangla avavangla vahetust mobiiltelefoni numbril […] või lauatelefoni nr […] väljasõidul

viibimise päeval kell 10:00 (dtl 29).

Tallinna Vangla 05.01.2024 käskkiri nr 5-1/24/53 on kehtiv ning kaebaja ei ole seda vaidlustanud.

Seega oli kõrvaltingimuse järgimine kaebajale kohustuslik ka juhul, kui ta pidas seda õigusvastaseks

(HMS § 60 lg 2). Kõrvaltingimus ei ole ilmselgelt tühine (HMS § 63 lg 2).

6. VangS § 63 lg 1 sätestab, et VangS, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide süülise

rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi.

Kohus möönab, et 05.02.2024 käskkirjas ei ole toodud ühest seost, kuidas saab lugeda 05.01.2024

käskkirja rikkumist õigusaktide (seaduse või määruse) rikkumiseks VangS § 63 lg 1 mõttes, kuid

tegemist on ületatava lüngaga. VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav kohustatud vangla julgeoleku

tagamiseks täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele

korraldustele. Vanglaametniku seaduslikuks korralduseks on ka 05.01.2024 käskkiri. Sellist käskkirja

ei tule täita mitte üksnes vanglas viibides, vaid ka väljaspool vanglat. VangS § 67 sõnastuses ei ole

silmas peetud vangla sees viibides kinnipeetaval lasuvaid kohustusi; vaid avaliku huvina „vangla

julgeoleku tagamise“ eesmärki, mille täitmiseks peab kinnipeetav ametniku korraldusi järgima.

Ka tuleneb VangS § 32 lg-st 41 nii vanglaametniku volitus määrata täiendavaid kohustusi kui ka

kinnipeetava kohustus talle määratud tingimusi täita. Kehtiva haldusakti, sh 05.01.2024 käskkirja

resolutsioonosa on täitmiseks kohustuslik igaühele, sj kaebajale (HMS § 60 lg 2). Seega on kaebaja

rikkunud nii VangS § 67 p-st 1 kui ka § 32 lg-st 41 tulenevaid kinnipeetava kohustusi.

7. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja ei täitnud talle seatud tingimust – helistada vanglasse kell

10.00. Vangla sai kaebaja asukohast teada alles siis, kui vangla võttis ühendust sihtkohas viibiva

pereliikmega.

8. Poolte vahel on vaidlus üksnes selle üle, kas rikkumine on vabandatav või süüline ning kas

rikkumise eest on proportsionaalne määrata distsiplinaarkaristus (noomitus).

Kohus nõustub käskkirjas toodud kaalutlustega (dtl 34), et taasühiskonnastamisel on oluline, et

kinnipeetav järgiks talle seatud reegleid. Reeglite täitmine on eriti oluline, kui kinnipeetav viibib

vangla loal väljaspool vanglat. Kaebaja on kinnitanud ka seda, et ta rikkus talle seatud tingimust

vähemalt hooletusest; st aeg läks märkamatult ja ta unustas kella vaadata. Vaideotsuses on õigesti

märgitud, et kaebajal oli võimalik korraldada laste eest lühiajaline hoolitsemine (telefonikõne ajaks)

ka muul viisil (dtl 53). Ka siis kui olukorra tekkimine, miks kaebaja jättis vangla teavitamata, on

selgitatav, oli kaebajale tingimus eelnevalt teada ning ta pidi ise tagama selle täitmise. Kaebaja ei

võtnud ka ise üksnes vähesel määral, nt mõne minuti võrra hilinedes vanglaga ühendust. Ka alaealiste

lastega tegeledes tuleb täita seatud kohustusi, eriti kui need olid vähemalt ühe lapsega vanglaväliselt

kohtumise eeltingimuseks. Kaebaja ei ole täiendavalt selgitanud, miks helistamine ei olnud temast

sõltumatutest asjaoludest enam kui 20 minuti jooksul võimalik ning rikkumine olnuks seega

vabandatav. Viibides vanglast väljaspool, on kaebajal võrreldes vanglas viibimisega oluliselt suurem

kontroll enda keskkonna üle, millega kaasneb ka vastutus täita vanglavälises keskkonnas enda

kohustusi ka siis, kui need võivad olla mingil määral takistatud või keerulised.

9. Kaebajat karistati leebeima võimaliku distsiplinaarkaristusega, s.o noomitusega. Käskkirjas on ka

kajastatud, miks ei kaalutud teisi, rangemaid karistusi.

3(4)

Vastustajal on õigus väga väikese tähtsusega rikkumise korral jätta karistus määramata ja piirduda

suulise vestluse või tähelepanu juhtimisega. Samas peab kohtu poolt haldusorgani sellisesse kaalut-

lusõigusesse sekkumiseks olema tegemist ilmselge olukorraga, kus distsiplinaarkaristuse määramine

ei olnud vajalik. Kuivõrd kaebaja viibis väljaspool vanglat, vangla sai kaebajaga ühendust alles ise

helistades ning tegemist ei ole üksnes loetud minutite võrra hilinemisega; ei ole vangla otsustus

reageerida distsiplinaarkorras ilmselgelt õigusvastane. Seega on vastustaja põhjendatult leidnud, et

nii üld- kui ka eripreventiivne eesmärk suunata kaebaja edaspidi õigusnorme täitma, õigustab

distsiplinaarkaristuse määramist.

10. Kohtule ei nähtu, et vastustaja oleks distsiplinaarkaristust määrates kaalutlusõigust kuritarvitanud,

sh lähtunud kaalutlustest, mille arvestamist seadus ei luba. Kaebaja hilisemad taotlused lühiajalisele

väljasõidule minekuks on rahuldatud: mais (dtl 88-91) ja juunis (dtl 120 p 2.5). Kaebaja karistusaeg

on ka peatselt, 31.08.2024 lõppemas (Harju Maakohtu 24.10.2023 määrus nr x-xx-xxxx).

11. Kohus jätab kokkuvõttes kaebuse rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Sullin

4(4)